Meetme «Ladestusalaga jäätmekäitluskeskuse rajamine Kagu-Eestisse» tingimused
Vastu võetud 21.06.2010 nr 22
Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 alusel ja kooskõlas §-ga 13 ning Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» § 5 punktiga 1.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega sätestatakse vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 3 lõikele 3 kinnitatud «Elukeskkonna arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna «Veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamine» meetme «Ladestusalaga jäätmekäitluskeskuse rajamine Kagu-Eestisse» (edaspidi meede) rakendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord.
§ 2. Mõisted
(1) Määruses kasutatakse mõisteid struktuuritoetuse seaduse ja muude valdkondlike õigusaktide tähenduses.
(2) Käesoleva määruse tähenduses:
1) taotlus on rakendusüksuse kehtestatud vormi kohane dokument koos käesoleva määruse § 11 lõikes 5 nõutavate lisadega;
2) kinnituskiri on toetuse saaja kirjalik, rakendusüksuse nõutavas sõnastuses kinnitus, et saaja on nõus toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuetega ning valmis projekti eesmärgipäraselt ellu viima;
3) jäätmekäitluskeskus on jäätmekäitluskoht, kus vastavalt piirkonna eripärale ja vajadusele toimub taas- ja korduskasutatavate jäätmete ning ohtlike jäätmete kogumine paigaldatud konteineritesse, eelnevalt sorditud või sortimata jäätmete töötlemine (sortimine, kompostimine, pressimine, pakendamine), kasutuskõlblike jäätmete (mööbli, kodumasinate, majatarvete, riietusesemete jms) kogumine ja jaotamine, taaskasutusse mitte minevate jäätmete ladestamine;
4) alginvesteering on investeering materiaalsesse varasse (hooned, rajatised, seadmed) seoses uue käitise rajamisega, olemasoleva käitise laiendamisega, käitise toodangu mitmekesistamisega uute täiendavate toodete lisamisega või olemasoleva käitise tootmisprotsessi põhjaliku muutmisega;
5) suurettevõtja on ettevõtja, kellel on 250 või rohkem töötajat ja mille aastakäive ületab 50 mln eurot või aastabilanss 43 mln eurot;
6) kohalike omavalitsuste üksuste poolt asutatud juriidiline isik on «Jäätmeseaduse» § 67 lõikes 1 nimetatud mittetulundusühing või vähemalt kolmele kohalikule omavalitsusele kuuluv äriühing;
7) projekti finantseerimisvajaku määr on projekti abikõlbliku kogukulutuse ja diskonteeritud investeeringukulutuse suhe;
8) projekti finantseerimisvajak on projekti diskonteerimata abikõlbliku kogukulutuse ja finantseerimisvajaku määra korrutis.
§ 3. Toetuse andmise eesmärk
Toetuse andmise eesmärk on arendada Eestis välja optimaalne tavajäätmete regionaalsete prügilate võrgustik.
2. peatükk TOETUSE ANDMISE ALUSED
§ 4. Toetatav tegevus
(1) Meetme raames toetatav tegevus on ladestusalaga jäätmekäitluskeskuse rajamine Kagu-Eestisse.
(2) Toetust antakse projektile, mis vastab riigi jäätmekavale 2008–2013 ja kohaliku omavalitsusüksuse jäätmekavale, mis kajastab linna või valla jäätmehoolduse arendamiseks vajalikku tegevust.
§ 5. Rakendusasutus ja rakendusüksus
(1) Rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» § 5 punktile 1 Keskkonnaministeerium (edaspidi rakendusasutus).
(2) Rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» § 6 punktile 1 Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus).
§ 6. Riigiabi andmise reeglite kohaldamine
(1) Kui meetme raames antav toetus on riigiabi Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõike 1 mõistes, järgitakse toetuse andmisel ühenduse riigiabi reegleid ja konkurentsiseaduse 6. peatükis sätestatut.
(2) Lõikes 1 nimetatud toetust ei anta enne, kui Euroopa Komisjon on teinud vastava lubava otsuse.
§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rahuldamise otsuses märgitud päeval, kuid mitte varem, kui taotluse esitamise tähtpäeval.
(2) Kui meetme raames antav toetus on riigiabi, siis projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rahuldamise otsuse tegemise päevast.
(3) Projekti abikõlblikkuse periood lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud päeval. Projekti elluviimise maksimaalne kestus on 36 kuud taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp ei või olla hilisem kui 31. august 2015.
§ 8. Abikõlblikud kulud
(1) Abikõlblikud kulud on:
1) need projekti kulud, mis tehakse meetme ja projekti eesmärkide saavutamiseks vahetult käesoleva määruse §-s 4 nimetatud tegevuse elluviimisel. Abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, mõistlikud ja projekti elluviimiseks vajalikud ning tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil;
2) jäätmekäitluskeskuse rajamise alginvesteeringuga seotud kulud;
3) kasutatud seadme ostmine, kui toetuse saaja ei ole suurettevõtja ja tõendab, et seadme ostmiseks ei ole eelneva seitsme aasta jooksul kasutatud riigieelarve, Euroopa Liidu või muid välisabi vahendeid, seadme hind ei ületa selle turuväärtust ja on samalaadse uue seadme hinnast madalam, seadmel on projekti elluviimiseks vajalikud tehnilised omadused ning need vastavad kehtivatele normidele ja standarditele;
4) seadmete liisimise kulud, kui liisinguleping sisaldab klauslit, et liisingueseme omandiõigus läheb liisingulepingu lõppedes üle toetuse saajale.
(2) Abikõlblikud ei ole kulud:
1) mis on loetud mitteabikõlblikuks Euroopa Liidu nõukogu määruses (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25–78), samuti nõukogu määruses (EÜ) nr 1080/2006 ja Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruses nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» (edaspidi abikõlblikkuse määrus);
2) projekteerimiskulud, ehitusprojekti ettevalmistusele, sh tehnilistele projektidele, projektide detailplaneeringutele, teostatavus- ja tasuvusuuringutele, arengukavadele, keskkonnamõju hindamisele tehtud kulud, samuti probleemtoodetest tekkinud ning pakendi- ja segaolmejäätmete konteinerite soetamiskulud.
§ 9. Toetuse määr ja meetme eelarve
(1) Toetuse maksimaalne määr on 85% projekti finantseerimisvajakust. Toetuse projektipõhine määr arvutatakse, lähtudes rakendusüksuse poolt kehtestatud metoodikast, mis avaldatakse käesoleva määruse § 11 lõikes 1 nimetatud taotluse koostamise juhendi koosseisus.
(2) Projekti omafinantseeringu määr on vähemalt 15% finantseerimisvajakust.
(3) Riigiabi andmise puhul on toetuse määr maksimaalselt 50% projekti abikõlblikest kuludest, omafinantseeringu määr on minimaalselt 50% projekti abikõlblikest kuludest.
(4) Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu institutsioonidelt ja teistest fondidest saadud tagastamatut abi.
(5) Kui meetme raames antav toetus on riigiabi ja käesoleva määruse § 4 lõikes 1 nimetatud tegevust finantseeritakse ka teistest riigi, kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahenditest, ei tohi tegevuste kogu finantseerimise määr ületada käesolevas paragrahvi lõikes 3 sätestatud toetuse piirmäära.
(6) Projekti toetuse määr ja toetuse summa sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.
(7) Meetme eelarve kinnitab rakendusasutuse juht.
3. peatükk TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE ESITATAVAD NÕUDED
§ 10. Toetuse taotleja
(1) Toetust võib taotleda kohalike omavalitsuste üksuste poolt asutatud juriidiline isik või Eestis registreeritud äriühing.
(2) Taotlejale esitatavad nõuded:
1) taotleja peab vastama struktuuritoetuse seaduse § 14 lõike 1 punktides 1–7 ja 9 loetletud nõuetele;
2) taotleja ei või olla pankrotis või likvideerimisel, taotleja äritegevus ei või olla peatatud ning taotleja ei või olla muus sellesarnases seisukorras;
3) taotlejal on tasutud riiklikud maksud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja peab olema nõuetekohaselt täitnud «Maksukorralduse seaduses» sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse.
(3) Kui taotleja on kohalike omavalitsuste üksuste poolt asutatud juriidiline isik peab taotlejal või teda asutanud kohalikel omavalitsustel olema täidetud taotlemise ajaks «Jäätmeseadusest» tulenevad kohustused (jäätmekava, jäätmehoolduseeskirja, korraldatud olmejäätmeveo osas).
(4) Taotleja tunnistatakse nõuetele mittevastavaks, kui ta ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.
§ 11. Taotlusele esitatavad nõuded
(1) Toetuse taotlemiseks peab taotleja esitama taotluse ning lisama sellele lõikes 2 nõutavad dokumendid. Taotlusvorm koos selle täitmise juhendiga on kättesaadav elektroonilisel kujul rakendusüksuse veebilehel www.kik.ee hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval.
(2) Taotlusele esitatavad üldised nõuded:
1) taotlus ei tohi sisaldada alustatud või tehtud töid;
2) projekti toimingud peavad olema teostatavad, taotluses märgitud aja ning käesoleva määruse §-s 7 märgitud perioodi kestel.
(3) Taotluses esitatud projekti eelarve kulud peavad olema otseselt seotud projekti toimingute ja eesmärkidega.
(4) Taotlus peab vastama määrusest ja teistest õigusaktidest tulenevatele nõuetele.
(5) Toetuse taotleja peab taotlusele lisama:
1) projekti elluviimiseks vajalikku omafinantseeringut kinnitavad dokumendid;
2) kinnituse selle kohta, et taotleja on varem riigieelarve, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajaks tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed tähtajaks ja määratud summas;
3) kinnituse selle kohta, et taotleja ei ole varem sama kulu hüvitamiseks riigieelarve, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest raha saanud;
4) projektijuhi CV ja taotluses kirjeldatuga sarnaste tema juhitud projektide loetelu;
5) tegevuse keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõtte koos järeldustega;
6) tõendi projekti elluviimiseks vajaliku kinnistu omandi või valduse kohta või kinnistu omaniku nõusoleku projekti elluviimiseks tema kinnistul;
7) volikirja, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
8) kui taotleja on käibemaksukohustuslane, siis sellekohase tõendi;
9) kui toetuse saaja on kohaliku omavalitsuste üksuste poolt asutatud juriidiline isik, siis projekti teostatavusuuringu, mis on koostatud vastavalt rakendusüksuse poolt kehtestatud metoodikale, mis avaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse koostamise juhendis;
10) kui toetuse saaja on kohaliku omavalitsuste üksuste poolt asutatud juriidiline isik, siis projekti finantsanalüüsi ja majandusanalüüsi tulemused, mis on koostatud vastavalt rakendusüksuse poolt kehtestatud metoodikale, mis avaldatakse lõikes 1 nimetatud taotluse koostamise juhendis.
(6) Rakendusüksusel on õigus taotluse nõuetele vastavuse hindamiseks nõuda taotlejalt täiendavat infot.
4. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE RAKENDUSÜKSUSES
§ 12. Taotluse menetlemine rakendusüksuses
(1) Taotluse menetlemine rakendusüksuses koosneb:
1) taotluse registreerimisest;
2) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisest;
3) taotluste hindamisest;
4) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.
(2) Taotlusvooru väljakuulutamise korraldab meetme rakendusüksus. Informatsioon taotlusvooru avanemise kohta avaldatakse vähemalt 100 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva vähemalt kahes üleriigilises päevalehes ja rakendusüksuse kodulehel.
(3) Taotlus esitatakse rakendusüksusele hiljemalt taotlusvooru tähtajaks.
(4) Pärast taotluse esitamise tähtpäeva esitatud taotlus tagastatakse taotlejale läbivaatamata.
(5) Taotlused saadetakse rakendusüksusele posti teel või tuuakse käsipostiga väljakuulutamise teates nimetatud tähtpäevaks. Paberil taotlus esitatakse allkirjastatuna ühes eksemplaris. Paberil taotlusele lisatakse taotlus ka elektrooniliselt. Taotluse võib esitada ka digitaalselt allkirjastatuna.
(6) Rakendusüksus kontrollib taotleja ja taotluse vastavust struktuuritoetuse seaduse § 15 lõikes 1, § 14 lõikes 1 ja käesoleva määruse §-des 10 ja 11 sätestatud nõuetele. Kui rakendusüksus avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel taotluses puudusi, teatab ta sellest taotlejale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja arvestusega, et taotluse menetlemise aeg ei ole pikem kui 90 kalendripäeva taotluse esitamisest arvates.
(7) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui taotleja vastab struktuuritoetuse seaduse § 14 lõikes 1 ja käesoleva määruse §-s 10 sätestatud nõuetele.
(8) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui taotlus vastab struktuuritoetuse seaduse § 15 lõikes 1 ja käesoleva määruse §-s 11 sätestatud nõuetele.
(9) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks struktuuritoetuse seaduse § 15 lõikes 3 nimetatud asjaoludest.
(10) Kui taotlejat või taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse ja edastab otsuse taotlejale.
§ 13. Taotluse hindamise kord
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste järjestamiseks hinnatakse neid käesoleva määruse §-s 14 esitatud hindamiskriteeriumide alusel, rakendusüksuse kehtestatud korras.
(2) Hindamiskriteeriumide alusel saadud punktid summeeritakse ning selle alusel moodustub taotluste paremusjärjestus hindepunktide kahanevas järjestuses.
§ 14. Taotluse hindamise kriteeriumid
(1) Taotluse juures hinnatakse projekti võimalikku positiivset mõju inimese tervisele ja keskkonnale järgmiselt:
1) mõju on väga oluline (jäätmekäitluskeskuse teeninduspiirkond hõlmab 50% ja enam Tartumaa, Põlvamaa, Valgamaa ja Võrumaa jäätmevaldajatest) – 10 punkti;
2) mõju on oluline (jäätmekäitluskeskuse teeninduspiirkond hõlmab 33% ja enam Tartumaa, Põlvamaa, Valgamaa ja Võrumaa jäätmevaldajatest) – 5 punkti;
3) mõju on väheoluline (jäätmekäitluskeskuse teeninduspiirkond hõlmab alla 33% Tartumaa, Põlvamaa, Valgamaa ja Võrumaa jäätmevaldajatest) – 2 punkti.
(2) Taotluse juures hinnatakse taotlusega seotud projekti eelarve põhjendatust järgmiselt:
1) projekti elluviimise eelarve kulud on põhjendatud ja lahti kirjutatud – 2 punkti;
2) eelarve kulusid ei ole põhjendatud – 0 punkti.
(3) Taotluse juures hinnatakse investeeringu suurust jäätmekäitluskeskuse teenuse tarbija kohta kroonides. Madalaima investeeringukuluga projekt saab 5 punkti, kõrgema investeeringukuluga projekt saab 1 punkti.
(4) Võrdsete hindepunktide summa korral reastub kõrgemale kohale taotlus, milles käsitletud projekti tegevus mõjutab suuremat arvu teenuse tarbijaid.
§ 15. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus
(1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksus hiljemalt 90 kalendripäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates.
(2) Kui meetme raames antav toetus on riigiabi, siis taotluse rahuldamise otsust ei tehta enne, kui Euroopa Komisjon on teinud vastava lubava otsuse.
(3) Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve tõttu võib rakendusasutus taotlusvooru eelarvet rakendusüksuse ettepanekul suurendada.
(4) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt:
1) otsuse tegija;
2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
3) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused;
4) toetuse saaja andmed;
5) projekti nimetus ja kogumaksumus;
6) taotluses nimetatud tegevuse või eelarve jaoks toetuse andmise eritingimused;
7) projekti abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõppkuupäev;
8) toetuse summa Eesti kroonides ja selle maksimaalne osakaal (%) projekti abikõlblikest kuludest;
9) omafinantseeringu summa Eesti kroonides ja selle minimaalne osakaal (%) projekti abikõlblikest kuludest;
10) aruandluse tingimused ja kord;
11) otsuse vaidlustamise kord;
12) toetuse rakendamise alustamise tähtpäev;
13) asjaolu, et toetus on riigiabi;
14) muud õigusaktides sätestatud asjaolud.
(5) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui:
1) käesoleva määruse § 14 lõikes 2 nimetatud hindamiskriteerium on saanud rakendusüksuselt hinde 0;
2) taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada;
3) taotlus jääb taotluste hindamise tulemusel moodustunud paremusjärjestuses väljapoole taotlusvooru eelarvet.
(6) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1–3 ja 11 sätestatud asjaolud ning taotluse rahuldamata jätmise põhjused.
(7) Rakendusüksus väljastab tehtud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse toetuse saajale viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil.
(8) Koos taotluse rahuldamise otsusega edastab rakendusüksus toetuse saajale allkirjastamiseks kinnituskirja vormi. Kui toetuse saaja, kelle taotlus on rahuldatud, on nõus toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustega, tagastab ta kinnituskirja allkirjastatult rakendusüksusele hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse kättesaamisest arvates.
(9) Kui taotleja ei tagasta kinnituskirja rakendusüksusele 10 kalendripäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse kättesaamist, võib rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada.
5. peatükk TOETUSE KASUTAMINE
§ 16. Toetuse saaja kohustused
(1) Toetuse saaja on kohustatud täitma struktuuritoetuse seaduses, selle alusel antud õigusaktides, käesolevas määruses ning toetuse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse saaja kohustusi, sealhulgas:
1) esitama rakendusüksuse nõutud teabe etteantud vormis ja tähtaegadel;
2) toetuse saaja kohustub täitma «Riigihangete seaduses» hankija kohta sätestatut;
3) esitama «Riigihangete seaduse» tähenduses rahvusvahelist piirmäära ületavate hangete korral enne hanke väljakuulutamist rakendusüksusele hankedokumentide eelnõud. Rakendusüksus kontrollib hankedokumentide vastavust taotluse rahuldamise otsusele, struktuuritoetuse seadusele ja selle rakendusaktidele;
4) esitama koos toetuse väljamaksetaotlusega hankemenetlust tõendavad dokumendid, juhul kui taotluse rahuldamise otsuses ei nõutud hankedokumentide eelnõude rakendusüksusele esitamist;
5) toetuse saaja on kohustatud viivitamatult teavitama kirjalikult rakendusüksust projekti teostamise käigus ilmnenud projekti elluviimist takistavatest asjaoludest, samuti projektiga seotud kohtumenetlusest või selle võimalikkusest ja toetuse saaja poolt läbiviidud riigihangetele esitatud vaidlustustest;
6) toetuse saaja on kohustatud rakendusüksust viivitamatult kirjalikult teavitama projekti odavnemisest või kallinemisest, juhul kui projekti maksumus erineb eelarvest rohkem kui 10%.
(2) Toetuse saaja esitab informatsiooni rakendusüksusele kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(3) Toetuse saaja peab investeeringut säilitama vähemalt 5 aastat.
§ 17. Toetuse väljamaksed ja kasutamise aruanded
(1) Toetuse väljamakse tehakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 23, rahandusministri 1. märtsi 2007. a määrusele nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» (edaspidi väljamaksete määrus) ning taotluse rahuldamise otsusega kehtestatud tingimustele.
(2) Riigiabi projekti toetuse saaja võib taotleda väljamakse tegemist ettemaksena vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 44 ja väljamaksete määruse § 9 sätestatud tingimustele, kui taotluse rahuldamise otsuses on vastav võimalus sätestatud.
(3) Toetuse saaja tõendab rakendusüksusele, et ettemakse on abikõlblike kulude katteks ära kasutatud kahe kalendriaasta jooksul ning ettemaksele vastav omafinantseering ühe kalendriaasta jooksul ettemakse väljamaksmisest.
(4) Toetuse väljamakse osaliselt tasutud kuludokumentide alusel võib teha töövõtjale.
(5) Väljamakse aluseks on toetuse saaja poolt rakendusüksusele esitatav rakendusüksuse poolt kehtestatud vormi kohane väljamakse taotlus koos käesoleva paragrahvi lõikes 6 ettenähtud lisadega.
(6) Väljamakse taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:
1) hanke läbiviimist tõendavad dokumendid ning asjaomased lepingud;
2) kuludokumentide nimekiri juhul kui taotluse rahuldamise otsuses on nimekiri nõutav;
3) kuludokumendid väljamaksete määruse mõistes, millele lisatakse osutatud teenuse või tehtud töö või tarnitud kauba üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
4) kulu tasumist tõendavad dokumendid väljamaksete määruse mõistes;
5) projekti kulude raamatupidamises kajastamist tõendavad dokumendid.
(7) Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul esitatud väljamakse taotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust taotluse rahuldamise otsusele. Puuduste korral määrab rakendusüksus toetuse saajale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb toetuse saaja poolt puuduste kõrvaldamiseks kuluva aja võrra.
(8) Viimane väljamakse taotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist. Viimane väljamakse, moodustab 5% projektile antava toetuse kogumäärast, tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on projekti lõpparuande heaks kiitnud. Viimane väljamakse tehakse tasutud kuludokumentide alusel.
(9) Rakendusüksus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:
1) esitatud väljamakse taotlus või kuludokumendid ei vasta nõuetele;
2) toetust taotletakse mitteabikõlblike kulude katteks;
3) projekt on seotud tagasimakse menetlusega;
4) toetuse saaja ei ole puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
5) muud õigusaktidest tulenevad alused.
(10) Rakendusüksus saadab viivitamata käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud otsuse toetuse saajale kirjalikult.
(11) Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise kohta aruanded vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 24 lõike 4 alusel kehtestatud korrale.
§ 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Struktuuritoetuse seaduse § 18 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud juhtudel esitab toetuse saaja põhjendatud avalduse taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks (edaspidi avaldus).
(2) Taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud toetust saava projekti eelarvet võib toetuse saaja ilma avaldust esitamata muuta juhul, kui projekti eelarvet muudetakse kuluartikli kaupa vähem kui 10% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest, kusjuures projekti eelarve ei suurene. Seejuures peab toetuse saaja eelnevalt rakendusüksust tehtavast muudatusest teavitama.
(3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse teeb rakendusüksus 30 kalendripäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse saamisest arvates ning saadab otsuse viivitamata toetuse saajale. Juhul kui rahuldamise otsuse muutmine eeldab toetuse saajalt täiendavate andmete nõudmist või rakendusüksuselt täiendavat ekspertiisi, pikeneb avalduse menetlemise aeg täiendavate dokumentide esitamiseks või ekspertiisiks vajaliku aja võrra.
(4) Kui rakendusüksus ei rahulda avaldust, on toetuse saaja kohustatud ellu viima projekti vastavalt taotluse rahuldamise otsusele.
(5) Kui toetuse saaja ei ole nõus projekti avalduse rahuldamata jätmise korral ellu viima, on toetuse saaja kohustatud sellest rakendusüksust viivitamata teavitama ja rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 18 lõike 6 punktile 5.
(6) Kui toetuse saajal ei ole mõjuval põhjusel võimalik alustada projekti elluviimist vastavalt taotluses märgitule, võib toetuse saaja taotleda rakendusüksuselt projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist, kuid mitte kauemaks kui 31. detsembrini 2015.
(7) Kui projekti tulud ületavad taotluses prognoositud tulude suuruse, vähendab rakendusüksus toetuse summat projekti 5 aasta jooksul toodetava lisatulu ulatuses ja nõuab enammakstud toetuse tagasi.
§ 19. Vabanenud vahendite kasutamine
Pärast taotlusvooru vabanenud toetuse summad lisatakse meetme «Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine» eelarvesse.
| Minister Jaanus TAMKIVI |
| Kantsler Rita ANNUS |
Facebook
Twitter