Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Vabariigi Valitsuse 29. oktoobri 2009. a määruse nr 166 „Kutselise kalapüügi võimalused 2010. aastaks” muutmine

Vastu võetud 04.02.2010 nr 18

Määrus kehtestatakse «Kalapüügiseaduse» § 13⁴ lõigete 3 ja 3² alusel.

Vabariigi Valitsuse 29. oktoobri 2009. a määrust nr 166 «Kutselise kalapüügi võimalused 2010. aastaks» (RT I 2009, 51, 350) muudetakse järgmiselt:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

«Kutselise kalapüügi võimalused ning «Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe» alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile eraldatud aastane lubatud saak 2010. aastaks»;

2) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:

«Määrus kehtestatakse «Kalapüügiseaduse» § 13⁴ lõigete 3 ja 3² alusel.»;

3) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Määrusega kehtestatakse 2010. aastaks:
1) kutselise kalapüügi võimalused kalapüügiks kaluri kalapüügiloa alusel;
2) kutselise kalapüügi võimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel püügiks kalavarude suhtes, mida kasutavad Läänemerel nii kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa alusel püüdjad;
3) kutselise kalapüügi võimalused väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, mida Euroopa Liit ei reguleeri.

(2) Määrusega kinnitatakse «Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe» alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile 2010. aastaks eraldatud aastane lubatud saak.»;

4) määrust täiendatakse §-dega 1¹–1⁵ järgmises sõnastuses:

«§ 1¹. Kutselise kalapüügi võimalused Läänemerel kalapüügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel

Lubatud püügivõimalused Läänemerel kalapüügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel on järgmised:
1) räim Läänemere keskosas ja Soome lahes ehk Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (edaspidi ICES) alarajoonides 25 kuni 27, 28-2, 29 ja 32 – 12 989 tonni;
2) räim Liivi lahes ehk ICES-i alarajoonis 28-1 – 8716 tonni;
3) tursk Läänemere avaosas, Soome lahes ja Botnia lahes ehk ICES-i alarajoonides 25 kuni 32 – 1118 tonni.

§ 1². Kutselise kalapüügi võimalused Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleeritaval veealal kalapüügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel

(1) Lubatud püügivõimalused Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (edaspidi NAFO) reguleeritaval veealal on järgmised:
1) Euroopa Liidu poolt kehtestatud Eesti püügivõimalused;
2) reguleerimata liigid.

(2) Reguleerimata liigid on sellised kalaliigid, mille püügimahtu NAFO ja Euroopa Liit ei piira.

§ 1³. Kutselise kalapüügi võimalused Teravmägede püügipiirkonnas kalapüügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel

(1) Teravmägede püügipiirkonnas on lubatud krevetti püüda 377 püügipäeva.

(2) Teravmägede püügipiirkonnas on lubatud krevetipüügil ühel ajal viibida kolmel Eesti lipudokumendiga kalalaeval.

§ 1⁴. Kutselise kalapüügi võimalused Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni reguleeritaval veealal kalapüügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel

(1) Lubatud püügivõimalused Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (edaspidi NEAFC) reguleeritaval veealal on järgmised:
1) Euroopa Liidu poolt kehtestatud Eesti püügivõimalused;
2) reguleerimata liigid.

(2) Reguleerimata liigid on sellised kalaliigid, mille püügimahtu NEAFC ja Euroopa Liit ei piira.

§ 1⁵. Kutselise kalapüügi võimalused Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas kalapüügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel

(1) Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas, mis asub lõikes 3 toodud koordinaatide piirides ja jääb väljapoole rannikuriikide majandusvööndit, on lubatud püüda reguleerimata liike.

(2) Reguleerimata liigid on sellised kalaliigid, mille püügimahtu Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas ei piirata.

(3) Edela-Atlandi püügipiirkond on piiratud järgmiste joontega: Lõuna-Ameerika rannikut mööda 10° lõunalaiust kuni 20° läänepikkuseni ja sealt piki 20° meridiaani lõunasse 50° lõunalaiuseni, seejärel mööda 50° paralleeli läände kuni 50° läänepikkuseni, seejärel piki 50° meridiaani lõunasse 60° lõunalaiuseni, siis mööda 60° paralleeli läände 67°16' läänepikkuseni, seejärel põhja poole punktini, mille koordinaadid on 56°22' lõunalaiust ja 67°16' läänepikkust, edasi itta mööda 56°22' lõunalaiust punktini 65°43' läänepikkust, seejärel mööda joont, mis ühendab punkte 55°22' lõunalaiust ja 65°43' läänepikkust, 55°11' lõunalaiust ja 66°04' läänepikkust, 55°07' lõunalaiust ja 66°25' läänepikkust, siis piki Lõuna-Ameerika rannikut põhja suunas alguspunktini.»;

5) määrust täiendatakse §-ga 14 järgmises sõnastuses:

«§ 14. Eesti Vabariigile eraldatud aastane lubatud saak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

(1) «Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe» alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile 2010. aastaks eraldatud aastane lubatud saak on kalaliikide kaupa järgmine:
1) siig – 7 tonni;
2) tint – 5 tonni;
3) latikas – 510 tonni;
4) koha – 446 tonni;
5) haug – 95 tonni;
6) luts – 50 tonni;
7) ahven – 1000 tonni;
8) särg – 330 tonni;
9) kiisk – 300 tonni;
10) vimb, säinas, linask, nurg, angerjas – kokku 50 tonni.

(2) «Kalapüügiseaduse» § 13⁴ lõike 3² kohaselt ei loeta lõikes 1 nimetatud saake püügivõimalusteks «Kalapüügiseaduse» § 16 lõike 3 tähenduses.»

Peaminister Andrus ANSIP

Keskkonnaminister Jaanus TAMKIVI

Riigisekretär Heiki LOOT