Teksti suurus:

Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid

Väljaandja:Sotsiaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:13.01.2013
Avaldamismärge:

Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid

Vastu võetud 31.07.2001 nr 82
RTL 2001, 100, 1369
jõustumine 01.06.2002

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
28.06.2002RTL 2002, 84, 129902.08.2002
16.06.2005RTL 2005, 69, 97101.07.2005
17.01.2007RTL 2007, 8, 13129.01.2007
15.01.2009RTL 2009, 10, 12401.02.2009
15.06.2009RTL 2009, 48, 69725.06.2009
14.12.2009RTL 2009, 99, 148201.01.2010

Määrus on kehtestatud «Veeseaduse» paragrahvi 13 lõike 2 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Üldnõuded

  (1) Määrus kehtestab joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest.

  (2) Määruse nõuded ei laiene:
  1) looduslikule mineraalveele;
  2) veele, mis on ravim «Ravimiseaduse» mõistes;
[RTL 2009, 48, 697 - jõust. 25.06.2009]
  3) isiklikule veevärgile, kust võetakse vett alla 10 m3 ööpäevas või mida kasutab vähem kui 50 inimest, välja arvatud juhul, kui joogiveega varustamine on osa ettevõtja majandustegevusest või avalik-õiguslikust tegevusest;
  4) joogiveele, mis on ette nähtud üksnes tehniliseks vajaduseks, nagu autopesuvesi, seadmete jahutusvesi, tuletõrjevesi, ja muuks otstarbeks, mille puhul joogivee kvaliteet asjassepuutuvate tarbijate tervist mingil viisil otseselt ega kaudselt ei mõjuta.

  (3) Terviseameti piirkondlik talitus teavitab viivitamata ja nõustab tasuta käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 toodud veevarustuse omanikke, kui vee kvaliteedi tõttu tekib võimalik ettenähtav oht inimeste tervisele ning nõustab meetmete osas, mis on võimalik võtta tervise kaitseks vee saastamisest tingitud kahjuliku mõju eest. Sõit objektile ja tagasi, objekti külastamine, joogiveeproovide võtmine ja veeproovide analüüsimine toimub rahvatervise seaduse § 21 lõike 5 alusel kehtestatud hinnakirja kohaselt.
[RTL 2009, 99, 1482 - jõust. 01.01.2010]

  (4) Joogivee käitlemisel ei tohi rakendada meetmeid, mis otseselt või kaudselt võivad halvendada joogivee olemasolevat kvaliteeti või vett täiendavalt saastata.

  (5) Joogivee käitlemisel joogiveega kokkupuutuvad veevarustussüsteemi seadmed, vahendid ja materjalid ei tohi halvendada joogivee kvaliteeti ega ohustada inimese tervist otseselt ega kaudselt ning peavad olema kooskõlas «Ehitusseaduse» paragrahvi 3 ja 7 ning selle alusel kehtestatud nõuetega.
[RTL 2005, 69, 971 - jõust. 01.07.2005]

§ 2.  Joogivee käitleja

  (1) Joogivee käitleja on ettevõtja «Veeseaduse» § 132 lõike 1 tähenduses.
[RTL 2009, 48, 697 - jõust. 25.06.2009]

  (2) Joogivee käitleja peab tagama joogivee vastavuse kvaliteedinõuetele ning esitama teavet käideldava joogivee kvaliteedi kohta tarbijale ja järelevalveametnikule viimase nõudmisel.

  (3) Ühisveevärgi kaudu kinnistuid joogiveega varustav joogivee käitleja tagab joogivee nõuetekohase kvaliteedi kohani, kus joogivesi saab kättesaadavaks teisele käitlejale või tarbijale, välja arvatud juhul, kui joogivee käitleja ja kinnistu omanik või tarbija ei ole kokku leppinud teisiti. Joogivee käitleja on täitnud oma kohustused kvaliteedinõuete tagamisel, kui ta tõendab, et joogivee mittevastavus kvaliteedinõuetele on põhjustatud kinnistu veevärgist.
[RTL 2002, 84, 1299 - jõust. 02.08.2002]

2. peatükk JOOGIVEE KVALITEEDINÕUDED 

§ 3.  Joogivee kvaliteet

  (1) Joogivett loetakse tervislikuks ja puhtaks, kui see ei sisalda mikroorganisme, parasiite ega mis tahes aineid sellisel arvul ega sellises koguses, mis kujutab potentsiaalset ohtu inimeste tervisele ning kui mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad ei ületa §-des 4 ja 5 esitatud piirsisaldusi.
[RTL 2009, 48, 697 - jõust. 25.06.2009]

  (2) Joogivee mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad, keemilised kvaliteedinäitajad ning organoleptilisi omadusi mõjutavad, üldist reostust iseloomustavad näitajad ja radioloogilised näitajad (edaspidi indikaatorid) ei tohi ületada paragrahvides 4, 5 ja 6 esitatud piirsisaldusi, välja arvatud paragrahvi 3 lõikes 4 esitatud tingimustel.

  (3) [Kehtetu – RTL 2002, 84, 1299 - jõust. 02.08.2002]

  (4) Joogiveele esitatud piirsisalduste ületamisel korraldab Terviseamet koostöös ekspertidega terviseriski hindamise ja inimese tervise kaitsmise vajaduse korralabinõude programmi väljatöötamise, mille kulud katab joogiveekäitleja. Kui lubatust kõrgemate näitajate puhul ei kaasne ohtu inimese tervisele, võib seda vett kasutada joogivee otstarbeks.
[RTL 2009, 99, 1482 - jõust. 01.01.2010]

§ 4.  Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad

  (1) Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad ühisveevärgi, mahutite ja tsisternide kaudu edastatavas joogivees on järgmised:

Näitaja

Ühik

Piirsisaldus

Escherichia coli

PMÜ/100 ml

0

Enterokokid

PMÜ/100 ml

0

  (2) Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad pudelitesse või kanistritesse villitavas joogivees on järgmised:

Näitaja

Ühik

Piirsisaldus

Escherichia coli

PMÜ /250 ml

0

Enterokokid

PMÜ /250 ml

0

Pseudomonas aeruginosa

PMÜ /250 ml

0

Kolooniate arv 22 0C

PMÜ /ml

100

Kolooniate arv 37 0C

PMÜ /ml

20


[RTL 2002, 84, 1299 - jõust. 02.08.2002]

§ 5.  Keemilised kvaliteedinäitajad

  Keemilised kvaliteedinäitajad joogivees on järgmised:

Näitaja

Piirsisaldus

Ühik

Märkused

Akrüülamiid

0,10

µg/l

Märkus 1

Antimon

5,0

µg/l

 

Arseen

10

µg/l

 

Benseen

1,0

µg/l

 

Benso(a)püreen

0,010

µg/l

 

Boor

1,0

mg/l

 

Bromaat

10

µg/l

 

1,2-dikloroetaan

3,0

µg/l

 

Elavhõbe

1,0

µg/l

 

Epikloorhüdriin

0,10

µg/l

Märkus 1

Fluoriid

1,5

mg/l

 

Kaadmium

5,0

µg/l

 

Kroom

50

µg/l

 

Nikkel

20

µg/l

 

Nitraat

50

mg/l

Märkus 3

Nitrit

0,50

mg/l

Märkus 3

Pestitsiidid

0,10

µg/l

Märkused 4 ja 5

Pestitsiidide summa

0,50

µg/l

Märkused 4 ja 6

Plii

10

µg/l

 

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH)

0,10

µg/l

Määratakse ühendite summaarne sisaldus; Märkus 7

Seleen

10

µg/l

 

Tetrakloroeteen ja trikloroeteen

10

µg/l

Määratakse ühendite summaarne sisaldus;

Trihalometaanide summa

150

µg/l

Määratakse ühendite
summaarne sisaldus;  
Märkused 8 ja 10     

Tsüaniid

50

µg/l

 

Vask

2,0

mg/l

Märkus 9

Vinüülkloriid

0,50

µg/l

Märkus 1



Märkus 1

Piirsisaldus vastab monomeeri kontsentratsioonile vees, mis arvutatakse määratud maksimaalse migratsiooni põhjal vee ja vastava polümeeri kokkupuutel.

Märkus 2 [Kehtetu]

Märkus 3

Nitraadi ja nitriti proportsioonid joogivees peavad olema:

 (NO3) / 50 + (NO2) / 3 ≤ 1

(NO3) ja (NO2) tähistavad nitraadi ja nitriti kontsentratsioone mg/l. Veetöötlusseadmetest väljumisel on nitriti piirsisaldus 0,10 mg/l.

Märkus 4

Pestitsiidide all mõistetakse järgmisi orgaaniliste ühendite gruppe: insektitsiidid, herbitsiidid, fungitsiidid, nematotsiidid, akaritsiidid, algitsiidid, rodentitsiidid, slimitsiidid, pestitsiididega seotud tooted (sealhulgas kasvuregulaatorid) ning kõigi nende ühendite metaboliidid, degradatsiooni- ja  reaktsiooniproduktid.

Määratakse ainult neid pestitsiide, mida selle veehaarde valglas kasutatakse ja mis seetõttu tõenäoliselt võivad joogivette sattuda.

Märkus 5

Piirsisaldus arvutatakse iga pestitsiidi kohta eraldi. Aldriini, dieldriini, heptakloori ja heptakloorepoksiidi jaoks on piirsisaldus 0,030 µg/l.

Märkus 6

Pestitsiidide summa tähendab koguseliselt määratud   pestitsiidide sisalduse summat.

Märkus 7

Uuritavad ühendid on: benso(b)fluorantreen, benso(k)fluorantreen, benso(ghi)perüleen ja indeno(1,2,3-cd)püreen.

Märkus 8

Trihalometaanid on järgmised ühendid: kloroform, bromoform, dibromoklorometaan ja bromodiklorometaan. Trihalometaanide summa tähendab koguseliselt määratud   trihalometaanide sisalduse summat.

Märkus 9

Proov tuleb võtta nõuetekohase metoodika järgi, tarbija kraani juures. Proov arvutatakse nädala keskmise väärtusena.

Märkus 10

Pudelites, kanistrites või muudes õhukindlates anumates olevale veele kehtib trihalometaanide piirsisaldus 100 µg/l.


[RTL 2009, 48, 697 - jõust. 25.06.2009]

§ 6.  Indikaatorid

  Indikaatorid joogivees on järgmised:

Näitaja

Piirsisaldus

Ühik

Märkused

Alumiinium

200

µg/l

 

Ammoonium

0,50

mg/l

 

Elektrijuhtivus

2500

µS cm-1 20 0C juures

Märkus 1

Jääkkloor

≥0,2 ja ≤0,5

mg/l

Märkus 6

Jääkosoon

0,3

mg/l

Märkus 6

Kloriid

250

mg/l

Märkus 1

Mangaan

50

µg/l

 

Naatrium

200

mg/l

 

Oksüdeeritavus

5,0

mg/l O2

Märkus 3

Orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC)

Ilma ebaloomulike muutusteta

 

Märkus 4

Raud

200

μg/l

 

Sulfaat

250

mg/l

Märkus 1

Vesinikioonide kontsentratsioon

≥6,5 ja ≤9,5

pH ühik

Märkused 1

ja 2

Hägusus

Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta

NTU

Märkus 5

Maitse

Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta

 

 

Lõhn

Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta

 

 

Värvus

Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta

 

 

Clostridium perfringens (koos eostega)¹

0

PMÜ/100ml

Märkus 7

Kolooniate arv 22 0C

Ebaloomulike muutusteta

 

 

Coli-laadsed bakterid

0

PMÜ /100 ml

Märkus 8

Radioloogilised näitajad

 

 

 

Triitium

100

Bq/l

Märkused 9 ja 10

Efektiivdoos

0,10

mSv/aastas

Märkused 9,10, ja 11



Märkus 1

Vesi ei tohiks olla agressiivne, st ei tohi põhjustada joogiveega kokkupuutuvate seadmete ja materjalide korrosiooni. Näitajate määramiseks tuleb kasutada rahvusvahelisi standardmeetodeid.

Märkus 2

Anumatesse villitava gaseerimata joogivee pH väärtus võib olla väiksem kui tabelis esitatud, kuid mitte alla 4,5.

 Märkus 3

Näitajat ei ole vaja määrata, kui on määratud orgaanilise süsiniku sisaldus.

 Märkus 4

Näitajat ei uurita, kui ühisveevärki suunatava vee kogus   ööpäevas on alla 10 000 m³.

 Märkus 5

Kui joogivett võetakse pinnaveekogust, on hägususe piirväärtus pärast veetöötlust 1,0 nefelomeetrilise hägususe ühikut.

 Märkus 6

 

Näitajat tuleb uurida pärast joogivee ühisveevärki suunatava vee kloorimist. Jääkkloori all mõistetakse aktiivset kloori sisaldavaid ühendeid, mis on jäänud vette pärast 0,5-tunnilist kontakti kloorimiseks kasutatud klooriühenditega

 Märkus 7

 

Näitaja määramine on vajalik, kui joogivesi on pärit või mõjutatud pinnaveest. Clostridiumi perfringens’i esinemisel tuleb korraldada täiendav veeallika uuring teiste patogeensete mikroorganismide suhtes.

 Märkus 8

 Anumatesse villitava vee puhul on ühikuks PMÜ arv/250 ml.

 Märkus 9

Uuringute sagedus on toodud määruse § 8 lõikes 11.

Märkus 10

Efektiivdoosi kindlakstegemiseks ei pea kontrollima joogivee triitiumisisaldust või radioaktiivsust, kui muu järelevalve käigus on saadud tõendatavad tulemused, et triitiumisisaldus või väljaarvutatav kumulatiivne doos on palju väiksemad, kui parameetri väärtus. Sellisel juhul tuleb edastada nimetatud andmed Terviseametile, kes edastab tulemused Euroopa Komisjonile.

Märkus 11

Välja arvatud triitium, kaalium-40, radoon ja radooni lagunemisproduktid. Efektiiv- ja ekvivalentdoosi hindamine toimub «Kiirgusseaduse» alusel kehtestatud korras.


[RTL 2009, 99, 1482 - jõust. 01.01.2010]

3. peatükk JOOGIVEE KVALITEEDI KONTROLLINÕUDED 

§ 7.  Joogivee kvaliteedi kontrollimiseks proovi võtmine

  (1) Joogivee kvaliteedi vastavust nõuetele kontrollitakse järgmistes proovi võtmise kohtades:
  1) jaotusvõrgu kaudu antava vee puhul ruumi või rajatise selles paigas, kus see väljub üldjuhul inimtarbimiseks kasutatavatest kraanidest. Kui joogivesi ei vasta nõuetele rakendatakse § 2 lõiget 3;
[RTL 2009, 48, 697 - jõust. 25.06.2009]
  2) mahutite ja tsisternide kasutamisel – mahutist või tsisternist väljumise kohas;
  3) pudelitesse, kanistritesse või muudesse õhukindlatesse anumatesse villimisel – enne pudelitesse villimist (villimiskohas);
  4) toiduaineid käitlevas ettevõttes – toidu käitlemise kohas;
  5) teenuse pakkumisel – teenuse osutamise kohas;.

  (2) Proove võivad võtta atesteeritud proovivõtjad.

  (3) Joogivett tuleb uurida akrediteeritud laboris.

§ 8.  Joogivee kontroll

  (1) Joogivee käitleja peab tagama oma veevarustussüsteemis oleva ning sellest väljuva joogivee tava- ja süvakontrolli vastavalt käesoleva määruse paragrahvi 9 nõuetele.

  (2) Joogivee tavakontrolli eesmärk on saada teavet joogivee kvaliteedist ja joogivee töötlemise (eriti desinfektsiooni) tõhususest.

  (3) Tavakontrolli käigus peab uurima joogivees järgmisi näitajaid:

      Näitaja

                              Uurimise nõuded

Alumiinium

Näitajat tuleb uurida, kui alumiiniumi või tema ühendeid   kasutatakse flokulandina. Muudel juhtudel uuritakse süvakontrolli käigus.

Ammoonium

 

Värvus

 

Elektrijuhtivus

 

Clostridium perfringens , sealhulgas spoorid

Näitajat tuleb uurida, kui joogivesi või osa sellest saadakse pinnaveest.

Escherichia coli

 

Vesinikioonide kontsentratsioon pH

 

Raud

Näitajat tuleb uurida, kui rauda või tema ühendeid kasutatakse flokulandina. Muudel juhtudel uuritakse süvakontrolli käigus.

Nitrit

Näitajat tuleb uurida, kui desinfitseerimisel kasutatakse kloramiini. Muudel juhtudel uuritakse süvakontrolli käigus.

Lõhn

 

Pseudomonas aeruginosa

Näitajat tuleb uurida anumatesse villitud joogiveest.

Maitse

 

Kolooniate arv 22 oC ja 37 oC juures

Näitajat tuleb uurida anumatesse villitud joogiveest.

Coli-laadsed bakterid

 

Hägusus

 

Jääkkloor

Näitajat tuleb uurida joogivee kloreerimisel.

Jääkosoon

Näitajat tuleb uurida joogivee osoneerimisel.

  (4) Süvakontrolli eesmärk on saada teavet joogivee vastavusest kõikidele määruse paragrahvides 4, 5 ja 6 toodud kvaliteedinäitajatele, välja arvatud radioloogilised näitajad, mida tuleb määrata joogiveekäitleja poolt iga kümne aasta tagant.

  (5) Tava- ja süvakontrolli käigus ühisveevärgi, mahutite või tsisternide kaudu edastatava ning toidu käitlemisel kasutatava joogivee kvaliteedinäitajate, välja arvatud radioloogilised näitajad, määramiseks võetavate proovide minimaalne arv on järgmine:

Ühisveevärgi, mahutite ja tsisternide kaudu edastatava joogivee hulk m³/ööpäevas

Tavakontrolli minimaalne proovide arv aastas

Süvakontrolli minimaalne proovide arv aastas

kuni 100

1

1 kümne aasta jooksul

101 kuni 1 000

4

1

1 001 kuni 10 000

4

+ 3 iga 1 000 m3 kohta

+ 3 arvutamisel tekkinud jäägi kohta

1

+ 1 iga 3 300 m3 kohta

+ 1 arvutamisel tekkinud jäägi kohta

10 001 kuni 100 000

4

+ 3 iga 1 000 m3 kohta

+ 3 arvutamisel tekkinud jäägi kohta

3

+ 1 iga 10 000 m3 kohta

+ 1 arvutamisel tekkinud jäägi kohta

üle 100 000

4

+ 3 iga 1 000 m3 kohta

+ 3 arvutamisel tekkinud jäägi kohta

10

+ 1 iga 25 000 m3 kohta

+ 1 arvutamisel tekkinud jäägi kohta

  (6) Tava- ja süvakontrolli käigus pudelite või kanistrite kaudu edastatava joogivee kvaliteedinäitajate, välja arvatud radioloogilised näitajad, määramiseks võetavate proovide minimaalne arv on järgmine:

Pudelites, kanistrites  müügiks toodetava vee kogus
m3/ööpäevas

Tavakontrolli minimaalne proovide arv aastas

Süvakontrolli minimaalne proovide arv aastas

kuni 10

1

1

11 kuni 60

12

1

üle 60

1 iga 5 m3 kohta

+ 1 arvutamisel tekkinud jäägi kohta

1 iga 100 m3 kohta

+ 1 arvutamisel tekkinud jäägi kohta

  (7) Vee kogus arvutatakse kalendriaasta keskmise väärtusena.

  (8) Juhul, kui joogivett edastatakse tarbijale lühiperioodi jooksul mahutites, määrab kontrollitavate proovide arvu Terviseameti piirkondlik talitus.
[RTL 2009, 99, 1482 - jõust. 01.01.2010]

  (9) Proovide arv peab jagunema aja ja koha lõikes võrdselt niipalju kui võimalik.
[RTL 2009, 48, 697 - jõust. 25.06.2009]

  (10) [Kehtetu]

  (11) Kui puuduvad andmed joogiveeallika radioloogiliste näitajate kohta, tuleb need määrata veekäitleja poolt enne joogiveeallika kasutusele võttu.
[RTL 2005, 69, 971 - jõust. 01.07.2005]

§ 9.  Joogivee kontrolli kavandamine

  (1) Joogivee käitleja peab koostama ja käitlemise Terviseameti piirkondliku talitusega kooskõlastama joogivee kontrolli kava vähemalt kolmeks aastaks.
[RTL 2009, 99, 1482 - jõust. 01.01.2010]

  (2) Kontrolli kavas peab olema esitatud:
  1) ühe ööpäeva jooksul käideldava vee kogus;
  2) uuritavate kvaliteedinäitajate loetelu proovi võtmise kohtade viisi;
  3) proovi võtmise kohtade arv ja nende asukohad, arvestades eraldi proovide võtmise vajadust juhul, kui veekvaliteeti veevarustussüsteemis ei saa käsitleda umbes ühetaolisena;
[RTL 2009, 48, 697 - jõust. 25.06.2009]
  4) iga kvaliteedinäitaja proovide arv lõikes 1 nimetatud ajavahemiku jooksul.

  (3) Terviseameti loal võib joogivee käitleja vähendada § 8 lõikes 5 nõutud mõnede näitajate osas tavakontrolli sagedust, kui kahe järjestikuse aasta jooksul tehtud uuringute tulemuste põhjal on selle näitaja osas saadud piirmääradest märkimisväärselt paremaid tulemusi.
[RTL 2009, 99, 1482 - jõust. 01.01.2010]

  (4) Märkimisväärselt paremaks tulemuseks loetakse tulemust, kui:
[RTL 2009, 48, 697 - jõust. 25.06.2009]
  1) selle näitaja sisaldused on muutumatud vähemalt kahe järjestikuse aasta jooksul võetud proovide põhjal ja ei ületa paragrahvides 4, 5, 6 toodud piirsisaldusi;
  2) veehaarde piirkonnas ei ole täheldatud vee kvaliteedi langust põhjustavate tegurite esinemist.

  (5) Tavakontrolli proovide arv ei tohi olla väiksem kui 50% paragrahvis 8 lõike 5 tabelis määratud proovide arvust.
[RTL 2009, 48, 697 - jõust. 25.06.2009]

§ 10.  Kvaliteedinõuetele mittevastava joogivee kasutamine

  (1) Kui joogivesi ei vasta määruse nõuetele, peab joogivee käitleja koheselt:
  1) uurima kvaliteedi mittevastavuse põhjusi;
  2) rakendama vajalikke abinõusid parameetrite mittevastavuse vähendamiseks, nagu asjakohased puhastusmeetodid, et muuta vee omadusi enne selle jaotusvõrku suunamist, vähendades või likvideerides seeläbi riski, et vesi pärast jaotusvõrgu läbimist parameetrite väärtustele ei vasta ning teavitab sellest tarbijaid ning käitlemise Terviseameti piirkondlikku talitust.
[RTL 2009, 99, 1482 - jõust. 01.01.2010]

  (2) Kui rakendatud abinõud ei anna tulemusi ning veega varustamine ei ole võimalik muul viisil, siis otsustab Terviseamet sellise vee edasise kasutamise vastavalt veeseadusele ja selle alusel kehtestatud sotsiaalministri määruse nõuetele ning teavitab sellest veekäitlejaid ning tarbijaid.
[RTL 2009, 99, 1482 - jõust. 01.01.2010]

  (21) Keskkonnaamet hindab elanike ja elanikkonna vaatlusrühmade efektiivdooside tulemusi ja radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside doosikoefitsiendi väärtusi vastavalt «Kiirgusseaduse» §-le 42 ning teavitab tulemustest Terviseamet.
[RTL 2009, 99, 1482 - jõust. 01.01.2010]

4. peatükk ANALÜÜSIMEETODID 

§ 11.  Kontrollil kasutatavad analüüsimeetodid

  (1) Kontrollil tuleb kasutada üldjuhul selle paragrahvi lõigetes 2, 3 ja 4 määratletud meetodeid ja nõudeid.

  (2) Mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate määramiseks peab kasutama alljärgnevaid analüüsimeetodeid:

Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad

Analüüsimeetodid

Coli-laadsed bakterid ja Escherichia coli

ISO 9308-1

Enterokokid

ISO 7899-2

Pseudomonas aeruginosa

prEN ISO 12780

Kasvatatavate mikroorganismide loendamine – kolooniate arv 22 ºC ja 37ºC juures

EN ISO 6222

Clostridium perfringens (kaasa arvatud eosed)

EN 26461-2:1993

  (3) Clostridium perfringens (kaasa arvatud eosed) analüüsimiseks kasutatava «M-CP» agari valmistamise juhis on järgmine:
[RTL 2009, 48, 697 - jõust. 25.06.2009]
  1) Põhisööde:

Trüptoos 30  g
Pärmiekstrakt 20  g
Sahharoos 5  g
L-tsüsteiinhüdrokloriid 1  g
MgSO4 .  7H2 0,1 g
Broomkresoolpunane 40  g
Agar 15  g
Vesi 1000 ml

  2) Põhisöötme koostisosad lahustatakse, reguleeritakse pH 7,6 ja autoklaavitakse 121 0C juures 15 minutit. Söötmel lastakse jahtuda ja lisatakse:
D-tsükloseriini 400 mg
Polümüksiin B sulfaati 25 mg
Indoksüül-ß-D-glükosiidi, lahustatud 8 ml steriilses vees 60 mg
Filtreerimisega steriliseeritud 0,5% fenoolftaleiindifosfaadi lahust 20 ml
Filtreerimisega steriliseeritud 4,5% FeCl3 . 6H2O 2 ml

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 loetletud kvaliteedinäitajate määramiseks tuleb kasutada selliseid analüüsimeetodeid, mis võimaldavad tagada samas lõikes esitatud analüüside täpsuse, kokkulangevuse ja avastamispiiri nõuded:
  1) kasutatav analüüsimeetod peab võimaldama mõõta määruse paragrahvides 4, 5, 6 ning paragrahvi 8 lõikes 3 esitatud piirsisaldustega võrdseid sisaldusi;
  2) vesinikioonide kontsentratsiooni määramisel on analüüside nõutav täpsus 0,2 pH ühikut ja kokkulangevus 0,2 pH ühikut.

  (5) Joogivee keemiliste kvaliteedinäitajate analüüside täpsuse, kokkulangevuse ja avastamispiiri nõuded on järgmised:

Näitaja

Täpsus  % piir-sisaldusest

Kokku- langevus % piir-sisaldusest

Avastamispiir  % piir-sisaldusest
märkus 6

Tingimused

Märkused

Akrüülamiid

 

 

 

Tuleb kontrollida  spetsifikaadi järgi

 

Alumiinium

10

10

10

 

 

Ammoonium

10

10

10

 

 

Antimon

25

25

25

 

 

Arseen

10

10

10

 

 

Benso(a)püreen

25

25

25

 

 

Benseen

25

25

25

 

 

Boor

10

10

10

 

 

Bromaat

25

25

25

 

 

Kaadmium

10

10

10

 

 

Kloriid

10

10

10

 

 

Kroom

10

10

10

 

 

Elektrijuhtivus

10

10

10

 

 

Vask

10

10

10

 

 

Tsüaniid

10

10

10

 

Märkus 1

1,2-dikloroetaan

25

25

10

 

 

Epiklorohüdriin

 

 

 

Tuleb kontrollida spetsifikaadi järgi

 

Fluoriidid

10

10

10

 

 

Raud

10

10

10

 

 

Plii

10

10

10

 

 

Mangaan

10

10

10

 

 

Elavhõbe

20

10

20

 

 

Nikkel

10

10

10

 

 

Nitraat

10

10

10

 

 

Nitrit

10

10

10

 

 

Oksüdeeritavus

25

25

10

 

Märkus 2

Pestitsiidid

25

25

25

 

Märkus 3

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH)

25

25

25

 

Märkus 4

Seleen

10

10

10

 

 

Naatrium

10

10

10

 

 

Sulfaat

10

10

10

 

 

Tetrakloroeteen

25

25

10

 

Märkus 5

Trikloroeteen

25

25

10

 

Märkus 5

Trihalometaani-

de summa

25

25

10

 

Märkus 4

Vinüülkloriid

 

 

 

Tuleb kontrollida spetsifikaadi järgi

 

Hägusus

25

25

25

 

 



Märkus 1

Meetod peab võimaldama määrata tsüaniidi selle kõigis esinemisvormides.

Märkus 2

Oksüdeerimist viiakse läbi 10 minuti jooksul temperatuuril 100º C happelises keskkonnas ja kasutades permanganaati.

Märkus 3

Kvaliteedinäitajate analüüside täpsuse, kokkulangevuse ja avastamispiiri nõudeid rakendatakse iga pestitsiidi kohta eraldi.

Märkus 4

Kvaliteedinäitajate  analüüside täpsuse, kokkulangevuse ja avastamispiiri nõudeid rakendatakse igale ühendile eraldi.  Näitajate arvutamisel võetakse aluseks 25%  piirsisaldusest.

Märkus 5

Kvaliteedinäitajate analüüside täpsuse, kokkulangevuse ja avastamispiiri nõudeid rakendatakse igale ühendile eraldi. Näitajate arvutamisel võetakse aluseks 50% paragrahvides 4, 5, 6 toodud piirsisaldusest.

Märkus 6

Avastamispiir on kas parameetrit väikeses koguses sisaldava loodusliku proovi partii kolmekordne suhteline standardhälve või võrdlusproovi ehk tühiproovi partii viiekordne suhteline standardhälve.


[RTL 2009, 48, 697 - jõust. 25.06.2009]

  (6) Värvuse, lõhna, maitse, orgaanilise süsiniku sisalduse (TOC) ja radioloogiliste näitajate määramiseks tuleb kasutada Eesti või rahvusvahelisi standardmeetodeid.
[RTL 2009, 48, 697 - jõust. 25.06.2009]

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 12.  Järelevalve

  (1) Järelevalvet vee terviseohutuse üle teostab Terviseamet vastavalt «Rahvatervise seadusele» ja «Toiduseadusele» ning Veterinaar- ja Toiduamet vastavalt «Toiduseadusele».
[RTL 2009, 99, 1482 - jõust. 01.01.2010]

  (2) Järelevalvet radioloogiliste näitajate üle teostab Keskkonnaamet vastavalt «Kiirgusseadusele».
[RTL 2009, 10, 124 - jõust. 01.02.2009]

§ 13.  Määruse rakendamine

  (1) Käesoleva määruse nõudeid rakendatakse kõigile joogivee käitlejatele.

  (2) Määrus jõustub 1. juunil 2002. a.

  (3) Määruse paragrahvis 6 toodud radioloogiliste näitajate vastavuse nõue jõustub 1. jaanuaril 2003. a.

  (4) Määruse paragrahvi 7 lõikes 3 sätestatud nõue kehtib kuni 1. jaanuarini 2003. a ka tunnustatud laboritele.

  (5) Määruse paragrahvis 5 toodud nõue boori ja fluoriidi piirsisalduse kohta jõustub 31. detsembril 2003. a.

  (6) Kuni 31. detsembrini 2007 on lubatud toota, varustada, töödelda ja üle anda joogivett, mille kvaliteedinäitajad ei vasta paragrahvis 6 toodud nõuetele raua, mangaani, vesinikioonide kontsentratsiooni, värvuse, lõhna, hägususe, elektrijuhtivuse, kloriidi ja sulfaadi osas ning mida kasutab rohkem kui 2000 inimest. Sellise vee tootmine, varustamine, töötlemine ja üleandmine toimub vastavalt «Veeseaduse» paragrahvi 13¹ sätestatud nõuetele.
[RTL 2007, 8, 131 - jõust. 29.01.2007]

  (7) Kuni 01.jaanuarini 2013 on lubatud toota, varustada, töödelda ja üle anda joogivett, mille kvaliteedinäitajad ei vasta paragrahvis 6 toodud nõuetele raua, mangaani, vesinikioonide kontsentratsiooni, värvuse, lõhna, hägususe, elektrijuhtivuse, kloriidi ja sulfaadi osas ning mida kasutab vähem kui 2000 inimest. Sellise vee tootmine, varustamine, töötlemine ja üleandmine toimub vastavalt «Veeseaduse» paragrahvis 13¹ sätestatud nõuetele.

  (8) Määruse paragrahvis 5 toodud nõue trihalometaanide piirsisalduse kohta kehtib kuni 1. jaanuarini 2009. a. Alates 1. jaanuarist 2009. a on trihalometaanide piirsisaldus 100 µg/l.

  (9) Määruse § 7 lõikes 2 sätestatud nõue jõustub 1. juulil 2003. a.

  (10) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

  (11) Määruse § 8 lõikes 11 sätestatud nõudeid rakendatakse tegutsevatele veekäitlejatele alates 30. juulist 2008. a.
[RTL 2005, 69, 971 - jõust. 01.07.2005]

  * 98/83/ EMÜ 03. november 1998 (EÜT L 330, 5.12.98).

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json