Teksti suurus:

Kohaliku omavalitsuse huvialakooli / muusika- ja kunstikoolide üleriigilise õppekava kinnitamine

Väljaandja:Haridusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.08.2007
Avaldamismärge:

Vali redaktsioon:

Järgmine...

Hetkel kehtiv

Võrdle redaktsioone

Kohaliku omavalitsuse huvialakooli / muusika- ja kunstikoolide üleriigilise õppekava kinnitamine

Vastu võetud 14.04.1997 nr 10
RTL 1997, 121, 726
jõustumine 15.08.1997

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev/number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

19. 03. 1999/13 (RTL 1999, 52, 677 ), jõust. 04. 04. 1999.

 

Lähtudes huvialakooli seaduse (RT I 1995, 58, 1004; 1996, 49, 953) paragrahvi 7 lõikest 4, haridusminister määrab:

Kinnitada ja kehtestada 1997/98. õppeaastast "Kohaliku omavalitsuse huvialakooli / muusika- ja kunstikoolide üleriigiline õppekava" koos kunstikoolide joonistamise ainekava, vormiõpetuse (skulptuuri) ainekava, kompositsiooni ainekava,

maali ainekava ja kunstiajaloo ainekavaga; muusikakoolide klaveri ainekava, akordioni ainekava, viiuli ainekava, tšello

ainekava, klassikalise kitarri ainekava, kandle ainekava, plokkflöödi ainekava, flöödi ainekava, klarneti ainekava, saksofoni ainekava, oboe ainekava, fagoti ainekava, trompeti ainekava, trombooni ainekava, metsasarve ainekava, tenori, baritoni, tuuba ainekava, löökpillide ainekava, solfedžo ainekava ja muusikaloo ainekavaga, keelpilliansamblite ainekava, puhkpilliorkestrite ainekava, lisapill-klaveri ainekava, klassikalise tantsu ainekava.

 

[RTL 1999, 52, 677 - jõust 04.04.1999]

 

 

 

Kinnitatud

 

 

haridusministri

 

 

14. aprilli 1997. a.

 

 

määrusega nr. 10

 

 

Kohaliku omavalitsuse huvialakooli / muusika- ja kunstikoolide üleriigiline õppekava

 

ÜLDSÄTTED

 

1. Kohaliku omavalitsuse huvialakooli / muusika- ja kunstikoolide üleriigiline õppekava on dokument, mille alusel toimub õppetöö kõigis kunstialast haridust andvates huvialakooli / muusika- ja kunstikoolides.

 

2. Üleriigilise õppekava alusel töötab iga kool välja õppekava, mis arvestab kooli omapära.

 

3. Huvialakooli / muusika- ja kunstikoolide üleriigilise õppekava ainekavades esitatud nõuded tagavad eelhariduse üleminekuks kutseharidusele.

 

4. Üleriigiline õppekava määrab kindlaks õppe-eesmärgid, õppeaja, üleriigilise õppekava vahekorra kooli õppekavaga, õppeainete loendi koos ajalise kestuse ja ainekavadega, õppeainete valiku võimalused ja tingimused ning nõuded õppeetappide ja kooli lõpetamise kohta.

 

5. Üleriigiline õppekava koosneb üldosast ja ainekavadest.

 

I. ÜLDOSA

 

Õppe- ja kasvatustöö üldeesmärgid

 

Muusika- ja kunstikoolide ülesandeks ja eesmärgiks on laste ja noorte loomevõimete avastamine ja kavakindel arendamine, professionaalse kunstihariduse õppeks tarviliku ettevalmistuse andmine ja kohaliku kultuurielu edendamine Eesti kultuuritraditsioonide alusel.

 

Õppe- ja kasvatustöö koolis peab aitama kujuneda isiksusel, kes:

- mõtleb loovalt;

- oskab oma tegevust eesmärgistada, kavandada ja hinnata;

- suudab valida, otsustada ja vastutust kanda;

- oskab teha tööd, on valmis koostööks;

- mõistab teadmiste ja pidevõppe tähtsust, oskab õppida;

- aktiivse kunstilise tegevuse kaudu arendab kunstitaju, fantaasiat.

 

II. ÕPPEKAVA PÕHIMÕTTED

 

1. Üleriigilised ainekavad ei dikteeri kunstiainetes vahendite, materjalide ega tehnika, muusikaainetes heliteoste valikut, vaid annavad oskuste arendamiseks suunad ja tasemenõuded.

 

2. Võrdne võimalus muusika- ja kunstialase eelhariduse omandamiseks ja professionaalseks õppeks ettevalmistamiseks

tagab andekatele õpilastele võrdsed võimalused ühest õppeaastast teise, ühest koolist teise üleminekuks.

 

3. Õppekorralduses ja õppesisu valikul arvestatakse vanuselisi, individuaalseid ja rahvuslikke iseärasusi. Õppekava

aitab kaasa rahvusvähemuste integreerumisele Eesti kultuuriellu, nende omakultuuri säilimisele ja arengule.

 

4. Lähtudes demokraatia põhimõtetest kujundavad koolielu reegleid õpilased, õpetajad ja lapsevanemad üheskoos. Õppetöö kavandamisel peetakse silmas igaühe võimekust, kus kooli ülesanne on suunata õpilast oma tegevust jälgima ja õppimist kavandama, analüüsima ning kujundama isikupärast väljendusstiili.

 

III. SEOSED ERI ÕPPEAINETE VAHEL

 

1. Kunstiainete õppes on õppeained omavahel tihedalt seotud ja õpilase areng sõltuvuses tehniliste ja vaimsete omaduste arendamise ajastamisest. Õpetajate ülesandeks on leida ja välja kujundada professionaalseks õppeks võimelised õpilased ja õppekava tervikliku täitmise korral suunata nad sobivale erialale.

 

IV. ÕPPEPROTSESS

 

1. Õppimise käigus analüüsib ja hindab õppija õpitavat pidevalt ning edukus sõltub õppija oskusest õppida. Õpetaja on õpitegevuste kavandaja ja looja ning õppimistahtmise innustaja.

 

2. Hindamine on osa kooli õppeprotsessist. Õpilane peab teadma mida hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid.

 

3. Hindamise põhieesmärgid on:

- motiveerida õpilast sihikindlamalt õppima;

- anda teavet õppimise käigust õpilasele, õpetajale, kooli juhtkonnale, lapsevanematele;

- määratleda õpilaste individuaalsed õpitulemused.

 

4. Hindamine võib olla sõnaline (analüüs / hinnang) ja numbriline (hinne):

- protsessi hindamine (jooksva õppimise või vahetulemuste arvestamine);

- arvestuslik hindamine võib olla nii koolisisene kui -väline (eksam, arvestus);

- õpitulemuste arvestuslik ja kokkuvõttev hindamine on aluseks tunnistuste väljaandmisel õppekava nõuete täitmise ja kooli lõpetamise kohta;

- koolis rakendatav hindamissüsteem peab sisaldama positiivseid ja negatiivseid hindeid;

- õpilase üleviimine õppeaastalt järgnevale toimub positiivsete hinnete alusel;

- koolivälise arvestusliku hindamise üks vorme on üleriigilised, rahvusvahelised ja maakondade piires korraldatud konkursid, näitused, ülevaatused, üleriigilised tasemetööd.

 

V. KOOLIASTMETE ÕPPEKORRALDUS

 

1. Õppeprotsessi kirjeldatakse astmeti:

- muusikaainete õppes:

eelkool - 1-2 õppeaastat;

põhikool - noorem aste, 1.-4. õppeaastani, - vanem aste, 5.-7. õppeaastani;

lisa-aastad.

Õppeaasta kestab 35 õppenädalat;

 

- kunstiainete õppes:

eelkool - 1-2 õppeaastat;

põhikool - noorem aste, 1.-2. õppeaastani, - vanem aste, 3.-5. õppeaastani;

lisa-aastad.

Õppeaasta kestab 35 õppenädalat, millest 2 nädalat moodustab õppepraktika.

 

2. Eelkoolis:

1) suunatakse õpilasi mängult õppimisele;

2) selgitatakse välja eeldused ja suunatakse õige eriala valikule.

 

3. Põhikooli võetakse õpilased vastu konkursi alusel.

Konkursi korraldamiseks moodustatakse koolis vastuvõtukomisjon, millesse võib kaasata eksperte ka väljastpoolt.

 

Vastuvõtutingimused ja kord kehtestatakse vastuvõtueeskirjaga.

Põhikoolis toimub:

 

 - loomevõimete kavakindel arendamine;

 - loominguprotsessi seaduspärasuste ja etappide

 

tundmaõppimine;

 - kunstiteoste retseptsiooni- ja

 

interpretatsioonivõimalustega tutvumine;

 - aktiivse ja püsiva suhte loomine visuaalse

 

kunstikultuuriga;

 - tehniliste oskuste arendamine;

 - professionaalse kunstihariduse omandamiseks

 

ettevalmistamine.

Muusikakoolides on noorema astme lõpetamisel soovitatav

 

anda õpilasele I astme lõputunnistus.

Muusika- ja kunstikoolide vanema astme lõpetamisel antakse

 

õpilasele põhikooli lõputunnistus.

4. Lisa-aastad on õpilastele, kes:

 

 - on edukalt läbinud põhikooli;

 - omavad eeldusi kunstiliseks tegevuseks ning on

 

orienteeritud professionaalse kunstihariduse omandamisele;

 - vajavad vanuse tõttu järjepidevat õpet kuni üleminekuni

 

kutseharidusele.

5. Muusikakooli tunniplaanid

5.1. Pilliõpetusosakondade muusikaline põhiharidus

 

Õppeained

 

Eelkool

 

 

 

Põhikool

 

 

 

 

 Lisa- aastad

 

I

II

I

II

III

IV

V

VI

VII

I-II

 

õ/a.

 õ/a.

 õ/a.

 õ/a.

 õ/a.

 õ/a.

 õ/a.

 õ/a.

 õ/a.

 õ/a.

noorem aste                                                  vanem aste

Põhipill

 

 

2

2

2

2

2

2

2

2

Solfedžo

 

 

1

1

2

2

2

2

2

2

Muusikalugu

 

 

 

 

1

1

1

1

1

 

Koosmusit-seerimine

1

1

1

1

2

 2

 2

 2

2

 

Rühmalisaaine

1

1

1

1

 

 

 

 

1

 

Ind. lisaaine

 

1*

 

 

1

1

1

1

1

1

 

* Finantseeritakse isemajandavatel alustel.

 

1. Numbrid tabelis tähistavad nädalatundide arvu.

2. Katkendliku joonega on ümbritsetud ained, mida on soovitatav omavahel sisuliselt seostada.

3. Lisaained määratakse, lähtudes õpilaste isikupärast ning kooli võimalustest. Lisaainete õppimisest võib loobuda, kui kool ei ole õppeplaani täitmise suhtes kehtestanud teistsuguseid nõudmisi.

4. Kõikidel pillidel viia läbi tehniline arvestus kaks korda õppeaastas (üks kord poolaastas), hindelised esinemised üks kord esimesel poolaastal ja kaks korda teisel poolaastal. Lõpueksamid on noorema astme ja vanema astme lõpetamisel.

5.2. Koori-, tantsu- ja teatriosakondades

 

Üldkultuuriline põhiharidus

 

Õppeained                                                     Põhikool

 

I

II

 III

IV

 V

 VI

VII

 

õ/a.

õ/a.

õ/a.

õ/a.

 õ/a.

õ/a.

õ/a.

noorem aste                          vanem aste

Peaaine

4

4

4

4

4

4

4

Teoreetiline kursus

1

1

1

1

1

1

1

Praktiline kursus (ind.)

1

1

 1

1

1

 1

1

Kultuurilugu

 

 

 1

1

1

1

 1

Rühmalisaaine

1

1

 

 

 

 

1

Ind. lisaaine

 

 

1

1

1

1

1

 

1. Numbrid tabelis näitavad nädalatundide arvu.

2. Peaaine õpetamise vormiks on ühistegevus rühmas.

3. Lisatunnid määratakse õpilaste võimetest lähtudes ning arvestades õppeasutuse võimalusi. Lisaainete õppimisest võib loobuda, kui õppeasutus ei ole õppeplaani täitmise suhtes kehtestanud teistsuguseid nõudmisi.

6. Kunstikooli tunniplaan

 

Õppeained                 Põhikool                                                                                 Lisa-aastad

 

I

II

III

IV

V

 

 õ/a.

õ/a.

õ/a.

õ/a.

õ/a.

 noorem aste             vanem aste

Joonistamine

3

3

4

4

4

4

Maalimine

3

3

3

3

4

4

Kompositsioon

3

3

3

3

 3

3

Skulptuur - vormiõpetus

3

3

2

2

2

2

Kunstiajalugu

1

1

1

1

 

 

Õppepraktika

28

8

28

28

28

28

 

1. Numbrid tabelis näitavad nädalatundide arvu.

2. IV õppeaastal tehakse lõputöö ja antakse lõputunnistused lõpetajatele ning tehakse valik V-le õppeaastale.

3. V õppeaastale võetakse õppima eriti edukaid õpilasi.

4. Modellide kasutamine. Tunniplaanis ette nähtud tundide üldarvust peab 30% olema kaetud võimalusega kasutada modelle.

5. Sõltuvalt vajadustest, võimalustest ja tingimustest võib kool muuta ainete mahtu kuni kolme nädalatunni ulatuses, ületamata seejuures nädalas ettenähtud tundide üldarvu (13 tundi).

6. Õppepraktikal süvendatakse õpitut eri miljöös: looduspildid, linn jne.

 

VI. KOOLI ÕPPEKAVA

1. Kool kujundab üleriigilise õppekava alusel välja oma õppekava.

2. Õppekava rakendamisel arvestatakse õpilase ealisi ja individuaalseid iseärasusi.

3. Arendustöö koolis on pidev. See eeldab kindlakäelist juhtimist. Tuleb moodustada töörühmad, määrata vastutajad ja

tähtajad, dokumenteerida tegevus, teha vahekokkuvõtteid ja analüüsida tulemusi. Kooli õppekava kujundades aidatakse kaasa üleriigilise õppekava arendusele.

4. Õpetaja võtab osa nii ainekavade väljatöötamisest kui ka kooli arengukava kujundamisest.

5. Kooli õppekavas on üldosa ja ainekavad. Kooli üldosas kajastuvad otsustused, mida kool on teinud oma eripära määratledes. Üldosas täpsustatakse ka õppe-kasvatustöö eesmärgid.

 

Lisa 1

kohaliku omavalitsuse huvialakooli / muusika- ja kunstikoolide üleriigilise õppekava juurde

 

JOONISTAMINE

 

1. Kohaliku omavalitsuse kunstikooli ainekava

1.1. ÕPETUSE EESMÄRGID

Ainekava algab joonistamise tähtsuse selgitamise ja selles peituvate võimaluste avamisega. Esitatakse ülevaade inimese kujutava tegevuse ajaloolise arengu põhietappidest ja joonistamisest kui tasapinnalise kujutamisviisi alusest. Jätkatakse põhiliste joonistusvahendite, -materjalide ja –võtete tutvustamisega. Igal uuel etapil lisanduvad uued probleemid põhimõttel: kergemalt raskemale, lihtsamalt keerulisemale. Juba omandatud teadmisi ja oskusi kasutatakse keerukamate ülesannete lahendamisel. Korduste vältimiseks on igal kursusel nimetatud vaid need teemad, mis lülitatakse õppekavva esmakordselt.

 

1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA

I õppeaasta

1.2.1. Õppesisu Graafiline märk ja selle omadused. Graafilise märgi tekitamise viisid. Märgi dünaamika, rütm ja väljendusrikkus.

 

Tasapinnalise kujutamise spetsiifika. Ruumiillusiooni loomine. Põhiliste joonistusvahendite, -materjalide ja –võtetega tutvumine. Paberiliigid, paberi valiku sõltuvus joonistusvahenditest ja töö kestusest. Paberi formaat, selle vastavus motiivile. Standardformaadid. Erinevate formaatide kasutamine. Püst- ja põikformaat. Pliiatsid ja nende märgistamispõhimõtted. Süsi, souss, sangviin, pastellid, kriidid jm. joonistusvahendid. Kustutuskummid ja nende kasutamine joonistamisel. Suled ja tu.

Õigete joonistamisharjumuste ja -võtete omandamine.

Joonistamiskoha valik ruumis ja väljas. Distants objektist.

Joonistuslaua (stafelei, kolmjala jm.) kasutamine. Joonistamine seistes ja istudes. Õige keha- ja käeasend.

 

Käeharjutused.

Küünarvarre, randme ja kämbla kasutamine joonistamisel. Käe surve teadlik reguleerimine. Nägemisväli ja pildipind. Käe ja silma koordinatsioon. Lineaarsete suuna- ja suurussuhete määramine. Mõõtmisviisid ja -vahendid.

 

Joonte omadustega tutvumine. Joonte orientatsioon (vertikaal- ja horisontaaljooned, sirg- ja kõverjooned). Joonte kvaliteet. Joonetugevus väljendusvahendina. Pidev- ja katkendjoon. Joonlaua kasutamine.

Joonistuse ülesehituse aluste omandamine. Vaatepunkt - asukoht kujutatava suhtes ja selle valik. Kadreerimine.

Silmapiiri määramine. Pildipinna jaotamine osadeks. Esemete ruumilise paiknemise analüüs ja ruumisuhete kujutamine tasapinnal. Joonistuse kompositsiooniline skeem. Parima paigutuse leidmine. Esemete paigutamine lehele (2-3 esemest koosnevad seadeldised). Esi- ja tagaplaan. Kattumise kujutamine.

Lehe üla- ja alaosa. Elementaarsed perspektiiviseadused. Esemete kujutamine rakursis. Pealt- ja altvaade. Silmapiiri määramine.

Ringi perspektiiv - ellips.

Lihtsamad üldistamisvõtted ja nende rakendamine. Esemete taandamine geomeetrilisteks algvormideks. Lihtsamate geomeetriliste vormide konstrueerimine ja kujutamine õigetes proportsioonides. Vormiharja märkimine. Üldistamine elementaarsel tasemel. Joonistus kui tervik.

Valguse ja varju kasutamine. Loomulik ja kunstlik valgus.

Valguse suund ja tugevus. Üldine valguse ja varju vahekord. Omavari.

Visandamise alused. Skitseerimine. Kiire ja valikuline kujutamine. Joonvisandite spetsiifika. Olulise ja ebaolulise eristamine. Karakteersete tunnuste analüüs ja rõhutamine.

Väljendusrikkuse saavutamise lihtsamad vahendid.

Joonte tüübid. Tegelikud ja illusoorsed jooned. Pindade lõikejooned. Joonstruktuurid. Viirutuste liigid.

Joonekompositsioon. Heledad jooned tumedal pinnal.

Materjaliõpetus. Loodusnähtuste interpreteerimine. Loodus- ja tehisvormide võrdlev analüüs. Orgaaniliste materjalide faktuuri edasiandmine. Loodusvormide detailiseeritud kujutamine (taimed ja nende osad, kivid jms.). Faktuurkontrastid.

Inimese kujutamise alused. Inimene kui graafilise kujutamise keskne objekt. Lihtsamate anatoomiliste vormide kujutamine. Inimfiguuri põhiproportsioonid ja mahtude jaotumine.

Näotüüp ja näoosade põhiproportsioonid. Karakteersete tunnuste rõhutamine. Karikeerimine.

 

II õppeaasta

1.2.2. Õppesisu

Joonistuse ülesehituse keerukamad vormid. Esemete keeruline ruumiline organisatsioon. Üldvormi ja detaili suhe.

Kompositsiooni sisemine dünaamika, rütm ja harmoonia. Esemeid ümbritseva ruumi kujutamine. Mitmekordne kattumine.

Läbipaistvus. Siluettjoonistus. Looduslike ja tehisvormide spetsiifika.

Joonte funktsioonide rakendamine. Joon kui kontuur.

Kontuurjoonistuse liigid. Joon vormi rõhutajana. Joon figuuri ja fooni eraldajana. Joon kui liikumine ja aktsent. Abijooned ja nende kasutamise võimalused. Suurte pindade katmine.

Pinnakäsitlus ja tonaalsus. Toonivahekordade analüüsimine.

Üldine tonaalsus. Hele-tumeduse gradatsioon. Pooltoonid.

Kontrast. Figuuri ja fooni vahekord. Tausta funktsioonid. Tume objekt heledal taustal ja hele objekt tumedal taustal.

Graafiline ja maaliline pinnakäsitlus. Faktuuride mitmekesisus ja nende teadlik kasutamine.

Perspektiiviõpetuse alused. Tuum- ja koondpunkt. Vaatenurga suurus. Eri keerukusega esemete ja seadeldiste perspektiivne kujutamine (tool, laud jms.).

Valgus ja vari. Ruumi ja vormi edasiandmine valguse ja varju abil. Vormi rõhutamine valguse abil. Suunatud ja hajutatud valgus. Varjuõpetus. Oma- ja langeva varju omadused. Varjud eri kujuga esemetel. Läige ja refleks.

Materjali kujutamine. Drapeering kui kujutamisobjekt.

Voldistiku konstrueerimine. Jäigad ja plastilised materjalid.

Inimfiguuri kujutamine. Inimene kui spetsiifiline kujutamisobjekt. Inimkeha üldvormid ja mahud. Keha sümmeetria.

Figuuri ruumiline paiknemine. Figuuri kadreerimine. Telg- ja abijoonte kasutamine figuuri ülesehituses. Staatiliste pooside spetsiifika. Raskuspunkt ja toetuspind. Kontrapost. Seisev ja istuv figuur. Figuuri karakteersed tunnused.

Pea ehitus ja portree. Pea skemaatiline kujutamine (tahuline pea, sõrestikmudel jt.). Portreejoonistuse arengu põhietapid. Eest- ja külgvaade. Portree kadreerimine. Pea konstrueerimine. Pea ühendamine õlavöötmega. Plastiliste punktide kasutamine. Pea detailid (kõrv, nina, suu).

Spontaanne ja vabajoonistus. Mälu järgi joonistamine.

Reaalsed ja ebareaalsed kujutamisobjektid. Fantaasiajoonistused.

Ebareaalsed ruumisuhted. Kujutlusvõime arendamine. Grotesksed kujutised.

 

1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA

III õppeaasta

1.3.1. Õppesisu

Kujutava geomeetria alused. Siseruumi (interjööri) perspektiivne kujutamine. Perspektiivireeglite kokkuleppeline olemus. Välisruumi perspektiivne kujutamine. Sügavustunnused väliskeskkonnas. Õhuperspektiiv. Maastiku kujutamine. Avatud ja suletud maastik. Arhitektuursete vormide edasiandmine. Inimese anatoomilis-morfoloogilise ehituse tundmaõppimine.

Kehaehituse tüpoloogia. Figuuri ealised ja soolised iseärasused.

Mehe ja naise kehaehituse erinevused. Eri vanuses laste kehaproportsioonid. Figuuri aktiivsete e. plastiliste punktide kasutamine.

Portree ja figuur. Kolju ehituse tundmaõppimine. Pea orientatsioon ja -liigutused. Pea kalde ja pöörde määramine.

Dünaamiline portree. Ekspressiivsus. Näoväljenduste edasiandmine. Kaksikportree. Dünaamiline poolfiguur. Figuuri kujutamine lihtsas rakursis. Eenduvate ja taanduvate kehaosade kujutamine. Seoste loomine kehaosade vahel ja figuuri kui tervikuga.

Jäsemete kujutamine. Käe ja randmeliigese konstrueerimine.

Küünarvarre ehitus. Jala ja hüppeliigese kujutamine.

Materjalide omadused. Materjaliomaduste võrdlev analüüs (tekstiil, paber, klaas, metall, puit, keraamika, plastmass jms.). Keeruka pinnafaktuuriga objektid. Võtted faktuuri ja tekstuuri edasiandmiseks. Materjali seos eseme funktsiooniga.

Loomade kujutamine. Loomade liikumisaparaadi mitmekesisus.

Vormide plastika liikumisel. Liikumistsükli analüüs.

Liikumisillusiooni loomine.

Visandamine. Vormi tähenduse kiire haaramine. Toonvisandite spetsiifika.

Kujutamine ja tõlgendamine. Isiklik suhe kujutatavasse.

Motiivi valikuline kujutamine. Kunstilise korrastamise võtete mitmekesisus. Hüperrealistlik kujutamine. Tutvumine lihtsamate nägemisillusioonidega.

 

IV õppeaasta

1.3.2. Õppesisu

Figuraalse kompositsiooni alused. Seisev, istuv ja lamav figuur. Figuur rakursis. Poosi staatika ja dünaamika.

Raskuspunkt ja raskuspunkti vertikaal. Staatilise tasakaalu säilimise tingimused. Figuur ja riietus (argirõivastus, originaalkostüüm jne.). Akt (poolakt). Mitmefiguuriline kompositsioon ja selle mahulis-ruumiline struktuur. Figuuride ruumiline paiknemine.

Plastilise anatoomia alused. Plastilised punktid figuuril.

Skeleti peamiste mahuliste vormide ja reljeefselt avalduvate skeletiosade analüüs. Tugi-liikumisaparaat. Skelett ja selle tähtsus organismis. Keha sisemise ehituse ja välise vormi vastavus. Antagonistlike lihasegruppide kujutamise üldised seaduspärasused. Õlavöötme ja rindkere kujutamine (poolakt).

Komplitseeritud portreelised lahendused. Kaksikportree.

Pilgu suund.

Komplitseeritud perspektiivne kujutamine. Juhusliku nurga all asuvate esemete kujutamine. Trepikoja perspektiiv. Varjude

ja peegelduste perspektiivne konstrueerimine (bassein jms.).

Stiliseerimine. Peamised stiliseerimisvõtted. Keerukate

kujutamisobjektide vormi lihtsustamine ja tüüpilise rõhutamine.

Ühtse võttestiku säilitamine. Harmoonia. Piiratud toneerimine.

Kujutava tegevuse kui protsessi teadvustamine. Joonistamise teadlik juhtimine. Joonistamisprotsessi etapid. Eesmärkide püstitamine. Vahendite valik. Materjali kogumine ja kavandamine.

Süee ja teema eristamine. Läbitöötamine ja viimistlemine.

Ebaõnnestunud lahenduste hülgamine.

 

V õppeaasta

1.3.3. Õppesisu

Figuur ja ruum. Figuraalse kompositsiooni kavandamine.

Modell kui abivahend teose loomisel. Inimfiguuri seos siseruumiga. Inimene ja esemed. Inimene ja keskkond.

Portree kui väljendusvahendite süntees. Portreeliste lahenduste mitmekesisus. Portree rakursis. Keerukamad karakterportreed.

Miimika ja väljendusliigutused. Psüühiliste seisundite avaldumine. Individualiseerimine ja tüpiseerimine.

Deformatsioonid väljendusrikkuse tõstmiseks.

Figuuri staatika ja dünaamika. Dünaamiliste pooside liikumisfaasid. Inimkeha seaduspärasused puhkeasendis ja liikumises. Rotatsiooniprobleemid figuuril. Kehapööre, peapööre ja jäsemete pöörded.

Proportsiooniõpetus. Proportsiooniõpetus Vana-Egiptuses ja antiigis. Muistsete ruut ja sellest lähtuvad proportsionaalsed suhted. Proportsiooniõpetuse areng renessansi ajal (Leonardo da Vinci, Dürer). Põhimõisted (kaanon, moodul). Geomeetrilised proportsioonikäsitlused.

Komplitseeritud viimistlemisprotsess. Viimistlusvõtete mitmekesisus.

 

Lisa 2

kohaliku omavalitsuse huvialakooli / muusika- ja kunstikoolide üleriigilise õppekava juurde

 

VORMIÕPETUS (SKULPTUUR)

1. Kohaliku omavalitsuse kunstikooli ainekava

1.1. ÕPETUSE EESMÄRGID

Vormiõpetuse eesmärgiks on tutvumine kolmemõõtmeliste  kunstiliste objektide ja nende loomise seaduspärasustega.

Antakse ülevaade vormimaailma mitmekesisusest ja selle ruumilise organiseerimise printsiipidest. Vaadeldakse skulptuuri ajaloolise arengu põhietappe ja jälgitakse kaasaegse vormiõpetuse suundumusi. Õpitakse tundma ja valdama plastilis-mahulise modelleerimise ja konstrueerimise võtteid ja vahendeid. Arendatakse vaatlus-, kujutamis- ja eneseväljendamisoskust.

 

1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA

I õppeaasta

1.2.1. Õppesisu

Sissejuhatus vormimaailma. Maailma vormiline mitmekesisus.

Skulptuuri olemus ja spetsiifika. Kolmemõõtmelise kujutamisviisi võrdlemine kahemõõtmelisega. Ruumiliste objektide vaatlemine ja kompimine. Meelte andmete võrdlemine. Mitme vaatepunkti kasutamine ja koordineerimine. Ruumilis-mahulise organisatsiooni põhiprintsiibid. Ruumilisus ja plastilisus.

Põhiliste modelleerimisvahendite, -materjalide ja –võtetega tutvumine. Klassikalise modelleerimistehnika alused. Voolimine savis. Voolimispulkade (stekade) ja improviseeritud abivahendite kasutamine. Liikumise olulisus modelleerimisel. Distantsi teadlik muutmine. Pöörleva aluse kasutamine. Mõõtmine ja võrdlemine. Silma ja käe töö koordineerimine.

Elementaarteadmised skulptuuri materjalidest.

Skulptuuri funktsionaalne mitmekesisus. Skulptuuri liigid

(vaba- ja pisiplastika, dekoratiiv- ja monumentaalskulptuur, installatsioonid jt.). Skulptuuri dekoratiivsed funktsioonid.

Vormiõpetuse põhimõisted. Mass ja maht. Suur ja väike vorm.

Kerge ja raske vorm. Vormikontrastid. Telgede markeerimine.

Horisontaalsus, vertikaalsus ja diagonaalsus. Vaated ja siluett.

Toetuspunktid. Plastilised punktid ja nende seos tervikuga. Esi- ja tagaplaan. Ülaosa ja alaosa. Skulptuurne tervik ja selle liigendamine. Vormielementide ühendamise võtted.

Figuraalne kompositsioon. Figuraalse kompositsiooni temaatiline mitmekesisus. Ühe- ja mitmefiguuriline kompositsioon. Figuraalsete gruppide paigutamine. Inimfiguuri kasutamisvõimalused. Tegevuste kujutamine. Figuuri ja esemete seostamine ja vormiline ühtsus. Loomafiguuride plastiline variatiivsus.

Ümarplastika ja reljeef. Kõrg-, pool- ja madalreljeef.

Reljeefi spetsiifika. Ruumiillusiooni loomine reljeefis. Vormi eesmärgipärane ja süsteemne deformeerimine. Sügavustunnuste kasutamine. Valguse osa reljeefse kujutise tekkimisel. Valgus ja vari skulptuuris.

Vormi väljendusrikkus. Vorm idee väljendajana. Sisu ja vormi vastavus. Vormi väljendusrikkuse tõstmise lihtsamad vahendid. Pinnakäsitlus meeleolu edasiandjana. Isikupärane kujutamine ja ekspressiivsus. Keskkonnanähtuste (ilmastik jne.), atmosfääri ja psüühiliste seisundite (meeleolu jms.) kujutamine.

 

II õppeaasta

1.2.2. Õppesisu

Vormiõpetuse põhimõisted. Vormide tüpoloogia. Avatud ja suletud vorm. Kumer ja nõgus vorm. Vormihari ja vormipõhi.

Skulptuuri omaruum. Osa ja tervik. Tsenter ja perifeeria.

Monoliitsus ja fragmentaarsus. Vormielementide ühendamine (lõikumine, neeldumine jms.). Ruumi ekstensiivne ja intensiivne kasutamine. Orgaanilised ja geomeetrilised vormid. Kehad.

Staatiline ja dünaamiline kompositsioon.

Mass ja maht. Masside konstruktiivsed omadused. Masside reaalne ja visuaalne raskus. Mahtude suhe ja tasakaal.

Proportsioneerimine ja mastaap. Kombinatoorika alused.

Arhitektooniline (tektooniline) komponeerimine. Tasakaalu tingimused. Sümmeetriline ja ebasümmeetriline tasakaal.

Vorm ja ruum. Figuuri ja fooni seaduspärasused. Kontuuri kasutamine. Ruumiline jada. Vormide omadused. Vormiloogika.

Vormi visuaalsete tunnuste muutmine. Vormide seostamine ja vastandamine. Skulptuursete objektide paiknemisest tingitud visuaalsed pinged ja nende korrastamine. Vormikontrast.

Looduslike ja tehisvormide mitmekesisus. Looduslike ja tehisvormide analüüs. Looduslikud ja sünteetilised materjalid.

Materjalide funktsionaalne mitmekesisus, sobivus ja otstarbekus.

Materjali omaduste kasutamine vormiloomes. Materjali ja vormi vastavus. Materjalide säilivus. Looduslikud materjalid (savi, kivi, vesi, liiv, kips, puit, vill jm.) ja nende kasutamise võimalused. Töödeldud materjalid (klaas, paber, lina, puuvill jms.). Sünteetilised ja tehnilised materjalid (plastmassid, penoplast, kile, ruberoid, makrofleks jt.).

Keerukamad modelleerimisvahendid ja -võtted. Tugialuse (karkassi) kasutamine. Aluste tüübid. Loodimine. Pinnatöötlus, faktuuri ja tekstuuri kasutamine. Töövahendi jälje väärtustamine.

Karakteriseerimine ja fantaseerimine. Keskkonnaobjektide karakteersed tunnused. Floora ja fauna iseloomulike tunnuste eristamine ja analüüs. Karakter ja liikumine. Realistlikud ja fantastilised vormid ning nende ühendamine.

Fantaasiakompositsiooni liigid.

 

1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA

III õppeaasta

1.3.1. Õppesisu

Skulptuur ja keskkond. Skulptuuri seosed ümbritseva keskkonnaga. Miljöötegurite mõju. Skulptuur interjööris ja eksterjööris. Skulptuuri ruumiline paiknemine. Taustruum.

Skulptuuri eksponeerimise põhimõtted. Plastika seosed arhitektuuri ja disainiga.

Vorm ja valgus. Valguse kulg vormil. Valgus kui vormilõige.

Valguse nägemine ja fikseerimine. Valguse muutumine (suunamine, hajutamine). Valguse liigid (pehme, mahe, terav, ere). Valgus keemiliste ja füüsiliste muutuste põhjustajana. Materjalide valgustundlikkus. Valgus ja ese. Valgus kui märk. Valgust peegeldavad ja neelavad pinnad. Läbipaistvus. Vormi rõhutamine valguse abil. Aktsenteerimine. Teoste eksponeerimine ja valgustingimused.

Vorm ja materjal. Materjali võimaluste avanemine. Materjal ja struktuur. Materjali struktuursed omadused ja nende kasutamisvõimalused. Domineerivate omaduste kasutamine teoste loomisel. Kunstiline idee ja struktuuri omapära. Materjalide füüsilised omadused (kõva ja pehme, veniv ja jäik, sile ja karvane, tihe ja poorne). Materjali muutmise võimalused (mõjutamine temperatuuriga, mehhaaniline töötlemine jms.).

Füüsiline (peenestamine, poleerimine jms.) ja keemiline (söövitamine, patineerimine) töötlemine. Materjal ja kontseptsioon. Materjalide omadused tähenduse kandjana.

Semantilised tunnused. Materjal kui märk.

Keerukamad vormiloomevõtted. Plastika ja raidkunst.

Konstrueerimine ja modelleerimine. Moodulile rajatud kompositsiooni printsiibid. Looduslike ja tehismaterjalide seostamine. Valmisesemete kasutamine. Täis- ja poolproduktid.

Valiku ja kasutamise põhimõtted. Valmisdetail aktsendina. ssamblaa ja ready-made. Valmisesemete semantiline potentsiaal.

Kontekst ja selle muutmine. Tähendusnihked eseme väljarebimisel harjumuslikust miljööst.

Rütm ja dünaamika. Elementide ühendamise võtted. Korduste kasutamine. Elementide ja intervallide varieerimise võtted ja printsiibid. Rütm ja seriaalsus. Rütmide tüübid. Inimese portreeline kujutamine. Pea konstruktsioon.

Aktiivsed skeletipunktid. Pea sidumine õlavöötmega. Õlavöötme ehitus. Kaela üldvorm. Näoosade analüüs (silm, kõrv, nina jms.).

Näolihaste jaotumine. Juuste üldistatud kujutamine. Jäsemete ehitus ja plastika. Liigeste ehitus, funktsioon ja seos välise vormiga. Liigutuste amplituud. Isikupärane kujutamine ja ekspressiivsus. Individuaalne lähenemisviis ja käekiri. Kompositsiooni ilmekuse suurendamise võtted ja maksimaalse väljendusrikkuse saavutamine.

 

IV õppeaasta

1.3.2. Õppesisu

Ajamõõde skulptuuris. Eelprogrammeeritud objektid (kineetiline, heli- ja valgusskulptuur). Stabiilne ja mobiilne skulptuur. Protsessuaalne kunst (performance, happening jt.).

Keskkonnakunst (land-art).

Inimene kui kunstilise kujutamise allikas. Inimese kujutamise viisid ja vahendid. Inimkeha peamised mahulised vormid. Skelett ja selle tähtsus organismis. Inimfiguuri plastilised (konstruktiivsed) punktid. Proportsiooniõpetuse põhijooned. Ealised ja soolised iseärasused. Kehaehituse tüübid.

Figuraalne kompositsioon. Kineetika. Liikumise biodünaamiline analüüs.

Vorm ja värv. Värvus kui kultusobjektide osa. Värvus eseme funktsionaalse tähenduse kandjana. Värv ja materjal. Illusionism ja optilised efektid skulptuuris. Op-kunsti kogemuse analüüs. Lihtsamate nägemisillusioonide kasutamine kunstiteostes. Ruumi ja vormi näiline ja tegelik deformeerimine.

Virtuaalne reaalsus kunstilise keskkonnana.

Skulptuursete objektide semantilised tasandid.

Skulptuuritehnika ja tähendus. Materjal ja aeg. Materjali sõnum konkreetses ajas. Materjali ajalooline sõnum. Stiil ja tähendus.

Teoste stiililine ühtsus ja sobivus. Eklektilisus. Kiti erinevad vormid. Kunstivoolude ja stiilide avaldumine

skulptuuris.

 

V õppeaasta

1.3.3. Õppesisu

Loomeprotsessi teadlik juhtimine. Loomingulise probleemi iseseisev püstitamine. Huvide ja kalduvuste arvestamine tegevuse planeerimisel. Materjali kogumine ja kavandamine. Avatus ümbritsevale maailmale. Ikonograafilise materjali (fotod, reproduktsioonid jms.) kasutamine. Valikuvõimaluste paljususe loomine. Individuaalse ja sotsiaalse ühendamine. Olulise ja ebaolulise eristamine. Lahendusvariantide analüüsimine.

Ettepanekute ja soovituste kriitiline analüüs. Dialoog juhendajaga. Keskendumisvõime ja koormustaluvuse arendamine.

Kunstilise kujundi loomine. Kunstilise kujundi kontsentreeritus ja intensiivsus. Tegelikkuse interpreteerimine.

Teema ja süee sidumine. Abstraheerimine, detailiseerimine ja nüansseerimine. Viimistlemise võttestik.

Alternatiivsed eneseväljendamise võimalused. Teose verbaalne analüüs. Argumentatsioon ja kriitiline mõtlemine kunstilise probleemi käsitlemisel.

 

Lisa 3

kohaliku omavalitsuse huvialakooli / muusika- ja kunstikoolide üleriigilise õppekava juurde

 

KOMPOSITSIOON

1. Kohaliku omavalitsuse kunstikooli ainekava

1.1. ÕPETUSE EESMÄRGID

Kompositsioon on üks põhilistest distsipliinidest

kunstikoolis, mis formeerib õpilase loomingulist

maailmanägemust, arendab kujutavat mõtlemist ja individuaalset

võimekust. See õppeaine omab tihedat sidet joonistamise, maalikunsti ja skulptuuriga, samuti töödega (tikand, puugravüür, linoollõige jt.). Et arendada lastes loomingulist fantaasiat, ei

tule peamist rõhku asetada mitte niivõrd tegelikkuse täpsele

jäljendamisele kui süee kujutamise karakteersusele, ekspressiivsusele ja dekoratiivsusele.

Kujutamisõpetuses õpitakse pliiatsi-, hariliku sule, pintsli-, akvarelli-, guai-, pastelli- ja teisi tehnikaid.

Kujutamisõpetusega seostub ka värvusõpetus, et selgitada

vastastikuseid mõjusid, kontrastide ja koloriidi tekkimise

probleeme, värvuste psüühilisi mõjusid.

Üldkompositsiooni alla kuulub ka dekoratiivne

kompositsioon, mis hõlmab dekoratiivse kujunduse nähtusi, õpetab

tundma rahvuslikku ornamentikat ja looma uusi ornamente

kasutades pinna jaotamisel tasakaalu.

1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA

I õppeaasta

1.2.1. Õppesisu

Õpilasülesanded temaatilise kompositsiooni alal

Jooned ja pinnad. Joonte ja pindade liigid. Kompositsioon

geomeetriliste ja orgaaniliste (korrapäraste ja ebakorrapäraste)

pindadega. Pindadevahelised proportsioonid. Pindade suhe

tervikusse. Figuur ja foon. Siluett. Dominantsed ja

mittedominantsed (aktiivsed ja passiivsed) pinnad. Pinnafaktuur

ja -tekstuur. Dekoratiivsed pinnad.

Teema ja süee. Teema ja süee sidumine. Kompositsiooni

elementide vastavus süeele. Temaatiline mitmekesisus. Motiivi

valik.

Valgus ja värv. Valguse omadused ja tähtsus. Valgus

looduses ja tehiskeskkonnas. Tegelik ja illusoorne valgus.

Valgus ja vari.

Õpetada (ja harjutada):

 - leidma süeele vastavaid kompositsioonielemente ja

kompositsiooni mõtet avavat situatsiooni;

 - suurendama ekstensiivsemalt pildipinna kasutamiselt üha

laiemale intensiivsemale pildipinna kasutamisele;

 - selgeks mõisted: "kõrgel" ja "madalal" ning neid

kujutamisel kasutama;

 - kasutama pildi süeelise mõtte esiletoomiseks

karakteerseid interjööridetaile;

 - looma fantastilisi olukordi taime-, loomariigis, putukate

elust;

 - looma kompositsioone muinasjutulistest olukordadest

inimeste ja loomade figuuridega ühises tegevuses, eristama ja

kujutama ilmastikunähtustest tingitud olukordi (tuisk, vihm);

 - rühmitama kompositsioonielemente mõtte ilmekama avamise

huvides, perspektiivis kujutama ruumi ja inimrühmi;

 - fantaseerima uusi tehisvorme ja kujutama neid mitmes

plaanis koos loodusega (fantastilised loomad ja maastikud

teistel planeetidel);

 - kujutama veekogude läbipaistvust ja peegeldust;

 - illustreerima muinasjutte;

 - värvuste abil andma edasi meeleolusid.

Tehnikatest õpitakse sügavamalt guamaali ja akvarelli.

Tutvustatakse vahakriipe- ja sulejoonistusi. Teostatakse töid

linoollõikes, võimaluse korral ka sügavtrükis.

II õppeaasta

1.2.2. Õppesisu

Õppeained kompositsiooni alal

Üldkompositsiooni alused. Kompositsiooni mõiste.

Tasapinnaline ja ruumiline (2- ja 3-mõõtmeline) organisatsioon.

Kompositsioonilise ülesehituse alused. Tektoonika. Tegelikkuse

interpreteerimine. Kunstilise kujundi loomine.

Elementide ühendamine. Elementide ja intervallide

varieerimise võtted ja printsiibid. Tervik ja osa.

Sümmeetrilised tehted. Kongruentsus ja peegelduskongruentsus.

Võrkkompositsiooni alused. Seriaalsus. Ornament. Ornamentaalsus

looduslikus ja tehiskeskkonnas. Rahvuslik ornamentika.

Bordüürid. Detailiseerimine, nüansseerimine ja abstraheerimine.

Stiliseerimine.

Rütm ja dünaamika. Geomeetriliste ridade kombineerimine.

Vertikalism ja horisontalism. Kontrasti avaldumisvormid (vormi-, värvuse- ja faktuurikontrast). Kontrastsed paarid.

Ülesanded:

 - valida antud teemale iseloomulikumat süeed, leida ja

rühmitada pildil kompositsioonielemente ekspressiivsuse huvides;

 - kujutada tegevuses inimrühmi kaugel ja ligidal;

 - kujutada figuraalset kompositsiooni koos keerulisemate

tehisvormidega;

 - kujutada ilmastikunähtusi (öine linn, õhtune küla);

 - kujutada fantastilisi olendeid ja ebaloomulikke

suurusvahekordi - hiiglase erinevus väikesest inimesest;

 - inimeste karakteriseerimine, loomade liikumine ja

anatoomia;

 - kujutada psüühilisi seisundeid inimestel ja loomadel, väljendatud liikumise abil;

 - karakteriseerida päeva- ja aastaaegadest tingitud

atmosfäärilisi olukordi (päikesepaiste, vihm, udu, tuisk, äike);

 - illustreerida rahvaste muinasjutte;

 - kaunistada pinda faktuurirütmidega;

 - kujundada eksliibris. Tehnikatest: gua, akvarell, linoollõige, vahakriibe, tuijoonis jm.;

 - plokk-kiri.

1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA

III õppeaasta

1.3.1. Õppesisu

Temaatiline kompositsioon. Siin töötatakse portree, figuuri, interjööri ja maastiku alal, seostatakse neid

temaatilises kompositsioonis. Ideekavandite loomisel õpitakse

läbi töötama kompositsiooni üldsuundi. Õpitakse tunnetama

tonaalseid värvuste vahekordi ja neid oma loomingus kasutama.

Õpitakse sügavamalt tunnetama värvuste emotsionaalseid mõjusid

ja sellest lähtuvalt uusi värvuste kombinatsioone ja koloriiti.

Temaatilise kompositsiooni alused. Figuraalne

kompositsioon. Inimfiguuri kasutamisvõimalused. Figuraalsete

gruppide paigutamine. Figuuri seostamine teiste

kompositsiooniliste elementidega. Illusoorne ruum. Esi- ja

tagaplaan.

Graafiline kommunikatsioon. Kirjakompositsiooni alused.

Tarbegraafika võimalused. Illustratsioonide liigid. Seosed

tekstiga. Näitusekujunduse põhimõtted.

Temaatilise kompositsiooni alal õpetada ja harjutada:

 - figuraalset kompositsiooni majade, puude ja interjööriga;

 - leidma vahendeid idee ekspressiivseks väljendamiseks;

 - loomade figuraalset kompositsiooni seostama interjööriga

või maastikuga;

 - figuraalse kompositsiooniga seostatult kujutama merd, sadamat ja laevu;

 - illustreerima muinasjutte loomadest;

 - komponeerima pinda ühe figuuriga ruumis;

 - looma kompositsiooni seostades figuure siseruumi

perspektiiviga;

 - kujutama liikuvate figuuride gruppe koos

välisarhitektuuriga;

 - kujutama õhtust või öist meeleolu figuraalses

kompositsioonis;

 - illustreerima rahvapäraseid muinasjutte;

 - rakendama graafika tehnilisi võimalusi pildi

emotsionaalsuse esiletõstmiseks.

IV õppeaasta

1.3.2. Õppesisu

Õpilasülesanded temaatilise kompositsiooni alal

Jätkub figuuride, loomade, maastiku ja majade skitseerimine

kompositsiooni materjali kogumiseks. Silma ja käe arendamise

eesmärgil tehakse visandeid enne pikemaajalise töö juurde

asumist. Kujutamisõpetuses selgitatakse õpilastele, et

kujutamine on tegelikkuse interpreteerimine, milles isikupära

võib avalduda üldistuse määras, karakteriseerimise viisis, vahendite valikus, isikupärases käekirjas ja tehnilises

teostuses.

Temaatilises kompositsioonis pööratakse nüüd tähelepanu

plastilis-ruumilisele kujutamisele, õhuperspektiivi värvuste

nüansseerimisele ja valguse-varju ärakasutamisele kompositsiooni

süee esiletoomisel. Ideekavandite loomisel õpitakse läbi

töötama kompositsiooni üldskeemi, kasutama ekspressiivsuse

saavutamiseks mitmesuguseid vahendeid, nagu vaatepunkti kauguse

ja kõrguse mõju, vertikaal-, horisontaal- ja diagonaalsuuna

mõju, täisnurga ja teravnurga all ristuvate joonte mõju, rahuliku tasakaalu ja dünaamika, sümboolika ja värvuste mõju.

Tuleb osata luua kompositsioone vabalt valitud teemal.

Tasakaal. Tasakaalu tingimused. Sümmeetriline ja

ebasümmeetriline tasakaal. Staatilisus ja dünaamilisus.

Horisontaalne, vertikaalne, diagonaalne ja radikaalne tasakaal.

Ülaosa - alaosa, vasak - parem.

Proportsioon ja mõõt. Proportsioneerimine ja mastaap.

Proportsioonisüsteemide mitmekesisus. Moodul ja kaanon.

Geomeetrilised progressioonid. Kuldlõige.

Värvus. Värvuste omadused ja värvusring. Akromaatilised ja

kromaatilised värvused. Mono- ja polükroomia. Värv ja vorm.

Värvitoon. Tonaalsus. Värviharmooniad. Värvuste segamine. Külmad

ja soojad toonid. Primaar-, sekundaar- ja tertsiaarvärvused.

Lokaalvärv. Täiendvärvused ja nende vastastikune mõju.

Hele-tumedus ja küllastatus. Värvuste optilised efektid.

Värvuste funktsioonid ja rakendusvõimalused. Värvus ja

kultuuritraditsioon. Värvuste psühholoogiline mõju.

Kompositsiooni seos teiste kunstiliikidega (muusika, teater, video). Kineetilise kunsti aluste tundmaõppimine.

V õppeaasta

1.3.3. Õppesisu

Õpilasülesanded temaatika kompositsiooni alal. Üldised

õpilasülesanded:

Ekspressiivsete kompositsioonide loomine vaatluse järgi.

Kujutamine loodus- ja tehisvormide põhjal.

Loodus- ja tehisvormide vaheliste suhete ning seoste

kujutamine, üldvormide liigendamine valguse ja varjude abil.

Ruumisügavuste kujutamine õhuperspektiivi abil.

Inimeste liikumise kujutamine ruumisügavusest vaataja

poole.

Lakooniliste väljenduste andmine siluetiga.

Kompositsioon fantastilistest, kuid oma konstruktsioonilt

teostatavatest hoonetest.

Reaalsusele tuginevate vormide ümberkujundamine, muutmine

ja nende põhjal uute fantastiliste vormide loomine.

Inimese kujutamine. Reaalsusele tõelähedaste

proportsioonide kujutamine.

Inimese karakteriseerimine.

Rütm kujutavas loomingus (temaatilises kompositsioonis).

Soovitatav kujutamistehnika: linoollõige, papitrükk, sulejoonis, koloreeritud tuijoonis, akvatrükitu.

Karakteriseerimine ja fantaseerimine. Keskkonnaobjektide

karakteersed tunnused. Floora ja fauna iseloomulike tunnuste

analüüs. Karakter ja liikumine. Karakteriseerimisvõtted.

Reaalsed ja fantastilised vormid ning nende ühendamine.

Fantaasia kompositsioon.

Isikupärane kujutamine ja ekspressiivsus. Individuaalne

lähenemisviis ja käekiri. Ekstensiivne ja intensiivne pildipinna

kasutamine. Kompositsiooni ilmekuse suurendamise võtted ja

maksimaalse väljendusrikkuse saavutamine. Keskkonna, atmosfääri

ja psüühiliste seisundite kujutamine. Ilmastikunähtused.

 

Lisa 4

kohaliku omavalitsuse huvialakooli

/ muusika- ja kunstikoolide

üleriigilise õppekava juurde

MAAL

1. Kohaliku omavalitsuse kunstikooli ainekava

1.1. ÕPETUSE EESMÄRGID

Maaliõpetuse eesmärgiks on õpetada lastele oskust kujutada

tegelikkust ja väljendada oma meeleolu värvide abil. Ainekavasse

on püütud haarata võimalikult palju maaliõpetuse probleeme ja

käsitada neid 12-17-aastaste laste tasemel.

1.1. NOOREMA ASTME AINEKAVA

I õppeaasta

1.2.1. Õppesisu

I õ/a. maalitunnid võiksid alata värvisegamis- ja

pinnakatmisharjutustega, kust minnakse edasi lihtsavormilistest

esemetest natüürmortide maalimisele.

Esimestes natüürmortides ei pruugiks pöörata tähelepanu

mitte niivõrd esemete vormile kui värvierinevustele.

Siis soovitaks maalida ühe seadeldise monokroomselt, kus

pöörataks tähelepanu põhiliselt esemete vormile ja seadeldise

hele-tumedusrütmile, hiljem eelnevad oskused ühendada.

Edaspidi võiks natüürmordid vahelduda jõukohaste

temaatiliste kompositsioonidega, mis on küll rasked, kuid

pakuvad vaheldust ja fantaseerimisvõimalusi.

Seadeldistes peaks esemestik järk-järgult muutuma

 keerukamaks, kasutatakse erinevast materjalist draperiisid jne.

I õ/a. lõpuks on õpilane õppinud tundma maalimisel

kasutatavaid värve (akvarell, gua, pastell jne.), tunneb nende

erinevusi ja kasutamisvõimalusi. Ta on õppinud tundma

paberiliike, oskab neid valida erinevateks ülesanneteks. Oskab

valida erinevate värvide tarbeks vastavaid pintsleid ja eeltööks

pliiatseid (numbrite järgi). Oskab oma vanuse kohaselt maalida

natüürmorte, temaatilisi kompositsioone, looduspilte (pärast

praktikat looduses). Ta on püüdnud lahendada nii mõningaid

abstraktseid kui ka sümbolistlikke teemasid.

II õppeaasta

1.2.2. Õppesisu

Jätkatakse natuurist maalimist natüürmortide järgi. Tuleb

sisse portreemaal (modelli järgi). Tehakse mõningaid figuurmaali

katsetusi (modelli järgi). Tehakse dekoratiivpinnalisi ja ka

ruumilisi ülesandeid.

Natüürmortide puhul peaks taotlema ruumilist lahendust

(kuna I õ/a. seda veel ei ole saavutatud).

Vahelduseks jälle pinnalis-dekoratiivsed käsitused. Võiks

näiteks maalidel muuta esemete toone (suvaliselt), säilitades

õige hele-tumeduse jne. Võiks katsetada erinevaid maalikäsitusi

- täppiv puäntillistlik, laia pintsliga üldistav laseeriv jne.

Ka kollaa.

Ülesandeid varieerides sobiks vahepeal teha temaatilisi

kompositsioone ja geomeetrilis-abstraktseid pilte. Pole

välistatud ka mõne abstraktse ekspressionistliku töö tegemine, võttes aluseks mõne trendi või meeleolu. Teisel poolaastal võiks

jõuda esimese portree maalimiseni. Selleks puhuks oleks

soovitatav vanem modell, keda maalitakse algul monokroomselt

(guaidega), hiljem värvis.

Vastavalt õpilase vanuseastmele ja võimetele võiks proovida

ka poolfiguuri või figuuri maalimist, mis on küll II-III õ/a.

ülesanne. Võiks teha veel autoportreed, portreevisandeid jm.

Teise õppeaasta lõpuks peaks õpilane oskama maalida

natüürmorte ja portreed omal vanuseastmel, tundma värvitoone

nende nimetuste järgi, oskama iseseisvalt teha akvarelli

ettevalmistustöid (paberite pingutamine kleepimise teel), teadma

primaar-, sekundaar- ja tertsiaarvärve, sooje ja külmi toone, kontrastvärve jne.

Õpilane on tutvunud akvarellitehnikatega - kihtide viisi

katmine, märjalt märga jne.

II õ/a. maalimine toimub põhiliselt gua- ja

akvarellvärvidega, tutvutakse ka segatehnikatega ja võimaluse

korral pastellmaaliga.

1.3 VANEMA ASTME AINEKAVA

III õppeaasta

1.3.1. Õppesisu

III õ/a. õpilased kordavad ja kasutavad oma töödes kõike

varemõpitut.

Natüürmordid on koostatud võimalikult keerulistest

esemetest, mõnel juhul kasutatakse värvilist valgust.

Õpetaja võiks usaldada seadeldiste koostamise õpilaste

hooleks, andes eelnevalt ülesande või probleemi suunitluse, näiteks soojades värvides natüürmort, metall- ja klaasesemetega

jne.

Põhiülesanne on portree ja figuurmaal (modelli järgi).

Natuuri järgi maalimisel pöörata senisest enam tähelepanu

stilisatsiooni võimalustele, koloriidi ja hele-tumeduse

käsitlusele.

Õpilased on III õ/a. lõpuks õppinud edasi andma erinevaid

materjale: klaas, keraamika, eri materjalidest draperiisid jne.

Portree osas peaks suutma modelleerida värvi ja

hele-tumeduse abil näo vormi.

Poolfiguuri- ja figuuriülesanded jätkuvad IV õppeaastal.

Süvendatult on lahendatud sümbolistlikke, abstraktseid, dekoratiivseid jne. ülesandeid. Maalitakse mõningaid

ilmastikunähtusi, näiteks vihm, udu, torm jm.

Tutvutakse tempera ja akrüülvärvidega. Lisaks võib kasutada

ka segatehnikaid ja -materjale.

Üks ülesanne võiks olla koopia tegemine originaalmaalist.

IV õppeaasta

1.3.2. Õppesisu

Aasta algul võiks maalida mõne portree ja keerulisema

natüürmordi. Edasi peaks keskenduma kursuse põhiülesandele -

figuuri maalimisele (modelli järgi), algul osutades tähelepanu

portree, käte ja figuuri maalimisele, seejärel keerulisema

ülesande puhul eririietuse ja draperiidest fooni ja figuuri

koosmõjule. Nende tööde vahepeal võiks teha abstraktseid või

figuraalseid sümbolistlikke jm. fantaasiat virgutavaid maale.

Oleks hea teha ka mõni figuur ruumis, kus figuuri ümbrusel

ja ruumil oleks suurem osakaal.

Ka kuuluvad IV õ/a. kavva maalivisandid, interjöörid, autoportreed, portreed kaasõpilastest jm., mida võib ka siduda

figuraalseks ülesandeks, näiteks "Tund kunstikoolis" jne.

IV õ/a. lõpuks on õpilased täiendanud oma oskusi

figuraalmaalis, oskavad ise endale ülesandeid püstitada, tõstatada maalialaseid probleeme ja huvituda nende

lahendamisest, pöörata tähelepanu pildi väljendusrikkusele, koloriidile, pildi terviklikkusele jne.

Maalimine toimub põhiliselt guavärvidega, võib tutvuda ka

õlivärvidega.

IV õ/a. lõpetajad peaksid olema leidnud endale sobiva

tehnika ja maalimisviisi ning olema suutelised neid rakendama

diplomitöös.

Ehkki oleks vara nõuda, et kunstikooli põhikursuse

lõpetanud 15-17-aastane noor oleks väljakujunenud kunstnik, peaks ta olema mõtlev ja teatavaid praktilisi kogemusi omav

kunstis orienteeruv inimene.

V õppeaasta

1.3.3. Õppesisu

V õ/a. on mõeldud täienduseks ja ettevalmistuseks kõrgkooli

astumisel.

Maalitakse valdavalt modelli - õpitakse aktimaali, figuuri, portreed, natüürmorti.

Kuna V õppeaastal on nii oma kooli lõpetanuid kui ka

väljastpoolt tulnuid, tehakse algul üks natüürmort kõigi oskuste

ja võimetega tutvumiseks.

Järgmine töö võiks olla vastavalt enamuse oskustele kas

portree, poolfiguur või täisfiguur, mida maalitakse süvenenult

ca 3 korda.

Edasi võiks järgneda aktivisandid või pikemaajaline töö

aktist.

Vahelduseks võiks maalida interjööri, figuraalset

sümbolistlikku kompositsiooni või muud.

Siis jälle akt, algul lihtsamas, siis keerulisemas poosis

ja rakursis.

Vaheldumisi teemasid ja ülesandeid vahetades ja erinevatele

käsitustele tähelepanu pöörates saavutatakse aasta lõpuks teatud

oskused ja maaliline vabadus aktimaalides.

 

Lisa 5

kohaliku omavalitsuse huvialakooli

/ muusika- ja kunstikoolide

üleriigilise õppekava juurde

KUNSTIAJALUGU

1. Kohaliku omavalitsuse kunstikooli ainekava

1.1. ÕPETUSE EESMÄRGID

Kunstiajaloo aine on kõikide kunstikoolis õpitavate ainete

vaheliseks siduvaks aineks, kus:

 - süvendatakse teadmisi kunstiliikide ja ajaloo kohta;

 - õpitakse määratlema visuaalse kunstikultuuri arenguloo

perioode, vaatama ja hindama kunstiteoseid;

 - õpitakse analüüsima erinevaid tehnikaid rahvaste

kunstiväärtuste kaudu;

 - suunatakse huvi tundma kunstikultuuri väärtuste

säilitamise, kaitsmise ja edasiarendamise vastu.

1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA

I õppeaasta

1.2.1. Õppesisu

----------------------------------------------------------------

 TEEMAD

----------------------------------------------------------------

1. Kunsti mõisteid.

----------------------------------------------------------------

2. Kunsti tekkimine. Ürgaja kunst. Eesti Koopamaalid.

 esiaja kunst. Kalmed, kangrud. Megaliitilised

 Luunikerdus, keraamika, metallehistöö. monumendid.

 Willendorfi Veenus.

----------------------------------------------------------------

3. Vana-Egiptuse kunst. Ühiskond, ajaloo Püramiid. Sfinks.

 põhietapid, mütoloogia ja vaimne Vaarao portree.

 kultuur. Tööjaotuse areng. Kunsti teke. Tempel. Hieroglüüfid.

 Arhitektuur. Skulptuur. Pinnakunst. Reljeefid.

 Tarbekunst. Ehnatoni-aegne kunst.

 Tarbekunst.

----------------------------------------------------------------

4. Mesopotaamia kunst. Ajaloo põhietapid. Valitseja loss.

 Sumeri kultuuri tähtsus. Babüloni ehitused.

 Kiilkiri. Reljeefid.

----------------------------------------------------------------

5. Antiik-Kreeka kunst. Ühiskond. Kreeta lossid.

 Mütoloogia. Vaimne kultuur. Egeuse Keraamika. Seinamaal.

 kultuur. Arhailine kreeka kunst. Skulptuur. Akropolis.

 Klassikaline kreeka kunst. Arhitektuur. Polykleitos, Pheidias,  Skulptuur. V saj. e.m.a.; IV saj. Skopas jt. Keraamika

 e.m.a. Vaasimaal. Teater. Hellenistlik areng.

 kunst. Skulptuur. Arhitektuur. Teatriehitused.

 Ehitused.

----------------------------------------------------------------

6. Antiikne Rooma. Arhitektuur. Monumendid.

 Skulptuur. Sisekujundus. Reljeefid. Portreed.

 Pompeji.

----------------------------------------------------------------

7. Varakristlik kunst. Kristliku Katakombid.

 ideoloogia põhijooned, selle mõju Basiilikad.

 kunstile (keha ja naudingu Mosaiigid.

põlustamine).

----------------------------------------------------------------

8. Bütsantsi kunst. Ida-Rooma põhijooned. Kirikud

 Vaimne kultuur. Arhitektuur. Konstantinoopolis ja

 Maalikunst. Ravennas. Mosaiik.

 Seinamaal. Ikoonid.

----------------------------------------------------------------

9. Vana-Vene kunst (9.-12., 13.-16., 17. Kirikud. Kiiev,  saj.) Novgorod jt. Kreml.

 Ivangorod. Ikoonid.

----------------------------------------------------------------

10. Keskaeg Lääne- ja Kesk-Euroopas. Raamatukunst.

 Periodiseering, etapid. Kunstielu Arhitektuur. Kirikud.

iseloom. Usu mõju, tsunftid. Kunsti ja Kindlused. Reljeefid.

 käsitöö ühtsus. Merovingide ja

 karolingide kunst.

----------------------------------------------------------------

11. Romaani stiil. Gootika. Gootika Kirikud, elamud,  Eestis. linnused, linnamüürid.

 Tarbekunst. Skulptuur.

 Maalikunst.

----------------------------------------------------------------

12. India kunst. Mütoloogia. Vinu ja Arhitektuur.

iva. Janci stuupa. Templid, Maalikunst.

 reljeefid. Delhi kindlus. Tad-Mahal Skulptuur.

 Agras.

----------------------------------------------------------------

II õppeaasta

1.2.2. Õppesisu

----------------------------------------------------------------

1. Renessanss Itaalias. Varakodanlik "Taavet", Donatello.

linnakultuur. Kaubandus, rahandus, Verrocchio.

 manufaktuurid. Feodaalsuhete Michelangelo.

 asendumine kodanlikega. Maailmapilt

 ühemõõtmeliseks, üksikisik

 väärtuseks. Uus moraal.

 Macchiavelli. Humanismi uus tasand.

 Rahvakeele väärtustamine. Dante.

 Meelelisuse rehabiliteerimine.

 Boccaccio. Kolmemõõtmelise maailma

 kujutamine maalikunstis, selle

 samm-sammuline edendamine ja side

 varakodanliku maailmapildiga. L. B.

 Alberti perspektiiviõpetus. Side

 antiikkultuuriga.

Arhitektuuris - ehitus-monument. Firenze toomkirik

 Kuppel. (Brunelleschi).

 Peetri toomkirik

 (Bramante,  Michelangelo).

Antiikmütoloogia levik, selle Botticelli.

 tähtsus humanismi jaotamises.

Ilu kultus, estetismi tärkamine.

----------------------------------------------------------------

2. Kõrgrenessanss - humanismi triumf ja Leonardo, Raffael,  kriis. Michelangelo.

----------------------------------------------------------------

3. Renessanss Prantsusmaal Louvre'i uusehitus.

 Lossid (Blois,  Chambord). Goyon.

----------------------------------------------------------------

4. Renessanss Saksamaal. Maalikunst. Dürer, Holbein,  Graafika. Cranach.

----------------------------------------------------------------

 15.-16. saj. kunst Madalmaades van Eyck, Brueghel,  Bosch.

----------------------------------------------------------------

5. Renessanss Põhja-Euroopas Arhitektuur.

6. Renessanss Eestis Skulptuur.

 Kirikuinventar.

----------------------------------------------------------------

7. 17. saj. kunst Itaalias. Barokk. Bernini, Borromini.

 Kirikud. Meelelisuse ja

 ülemeelelisuse segunemine.

Maalikunst. Bologna koolkond. Carraccid, Reni,  Akademismi tärkamine. Caravaggio.

 Looduslähedane suund.

----------------------------------------------------------------

8. 17. saj. kunst Flandrias. Elurõõm, Rubens, Jordaens,  meelelisus. Brouwer van Dyck.

----------------------------------------------------------------

9. 17. saj. kunst Hollandis Väikesed

 hollandlased. Hals,  Vermeer, Rembrandt.

----------------------------------------------------------------

10. 17. saj. kunst Prantsusmaal Versailles

 (arhitektuur, park).

 Poussin, Lorrain.

----------------------------------------------------------------

11. 17. saj. kunst Hispaanias

----------------------------------------------------------------

12. 17. saj. kunst Eestis Narva

 arhitektuurimälestised.

 Tallinna bastionid.

----------------------------------------------------------------

1.3. VANEMA ASTME ÕPPEKAVA

III õppeaasta

1.3.1. Õppesisu

----------------------------------------------------------------

1. 18. saj. kunst Prantsusmaal. Rokokoo Sisekujundus. Mööbel.

 kui õukonna kunst. Rafineeritud Kostüümid. Ornament.

 naudingulisus, elegants. Aadli ja Watteau, Boucher,  jõuka kodanluse elulaad. Clodion, Bouchardon.

----------------------------------------------------------------

2. Hispaania kunst 18.-19. saj.

----------------------------------------------------------------

3. 18. saj. kunst Saksamaal. Saksa Potsdam. Dresden

 väikemonarhiate õukonnakunst. (Zwinger).

 Luksusarhitektuur.

----------------------------------------------------------------

4. 18. saj. kunst Venemaal. Peterburi Sankt-Peterburgi

 rajamine. Peetri-aegne barokk, hooneid.

 kõrgbarokk ja rokokoo. Tsaaride

 suveresidentsid.

----------------------------------------------------------------

5. 18. saj. kunst Eestis Kadrioru loss, park.

 Põltsamaa. Mood.

 Mööbel

----------------------------------------------------------------

6. Klassitsism Prantsusmaal. Tähe võidukaar.

 Antiikeeskujud. Klassitsismi etapid Vendomi sammas.

 (Louis XVI, direktoorium, empire). David. Gros. Ingres.

 Paraadehitused. Revolutsioonieetika

 ja keisrikultus maalikunstis.

----------------------------------------------------------------

7. Klassitsism Venemaal. Peterburi Sankt-Peterburgi

18.-19. saj. Pavlovsk. Inglise park. arhitektuurimälestised.

 Pavlovsk, loss-park.

----------------------------------------------------------------

8. Klassitsism Eestis TÜ peahoone, Tartu ja

 Tallinna ehitised.

 Mõisad.

----------------------------------------------------------------

9. Romantism. Romantism Prantsusmaal. Gericault, Delacroix.

Romantism Saksamaal. Sotsiaalsed ja Runge.

 rahvuslikud põhjused. Natsareenlased. C. D.

 Friedrich, Richter.

----------------------------------------------------------------

10. Realism. Maastikumaal. Saksa Spitzweg, Millet,  maalikunst. Rootsi ja Soome Courbet, Menzel, Zorn

 realistid. jt.

Vene maalikunst. Peredvinikud. Peredvinikud

 Surikov, Repin,  Levitan.

Balti-saksa realistlik maalikunst.

 Historitsism.

----------------------------------------------------------------

11. Eesti rahvusliku kunsti sünd. Köler, Weizenberg,  Akademism ja realism. Adamson.

----------------------------------------------------------------

12. Impressionism Manet, Monet, Renoir,  Sisley, Pissarro,  Degas.

----------------------------------------------------------------

13. Postimpressionism van Gogh, Gauguin,  Cezanne.

----------------------------------------------------------------

14. Juugend W. Morris.

 Tarbekunst. Mööbel.

 Arhitektuur.

----------------------------------------------------------------

15. Sümbolism Munch, Munthe.

----------------------------------------------------------------

16. Rahvusromantism Põhjamaades

----------------------------------------------------------------

IV õppeaasta

1.3.2. Õppesisu

----------------------------------------------------------------

1. Fovism Matisse, Derain,  Vlaminck.

----------------------------------------------------------------

2. Ekspressionism. Brücke. Blaue Kircher, Nolde, Marc,  Reiter Macke.

----------------------------------------------------------------

3. Kubism Picasso, Braque,  Gris, Leger.

----------------------------------------------------------------

4. Futurism, selle ideoloogia. Marinetti Severini, Boccioni.

----------------------------------------------------------------

5. Abstraktsionism Kandinsky, Delaunay,  Kupka.

----------------------------------------------------------------

6. Dadaism ARP. Duchamp,  Schwitters.

----------------------------------------------------------------

7. Sürrealism. A. Breton Dali, Magritte, Mir.

----------------------------------------------------------------

8. Abstraktne ekspressionism USA-s Pollock (det.

 Kooning, Motherwell

 jt.), "Cobra".

----------------------------------------------------------------

9. Informalism Euroopas Mathieu, Dubeiffet.

----------------------------------------------------------------

10. Pop-kunst Rauschenberg, Warhol,  Johns, Oldenburg.

----------------------------------------------------------------

11. Op-kunst. Kineetiline kunst Vasarely, Riley.

----------------------------------------------------------------

12. Minimalism

----------------------------------------------------------------

13. Land-art

----------------------------------------------------------------

14. Konseptualism

----------------------------------------------------------------

15. Body-art

----------------------------------------------------------------

16. Hüperrealism

----------------------------------------------------------------

17. Videokunst

----------------------------------------------------------------

18. 20. saj. skulptuur

----------------------------------------------------------------

19. 20. saj. arhitektuur

----------------------------------------------------------------

20. Eesti kunst 20. sajandil Laikmaa, Kr. Raud.

 Noor-Eesti.

 Rahvusromantism.

 Kunstiühing ja

 kunstikool "Pallas"

 (K. Mägi, A. Vabbe,  N. Triik, E. Wiiralt,  A. Vardi). Eesti

 Kunstnikkude Rühm (M.

 Laarman, H. Olvi, A.

 Akberg, E. Ole).

 Eesti kunst

 (1940-1950,  1960-1970). Kaasaegne

 eesti kunst (80-ndate

 lõpp ja 90-ndad).

----------------------------------------------------------------

21. Soome ja Skandinaavia kunst

20. saj.

----------------------------------------------------------------

KASUTATAV KIRJANDUS

1. Alpatov, M. Kunstiajalugu. Vana- ja keskaja kunst. Tln., 1973. 364 lk.

2. Alpatov, M. Kunstiajalugu. Renessansi ja uusaja kunst.

Tln., 1982. 428 lk.

3. Eesti kunst 19. sajandi keskpaigast kuni 1940. aastani.

1. kd. II osa. Tln., 1977. 530 lk.

4. Kangilaski, O., Kangilaski, J. Kunsti kukeaabits. Tln., 1977. 352 lk.

5. Kangilaski, J. Visuaalne kunstikultuur X-XII klassile.

Tln., 1989.

6. Vaga, V. Üldine kunstiajalugu. Tartu, 1937. 832 lk.

7. Viirand, T. Kunstiraamat noortele. Tln., 1982. 221 lk.

8. XX sajandi kunstiajalugu.

9. Juske, A., Kangilaski, J., Varblane, R. 20. sajandi

kunst. Tln., 1994. 199 lk.

 

Lisa 6

kohaliku omavalitsuse huvialakooli

/ muusika- ja kunstikoolide

üleriigilise õppekava juurde

KLAVER

1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava

1.1. ÕPPEKORRALDUS ÕPPEAASTATE LÕIKES

Soovitatav oleks korraldada esinemisi kolm korda õppeaasta

jooksul, neist üks on üleminekuarvestus või eksam. Esinemiskavad

ja hindamine jäävad kooli direktsiooni või klaveriosakonna

otsustada. Soovitatav oleks anda vähemalt I ja II õ/a.

õpilastele suuline hinnang.

Motiveeritud selgitus õpilase poolt saavutatule ja tema

puudustele sisaldab palju olulisemat informatsiooni kui hinne.

Noorem aste

I õ/a. lõpetamisel peaks õpilane esinema kontserdil 2-3

erineva karakteriga palaga.

II ja III õ/a. lõpetamisel peaks esitama 3 teost:

polüfoonia, suurvorm, etüüd või pala.

IV õ/a. lõpeb eksamiga. Esitada tuleb 4 teost: polüfoonia

(soov. J. S. Bach), suurvorm, etüüd ja lüüriline pala.

Vanem aste

V õ/a. lõpetamisel esitada 3 teost: polüfoonia (soov. J. S.

Bachi 2-häälne inventsioon), suurvorm, etüüd või pala.

VI õ/a. lõpetamisel esitada 3 teost: polüfoonia (soov. J.

S. Bachi 3-häälne inventsioon), suurvorm, etüüd või pala.

V ja VI õ/a. kavades võib teha muudatusi, kuid õpilane peab

õppeaasta jooksul kindlasti esitama hindele polüfoonia, suurvormi, etüüdi ja pala.

VII õ/a. lõpetamisel esitada 5 teost: polüfoonia, suurvorm, etüüd ning kaks erineva karakteriga pala (nendest üks Eesti

helilooja teos). Kooli juhtkonna või klaveriosakonna nõusolekul

võib lõpueksami kavast välja jätta karakterpala.

Klaveriõpingute vältel tuleb õpilasel läbida polüfooniline

ja tehniline materjal, suurvormid ja palad, lisaks

noodilugemine, ansamblid ja saated.

I õppeaasta jooksul on soovitatav läbi võtta võimalikult

mitmekülgset repertuaari vastavalt õpilase arengutasemele (vt.

klaverikoolide ja kogumike loetelu).

II-VI õppeaastal tuleb läbi võtta vähemalt 2 polüfoonilist

teost ning 2 suurvormi ja vastavalt õpilase võimetele

soovitatavalt 4-6 erineva karakteriga pala ning 4-6 etüüdi. VII

õ/a. oleks soovitatav läbi võtta 7-8 erinevat teost (sh.

eksamikava).

1.2. HELIREDELID

Heliredelid on klaverimängu tehnika lahutamatu osa. Edukuse

tagab nende regulaarne harjutamine ja õpitava repertuaari

helistikega sidumine, s.t. leida vastavas helistikus pala igale

õpitavale heliredelile ja teatud tehnilisele võttele. Kokkupuude

heliredelitega tuleks kõne alla juba I õ/a. (II poolaastal), eesmärgiks õppida tundma õpilasele võimetekohaste nõuetega kõiki

helistikke kuulmise järgi. See võimaldab õpilasel orienteeruda

helistike maailmas ja on abivahendiks klaviatuuri valdamisel.

II õ/a. on soovitatav läbi võtta järgmised helistikud:

duurid - C, G, D, A, E, F; mollid - a, e, d.

 - maoorid, harm. ja melood. minoorid 2 okt.;

 - 3-heliline lühike kolmkõla eraldi või koos kätega;

 - akordid pedaaliga ja staccatos;

 - kromaatiline heliredel 2 okt. otse;

 - võib alustada pika arpedo õppimist eraldi kätega 2 okt.;

 - leida põhiastmete kolmkõlad;

 - soovitatav oleks tutvustada dominantseptakordi.

III õ/a. on soovitatav läbi võtta järgmised helistikud:

duurid C C, G, D, A, E; F, B, Es; mollid C a, s; d, g, c.

Töö planeerimisel võtta arvesse IV klassi nõudeid.

Soovitatav läbi võtta 4-heliline lühike arpedo eraldi või koos

kätega ning autentne ja plagaalne kadents (soov. erinevates

meloodilistes seisundites).

IV õ/a. on soovitatav läbi võtta järgmised helistikud:

duurid - C, G, D, A, E, H; F, B, Es, As; mollid - a, e, h; d, g, c, f.

 - kõik maoorheliredelid 4 okt. otse ja lahku;

 - ma. tertsis 4 okt. otse;

 - harmoonilised minoorid 4 okt. otse või lahku;

 - meloodilised minoorid 4 okt. otse;

 - 3-helilised akordid pedaaliga ja staccato;

 - 4-heliline lühikene arpedo koos kätega;

 - pikk arpedo põhikujus 4 okt. otse;

 - kromaatiline heliredel 4 okt. otse, re ja sol # (la b)

noodist soov. ka lahku.

Soovitatav oleks läbi võtta:

 - D7 pikk arpedo 2 okt. koos kätega otse;

 - >VII7 lühike arpedo 2 okt. eraldi;

 - I liitkadents.

V õ/a. on soovitatav läbi võtta järgmised helistikud:

duurid - C, G, D, A, E, H; F, B, Es, As, Des; mollid - a, e, h, fis, cis, gis; d, g, c, f.

Töö planeerimisel võtta arvesse VI klassi nõudeid. Läbi

võtta heliredel deetsimis, D7 lühike arpedo eraldi või koos

kätega, >VII7 pikk arpedo põhikujus otse, murtud arpedo ja

tutvuda 4-helil. akordidega.

VI õ/a. - kõik dieeside ja bemollidega helistikud

 - heliredelid oktavis otse ja lahku;

 - tertsis ja deetsimis otse (soov. ka lahku);

 - 4-helil. akordid pedaaliga ja staccato;

 - lühike arpedo;

 - murtud arpedo;

 - pikk arpedo (soov. ka pöörded) otse ja lahku;

 - kromaatiline heliredel otse ja lahku;

 - D7 ja >VII7 lühike arpedo;

 - D7 ja >VII7 pikk arpedo põhikujus otse ja lahku;

 - II liitkadents (erinevates meloodilistes seisudes, kitsas

või laias seades).

Soovitatav on läbi võtta heliredel sekstis (otse) ja D/

ning >VII7 4-helil. akordid.

VII õ/a. - kõik dieeside ja bemollidega helistikud

 - heliredelid oktavis, tertsis ja deetsimis otse ja lahku;

 - heliredelid sekstis otse (soov. lahku);

 - kromaatiline heliredel otse ja lahku, soovit. tertsis ja

deetsimis otse;

 - lühike arpedo;

 - murtud arpedo;

 - pikk arpedo põhikujus otse ja lahku (soovit. pööretega);

 - 4-helil. akordid pedaaliga ja staccatos;

 - D7 ja >VII7 lühike arpedo;

 - D7 ja >VII7 pikk arpedo põhikujus otse ja lahku (soov.

pöörded otse).

Tehnilised arvestused võiksid toimuda IV, VI ja VII

õppeaastal. Soovitatav oleks anda õpilasele sõnaline hinnang.

1.3. ÜLEMINEKUEKSAMITE JA HINDELISTE ESINEMISTE

 TASEME NÄITED

II õ/a. - III õ/a.

 

A M. Clementi. Sonatiin op. 36 nr. 1 C-duur I osa

 A. Corelli. Sarabande d-moll

 C. Czerny C H. Germer. Etüüd nr. 15 (I osast)

B L. van Beethoven. Sonatiin G-duur I osa

 H. Berens. Etüüd op. 70 nr. 33

 P. Taikovski. Vana prantsuse lauluke

III õ/a. - IV õ/a.

A L. van Beethoven. Sonatiin F-duur I osa

 J. S. Bach. Väike prelüüd C-duur (nr. 2 I osa)

 C. Czerny C H. Germer. Etüüd nr. 23 (I osast)

B F. Kuhlau. Variatsioonid G-duur

 C. Czerny C H. Germer. Etüüd nr. 43 (I osa)

 E. Tamberg. Tluhkatriinu tants

IV õ/a. - V õ/a.

A M. Clementi. Sonatiin op. 36 nr. 3 C-duur I osa

 J. S. Bach. Väike prelüüd F-duur (nr. 8 I osa)

 C. Czerny C H. Germer. Etüüd nr. 50 (I osast)

 A. Põldmäe. Vihmas ja päikeses

B A. Diabelli. Sonatiin op. 151 nr. 4 G-duur I osa

 J. S. Bach. Väike prelüüd C-duur (nr. 1 II osa)

 H. Lemoine. Etüüd op. 37 nr. 20

 A. Marguste. Suutäis pähkliokolaadi

V õ/a. - VI õ/a.

A F. Kuhlau. Sonatiin op. 55 nr. 3 C-duur I osa

 J. S. Bach. 2-häälne inventsioon nr. 1 C-duur

 R. Tobias. Igatsus kevade järgi

B C. M. Weber. Sonatiin C-duur

 J. S. Bach. 2-häälne inventsioon nr. 4 d-moll

 C. Czerny C H. Germer. Etüüd nr. 18 (II osa)

VI õ/a. - VII õ/a.

A D. Cimarosa. Sonaat B-duur

 J. S. Bach. 2-häälne inventsioon nr. 9 f-moll

 F. Mendelssohn. Sõnadeta laul nr. 4 A-duur (või H. Eller.

 Jutustus)

B L. van Beethoven. Sonaat op. 49 nr. 2 G-duur I osa

 J. S. Bach. 3-häälne inventsioon nr. 6 E-duur

 J. B. Cramer. Etüüd op. 60 nr. 1

VII õ/a. lõpueksam

A J. S. Bach. 3-häälne inventsioon nr. 3 D-duur

 W. A. Mozart. Sonaat B-duur KV 570 I osa

 A. Löschhorn. Etüüd op. 136 nr. 20

 E. Grieg. Nokturn op. 54

 H. Eller. Skertsiino

B J. S. Bach. 3-häälne fuuga C-duur (väikesed prel. ja

 fuugad nr. 4)

 W. A. Mozart. Sonaat C-duur KV 545 I osa

 A. Bertini. Etüüd op. 32 nr. 34

 H. Eller. Bagatell (valida)

1.4. ALGÕPETUSE KOGUMIKUD

1. Aaron, M. Pianokoulu.

 2. Agay, D. Learning to play piano.

 3. Agnestig, C.-B. Vi spelar piano.

 4. Artobolevskaja, A. Esimene kohtumine muusikaga.

 5. Barenboim, L., Perunova, N. Tee musitseerimise juurde.

 6. Bartok, B., Reschofsky, S. Zongoraiskola.

 7. Alfred's basic piano library prep course sampler.

 8. Bastien piano basics by James and Jane Smisor Bastien

 a) 5-7-aastastele algajatele,  b) 7-11-aastastele algajatele.

 9. Burnam, E. M. Step by step piano course.

 10. Czövek, E. Zongoraiskola I-II. 1966.

 11. Emonts, F. Europäische Klavierschule.

 12. Garscia, J. Abecadlo.

 13. Holzweissig, Erika und Christa. Klavierschule für den

Elementarunterricht. Leipzig : Edition Peters.

 14. Ignatjev, V., Ignatjeva, L. Ma tahan saada muusikuks.

Leningrad, 1989.

 15. Koptevski, N., Natanson, V., Sokolov, M. Kaasaegne

pianist. Moskva, 1979.

 16. Kõlar, L. Algus.

 17. Lehtelä, R., Saari, A., Sarmanto, E. Suomalainen

pianokoulu.

 18. Longchamps-Drusiewiczowa, K. Metoda beznutowa.

 19. Louhos, M., Juris, C., Hui-Ying, Liu-Tawaststjerna.

Pianon aivan.

 20. Markiewiczowna, W. Do-re-mi-fa-sol.

 21. Nikolajev, A. Klaverikool. Moskva, 1977.

 22. Sokolov, M., Kuvinnikov, N. Klaverikool.

 23. Thompson, J.

 a) Easiest piano course,  b) Modern course for the piano.

1.5. ETÜÜDID

1.5.1. Noorem aste

I õppeaasta

1. H. Berens. Op. 70 - 50 väikest klaveripala

 2. C. Czerny C H. Germer. Etüüdid I osa (valikuliselt)

 3. J. Gnessina. Väikesed etüüdid algajatele; Klaveriaabits

 4. A. Goedicke. Op. 32 - 40 meloodilist etüüdi (I osa); op.

36 - 60 kerget etüüdi (I-II vihik); op. 46 - 50 kerget

klaveripala

 5. R. Päts C L. Kõlar. Etüüdid-harjutused (valikuliselt)

 6. A. Rzycki. Valitud etüüdid p. 7, op. 12, op. 50 (Poola)

 7. L. Schytte. Op. 108 - 25 väikest etüüdi; op. 160 - 25

kerget etüüdi

 vt. ka lisa: etüüdide kogumikud

II õppeaasta

1. H. Berens. Op. 70 - 50 väikest klaveripala

 2. I. Berkovit. Väikesed etüüdid

 3. H. Bertini. Op. 100 - 25 etüüdi

 4. C. Czerny C H. Germer. Etüüdid I osa (valikuliselt)

 5. J.-B. Duvernoy. Op. 176 etüüdid

 6. A. Goedicke. Op. 32 - 40 meloodilist etüüdi; op. 47 - 30

kerget etüüdi

 7. F. le Couppey. Op. 17 Aabits - 25 kerget etüüdi

 8. H. Lemoine. Op. 37 Laste etüüdid

 9. A. Löschhorn. Op. 65 - Valitud etüüdid algajatele

 10. L. Schytte. Op. 108 - 25 väikest etüüdi; op. 160 - 25

kerget etüüdi

 vt. ka lisa

III õppeaasta

1. I. Berkovit. Väikesed etüüdid

 2. H. Bertini. Op. 100 - 25 etüüdi

 3. J. F. Burgmüller. Op. 100 etüüdid

 4. C. Czerny C H. Germer. Etüüdid I osa (valikuliselt)

 5. C. Czerny. Op. 821 etüüdid

 6. J.-B. Duvernoy. Op. 176 etüüdid

 7. A. Goedicke. Op. 32 - 40 meloodilist etüüdi; op. 47 - 30

kerget etüüdi; op. 58 - 25 kerget pala

 8. T. Lack. Op. 172 etüüdid

 9. H. Lemoine. Op. 37 Laste etüüdid

 10. A. Löschhorn. Op. 65 - Valitud etüüdid algajatele

 11. L. Schytte. Op. 68 - 25 etüüdi

vt. ka lisa

IV õppeaasta

1. H. Berens. 32 valitud etüüdi op. 61 ja 88

 2. A. Bertini. 28 valitud etüüdi op. 29 ja 32

 3. J. F. Burgmüller. Op. 100 etüüdid

 4. C. Czerny C H. Germer. Etüüdid I-II osa

 5. J.-B. Duvernoy. Op. 276 etüüdid

 6. S. Heller. Valitud etüüdid op. 45, 46, 47

 7. T. Lack. Op. 75 - etüüdid vasakule käele; op. 172 -

etüüdid

 8. H. Lemoine. Op. 37 Laste etüüdid

 9. A. Löschhorn. Op. 66 Etüüdid

 10. S. Maikapar. Op. 31 Staccato-prelüüd

 11. L. Schytte. Op. 68 - 25 etüüdi

vt. ka lisa

 

1.5.2. Vanem aste

V õppeaasta

1. H. Berens. 32 valitud etüüdi op. 61 ja 88

 2. A. Bertini. 28 valitud etüüdi op. 29 ja 32

 3. C. Czerny C H. Germer. Etüüdid II osa

 4. C. Czerny. Op. 299 - etüüdid; op. 337 - 40 igapäevast

harjutust; op. 718 - 24 etüüdi vasakule käele

 5. S. Heller. 25 meloodilist etüüdi op. 45, 46, 47

 6. D. Kabalevski. Op. 27 etüüdid (A-duur, F-duur, a-moll)

 7. T. Lack. 20 valitud etüüdi op. 75 ja 95

 8. A. Löschhorn. Op. 66 etüüdid; op. 136 etüüdid

 9. L. Schytte. Op. 68 - 25 etüüdi

vt. ka lisa

VI õppeaasta

1. H. Berens. 32 valitud etüüdi op. 61 ja 88

 2. A. Bertini. 28 valitud etüüdi op. 29 ja 32

 3. J. F. Burgmüller. Op. 109 etüüdid

 4. J. B. Cramer. Op. 60 etüüdid

 5. C. Czerny. Op. 299 etüüdid; op. 718 - 24 etüüdi vasakule

käele

 6. T. Lack. 20 valitud etüüdi op. 75 ja 95

 7. A. Löschhorn. Op. 66 etüüdid; op. 136 etüüdid

 8. A. Moszkowski. Op. 18 etüüd nr. 3

 9. G. Pahhulski. Op. 12 Fantastiline muinasjutt

 10. L. Schytte. Op. 68 - 25 etüüdi

 11. J. Titkov. Etüüd c-moll

vt. ka lisa

VII õppeaasta

1. A. Arenski. Op. 19, op. 41, op. 74 etüüdid

 2. H. Berens. Op. 61 etüüdid; 32 valitud etüüdi op. 61 ja

88

 3. A. Bertini. 28 valitud etüüdi op. 29 ja 32

 4. J. F. Burgmüller. Op. 109 etüüdid

 5. M. Clementi C K. Tausig. Etüüdid

 6. J. B. Cramer. Op. 60 etüüdid

 7. C. Czerny. Op. 299 etüüdid; op. 718 - 24 etüüdi vasakule

käele; op. 740 etüüdid

 8. J. N. Hummel. Op. 125 - etüüdid

 9. T. Kullak. Op. 48 - 15 etüüdi

 10. F. Liszt. Op. 1 etüüdid

 11. A. Löschhorn. Op. 66 etüüdid; op. 136 etüüdid

 12. I. Löw. Oktavietüüdid

 13. I. Moscheles. Op. 70 valitud etüüdid

 14. M. Moszkowski. Op. 72 - 15 virtuoosset etüüdi

vt. ka lisa

1.5.3. Lisa: etüüdide kogumikud

1. Czerny, C.

 Artikulatsiooni kunst / Koost. N. Terentjeva. Leningrad, 1989.

 Esimene õpetaja ja esimene tund / Red. A. Bakulov. Moskva, 1992.

 Etüüdid-harjutused algajatele pianistidele / Red. A.

Bakulov. Moskva, 1992.

 Etüüdid algajatele / Koost. N. Terentjeva. Leningrad, 1980.

 100 Übungsstücke op. 139.

 Erster Lehrmeister - 100 lühikest harjutust op. 599 / Red.

A. Ruthardt. Edition Peters.

 25 Übungen für kleine Hände op. 748 / Red. A. Ruthardt.

Edition Peters.

2. Etüüdid erinevatele tehnikaliikidele / Koost. R. Gindin, M. Karafinka. Ukraina, Kiiev. I õ/a.; II õ/a.; III õ/a.; IV

õ/a.; V õ/a.; VI õ/a.; VII õ/a.

3. Etüüdid käte koordinatsiooni arendamiseks / Red. A.

Kantor, A. Traub, J. Efrussi, E. Fedortenko. Moskva, 1983.

4. Etüüdid vasaku käe tehnika arendamiseks / Red. A.

Kantor, A. Traub, J. Efrussi.

5. Etiudy na fortepian. I-VI osa / Red. W. Sawicka, G.

Stempniowa. Poola, 1967.

6. Klaverimängu tehnika IV-VII klassile / Red. V. Natanson, V. Delnova, V. Malinnikov. Moskva, 1982.

7. Krestomaatia klaverile (pedagoogiline repertuaar).

 V õ/a. Etüüdid. 1.-2. väljaanne.

 VI õ/a. Etüüdid. 1.-2. väljaanne.

 VII õ/a. Etüüdid. 1.-2. väljaanne.

8. Ljahhovitskaja, S., Barenboim, L. Klaveripalade, etüüdide ja ansamblite kogumik. I, II, III osa. Leningrad.

9. Valitud etüüdid klaverile. I-VI osa / Koost. M. Teöke.

Budapest, I-IV o. 1981, V-VI o. 1982.

10. Valitud etüüdid (topeltnoodid, akordid, oktaavid) /

Red. E. Fedortenko, J. Efrussi.

11. Valitud oktavietüüdid / Red. V. Malinnikov.

12. Trillerietüüdid / Red. A. Astafjeva.

13. Välismaa heliloojate valitud etüüdid. I-II, III-IV, V, V-VI, VI-VII õ/a. / Red. A. Rubbach, V. Natanson.

14. Zbior etiud dla dzieci I mlodziezy / Red. Z.

Romaszkowa. Poola.

1.6. PALAD

1.6.1. Noorem aste

I õppeaasta

1. M. Aaron. Vesiroosid

 2. B. Bartk. Mikrokosmos I, II; Ränduri laul

 3. L. van Beethoven. Ekossees Es-duur, G-duur

 4. H. Capp. onglöör

 5. M. Drobner. Äratuskell; Tornikell

 6. B. Dvarionas. Väike süit - Prelüüd

 7. J. Garscia. Mänguhobu; Kell; Tuvi; Väike ilus eesel;

Tittle-tattle

 8. C. Gurlitt. Aeglane valss C-duur

 9. A. Gretaninov. Laste album (valikuliselt)

 10. J. Haydn. Menuett G-duur

 11. G. Fr. Händel. Aaria d-moll; Menuett e-moll

 12. D. Kabalevski. Valitud palad op. 27 - Vana tants; Kurb

lugu

 13. L. Long. Kummitus

 14. S. Maikapar. Väike komandör; M��öduv nähtus; Liblikas

 15. W. Markiewiczowna. Turunaised

II õppeaasta

1. W. A. Mozart. Allegretto

 2. Th. Oesten. Alpi valss

 3. H. Purcell. Aaria

 4. A. Rowley. Pöialpoiste maal

 5. F. Rubicki. Tiigil; Jalutuskäik

 6. E. Siegmeister. Tumeda metsa laul

 7. P. Taikovski. Laste album op. 36 - Vana prantsuse laul;

Nuku haigus

 8. D. ostakovit. Klaveripalade album - Valss; Kurb

muinasjutt

 9. R. Schumann. Noorte album op. 68 - Meloodia; Marss;

Esimene kaotus

III õppeaasta

1. B. Bartk. Mikrokosmos II, III; Valitud palad lastele

(valikuliselt)

 2. L. van Beethoven. 5 oti rahvalaulu (valikuliselt)

 3. Fr. Chopin. Poola laul; Kevad

 4. C. Franck. Nuku kaebus; Sügislaul

 5. J. Haydn. Pala F-duur, Es-duur; 12 kerget pala - Es-duur

 6. G. Fr. Händel. Menuett F-duur, d-moll

 7. M. Glinka. Polka; Tunne; Lihtsameelsus

 8. A. Gretaninov. Katkine mänguasi; Kurb lauluke

 9. J. Hummel. 6 kerget pala (valikuliselt)

 10. D. Kabalevski. Klounid; Tokatiin

 11. V. Kossenko. 24 lastepala op. 15 - Valss; Polka;

Skertsiino

 12. E. MacDowell. Pala A-duur op. 51

 13. E. Melartini. Hommik

 14. W. A. Mozart. Andantino Es-duur

 15. R. Päts - L. Kõlar. Palad III

 16. M. Reger. Noorte album op. 17

 17. A. Rowley. Võlujärv

 18. F. Rubicki. Itaalia serenaad; Pöialpoiste paraad;

Ballaad; Meenutus

 19. G. Sviridov. Enne und

 20. P. Taikovski. Lastealbum op. 39 - Uus nukk; Mazurka;

Itaalia lauluke; Saksa lauluke; Tinasõduri marss

 21. D. ostakovit. Nukkude tantsud - Leierkast; Gavott;

Tants

 22. Fr. Schubert. Ekossees G-duur; Menuett

 23. R. Schumann. Noorte album op. 68 - Sitsiilia lauluke;

Lõbus talupoeg

IV õppeaasta

1. F. E. Bach. Andante (D-duur)

 2. W. F. Bach. Kevad

 3. B. Bartk. Õhtu külas; Lastele II vihik nr. 32-37

 4. L. van Beethoven. Allemande; Eleegia

 5. B. Dvarionas. Väike süit

 6. C. Franck. Väike pala (cis-moll); Uusaasta laul

 7. A. Goedicke. Andante; 10 miniatuuri etüüdi laadis op. 8:

nr. 2, 4, 7, 10

 8. J. Glier. Klaveripalade album op. 31 nr. 3 Hällilaul, nr. 11 Albumileht; op. 34 nr. 15 Vene laul; op. 35 nr. 8

Arlekiin; op. 43 nr. 3 Mazurka, nr. 4 Hommik, nr. 7 Ariett; op.

47 nr. 1 Eskiis

 9. J. Gnessina. Lastepalade album - Marss

 10. A. Gretaninov. Op. 109 - Ema ja isa; op. 117 - Pilved

ujuvad; op. 158 - Tööl

 11. E. Grieg. Op. 12 Lüürilised palad - Valss; Valvuri

jutustus; Elfide tants; Rahvaviis

 12. J. Haydn. Valitud palu - Allegro (F); Menuett (F);

Vivace (D); Väike pala (B)

 13. J. Hummel. Skertzo (A); Andante; Gigue

 14. D. Kabalevski. Op. 27 Valitud palu - Naljake; Sketzo

 15. A. Ljadov. Sääse tants

 16. J. B. Lully. Gavott (g)

 17. A. Maikapar. Op. 8 Väikesed novellid - Meloodia; op. 23

- Eleegia

 18. E. Melartin. Op. 23 - Pastoraal

 19. W. A. Mozart. Gigue; Presto (B)

 20. S. Prokofjev. Op. 65 Laste muusika - Muinasjutuke;

Jalutuskäik; Rohutirtsude rongkäik

 21. N. Rakov. 24 pala erinevates helistikes -

Lumehelbekesed; Kurb laul; Novelletid; Valss (fis)

 22. J. Ph. Rameau. Menuett rondo vormis (C)

 23. M. Reger. Op. 17 Noorte album - Burlesk; Vallatult;

Keeruliselt

 24. A. Sarauer. 8 pala lastele - Ringmäng

 25. D. Scarlatti. 5 kerget pala; Gigue (d)

 26. A. Schnitke. Lastepalad (valikuliselt)

 27. S. Schulek. Imepärane rongkäik

 28. R. Schumann. Op. 68 Noorte album - Külalaul; Rahvalaul;

Julge ratsanik; Külvajate laul; Väike romanss

 29. E. Siegmeister. Klaveripalu lastele - Siil. Lõbus

kloun. Uus London. oti rahvatants

 30. D. ostakovit. Nukkude tantsud - Lüüriline valss;

Laste vihik - Üleskeeratav nukk

 31. G. Ph. Telemann. Bourree

 32. P. Taikovski. Op. 39 Laste album - Leierkastimehe

laul; Kamarinskaja; Polka; Lõokese laul; Valss

1.6.2. Vanem aste

V õppeaasta

1. Ph. E. Bach. Solfeggio

 2. B. Bartk. Lastele (valikuliselt) - Lauluke; Eskiis

 3. L. van Beethoven. 7 rahvatantsu

 4. G. Bizet. Hällilaul

 5. C. Debussy. Väike neeger

 6. A. Goedicke. Op. 8 10 miniatuuri - nr. 6, nr. 7

 7. A. Glazunov. Miniatuur (C); Väike gavott

 8. J. Glier. Op. 26 6 pala (valikuliselt); op. 31

Klaverialbum - nr. 1 Romanss; op. 43 Prelüüd; op. 47 Eskiis

 9. M. Glinka. Lahkumise valss; Mazurka

 10. A. Gretaninov. Sügislaul; op. 173 nr. 2 Ülestunnistus

 11. E. Grieg. Op. 12 Lüürilised palad - Ariett, Rahvaviis, Albumileht; op. 17 Laul kangelasest; Hallingud (A, D); op. 38

Lüürilised palad - Rahvalaul; Halling (g); Valss; Rändur

 12. S. Heller. Op. 81 Prelüüdid nr. 2 (a), nr. 3 (G)

 13. J. Hummel. Rondo F-duur

 14. J. W. Hässler. Tokkaata (C); Skertso (B); Rondo (C)

 15. D. Kabalevski. Op. 27 Valitud palu - Novell;

Dramaatiline fragment; op. 61 - Tokkaata

 16. J. F. Kirnberger. Prelüüd

 17. E. MacDowell. Op. 51 Vesiliilia; op. 37 nr. 1 Kuuvalgus

 18. A. Maikapar. Op. 8 Väikesed novelletid - Romanss;

Itaalia serenaad; Tokkatiin

 19. W. Markiewiczowna. Värvilised pildid (valikuliselt)

 20. W. A. Mozart. 6 valssi (valikuliselt)

 21. G. Pahhulski. Prelüüd (C) op. 8

 22. S. Prokofjev. Op. 65 Lastemuusika - Hommik; Õhtu; Valss

 23. N. Rakov. Akvarellid - Valge liilia; Pääsuke;

Jaaniussikesed; Scherzino

 24. J. F. Rameau. 2 menuetti (G)

 25. F. Schubert. Op. 50 - Valss (G); Valss (h); Hommikune

serenaad

 26. R. Schumann. Op. 68 Noorte album - Põhjamaine laul;

Meremeeste laul

 27. K. Serocki. Gnoomid (valikuliselt)

 28. E. Siegmeister. Klaveripalad lastele - Jaht; oti

rahvatants

 29. V. Stojanov. Lastealbum - Tokkaata; Kurbus; Kevadine

vihm; Humoresk

 30. G. Sviridov. Klaveripalade album lastele - Talv; Vihm;

Väike tokkaata

 31. D. ostakovit. Süit Nukkude tantsud - Polka;

Valss-nali; Romanss

 32. P. Taikovski. Op. 31 Lastealbum - Hommikumõtisklus;

Hoidja jutustus; Magus unelm; Baba-Jaga; Hobusemäng

VI õppeaasta

1. L. van Beethoven. Op. 33 Bagatellid nr. 3 F-duur, nr. 6

D-duur; op. 119 Bagatellid nr. 3 D-duur, nr. 5 c-moll

 2. B. Dvarionas. Mets lumes; Saanidega mäest

 3. R. Glier. Op. 1 nr. 1 Mazurka; op. 16 nr. 1 Prelüüd; op.

31 nr. 4 Unelm, nr. 5 Rahvalaul, nr. 6 Valss; op. 34 nr. 1 Väike

poeem, nr. 21 Unistus

 4. M. Glinka. Mazurkad: c-moll, a-moll

 5. A. Goedicke. Klaveripalade album (valikuliselt)

 6. E. Grieg. Op. 17 nr. 5 Holsteri tants, nr. 6 Mõrsja

laul, nr. 16 Ma tunnen väikest tüdrukut

 7. J. Haydn. Allegro A-duur

 8. P. Hindemith. Op. 19 5 pala

 9. A. Ljadov. Op. 26 Väike valss

 10. F. Mendelssohn. Op. 72 Kuus laste pala nr. 1-5;

Sõnadeta laulud: nr. 4 A-duur, nr. 6 g-moll, nr. 9 E-duur, nr.

48 C-duur

 11. M. Mussorgski. Pisar

 12. S. Prokofjev. Op. 65 Laste muusika - Tarantella;

Kullimäng; Klaveripalu noortele - Skertso; Menuett; Valss

 13. R. Schumann. Op. 68 Noorte album - Võõras; Talv;

Mälestus; Teatri kajad

 14. G. Sviridov. Laste album - Marss Glinka teemale;

Muusikaline moment; Kurb lauluke

 15. P. Taikovski. Op. 37 Aastaajad - Lõokese laul;

Lumikelluke; op. 40 nr. 2 Kurb laul, nr. 6 Sõnadeta laul

VII õppeaasta

1. L. van Beethoven. Op. 33 Bagatellid - Es-duur, A-duur

 2. A. Borodin. Väike süit - Nokturn. Kloostris. Unelmad.

Intermezzo

 3. F. Chopin. Albumilehed - Autogramm. Largo. Kontratants.

Ekosessid. Nokturn cis-moll

 4. A. Dvarionas. Op. 101 Humoresk nr. 7

 5. D. Field. Nokturnid nr. 2 B-duur, nr. 3 d-moll

 6. A. Glazunov. Op. 3 Valss; op. 25 Prelüüd nr. 1; op. 42

Pastoraal nr. 1; op. 49 Gavott nr. 3

 7. R. Glier. Op. 16 Prelüüd nr. 1 c-moll; op. 19 Meloodia

nr. 1; op. 43 Prelüüd Des-duur

 8. M. Glinka. Meloodiline valss; Tarantella; Andaluusia

tants; Nokturn

 9. A. Goedicke. Op. 1 Väike valss nr. 1; op. 9 Prelüüd nr.

1; op. 51 Kaks prelüüdi

 10. A. Gretaninov. Op. 37 nr. 1 Ekspromt, nr. 2 Prelüüd

h-moll

 11. E. Grieg. Op. 3 Poeetilised pildid (valikuliselt); op.

6 Humoreskid - g-moll, c-moll; op. 28 Skertsiino; op. 38

Lüürilised palad - Meloodia, Eleegia, Hällilaul; op. 41

Hällilaul; op. 43 Liblikas; Linnuke; Kevadel; op. 52 Ema mure;

Esimene kohtumine; Poeedi süda; op. 54 Skertso. Nokturn; op. 57

Gade; Igatsus kodumaa järele; op. 62 Ojake; op. 65 Pulmapäev

Troldhausenis; Ballaad c-moll; op. 71 Kobold

 12. J. Haydn. Adagio

 13. D. Kabalevski. Op. 38 Prelüüdid - nr. 1 C-duur, nr. 2

c-moll, nr. 6 D-duur, nr. 8 fis-moll

 14. F. Liszt. Consolation Des-duur; Valss-kapriis; Ekspromt

Fis-duur

 15. A. Ljadov. Op. 10 Prelüüd Des-duur; op. 11 Prelüüd

h-moll; op. 15 nr. 1 Mazurka A-duur; op. 17 nr. 2 Pastoraal

 16. E. MacDowell. Op. 32 - Kotkas; Oja; Kuuvalgus; Talv;

op. 51 - Sügisel

 17. F. Mendelssohn. Sõnadeta laulud - nr. 1 E-duur, nr. 2

a-moll, nr. 7 Es-duur, nr. 12 fis-moll, nr. 16 A-duur, nr. 20

Es-duur, nr. 22 F-duur, nr. 29 A-duur, nr. 35 h-moll, nr. 37

F-duur

 18. W. A. Mozart. Rondo D-duur; Allegro g-moll

 19. S. Prokofjev. Op. 12 nr. 7 Prelüüd C-duur; op. 22

Põgusad hetked nr. 1, 2, 4, 10, 11, 12, 17; op. 31 Vanaema

muinasjutud - nr. 2 fis-moll, nr. 3 e-moll; op. 32 nr. 3 Gavott

fis-moll; op. 75 Romeo ja Julia (10 pala) - Stseen; Pater

Lorenzo; Tütarlaste tants liiliatega

 20. S. Rahmaninov. Op. 3 nr. 1 Eleegia, nr. 3 Meloodia

 21. A. Rubintein. Op. 30 nr. 1 Barkarool; op. 44 nr. 1

Romanss; op. 69 nr. 2 Nokturn

 22. F. Schubert. Op. 90 Ekspromt Es-duur; op. 142 Ekspromt

As-duur

 23. R. Schumann. Op. 99 Kirjud leheküljed; Kolm pala - nr.

1 A-duur, nr. 3 E-duur; Albumilehed - nr. 4 fis-moll, nr. 6

As-duur; op. 124 Albumilehed - Väike skertso F-duur;

Fantastiline tants e-moll; Elf f-moll; Romanss B-duur;

Fantastiline katkend cis-moll

 24. J. Sibelius. Op. 76 Arabesk

 25. A. Skrjabin. Op. 2 nr. 2 Prelüüd H-duur; op. 3 nr. 6

Mazurka cis-moll; op. 11 Prelüüdid - D-duur, E-duur, e-moll, h-moll, cis-moll

 26. D. ostakovit. Op. 34 Prelüüdid nr. 10, 14, 16, 17, 24; Kolm fantastilist tantsu

 27. P. Taikovski. Op. 5 Romanss f-moll; op. 19 nr. 4

Nokturn F-duur; op. 10 Humoresk; op. 37 Aastaajad - Valged ööd;

Barkarool; Niitja laul; Valss; Lõikus; Sügislaul; op. 40 Valss;

Vene tants

1.6.3. Kasutatud kogumikud

1. Chmielowska, W. Swiatek dzieciecy (lastepalad).

 2. Drobner, M. The lane of master; Watchmarers.

 3. Garscia, J. Very easy piano pieces for children.

 4. Garscia, J. Miniatures for piano.

 5. Garscia, J. Bagatelles.

 6. Garscia, J. Teasers.

 7. Garscia, J. Melodie favorite.

 8. Garscia, J. Divertissements d'hiver.

 9. Kassern, T. Candy music book.

 10. Klechniowska, A. Frolies.

 11. Little frogs and other piano pieces for children.

 12. Markiewiczowna, W. Coloured pictures.

 13. Perkowski, P. Easy pieces for piano.

 14. Päts, R., Kõlar, L. Palad I, II, III.

 15. Rybicki, F. I begin to play.

 16. Rybicki, F. I can play.

 17. Rybicki, F. I am already playing.

 18. Rybicki, F. This is our garden fair.

 19. Pianosta Lentoon / L. Kõlar, T. Raikamo, H. Syrjälä.

1.6.4. Eesti autoritelt

1.6.4.1. Nooremale astmele

1. R. Eespere. Lastepalad edasijõudnutele (1995) - Härra

Banano; Väike corrida

 2. H. Eller. Eesti heliloojate klaveripalu (1958) -

Mõtisklus; Lauluke; Jutustus; Skertzino

 3. H. Eller. 12 bagatelli (valikuliselt)

 4. R. Kangro. Klaveripalad lastele op. 20 - Vana tants;

Kassikontsert

 5. R. Kangro. Aga Tuhkatriinu on väga ilus

 6. M. Kuulberg. 11 klaveripala lastele

 7. L. Kõlar. Väikesed klaveripalad lastele eesti

rahvaviisidel (1996)

 8. A. Lemba. Kerge sonatiin (1956)

 9. R. Päts, L. Kõlar. Klaveriõpik - Palad I, II

(valikuliselt)

 10. R. Päts. Klaverimängu õpetus; Klaveripalad lastele I, II (1931)

 11. E. Tamberg. Lasteaasta klaverialbum (1984)

(valikuliselt)

 12. A. Marguste. 12 lastepala klaverile

 13. A. Marguste. Kivistunud kastepiisad; Suutäis

pähkliokolaadi; Karukellamäng

 14. E. Mägi. Hiir hüppas; Vurr; Nukuke mängutoosis

 15. E. Mägi. Valik klaveripalu - Murelaul; Helletus;

Polka-mazurka

 16. E. Mägi. 9 pala klaverile (1996) (valikuliselt)

 17. A. Pärt. Pardipoegade tants; 5 kerget tantsu

 18. A. Põldmäe. Vihmas ja päikesepaistel; Lihtne laul

(Eesti heliloojate klaveripalu 1986)

 19. R. Rannap. Eesti heliloojate klaveripalu (1986) - Lahe

lugu; Viimane auruvedur; Südamlik pala

 20. J. Rääts. Loe viieni ja alusta; Bagatell; Muusikaline

hetk

 21. M. Saar. Eesti heliloojate klaveripalu (1958) - Laul

männile; Improvisata; Vaeslapse laul

 22. U. Sisask. Tähistaeva tsükkel lastele (valikuliselt) -

I Kassiopeia; II Kapella

 23. L. Sumera. Seitseteist klaveripala lastele; Lugu

liblikast, kes ärkas talveunest

1.6.4.2. Vanemale astmele

1. L. Auster. Tütarlaps Gea

 2. R. Eespere. Unelaul; Metsik jaht; Krahvid ja mileedid

 3. R. Eespere. Ritornellid

 4. H. Eller. 12 bagatelli (valikuliselt); 10 valitud

klaveripala; 6 pala klaverile; 13 klaveripala eesti motiividel

 5. R. Kangro. Süit

 6. E. Kapp. Tallinna pildid

 7. A. Lemba. 12 karakterpala; 10 etüüdi klaverile;

Oktavietüüdid klaverile

 8. A. Pärt. Liblikad; Variatsioonid Arinuka tervenemise

puhul; Partiita; Aliinale

 9. A. Põldmäe. Uljaspea; Muinasjutt

 10. R. Rannap. Hajameelne; Tarantella

 11. M. Saar. Prelüüdid

 12. U. Sisask. Plejaadid; Tähistaevas (valikuliselt)

 13. L. Sumera. Targem anna järele; Ostinato ja

variatsioonid; Nukker toreadoor

 14. E. Tamberg. Lasteaasta klaverialbum - Sonatiin a-moll

 15. R. Tobias. Kogutud teosed (1974) - 10 klaveripala

lastele

 16. V. Tormis. Prelüüd ja fuuga g-moll

 17. E. Tubin. Tsüklist Karjaselaulud - Kari koju; Karjase

õhtulaul

 18. L. Veevo. 3 kontrasti

1.7. POLÜFOONIA

Polüfooniat tuleb vaadelda kui olulist tehnika liiki, millega peab alustama niipea, kui lapsel on juba arusaamised

noodikirjast, rütmilistest vahekordadest ja klaviatuurist.

Ettevalmistavas osas polüfoonia õpetamisel kasutame

kaanoneid, imitatsioone, rahvalaulude töötlusi. Näiteks R. Pätsi

ja L. Kõlari klaveriõpiku Polüfoonia I-II vihik jt.

Algastmes on arusaadavad lihtsate polüfoonilise faktuuri ja

elementidega tantsud - gavotid, menuetid, bourreed, kontratantsud jne. Kasutatavaimad 17.-18. saj. heliloojad on D.

Türk, J. Rameau, F. Couperin, G. Telemann., H. Purcell, W. A.

Mozart, Sperontes (S. Scholtz).

Järgmiseks etapiks on soovitatav J. S. Bach - oma

suurepärase muusika ja polüfoonia kuldvaraga.

Näiteid noorema astme kogumikest:

 1. Davne tance I melodie na fortepian / Red. J. Hoffmann, A. Rieger. Krakov. I osa. 1968. II osa. 1979.

 2. Händel, G. F. 16 väikest klaveripala / Red. L. Hernadi.

Budapest, 1963.

 3. Mozart, L. 12 pala W. A. Mozarti noodivihikust / Red. N.

Kuvinnikov. Moskva, 1950.

 4. Mozart, W. A. 14 lastepala 8-aastase Mozarti

noodivihikust. Moskva, 1959.

 5. Väikesed klaveripalad Mozarti lapseajast / Red. L.

Hernadi. Budapest, 1947.

 6. 17.-18. ja 19. saj. alguse heliloojate valitud teosed. I

väljaanne / Red. N. Kuvinnikov. Moskva, 1959.

 7. Kogumik klaveripalu 17.-18. saj. heliloojatelt lastele.

Moskva, 1961.

 8. Polüfoonilised palad klaverile. I-II osa / Red. J.

Berkovit. Kiiev, 1960.

 9. Välismaa heliloojate vana muusika. I õ/a. / Red. L.

Roezmann.

 10. Kogumik klaveripalu algajatele L. Mozarti noodivihiku

järgi / Red. A. Rubahh. Moskva, 1961.

Näiteid vanema astme kogumikest:

 1. Lully, J. 6 pala / Red. A. Jurovski. Moskva, 1963.

 2. Pachelbel, J. Palad / Red. A. Bakulov. Moskva, 1969.

 3. Itaalia klaverimuusika. I v.a. : D. Zipoli, M. Rossi, G.

Frescobaldi, P. Paradizi. Moskva, 1969.

 4. Itaalia klaverimuusika. II v.a. : D. Zipoli, G.

Frescobaldi, G. Martini. Moskva, 1971.

 5. Itaalia klaverimuusika. V v.a. : D. Zipoli, G.

Frescobaldi, P. Paradizi, D. Scarlatti. Moskva, 1975.

 6. Polüfoonilised palad. II v.a. (V õ/a.) : G. Frescobaldi, J. Mattheson, G. Martini, S. Franck, A. Ljadov, R. tedrin jt.

/ Red. N. Koptevski. Moskva, 1978.

 7. Polüfoonilised palad. IV v.a. (VI õ/a.) : J. Lully, J.

Fischer, J. Pachelbel, G. Händel, J. S. Bach jt. / Red. M.

Sokolov. Moskva, 1972.

 8. Polüfoonilised palad. V v.a. (VI õ/a.) : G. Frescobaldi, J. Krieger, J. Pachelbel jt. / Red. M. Sokolov. Moskva, 1972.

 9. Polüfoonilised palad. VI v.a. (VI õ/a.) : J. Pachelbel, J. Krieger, P. Hindemith, R. tedrin jt. / Red. M. Sokolov.

Moskva, 1975.

 10. Polüfoonilised palad. II v.a. (VII õ/a.) : J.

Pachelbel, P. Hindemith, D. ostakovit jt. / Red. M. Sokolov.

Moskva, 1969.

 11. Polüfoonilised palad. III v.a. (VII õ/a.) : G.

Frescobaldi, J. Pachelbel, N. Mjaskovski jt. / Red. M. Sokolov.

Moskva, 1971.

 12. Polüfoonilised palad. IV v.a. (VII õ/a.) : J. Fischer, J. Mattheson, D. ostakovit jt. / Red. M. Sokolov. Moskva, 1972.

 13. Polüfoonilised palad. V v.a. (VII õ/a.) : J. Pachelbel, J. S. Bach, G. Händel, B. Galuppi jt. / Red. M. Sokolov. Moskva, 1973.

 14. Bachs Söhne / Red. K. Soldan. Editio Peters Collection

Litolff.

1.7.1. I-II õppeaasta

1. J. S. Bach. A. M. Bachi noodivihik (vt. lisa nr. 1)

 2. J. S. Bach. Väikesed prelüüdid ja fuugad (vt. lisa nr.

2)

 3. G. F. Händel. Palad klaverile (I v.) / Red. J. Piterin.

Moskva, 1977. - 2 sarabandi - nr. 1 d-moll, nr. 2 d-moll; 10

menuetti - nr. 4 e-moll, nr. 5 F-duur, nr. 7 d-moll; 3 aariat -

nr. 1 d-moll

 4. G. F. Händel. Valitud palad klaverile / Red. L.

Roizmann. Moskva, 1961. - nr. 1 - Aaria d-moll; nr. 5 - Menuett

F-duur; nr. 11 - Passepied A-duur; nr. 12 - Menuett a-moll; nr.

13 - Fuuga G-duur; nr. 14 - Vallatus g-moll

 5. N. Mjaskovski. Kerged polüfoonilised palad op. 43

 6. Kogumik polüfoonilisi palu klaverile / Koostaja S.

Ljahhovitskaja; Red. B. Volman. Leningrad, 1960. I osa.

Rahvalaulude töötlused. II osa. Vene ja nõukogude heliloojad:

nr. 5. V. Gershtein. Kaanon G-duur; nr. 6. S. Pavljutenko.

Fugett a-moll; nr. 7. S. Maikapar. Kaanon g-moll; nr. 8. S.

Maikapar. Meremeeste laul c-moll; nr. 11. A. Goedicke.

Inventsioon F-duur. III osa. Lääne-Euroopa heliloojad: nr. 1. J.

Krieger. Menuett a-moll; nr. 5. G. Telemann. Pala g-moll; nr. 8.

A. Corelli. Saraband d-moll; nr. 9. P. Locatelli. Menuett

G-duur; nr. 11. G. Benda. Menuett g-moll; nr. 13. A. Corelli.

Saraband e-moll; nr. 14. G. Telemann. Moderato c-moll; nr. 18.

A. Arman. Fugett C-duur; nr. 23. J. Hessler. Prelüüd a-moll; nr.

26. J. Pachelbel. Saraband fis-moll; nr. 27. J. Kuhnau. Menuett

E-duur

1.7.2. III-IV õppeaasta

1. J. S. Bach. Väikesed prelüüdid ja fuugad - Prelüüdid

(vt. lisa nr. 2); Väike 2-häälne fuuga nr. 3 c-moll

 2. J. S. Bach. 2-häälsed inventsioonid - nr. 1 C-duur, nr.

4 d-moll, nr. 6 E-duur, nr. 8 F-duur, nr. 13 a-moll, nr. 14

B-duur

 3. J. S. Bach. Valitud teosed. I v. / Red. L. Roizmann.

Moskva, 1964. - Allemande d-moll. Aaria g-moll; 3 pala W. F.

Bachi noodivihikust - 1) Allemand; 2) Courante; 3) Gigue

 4. J. S. Bach. Prantsuse süidid - Süit nr. 2 c-moll (või

osad); Süit nr. 3 h-moll (või osad); Süit nr. 6 E-duur (või

osad)

 5. M. Glinka. Polüfooniline vihik (fuugad) / Red. K.

Sorokin. Moskva, 1969.

 6. G. F. Händel. Valitud palad klaverile / Red. L.

Roizmann. Moskva, 1961. - nr. 15 - Toccata g-moll; nr. 16 -

Prelüüd d-moll; nr. 19 - Prelüüd g-moll; nr. 22 - Aaria B-duur;

nr. 26 - Allemand a-moll

 7. G. F. Händel. Palad klaverile. I osa / Red. J. Piterin.

Moskva, 1977. - 6 fugetti - nr. 1 C-duur, nr. 2 C-duur; 3 aariat

- nr. 3 A-duur; Süit d-moll (või osad), g-moll (või osad); 3

allemandi - nr. 1 G-duur, nr. 2 A-duur, nr. 3 a-moll; Courante

F-duur; 2 prelüüdi - nr. 1 G-duur, nr. 2 d-moll

 8. D. Kabalevski. Prelüüdid ja fuugad op. 61 - nr. 1

G-duur, nr. 2 A-duur

 9. Kogumik polüfoonilisi palu klaverile / Koostaja S.

Ljahhovitskaja; Red. B. Volman. Leningrad, 1960. C S. Maikapar.

Fugett gis-moll; S. Maikapar. Prelüüd ja fugett: cis-moll, a-moll, G-duur, e-moll; A. Goedicke. 3-häälne prelüüd a-moll; A.

Ljadov. Kaanon G-duur; N. Mjaskovski. Vanas stiilis e-moll; G.

Pahhulski. 2-häälne fuuga; D. Martini. Aaria c-moll; D. Zipoli.

Saraband g-moll

1.7.3. V-VII õppeaasta

1. J. S. Bach. Väikesed prelüüdid ja fuugad - Prelüüdid

(vt. lisa nr. 2); 3-häälne fuuga: nr. 4 C-duur, nr. 5 C-duur;

Prelüüdid ja fugett: nr. 6 d-moll, nr. 7 e-moll, nr. 8 a-moll

 2. J. S. Bach. 2-häälsed inventsioonid - nr. 2 c-moll, nr.

3 D-duur, nr. 5 Es-duur, nr. 7 e-moll, nr. 9 f-moll, nr. 10

G-duur, nr. 11 g-moll, nr. 12 A-duur, nr. 15 h-moll

 3. J. S. Bach. 3-häälsed inventsioonid (vt. lisa nr. 3)

 4. J. S. Bach. Prantsuse süidid: nr. 1 d-moll Allemand; nr.

2 c-moll Courante, Gigue; nr. 3 h-moll (valikuliselt); nr. 4

Es-duur Saraband, Menuett; nr. 5 G-duur (valikuliselt); nr. 6

E-duur (valikuliselt)

 5. J. S. Bach. Valitud teosed. I v. / Red. L. Roizmann.

Moskva, 1964. C Gavott rondo vormis g-moll; Largo d-moll; Fuuga

G-duur; Andante g-moll; Skertso d-moll; Gigue A-duur

 6. J. S. Bach. 8 väikest oreliprelüüdi ja fuugat. D.

Kabalevski seade

 7. G. F. Händel. Palad klaverile I osa / Red. J. Piterin.

Moskva, 1977. - 6 fugetti - nr. 3 D-duur, nr. 4 D-duur, nr. 5

F-duur, nr. 6 C-duur; Allegro (süidist G-duur); Capriccio

g-moll; Prelüüd ja Allegro g-moll

 8. G. F. Händel. Süidid - g-moll, d-moll, G-duur

 9. D. Kabalevski. Prelüüdid ja fuugad op. 61 - nr. 2

C-duur, nr. 3 e-moll, nr. 5 c-moll, nr. 6 F-duur

 10. N. Mjaskovski. Polüfoonilised visandid op. 78 - nr. 3

g-moll, nr. 4 h-moll, nr. 5 b-moll

 11. Kogumik polüfoonilisi palu klaverile / Koostaja S.

Ljahhovitskaja; Red. B. Volman. Leningrad, 1960. C G. Pahhulski.

Kaanon a-moll; A. Skrjabin. Kaanon d-moll; J. S. Bach. Bourree

D-duur; J. S. Bach. Fugato e-moll

Tugevamad lõpetajad ja lisaõpe

 1. J. S. Bach. Prelüüdid ja fuugad (HTK): I osast - d-moll, c-moll, Fis-duur, B-duur, g-moll, As-duur; II osast - f-moll, d-moll, c-moll

 2. J. S. Bach. Inglise süidid - a-moll, g-moll

 3. D. ostakovit. 24 prelüüdi ja fuugat

 4. R. tedrin. Polüfooniline vihik

Polüfooniate (Bach) ja suurvormide autorite (Beethoven, Cimarosa, Clementi, Mozart, Scarlatti jt.) teoste loetelu on

tinglikult raskusastmetesse jaotatud lisades 1, 2, 3, 4. Silmas

on peetud õppematerjali ülevaatlikkust ja klassiastmete

õppekorraldusele paindlikumat lähenemist.

Lisa nr. 1. A. M. Bachi noodivihik

I etapp - Menuett nr. 7 G-duur; Menuett nr. 36 d-moll;

Polonees nr. 10 g-moll

 II etapp - Menuett nr. 4 G-duur; Menuett nr. 5 G-duur;

Marss nr. 18 G-duur (Ph. E. Bach); Menuett nr. 9 B-duur

 III etapp - Polonees nr. 19 g-moll; Menuett nr. 14 a-moll;

Menuett nr. 15 c-moll

Lisa nr. 2. Väikesed prelüüdid ja fuugad

I etapp - nr. 2 C-duur (I osast); nr. 8 F-duur (I osast)

 II etapp - nr. 1 C-duur (II osast); nr. 2 c-moll (II

osast); nr. 3 d-moll (II osast); nr. 12 a-moll (I osast); nr. 5

E-duur (II osast); nr. 6 e-moll (II osast)

 III etapp - 3-häälsed: nr. 7 e-moll (I osast); nr. 10

g-moll (I osast); nr. 6 d-moll (I osast); nr. 4 D-duur (II

osast); nr. 4 D-duur (I osast)

Lisa nr. 3. J. S. Bach. 2-häälsed inventsioonid

I etapp - nr. 1 C-duur; nr. 4 d-moll; nr. 6 E-moll; nr. 8

F-duur; nr. 13 a-moll; nr. 14 B-duur

 II etapp - nr. c-moll; nr. 3 D-duur; nr. 5 Es-duur; nr. 7

e-moll; nr. 9 f-moll; nr. 10 G-duur; nr. 11 g-moll; nr. 12

A-duur; nr. 15 h-moll

Lisa nr. 4. 3-häälsed inventsioonid

I etapp - nr. 3 D-duur, nr. 4 d-moll, nr. 6 E-duur, nr. 7

e-moll, nr. 8 F-duur, nr. 11 g-moll

 II etapp - ülejäänud inventsioonid

Lisa nr. 5.

Prantsuse süidid

 I etapp - Süit nr. 2 c-moll; Süit nr. 3 h-moll; Süit nr. 6

E-duur

 II etapp - Süit nr. 1 d-moll; Süit nr. 4 Es-duur; Süit nr.

5 G-duur

 Inglise süidid: a-moll; g-moll

 J. S. Bach. Prelüüdid ja fuugad (HTK): I o. d-moll, B-duur, c-moll, g-moll, Fis-duur, As-duur. II o. f-moll, d-moll, c-moll

 

1.8. SUURVORMID

1.8.1. Noorem aste

I õppeaasta

1. J. Garscia. Sonatiin op. 51 nr. 1-6; op. 38 nr. 1;

Variatsioonid op. 52 nr. 3

 2. C. Gurlitt. Sonatiin op. 214 nr. 2 F-duur I osa

 3. C. Reinecke. Sonatiin op. 127 G-duur I osa; op. 136 nr.

3 F-duur I osa, nr. 4 a-moll

 4. D. Steibelt. Sonatiin op. 33 C-duur I, II osa

 5. D. G. Türk. Sonatiin C-duur

II õppeaasta

1. A. Andre. Sonatiin op. 34 nr. 1 C-duur I, II osa; nr. 2

a-moll I osa

 2. I. Berkovit. Sonatiin G-duur

 3. A. Diabelli. Sonatiin op. 168 nr. 1 F-duur

 4. A. Goedicke. Sonatiin op. 36 C-duur; Teema

variatsioonidega op. 46

 5. C. Gurlitt. Sonatiin op. 214 nr. 1 C-duur

 6. T. Haslinger. Sonatiin C-duur

 7. D. Kabalevski. Variatsioonid F-duur

 8. L. Köhler. Sonatiin G-duur

 9. I. Pleyel. Sonatiin D-duur I osa

 10. C. Reinecke. Sonatiin op. 136 nr. 1 C-duur I, III osa

 11. F. Spindler. Sonatiin C-duur I, II osa

III õppeaasta

1. A. Andre. Sonatiin op. 34 nr. 5 F-duur I osa

 2. I. Berkovit. Sonatiin C-duur

 3. D. Blagoi. Väikesed variatsioonid A-duur

 4. A. Diabelli. Sonatiin op. 151 nr. 1 G-duur, nr. 2

C-duur; op. 168 nr. 2 G-duur, nr. 3 C-duur

 5. R. Glier. Rondo op. 43

 6. C. Gurlitt. Sonatiin op. 188 nr. 1 C-duur I, II osa; nr.

4 C-duur III osa; op. 214 nr. 4 a-moll

 7. D. Kabalevski. Sonatiin op. 27 a-moll; Variatsioonid op.

40 D-duur

 8. E. Melartin. Sonatiin g-moll

 9. I. Pleyel. Sonatiin D-duur

 10. F. Spindler. Sonatiin op. 157 nr. 4 I, II osa

 11. J. Wanhal. Rondo A-duur

IV õppeaasta

1. I. Berkovit. Kontsert G-duur

 2. A. Diabelli. Sonatiin op. 151 nr. 3 F-duur; nr. 4 G-duur

 3. J. L. Dussek. Sonatiin op. 20 nr. 1 G-duur; nr. 5 C-duur

 4. C. Gurlitt. Sonatiin op. 54 nr. 1 C-duur; nr. 2 F-duur

 5. J. Hummel. Sonatiin C-duur I osa

 6. S. Maikapar. Variatsioonid vene teemale op. 8

 7. C. Reinecke. Sonatiin op. 136 nr. 6 As-duur

 8. R. Schumann. Sonaat op. 118 nr. 1 I osa

 9. K. Weber. Sonatiin C-duur I osa

1.8.2. Vanem aste

V õppeaasta

1. J. L. Dussek. Sonatiin op. 20 nr. 6 Es-duur

 2. B. Dvarionas. Variatsioonid F-duur

 3. G. Fr. Händel. Sonaat (Fantaasia) C-duur; Kontsert nr. 4

F-duur I osa

 4. D. Kabalevski. Variatsioonid op. 40 nr. 1 D-duur

 5. C. Reinecke. Sonatiin op. 47 nr. 2 I osa

 6. A. Rowley. Miniatüürne kontsert G-duur I osa

 7. D. Steibelt. Rondo C-duur

 8. G. Vogler. Kontsert c-moll

 9. C. M. Weber. Andante variatsioonidega op. 3

VI õppeaasta

1. J. S. Bach. Kontsert g-moll I osa; f-moll I osa

 2. I. Berkovit. Variatsioonid Paganini teemale

 3. A. Gretaninov. Sonaat op. 110 F-duur

 4. D. Kabalevski. Sonatiin op. 13 C-duur; Kerged

variatsioonid op. 40 nr. 1 D-duur; nr. 2 a-moll

 5. A. Rowley. Miniatüürne kontsert G-duur II, III osa

VII õppeaasta

1. Ph. E. Bach. Sonaat c-moll, f-moll, a-moll

 2. D. Bortnjanski. Sonaat F-duur I osa

 3. N. Genita. Sonaat op. 9 F-moll I osa

 4. J. Hummel. Sonaat Es-duur

 5. G. Fr. Händel. Sonaat-fantaasia C-duur II, III osa;

Variatsioonid E-duur, G-duur

 6. D. Kabalevski. Sonatiin op. 13 nr. 2 g-moll; Sonaat nr.

3 F-duur II, III osa

 7. F. Mendelssohn. Kontsert nr. 1 g-moll I osa; nr. 2

d-moll I osa

 8. S. Prokofjev. Pastoraalne sonaat

 9. J. Sibelius. Sonatiin E-duur II, III osa

1.8.3. Soovitatav repertuaar

L. van Beethoven

Kerged sonaadid G-duur I, II osa N

 F-duur I osa N

 II osa K

 Sonaadid op. 2 nr. 1 f-moll V

 op. 10 nr. 1 e-moll I osa V

 nr. 2 F-duur I osa V

 op. 13 c-moll III osa V

 op. 14 nr. 1 E-duur V

 nr. 2 G-duur I osa V

 op. 49 nr. 1 g-moll I osa V

 nr. 2 G-duur V

 op. 79 G-duur I osa V

 Kontsert nr. 2 op. 19 B-duur I osa V

 Rondo op. 51 C-duur V

 G-duur V

 6 kerget variatsiooni

veitsi rahvalaulu teemale F-duur K

 9 variatsiooni

"Quant'e piu bello" teemale A-duur V

 6 kerget variatsiooni

omaenda teemale G-duur V

 6 variatsiooni

"Nel con piu ..." teemale G-duur V

D. Cimaroza

Sonaadid (Lukomski red.)

nr. 1 d-moll II

 nr. 2 B-duur III

 nr. 3 g-moll III

 nr. 4 G-duur III

 nr. 5 g-moll IV

 nr. 6 G-duur IV

 nr. 8 a-moll V

 nr. 9 B-duur VI

 nr. 10 B-duur V

 nr. 11 B-duur V

 nr. 12 G-duur V

 nr. 13 a-moll V

 nr. 14 D-duur V

 nr. 16 B-duur V

 nr. 17 Es-duur VI

 nr. 18 A-duur V

 nr. 19 C-duur VI

 nr. 20 A-duur VI

 nr. 21 c-moll VI

 nr. 22 B-duur V

 nr. 24 b-moll VI

M. Clementi

Sonatiinid op. 36 nr. 1 C-duur N

 nr. 2 G-duur I osa N

 nr. 3 C-duur K

 nr. 4 F-duur K

 nr. 5 G-duur K

 nr. 6 D-duur I osa K

 op. 37 nr. 1 Es-duur K

 nr. 2 D-duur K

 op. 38 nr. 1 G-duur I osa K

 nr. 2 B-duur K

 Sonaadid op. 26 nr. 2 fis-moll V

 nr. 3 D-duur V

 op. 47 nr. 2 B-duur V

J. Haydn Sonaadid Hob. XVI / 1 C-duur V

 Hob. XVI / 2 B-duur I osa V

 Hob. XVI / 4 D-duur I, II osa V

 Hob. XVI / 8 G-duur K

 Hob. XVI / 10 C-duur I, II osa K

 Hob. XVI / G1 G-duur K

 Hob. XVI / 11 G-duur K

 Hob. XVI / 14 D-duur I osa V

 Hob. XVI / 19 D-duur I osa V

 Hob. XVI / 21 C-duur I osa V

 Hob. XVI / 23 F-duur I osa V

 Hob. XVI / 26 A-duur I osa V

 Hob. XVI / 27 G-duur I osa V

 Hob. XVI / 28 Es-duur I osa V

 Hob. XVI / 32 h-moll I osa V

 Hob. XVI / 33 D-duur I osa V

 Hob. XVI / 34 e-moll V

 Hob. XVI / 35 C-duur I osa V

 Hob. XVI / 36 cis-moll I osa V

 Hob. XVI / 37 D-duur V

 Hob. XVI / 41 B-duur I, II osa V

 Hob. XVI / 44 g-moll I osa V

 Hob. XVI / 49 Es-duur I osa V

 Kontsert D-duur V

F. Kuhlau Sonatiinid op. 20 nr. 1 C-duur K

 nr. 2 G-duur K

 nr. 3 F-duur K

 op. 55 nr. 1 C-duur K

 nr. 3 C-duur K

 nr. 6 C-duur K

 op. 59 nr. 1 A-duur K

 Rondo op. 40 nr. 2 A-duur K

 Variatsioonid G-duur N

W. A. Mozart

Sonaadid K 280 F-duur II, III osa V

 K 282 Es-duur II, III osa V

 K 283 G-duur I osa V

 K 309 C-duur I osa V

 K 311 D-duur I osa V

 K 332 F-duur I osa V

 K 333 B-duur I osa V

 K 545 C-duur V

 K 547 F-duur I osa V

 K 570 B-duur I osa V

 Fantaasia K 397 d-moll V

 Variatsioonid teemale

ooperist Võluflööt N

 Kontsert k.v. nr. 488 A-duur I osa V

 k.v. nr. 499 Es-duur I osa V

 k.v. nr. 537 D-duur II osa K

D. Scarlatti

Sonaadid K 1 L 366 V

 K 9 L 413 V

 K 11 L 352 V

 K 78 L 75 V

 K 106 L 437 V

 K 148 L 64 V

 K 149 L 93 V

 K 213 L 158 V

 K 278 LS 15 V

 K 283 L 318 V

 K 284 L 90 V

 K 335 LS 10 V

 K 402 L 427 V

 K 406 L 5 V

 K 408 L 346 V

 K 430 L 463

V Kasutatud lühendid: N - noorem aste, I-II õ/a.; K -

keskmine aste, III-IV õ/a.; V - vanem aste, V-VII õ/a.

 

1.9. NOODILUGEMINE

Klaveriklassi töös on oluline osa noodilugemise

arendamisel, ansamblimängul, saatepraktikal ja oskusel kujundada

vaba klaverisaadet.

Noodistlugemisoskus on suure praktilise väärtusega. Mida

paremini õpilane mängib noodist, seda edukam ta on repertuaari

õppimisel.

Võime nooti ladusalt lugeda on looduse poolt vähestele

kaasa antud. Küll on aga seda võimalik arendada.

Alustada tuleb algõpetusest ja jätkata süstemaatiliselt

ning järjepidevalt kogu õppeperioodi vältel.

Klaverifaktuur on mitmekihiline ja nõuab seetõttu nii

vertikaali kui horisontaali üheaegset teostamist. Tähelepanu

peab jätkuma kõigi faktuuri elementide jaoks kompleksselt.

Hea noodilugemisoskus põhineb nägemise, kuulmise ja

motoorika sünteesil.

Töö kulgeb kahes omavahel tihedalt seotud suunas:

 1) teksti täpne analüüs, s.t. oskus silmadega lugeda

teksti, mis põhineb eelnevalt omandatud teadmistel ja

kogemustel;

 2) sujuv, peatusteta (analüüsile toetuv) kuulmiskontrollile

alluv mäng.

Esimesel õppeaastal ei erine noodist loetavate ja õpitavate

palade raskusaste. Olulisim on siin õpitu kinnistamine.

Järgmistel aastatel on materjal klassitasemel olevatest

paladest kergem, kuid juba diferentseeritum.

Esimestel aastatel innustavad lapsi ansamblipalad

koosmängus õpetajaga.

Kasutada võib ka lihtsustatud töötlusi ja populaarseid

palasid.

1.10. ANSAMBLIMÄNG

Ansamblimäng on koosmängu vorm, mida saab harrastada igal

tasemel õppur. See on võimalus elavaks musitseerimiseks juba

algõpetuse esimestest tundidest alates. Vastavaid palasid leidub

algõpetuse kogumikes.

Ansamblimäng jätkub kogu õppeaja vältel ja mängijateks on

õpilased omavahel.

Algklassidele jõukohased ansamblipalade kogumikud:

 1. Maikapar, S. Pervõje agi.

 2. Drobiazgi na cztery rece (Bits and pieces for piano

duet) / Editor S. Raube.

 3. Garscia, J. Graj ze mna na cztery rece (Let's play a

piano duet) op. 37.

 4. Filc, J. Dwa kotki.

 5. Negykezes zongoramuzsika kezdök szarama (Vierhändige

Klaviermusik für Anfänger). Budapest.

 6. Fritz Emonts europäische Klavierschule. Band I.

 7. Gretaninov, A. Na zeljonom lugu. Op. 99.

Erineva raskusastmega repertuaari on järgmistes kogumikes:

 1. Emonts, F. Wir spielen vierhändig.

 2. Emonts, F. Fröhliche Tänze nach alten weisen.

 3. Heumann, H. G. Grazy Rock.

 4. Heumann, H. G. Happy Rag.

 5. Heumann, H. G. Easy Pop for Two.

 6. Muzsikaljunk együtt.

 7. Na cztery rece.

 8. Utwory klasyczne. Polskie Wydawnictwo Muzyczue.

 9. Wybor drobnych utworow na fortepian na 4 rece / Red. A.

Rieger.

 10. Na cztery rece (wybor utworow na fortepian) / Red. E.

Altberg, Z. Romaszkowa.

 11. Brat I sestra.

 12. Repertuar fortepiannogo ansamblja.

 13. Hrestomatija fortepiannogo ansamblija.

 14. Igrajem vdvojom / Koost. A. Berzenkov.

 15. Gavrilin, V. Pjesõ dlja fortepiano v 4 ruki.

 16. Rahmaninov, S. 2 pala 2 klaverile 6 käele.

 17. Prokofjev, S. Rong : 2 klaverile 8 käele.

 18. Hataturjan, A. Tants mõõkadega balletist Gajane : 2

klaverile 8 käele.

1.11. SAATEKLASSIST

Loovat suhtumist muusikasse ja muusikalise väljenduse

julgust soodustavad kuulmise järgi mängimine, transponeerimine, improviseerimine ja klaverisaate kujundamine. See töö hästi

läbimõelduna ja süstemaatiliselt läbiviiduna ergutab õpilasi

musitseerimisele.

Juba esimestes klassides on soovitatav omandada järgmised

klaverisaate kujundamise oskused:

 - meloodia saatmine T ja D funktsioonidel põhineva üksiku

bassiga;

 - meloodia saatmine kvinti burdooniga, nn. torupillisaade;

 - eelmise värvikam variant on kvindi vaheldumine sekstiga.

Nendest lähtudes ka nn. western bass;

 - kvindi ja seksti positsioonidelt ka akordid - T kk, S64

ja D65 (mittetäielikuna);

 - meloodia saatmine liikuva kvindiga.

Algklassides omandada ka mõningaid lineaarse saatehääle

võtteid:

 - vasaku käe liikumise kujundamine meloodiaga sobivatest

üksikutest helidest;

 - pentakordi või heliredeli harjutused vastassuunalises

liikumises ja kaanonina;

 - alumise hääle liikumine meloodiaga sekstis, deetsimis.

III-IV õppeaastal arvestada kadentsi harmoonial põhineva

saate improvisatsiooniga:

 - saatmine põhikolmkõladega. Erilist tähelepanu pöörata iga

funktsiooni spetsiifilisele kõlale. Eraldada neid ka kuulmise

järgi;

 - moodustada ja varieerida kadentsidel põhinevaid väikesi

struktuure. Mängida neid bass vasakus, akord paremas käes (nt.

valsi saade, polka saade);

 - lineaarse saatena mängida bassis diatoonilisi või

kromaatilisi meloodiaga sobivaid käike.

Alates V õppeaastast on soovitatav asuda mitmehäälse

faktuuri väljatöötamisele paremas käes:

 - klaverisaate kujundamine tähtnimetuste järgi.

Kolmkõladele lisanduvad järk-järgult sekstiga akordid ja

septakordid;

 - sissejuhatuste, vahe- ja järelmängude loomine.

Loomingulist initsiatiivi ergutab improviseerimine kahel

klaveril:

 - "küsimus-vastus" vormis;

 - ühel klaveril kindel harmooniline struktuur või teatud

faktuurne foon (nt. arpedod, ostinato jms.), selle taustal

teisel klaveril improviseeritud soolo.

VI ja VII õ/a. lisab vabale saate kujundamisele töö

saateklassis instrumentaal- või vokaalsolistiga. Seoses sellega

tekib uus probleem: õpilane peab endale teadvustama, et tema

esitada on vaid osa muusikalisest tervikust. Ta peab jälgima ja

tunnetama ka solisti partiid. Saatepraktikal on ka teine

missioon - õpilane tutvub lähemalt teiste instrumentide ja

vokaalmuusika problemaatikaga.

Repertuaar valida võimalikult mitmekülgne (erinevad

instrumendid, heliteoste karakterid, stiilid jne.).

Töö tulemuslikkuse nimel korraldada saateklassis

kontrolltunde ja kontserte.

Kogu saatepraktika kursus tuleks lõpetada arvestusega VII

õ/a. kevadel. Arvestus hõlmaks kogu läbivõetud materjali:

 1) noodilugemine;

 2) transponeerimine;

 3) klaverisaate vaba kujundamine;

 4) solisti saatmine.

Abistav materjal:

 1. Kõlar, L. Improvisatsiooniharjutused.

 2. Kõlar, L. Muusikalised mängud.

 3. Gross, K., Järg, K. Mänguvihik klaverile.

 4. Bethmann, S. Früh übt sichc : Ganz leichte Lieder und

Tänze für Klavier.

 5. Emonts, F. Europäische Klavierschule. Band II, III.

 6. Söderqvist-Spering, C. Pianogehör. I, II, III.

 7. Pieper, M. Swing und Beat * schwarz auf weiss.

 8. Balassa-Lelkes-Vecsey. Jazz-zongora iskola.

 

Lisa 7

kohaliku omavalitsuse huvialakooli

/ muusika- ja kunstikoolide

üleriigilise õppekava juurde

AKORDION

1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava

1.1. ÕPPESISU

Akordionimängu õppimist on soovitatav alustada

7-8-aastaselt.

Noorema astme õpilase algteadmised akordionimängust: õige

istumisasend; õige pilliasend; kätehoid pillimängul; pingevaba

kehahoid; lõõtsa juhtimine ja töö lõõtsavahetusega; tooni

kujundamine; mõlema käe mängutehnika arendamine; algteadmised

strihhidest, fraseerimisest, tempost ja dünaamikast; arendada

enesekuulamise oskust.

Vanemas astmes on oluliseim süvenenud ja väljendusrikas

musitseerimine; tehniline vabadus; teoste sisu lahtimõtestamine

ja vormianalüüs; esinemiskindlus.

Õppeaasta jooksul omandatav repertuaar peab olema

mitmekülgne - sisult ja faktuurilt mitmekesine, sisaldama

erinevaid stiile, olema emotsionaalselt ja tehniliselt arendav.

Õpetaja võib lisaks õppekavale anda õpilasele ka muid

raskusastmelt sobivaid palu. Õppekava peaks sisaldama eesti

autorite ja kaasaja heliloojate teoseid.

2.-7. õppeaastal esineda aasta jooksul vähemalt kahel

korral lisaks kevadisele arvestusele/eksamile. Arvestuse/eksami

kava koostatakse õppeaasta jooksul omandatud paladest ja peab

vastama klassi tasemele ning olema kooskõlas õppeprogrammiga. 7.

õppeaastal toimub kaks lõpueksami kava ettemängimist, mida ei

hinnata.

Heliredelite arvestus tuleb sooritada 1-2 korda õppeaastas.

Prima vista e. noodilugemine on kohustuslik kõikides

klassides ja seda hinnatakse arvestusel. Palad võetakse noorema

klassi raskusastmega. Noodilugemist tuleb pidevalt harjutada nii

erialatundides kui kodus. Mängule peab eelnema analüüs (antud)

nooditeksti kohta, kus õpilane määrab helistiku, taktimõõdu, rütmi, tempo, dünaamika ja mõlema käe faktuuri iseärasused.

Noodilugemist on soovitatav harjutada ilma klaviatuurile

vaatamata. Repertuaar peab olema õpilasele huvipakkuv ja

jõukohane.

Nn. kuulmise järgi mängu ning kuuldud meloodiale saate

kujundamist tuleb õpetada ja arendada kõigis klassides. Alustada

lihtsate ja tuntud viiside järelemängimisest, nende

transponeerimisest ja neile saate kujundamisest.

1.1.1. Noorema astme ainekava

Heliredelite arvestuste ja eksamite nõuded

I õppeaasta

2 eriilmelist pala. Heliredelite arvestust ei ole.

Tutvustada eesti muusikat, rahvalaule, lastelaule, soovitatav

pol��foonilistel alustel väikesed harjutused.

II õppeaasta

1 etüüd, 2 eriilmelist pala. C-, G-duurid, pikk kolmkõla

koos kätega (non legato, legato). Vasaku käe sõrmestus valida

vastavalt õpilase käe eripärale: enamkasutatavad variandid on:

425324, 42534, (32423). Heliredelid mängitakse 1 oktaavis, rahulikus tempos. Lõõtsavahetus sooritatakse tehniliselt

laitmatult, soovitatav 4 noodi järel.

III õppeaasta

1 etüüd, 1 polüfooniline pala (nt. barokkmuusikast), 1

karakterpala. C-, G-, D-, F-, B-duurid ja a-, (e-)moll 2

oktaavis koos kätega (non legato, legato). Lõõtsavahetus 8 noodi

järel, nii legato kui ka non legato alustatakse kinnise

lõõtsaga. Pikk kolmkõla: 2 oktaavi koos kätega (non legato, legato). 3-h. akordid koos kätega aeglases tempos. 4-h.

murdakordid eraldi kätega. Õppeaasta jooksul mängitakse 4

etüüdi, 8 pala, sh. 2 polüfoonilist teost.

IV õppeaasta

1 etüüd, 1 polüfooniline pala (nt. barokkmuusikast), 1

suurvorm (variatsioonid, rondo, osa sonaadist vms.), 1

karakterpala. Suurvormi võib asendada akadeemilise kaasaegse või

originaalmuusikaga. C-, G-, D-, A-, F-, B-, Es-duurid ja a-, e-, h-, d-, g-mollid, pikk kolmkõla, 4-h. murdakordid ning 3-h.

akordid koos kätega 2 oktaavis, non legato ja legato.

Lõõtsavahetus 8 noodi järel, legato ja non legato alustatakse

kinnise lõõtsaga. Tempo: 1 sekundis 4 nooti. Õppeaasta jooksul

mängitakse 3-4 etüüdi, 2 polüfoonilist pala (üks

barokkmuusikast), 1-2 suurvormi ja 3 eriilmelist pala, mille

hulgas oleksid kaasaegne, virtuoosne ja kergemasse anri kuuluv

teos.

1.1.2. Vanema astme ainekava

Heliredelite arvestuste ja eksamite nõuded

V õppeaasta

1 barokkmuusika teos, 2 erineva iseloomuga pala

(virtuoosne, kantileenne), millest üks võiks olla kaasaegsest

akadeemilisest muusikast ja teine vabal valikul. Lisaks eelmise

aasta heliredelitele E-, As-duurid ning fis-, c-mollid.

Lõõtsavahetus 16 noodi järel. Legato, non legato ja staccato

alustatakse kinnise lõõtsaga. Lisanduvad 4-h. akordid ja D7 pikk

arpedo aeglases kiiruses. Õppeaasta jooksul mängitakse 4

etüüdi, 1-2 polüfoonilist või barokkmuusika pala, 6-7 eri

iseloomu ja tehnikaga pala eri ajastutest ja anritest.

VI õppeaasta

1 polüfoonia või barokknumber, 1 suurvorm ja 1 virtuoosne

pala. Heliredelid: 1. p/a. -CH-duurid ja a-cis-mollid, 2. p/a.

F-As-duurid ja d-f-mollid. Pikk kolmkõla, 4-h. murdakordid, 4-h.

akordid, D7 pikk arpedo. Tutvuda heliredelitega lahku, tertsis

ja sekstis. Õppeaasta jooksul mängitakse 3-4 etüüdi, 1-2

polüfooniat või barokkmuusika pala, 1-2 suurvormi (või vastav

pala), 3-4 erineva iseloomuga pala.

VII õppeaasta

Valmistatakse ette lõpueksami kava: etüüd; polüfoonia;

suurvorm; kaasaegne akadeemiline teos; virtuoosne, vabavalikuline pala. Kõik heliredelid, kolmkõlad, akordid kiires

tempos, legato, non legato ja staccato. Soovi korral tutvuda

kromaatilise heliredeliga, topelt tertsidega.

1.2. TASEMENÄITED

(Number sulgudes tähistab kasutatud kogumike

järjekorranumbrit loetelu lõpus)

1.2.1. I õppeaasta

 1. F. Beyer. Etüüd (1)

 2. J. Dastych. Etüüd (1)

 3. A. Rõzkov. Etüüd (2)

 4. A. E. Müller. Etüüd (1)

 5. L. Köhler. Etüüd (1)

 6. C. Czerny. Etüüd (9)

 7. J. Ondru. Etüüd (18/25)

 8. H. Luck seat. Slovaki rahvalaul (3)

 9. Soome lastelaul - Jänes istus maas (4)

 10. C. M. Bellmann. Vana Noa (4)

 11. Saksa lastelaul - Hopp, hopp, hopp (4)

 12. J. Bethmann. Lasteball (5)

 13. Saksa rahvalaul - Winter ade (5)

 14. L. Holm. trad. - Sa ga vi runt (6)

 15. Põhja-Ameerika trad. - Beautiful brown eyes (6)

 16. L. Holm. Valsette (6)

 17. L. Holm. Seal vilgub väike täht (Blinka lilla stjärma

där) (6)

 18. M. Eisenmann. Hüüdmise mäng (Rufspiel) (8)

 19. O. Richter-Neu. Pallimäng (Ballspiel) (8)

1.2.2. II õppeaasta

 1. W. Kulpowicz. Etüüd 5 (1)

 2. W. Kulpowicz. Etüüd 8 (1)

 3. C. Czerny. Etüüdid (7) lk. 27, 28

 4. F. Beyer. Etüüd 35 (1)

 5. C. Czerny. Etüüd 24 (9)

 6. J. Ondru. Etüüd 89 (25)

 7. M. Eisenmann. Treeningjooks (Trainingslauf) (8)

 8. W. A. Mozart. Humoresk (7)

 9. H. Luck. Die zerbrochene Puppe (3)

 10. M. Eisenmann. La ronde (8)

 11. L. Holm. Mazurka (6)

 12. H. Vogel. Vaba aja park (Im Freizeitpark) (8)

 13. C. Czerny. Kägu (8)

 14. L. Holm. Kolmkõla valss variatsioonidega (6)

 15. Eesti rahvalaul - Igaühel oma pill (4)

 16. Eesti rahvalaul - Hiir hüppas (4)

 17. Rootsi rahvalaul - Kas tunned Liisukest (4)

 18. Rootsi rahvalaul - Tule, tantsi minuga (4)

 19. Prantsuse rahvalaul - Mõistata (26)

 20. Eesti tantsuviis - Marupolka (26)

 21. Slovaki rahvalaul - Taticku starej na (8)

 22. Poola rahvalaul - Hej, tam pod lasem (8)

 23. Ameerika trad. - Old MacDonald (8)

 24. Inglise trad. - What shall we do with drunken sailor

(6)

1.2.3. III õppeaasta

 1. C. Czerny. Etüüd (33)

 2. C. Czerny. Etüüd 35 (9)

 3. C. Czerny. Etüüd 106 (9)

 4. F. Beyer. Etüüd 26 (1)

 5. H. Berens. Etüüd (7)

 6. C. Czerny. Etüüd 27 (9)

 7. C. Czerny. Etüüd 3 (9)

 8. W. A. Mozart. Bourree (7)

 9. J. Krieger. Menuett (10)

 10. W. A. Mozart. Polonees (35)

 11. E. Harris. Vaikne meeleolu (23)

 12. P. Phalese. Schiarazula Marazula (4)

 13. E. Harris. Vesiveski (23)

 14. W. A. Mozart. Lemmikvalss (7)

 15. L. van Beethoven. Ekossees (7)

 16. L. Holm. Tango (6)

 17. M. Eisenmann. Muusikatund (Musizierstunde) (8)

 18. M. Eisenmann. Ratsutamise tund (Reitstunde) (8)

 19. H. Hummel. Melodie in C-duur (8)

 20. G. F. Telemann. Pala (16)

 21. L. Arnold. Väikesed variatsioonid (23)

 22. Inglise trad. - Greenslaves (23)

 23. Eesti rahvalaul - Meil aiaäärne tänavas (4)

 24. Norra rahvalaul - Ma vaatan sind läbi akna (4)

 25. Trad. - Blues (4)

 26. L. Holmi seat. Rootsi rahvalaul (6)

 27. Eesti rahvalaul - Oh mina väike mehikene (34)

 28. Vana prantsuse laul - Sepapoisid (34)

1.2.4. IV õppeaasta

 1. G. F. Telemann. Etüüd (36)

 2. C. Czerny. Etüüd (33)

 3. C. Czerny. Etüüd 129 (7)

 4. G. Ek. Etüüd 18 (11)

 5. H. Berens. Etüüd 49 (1)

 6. C. Czerny. Etüüd 21 (9)

 7. J. Duvernoy. Etüüd 52 (1)

 8. G. F. Händel. Saraband (12)

 9. J. S. Bach. Menuett g (12)

 10. J. S. Bach. Menuett G (13)

 11. E. Gnesina. Neli imitatsiooni (16)

 12. L. Arnold. Kevadevalss (8)

 13. J. B. Wanhal. Sonatiin F (21)

 14. C. Gurlitt. Sonatiin C (21)

 15. Eesti rahvalaul - Meil aiaäärne tänavas (4)

 16. Eesti rahvalaul - Kuusalu süit (4)

 17. Eesti rahvalaul - Kurva kodu (4)

 18. Korea rahvalaul - Ööbik (27)

 19. V. Vesterinen. Kenosen polkka (14)

 20. L. Holm. Hambo (6)

 21. L. Holmi seat. rahvalaul - Finska polkan (6)

 22. L. Holm. Vana valss Delsbost (6)

1.2.5. V õppeaasta

 1. C. Czerny. Etüüd (36)

 2. C. Czerny. Etüüd 71 (12)

 3. C. Czerny. Etüüd 70, 71 (28)

 4. L. Schytte. Etüüd (12)

 5. H. Bertini. Etüüd (15)

 6. V. Bahell. Rigodon (16)

 7. M. Skorulski. Prelüüd (16)

 8. J. P. H. Rameau. Menuett (17)

 9. G. F. Händel. Saraband (17)

 10. J. Wanhal. Andante (35)

 11. R. Schumann. Hällilaul (12)

 12. D. Kabalevski. Klounid (33)

 13. J. Andre. Sonatiin g (18)

 14. T. Haslinger. Sonatiin C (21)

 15. L. Holm. La cucaracha (6)

1.2.6. VI õppeaasta

 1. S. Kazanski. Etüüd (37)

 2. T. Lack. Etüüd (25)

 3. H. Berens. Etüüd (19)

 4. L. Castiglione. Etüüd (2)

 5. H. Bertini. Etüüd (12)

 6. N. Taikin. Etüüd (12)

 7. C. Czerny. Etüüd 41 (28)

 8. J. S. Bach. Gigue (19)

 9. A. Corelli. Adagio (10)

 10. G. F. Händel. Inventsioon (34)

 11. G. F. Händel. Inventsioon (17)

 12. S. Konjajev. Häire (39)

 13. F. Kuhlau. Variatsioonid B (30)

 14. J. Benda. Sonaat (24)

 15. D. Cimarosa. Sonaat 12 (22)

 16. W. Glahe. Ritsikas (9)

 17. U. Jutila. Kullimäng (23)

 18. V. Vesterinen. Käki polka (14)

 19. J. Joplin. The entertainer (6)

 20. Soome rahvalaul - Taevas on sinine ja valge (38)

1.2.7. VII õppeaasta

 1. A. Marjin. Etüüd (37)

 2. C. Czerny. Etüüd 10 (29)

 3. F. Burgmüller. Etüüd (31)

 4. G. Ek. Etüüd 44 (11)

 5. C. Czerny. Etüüd (20)

 6. A. Corelli. Saraband (17)

 7. J. S. Bach. Gavott g (20)

 8. J. Gart. Sügavais mõtteis (2)

 9. D. Cimarosa. Sonaat nr. 5 (22)

 10. I. Bogar. Sonatiin (18)

 11. T. Haslinger. Sonatiin - (30)

 12. H. Valpola. Tsükkel Klounid (40)

 13. W. A. Mozart. Sonatiin -, IV o. (41)

 14. F. Kuhlau. Variatsioonid (41)

 15. U. Jutila. Unekott (23)

 16. V. Vesterinen. Käki polka (14)

 17. V. Vesterinen. Perkosleikkia (14)

 18. E. Lutz. Väike paharett (32)

 

1.3. SOOVITATAVAD REPERTUAARIKOGUMIKUD

1. Kulpowicz, W. Etiudy na akordeon I. Polskie, 1961.

 2. Karu, V. Akordioniõpik. Tln., 1986.

 3. Luck, H. Lieder, Tänze, Vortragsstücke. Leipzig, 1985.

 4. Rebane, H. Minu akordion. Tln., 1995.

 5. Bethmann, I. Akkordeon im Kinderland. Leipzig, 1957.

 6. Holm, L. Spela Dragpel. Stockholm, 1992.

 7. Mirek, A. Kogumik akordionile. Moskva, 1968.

 8. Step I B. Hohner Verlag : Frossingen, 1988.

 9. Kulpowicz, W. Szkola na akordeon. Polskie, 1988.

 10. Bartk Karola. Kleine Vortragsstücke für Akk. Budapest, 1967.

 11. Ek, G. 50 etüüdi akordionile. Moskva, 1965.

 12. Akimov, J., Mirek, A. Ped. rep. Kogumik akordionile.

3.-4. kl. Moskva, 1968.

 13. Bartk Karola. Kleine Klavierstücke von Bach und

Händel. Budapest, 1962.

 14. Vesterinen, V. Parhat 1. Helsinki, 1980.

 15. Talakin, A. Etüüdide kogumik akordionile. Moskva, 1988.

 16. Sudarikov, A. Polüfooniliste palade vihik bajaanile.

Moskva, 1991.

 17. Mart, J. Dawne tance i melodie. Polskie, 1961.

 18. Bartk Karola. Sonatinenalbum. Budapest, 1967.

 19. Akimov, J. Kogumik akordionile. 3.-5. kl. Moskva, 1979.

 20. Mirek, A. Kogumik akordionile. 5. kl. Moskva, 1968.

 21. Orzechowski, J. Wybrane sonatiny I. Polskie, 1961.

 22. Valik sonaate ja sonatiine. Kiiev, 1972.

 23. Vabariikliku ak. õpil. konkursi palad. 1994.

 24. Valik palu 5. kl. Moskva, 1968.

 25. Dviljanski, M. Etüüdid akordionile. Moskva, 1968.

 26. Ondru, J. kola hry na harmonium. Praha, 1963.

 27. Karu, V. Ped. repertuaar I-II kl. Tln., 1977.

 28. Vigla, L. Akordionimängu õpik. Tln., 1968.

 29. Czerny, C. Wybor etiud I. Polskie, 1974.

 30. Czerny, C. Wybor etiud II. Polskie, 1974.

 31. Orzechowski, J. Wybrane sonatiny II. Polskie, 1961.

 32. Sudariekov, A. Kogumik akordionistile V kl. Moskva, 1975.

 33. Vesterinen, V. Parhaat 2. Helsinki, 1982.

 34. Aleksejev, J. D. Bajaan III kl. Kiiev, 1990.

 35. Päts, R., Kõlar, L. Klaveriõpik, polüfoonia.

 36. Buujev, F. Lastealbum nr. 3. Moskva, 1988.

 37. Dviljanski, M. Etüüdid akordionile nr. 17. Moskva, 1984.

 38. Konjajev, S. Etüüdid bajaanile nr. 7. Moskva, 1963.

 39. Ahvenainen, V. Akordionikool

 40. Buujev, F. Bajaan muusikakoolis, III-IV kl. nr. 5.

Moskva, 1970.

 41. Valpola, H. Klounid. Matth. Hohner Ab Musikverlag, 1985.

 42. Buujev, F. Sonatiinid ja variatsioonid bajaanile nr.

1. Moskva, 1969.

 

Lisa 8

kohaliku omavalitsuse huvialakooli

/ muusika- ja kunstikoolide

üleriigilise õppekava juurde

VIIUL

1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli õppekava

Programmi aluseks on muusikakoolide ühtne süstematiseeritud

õppevariant, kus on grupeeringud noorem aste ja vanem aste ning

nende jagunemine õppeaastateks. Õppeplaan sisaldab materjali, mida järgides on võimalik saavutada professionaalne tase

pillimängu algastmes ning soovi ja heade eelduste korral jätkata

õpinguid kõrgema astme muusikakoolides. Igal õppeaastal peaks

toimuma piisavalt palju õpilaskontserte ja nn. tehnilisi

arvestusi. Tehniline arvestus hõlmab teatud arvu etüüde ja

heliredeleid, mida õpilane esitab vastavale komisjonile.

Õppeaasta lõpus toimub hindeline kontsert. Noorema ja vanema

astme küpsust tunnistab hindeline eksam, kus programmi nõuded on

eelnevalt kindlaks määratud.

Tulemusrikkaks tööks on oluline korras pilli ja poogna

olemasolu (head keeled, mugav lõuahoidja, padi jne.). Vajalik on

oskuslik repertuaarivalik, mis lähtub eelkõige õpilase

individuaalsusest ja on talle jõukohane. Programm ei sisalda

kogu olemasolevat pedagoogilist repertuaari, vaid on tehtud

valik. Äärmiselt oluline on, et igal pedagoogil jätkuks

loomingulist entusiasmi omapoolsete ideede rakendamisel.

1.1. ÕPETUSE EESMÄRGID

Õige mänguasend, liigutuste vabadus ja osavus. Muusikalise

kuulmise arendamine. Konkreetne toonikujundus. Väljendusrikas

fraasikujundus ja eri karakterite väljatoomine läbi õige

tehnilise teostuse. Selge vormikujundus ja õige stiil.

1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA

1.2.1. I-II õppeaasta

Heliredelid ja kolmkõlad: 1-2-oktaavilised maoorid ja

minoorid, näit. Re-ma. re-min; La-ma. la-min.; Sol-ma.

A. Grigorjan. Heliredelid ja kolmkõlad

Etüüdid ja kogumikud:

 1. V. Jakubovskaja. Viiulimängu algkursus

 2. K. Fortunatov. Noor viiuldaja I

 3. Etüüdide kogumik I / M. Garlitski, K. Rodionov, K.

Fortunatov

 4. K. Rodionov. Viiulimängu algõpetus

 5. Kogumik I-II klassile / M. Garlitski, K. Rodionov, J.

Utkin, K. Fortunatov

 6. J. Jivik. Väike viiulimängija I, II

 7. P. Rolland. Young Strings in Action

 8. O. evcik. Harjutused op. 6 v. I

 9. A. Grigorjan. Viiulimängu algõpetus

 10. M. Garlitski. Samm-sammult

 11. A.-M. Usma. Iloinen viuluniekka I, II

 12. S. Suzuki. Violin School I, II

Valik paladest:

 1. W. A. Mozart. Allegretto; Valss; Mailaul

 2. T. H. Bayly. Long, long ago

 3. J. B. Lully. Lauluke

 4. J. Haydn. Lauluke

 5. G. F. Händel. Menuett

 6. J. S. Bach. Laul; Talupoja kantaat

 7. L. Beekman. Kuuseke

 8. N. Baklanova. Romanss; Mazurka

 9. R. Schumann. Lõbus talupoeg

 10. D. ostakovit. Tore päev

 11. L. van Beethoven. Koopaorav

 12. B. Bartk. Laste laul

Valik suurvormidest:

 1. O. Rieding. Kontsert h-moll op. 35

 2. F. Küchler. Kontsert G-duur op. 11

 3. F. Händel. Variatsioonid A-duur

 4. H. Millies. Kontsertiino D-duur (Mozarti stiilis)

I-II õppeaasta oluliseimad nõuded:

 - võimalikult vaba ja mugav pillimäng;

 - täpse informatsiooni ja kõla taotlemine;

 - strihhidest: detache, legato ja nende kombinatsioonid;

 - sujuv keelevahetus.

1.2.2. III-IV õppeaasta

Heliredelid ja kolmkõlad: 1-2-oktaavilised maoorid ja

minoorid I-III positsioonis koos positsioonivahetusega. Näit.:

Sol-ma. la-min.; Re-ma. sol-min.; La-ma. re-min.; Do-ma.

si-min.; Fa-ma.; Si b-ma.

A. Grigorjan. Heliredelid ja kolmkõlad

A.-M. Usma. Iloinen viuluniekka 4-5

Etüüdid ja kogumikud:

 1. Noor viiuldaja II / K. Fortunatov

 2. M. Garlitski. Samm-sammult

 3. Etüüdide kogumik II / M. Garlitski, K. Rodionov, K.

Fortunatov

 4. J. Konjus. Väikesed etüüdid ja harjutused topeltnootides

 5. F. Wohlfahrt. 60 etüüdi op. 45; op. 74

 6. G. Schradieck. Sõrmeharjutused

 7. O. evcik. Harjutused op. 1 v. I; op. 6; op. 7

 8. H. Kayzer. 36 etüüdi op. 20

 9. A.-M. Usma. Iloinen viuluniekka 3

 10. P. Rolland. Young Strings in Action

 11. Kogumik III-IV klassile / J. Utkin

 12. S. Suzuki. Violin School III, IV

Valik paladest:

 1. J. S. Bach. Marss

 2. P. Taikovski. Vana prantsuse lauluke

 3. W. F. Bach. Kevadel

 4. C. Weber. Jahimeeste koor

 5. C. W. Gluck. Bourree

 6. N. Baklanova. Romanss; Mazurka; Allegro

 7. Ch. Dancla. Romanss

 8. E. Jenkinson. Tants

 9. W. A. Mozart. Katkend oop. Võluflööt

 10. J. Ph. Rameau. Tamburiin

 11. L. van Beethoven. Menuett

Valik suurvormidest:

 1. O. Rieding. Kontsert h-moll op. 35; Kontsertiino G-duur

op. 34

 2. A. Huber. Kontsertiino F-duur

 3. N. Baklanova. Kontsertiino; Sonatiin

 4. A. Vivaldi. Kontsert G-duur

 5. F. Küchler. Kontsertiino D-duur op. 15 (Vivaldi stiilis)

 6. Ch. Dancla. Variatsioonid

 7. F. Küchler. Kontsertiino D-duur op. 12

III-IV õppeaasta oluliseimad nõuded:

 - I, II, III positsioonis mäng koos posits. vahetusega;

 - tutvumine topeltnootide, akordide, flaolettide, trillerite mängimisega;

 - strihhidest: detache, legato, martele, staccato;

 - muusikalise väljenduslikkuse arendamine koos vibraato

õppimisega.

IV õppeaasta lõpetab noorema astme hindeline eksam: 2 eri

karakteriga pala või suurvorm (1 osa kontserdist).

 

1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA

1.3.1. V-VI õppeaasta

Heliredelid ja kolmkõlad: 3-oktaavilised maoorid ja

minoorid. Tutvumine topeltnootide: tertside, sekstide, oktaavide

mängimisega. Septakordid.

A. Grigorjan. Heliredelid ja kolmkõlad

A.-M. Usma. Iloinen viuluniekka 4-5

Etüüdid ja kogumikud:

 1. F. Wohlfahrt. 60 etüüdi op. 45; op. 74

 2. H. Kayzer. 36 etüüdi op. 20

 3. F. Mazas. Etüüdid op. 36 I, II

 4. Ch. Dancla. 20 etüüdi op. 68

 5. O. evcik. Harjutused op. 1, op. 8, op. 9

 6. G. Schradieck. Sõrmeharjutused

 7. K. Fortunatov. Noor viiuldaja

 8. Kogumik V-VI klassile / J. Utkin

 9. S. Suzuki. Violin School V, VI

 10. A.-M. Usma. Iloinen viuluniekka 5

Valik palasid:

 1. H. Eller. Õhtulaul; Hällilaul

 2. F. Mendelssohn. Kevadelaul

 3. Ch. Dancla. Polka; Romanss

 4. F. Auber. Aaria; Gigue

 5. G. Pergolesi. Aaria

 6. K. Bohm. Perpetum mobile

 7. A. Rubintein. Vokk

 8. P. Taikovski. Kurb laul

 9. W. A. Mozart. Saksa tants

Valik suurvormidest:

 1. J. Accolay. Kontsert nr. 1 a-moll

 2. Ch. Dancla. Variatsioonid

 3. G. Bacewicz. Kontsertiino

 4. R. Ortmans. Kontsertiino a-moll op. 12

 5. O. Rieding. Kontsertiino a-moll op. 21; Kontsertiino

G-duur op. 24; Kontsertiino D-duur op. 25

 6. A. Vivaldi. Kontsert a-moll; Kontsert G-moll

 7. A. Corelli. Sonaat e-moll

 8. G. Händel. Sonaat F-duur

 9. Ch. Beriot. Variatsioonid d-moll

V-VI õppeaasta oluliseimad nõuded:

 - tutvumine kõrgete positsioonidega;

 - strihhidest: detache, martele, staccato, spiccato, santille;

 - iseseisva muusikalise mõtlemise arendamine;

 - edasine töö väljendusrikkuse arendamisel.

1.3.3. VII õppeaasta

Heliredelid, kolmkõlad ja septakordid: 3-oktaavilised

maoorid ja minoorid. Topeltnootides tertsid, sekstid ja

oktaavid.

A. Grigorjan. Heliredelid ja kolmkõlad

Etüüdid ja kogumikud:

 1. R. Kreutzer. 42 etüüdi

 2. H. Kayzer. 36 etüüdi op. 20

 3. F. Mazas. Etüüdid op. 36 II

 4. F. Fiorillo. 36 etüüdi ja kapriisi

 5. Ch. Dancla. Etüüdid op. 68

 6. O. evcik. Harjutused op. 2 v. II, III; op. 8; op. 9

 7. G. Schradieck. Harjutused topeltnootides;

Sõrmeharjutused

 8. J. Dont. Etüüdid op. 37

 9. S. Suzuki. Violin School VII, VIII

Valik paladest:

 1. J. Raff. Kavatiin

 2. D. ostakovit. Romanss

 3. P. Fiocco. Allegro

 4. A. Rubintein. Meloodia

 5. E. Grieg. Norra tants

 6. J. Brahms. Ungari tantsud; Valss

 7. F. Veracini. Largo

 8. C. W. Gluck. Meloodia

 9. F. Benda. Grave

 10. F. Schubert. Mesilane

 11. C. Saint-Saens. Luik

 12. E. Glier. Romanss

 13. J. Massenet. Mõtisklus

 14. J. S. Bach C Ch. Gounod. Ave Maria

 15. H. Eller. Õhtulaul; Valss

 16. E. Mägi. 8 pala viiulile ja klaverile

Valik suurvormidest:

 1. F. Seitz. Kontsert g-moll op. 12; Kontsert G-duur op.

13; Kontsert D-duur op. 15

 2. J. S. Bach. Kontsert a-moll

 3. P. Rode. Kontsert nr. 7

 4. W. A. Mozart. Kontsert Adelaida

 5. G. Händel. Sonaat g-moll; Sonaat E-duur

 6. A. Corelli. Sonaat g-moll

 7. Ch. Beriot. Kontsert nr. 9 op. 104; Kontsert-soolo

 8. D. Viotti. Kontsert nr. 22 a-moll

 9. L. Spohr. Kontsert nr. 2

Vanema astme eksam on ka kooli lõpueksam, kus tuleb esitada

1-2 etüüdi; 2 eri karakteriga pala; suurvorm (1-2 osa

kontserdist või sonaat).

 

Lisa 9

kohaliku omavalitsuse huvialakooli

/ muusika- ja kunstikoolide

üleriigilise õppekava juurde

TELLO

1. Kohaliku omavalitsuse muusikakoolide ainekava

1.1. ÕPETUSE EESMÄRGID

Käesoleva ainekava eesmärgiks pole seada piire muusikakooli

õpilasele, kes omandab sellises baaskoolis baasteadmised

muusikast ja -oskused pillimängust, vaid vastupidi - avardada

neid piire. Ühtlasi võib siit saada abi noor õpetaja, kuna

noodimaterjali on laias maailmas palju, ja on hea, kui vähemalt

selle tuntuimast osast saab mingi ülevaate. Kogenud õpetajal

jääb alati võimalus laiendada repertuaari oma äranägemise järgi;

allpool toodud n.-ö. tasemepalad on ainult üheks võimaluseks

sadade omalaadsete hulgast.

Oluliseks tuleb siiski pidada järgmist:

 - sobivaim aeg tellomängu alustamiseks on 6-9-aastaselt;

 - muusikakooli lõpetamise ajaks peaks õpilasel olema

ülevaade tema poolt õpitava pilli tehnikast ja võimalustest;

 - õpilane peaks suutma kujundada muusikalist mõtet ja

kontrollida enda poolt ettekantava vastavust kujutlusele

(kuulmise arendamine, tähelepanu koondamine);

 - õpilane peaks suutma otse noodist mängida lihtsama

raskusastmega nooditeksti;

 - õpilane peaks suutma kogu pillil vabalt liikuda ja tundma

põhilisi strihhe (detache, martele, spiccato, sautille ja

kombineeritud variandid legatodega);

 - õpilane peaks üldjoontes teoreetiliselt teadma, millised

on põhinõuded koolilises vallas (istumise, pillihoiu, käte

liikumise osas);

 - tähtsusetuks ei saa pidada ka muusikaajaloo tundmist, orkestripraktikat ja kontsertide külastamist.

1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA

1.2.1. I-II õppeaasta

1.2.1.1. Õppesisu

I õppeaastal õpitakse: 2-4 heliredelit (1-2 oktaavi

piires), 8-10 harjutust ja etüüdi, 8-10 väikest pala, rahvalaulu

või lastelaulu.

II õppeaastal õpitakse: 4-5 heliredelit, 8-10 etüüdi, 8-10

eri karakteritega pala.

I õppeaasta

I poolaasta

Esimene tutvus pilli ja poognaga. Mänguasend: istumine, pillihoid, poognahoid. Nelja keele häälestus, vastavate nootide

asupaik noodijoonel. Väikesed harjutused lahtistel keeltel paari

sõrmega. Poogna liikumine, poognajaotus. Kõrva-sõrme seose

kujundamine laulmise kaudu. Tutvus flaolettidega. Lihtsamate

rütmide tundmine ja kasutamine.

II poolaasta

Noodid I positsiooni ulatuses (bassivõtmes). Edasine töö

asendi ja käte liikumistega. Harjutused pika ja lühikese

poognatõmbe kombinatsioonidest. Taktimõõdud 2/4, 4/4, 3/4.

Lihtsamad intervallid, nende ehitamine pillil.

I õppeaasta viimasest veerandist alates tuleks õpilasel

esineda kooli õpilaskontsertidel, alates II õppeaastast ka kord

poolaastas toimuvatel tehnilistel arvestustel, kus poolaasta

jooksul omandatud heliredeleist tuleks esitada üks maoor ja üks

minoor ning 1-2 etüüdi.

II õppeaasta

Omandatu kinnistamine. Lai seade nii üles- kui allapoole

venitusega. Kergemad positsioonivahetused (I-IV). Esimene tutvus

vibraatoga (vasaku käe vabadus). Ansamblimäng kui üks peamisi

kuulmise arendamise printsiipe.

1.2.1.2. Repertuaar ja tasemenäited I-II õppeaastal

I õppeaasta

Heliredelid: C-duur 2 oktaavi; G-duur 1-2 oktaavi; F-duur 1

oktaav; D-duur 1 oktaav (ülemine, ilma laia seadeta). Strihhid:

eraldi poognaga; 2 ja 4 legato. Kolmkõlad: eraldi poognaga ja 3

legato

II õppeaasta

Heliredelid: C-duur, c-moll 2 oktaavi; G-duur, g-moll 2

oktaavi; F-duur 2 oktaavi. Strihhid: eraldi poognaga; 2 ja 4

legato. Kolmkõlad: eraldi poognaga ja 3 legato.

Etüüdid vabal valikul järgmistest kogumikest:

 1. Saponikov, R. Etüüdid algajatele tellomängijatele. I

osa.

 2. Grigorjan, L. Etüüdikool (kola etjudov) tellole.

 3. Marderovski, L. 48 kerget etüüdi tellole.

Soovitatavad tellokoolid:

 1. Marderovski, L. Esimesed tellotunnid (Pervõje uroki na

violontseli).

 2. Kaljanov, S. Tellotehnika.

 3. Davõdov, K. J. Tellomängu kool.

 4. Dotzauer, J. Tellokool. I osa.

Soovitatavad kogumikud:

 1. Eesti heliloojate tellomuusikat / EMF väljaanne.

 2. Krestomaatia 1.-2. kl. / Koost. I. Voltkov.

 3. Tortelier, P. Cello Books 1-2.

 4. Hajdu, M. Ungari lastepalad (Ungarische Kinderlieder)

tellole ja klaverile.

 5. Bartk, B. Lastele.

Tasemenäited:

 1. E. Uus. Hällilaul

 2. G. Ernesaks. Rongisõit

 3. J. Aavik. Läbi sahiseva lume

 4. N. Baklanova. Mazurka

 5. L. van Beethoven. Koopaorav

 6. A. Varlamov. Punane sarafan

 7. W. A. Mozart. Allegretto

 8. R. Schumann. Lõbus talupoeg

1.2.2. III-IV õppeaasta

1.2.2.1. Õppesisu

Järgnevate aastate jooksul on tarvis kinnistada seniõpitut

ja laiendada oskusi, kiirendada mõtlemist ja arendada

analüüsivõimet. IV õ/a. lõpuks peaks õpilane suutma vabalt

liikuda I-IV positsiooni piires ja olema tutvunud

pöidlapositsiooniga. Ta peaks tundma kõiki intervalle ja oskama

nooditeksti intervallikat seostada pilli ehitusliku omapäraga, leida ise aplikatuuri. Ta peaks tundma ja oskama kasutada

järgmisi strihhe: (pikk ja lühike); detache (ja legato erinevad

kombinatsioonid; martele (pikk ja lühike).

Kummalgi õ/a. tuleks õppida 4-6 heliredelit, 10-12 etüüdi, 8-10 pala. IV õ/a. lõpul toimuval eksamil tuleb kanda ette ka

osa suurvormist.

1.2.2.2. Repertuaar ja tasemenäited III-IV õppeaastal

III õppeaasta

Heliredelid: C-duur, c-moll 3 oktaavi; D-duur, d-moll 3

oktaavi

Strihhid: eraldi poognaga; 2, 4, 8 legato

Kolmkõlad: eraldi poognaga; 3, 6 legato

IV õppeaasta

Heliredelid: G-duur, e-moll 3 oktaavi; F-duur, d-moll 3

oktaavi

Strihhid: eraldi poognaga; 2, 4, 8 legato

Kolmkõlad: eraldi poognaga; 3, 6 legato

Etüüdid:

 1. L. Grigorjan. Etüüdikool

 2. S. Lee. 40 kerget etüüdi

 3. L. Marderovski. 48 kerget etüüdi tellole

Palad:

 1. Eesti heliloojate tellopalu

 2. Krestomaatia 3.-4. klass

 3. B. Bartk. Lastele

Taseme näited:

 1. L. van Beethoven. Kontratants

 2. G. B. Pergolesi. Laul

 3. L. van Beethoven. Laul

 4. P. Taikovski. Hobusemäng

 5. M. Glinka. Lõoke

 6. Ph. Rameau. Külatants

 7. R. Rannap. Toriseja

 8. J. A. Hasse. Bourree

 9. I. Melnikov. Vene laul

 10. E. Grieg. Albumileht

Suurvormid:

 1. B. Romberg. Sonaat

 2. W. A. Mozart. Sonatiin

 3. J. B. Breval. Kontsertiino A-duur

 4. L. van Beethoven. Sonatiin d-moll

 5. A. Corelli. Prelüüd ja Gavott Son-st G-duur

1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA

1.3.1. V-VI õppeaasta

1.3.1.1. Õppesisu

Tehnika arendamine. Liikumine pöidlapositsioonis.

Topeltnoodid: tertsid, sekstid, oktaavid 2 oktaavi piires.

Kunstilised väljendusvahendid: toonikujundus, vibraato, aplikatuuri valik lähtuvalt muus. vajadustest (aeglastes

palades). Strihhid: spiccato, sautille. Kummalgi aastal tuleks

õppida: 6-8 heliredelit (vähemalt üks topeltnootidega), 6-8

etüüdi, 5-6 pala, 1 suurvorm.

1.3.1.2. Repertuaar ja tasemenäited V-VI õppeaastal

V õppeaasta

Heliredelid: C-duur, c-moll 3 oktaavi kinnise

aplikatuuriga; D-duur, d-moll 3 oktaavi kinnise aplikatuuriga;

E-duur, e-moll 3 oktaavi kinnise aplikatuuriga

Topeltnoodid: tertsid, sekstid, oktaavid (kettstrihhiga)

Strihhid: eraldi poognaga; 2, 4, 8, 16 legato

Kolmkõlad: eraldi poognaga; 3, 6, 9 legato

VI õppeaasta

Heliredelid: C-duur, c-moll 3 oktaavi kinnise

aplikatuuriga; D-duur, d-moll 3 oktaavi kinnise aplikatuuriga;

E-duur, e-moll 3 oktaavi kinnise aplikatuuriga; F-duur, f-moll 3

oktaavi kinnise aplikatuuriga

Topeltnoodid: tertsid, sekstid, oktaavid (kettstrihhiga)

Strihhid: eraldi poognaga; 2, 4, 8, 16 legato

Kolmkõlad: eraldi poognaga; 3, 6, 9 legato

Etüüdid:

 1. J. Dotzauer. 113 etüüdi

 2. S. Lee. Etüüdid

 3. L. Grigorjan. Etüüdikool

 4. Kogumik Valitud etüüde tellole

 5. L. Duport. Etüüdid

Palad:

 1. Eesti heliloojate tellopalu

 2. Krestomaatia 5. klassile (Krestomatija pedagogiteskovo

repertuara dlja violonteli 5. kl.)

Tasemenäited:

 1. J. Haydn. Serenaad

 2. G. B. Pergolesi. Aaria

 3. J. Matsheson. Aaria

 4. P. Taikovski. Hällilaul

 5. K. J. Davõdov. Sõnadeta laul

 6. G. Taniel. Liblikamäng

 7. R. Ploom. Meloodia

 8. A. Hataturjan. Andantino

 9. G. Goltermann. Etüüd-kapriis

Suurvormid:

 1. J. B. Breval. Sonaat C-duur (osad 1, 2, 3)

 2. B. Marcello. Sonaat 6

 3. G. Goltermann. Kontsert nr. 4

1.3.2. VII õppeaasta

1.3.2.1. Õppesisu

Õpitu kinnistamine. Kunstiliste väljendusvahendite ja

analüüsivõime arendamine. Osavõtt ansamblitest, orkestritest.

Lehest lugemise oskus. Orienteerumine suurema märkide arvuga

helistikes.

Kummalgi õppeaastal tuleks õppida: 4-6 suurema märkide

arvuga heliredelit, vähemalt üks topeltnootidega, 6-8 etüüdi, 4-6 pala, 1 suurvorm.

1.3.2.2. Repertuaar VII õppeaastal

Heliredelid: F-duur, f-moll, B-duur, E-duur, g-moll 3

oktaavi. Strihhid: 2 legato, 4 legato, 8 legato, 16 legato, 32

legato. Kolmkõlad: 3, 6, 9, 12 legato. Topeltnoodid: tertsid, sekstid, oktaavid kettstrihhiga 3 oktaavi, 2 legato 2 oktaavi.

Etüüdid:

 1. J. Dotzauer. 113 etüüdi

 2. L. Duport. Etüüdid

 3. S. Lee. Meloodilised etüüdid

 4. Kogumik Valitud etüüde tellole

 5. L. Grigorjan. Etüüdikool

Palad:

 1. Ped. rep. tellole 5. kl. Krestomaatia

 2. Eesti heliloojate tellopalu

Tasemenäited:

1. C. Cui. Idamaine meloodia

 2. A. Aivazjan. Gruusia tants

 3. G. Taniel. Liblikamäng

 4. R. Kangro. Tarzan mängib tellot

 5. L. Boccherini. Menuett

 6. J. S. Bach. Arioso

 7. J. S. Bach. Aaria

 8. J. Massenet. Eleegia

 9. C. Saint-Saens. Luik

 10. A. Dvorak. Meloodia

 11. P. Taikovski. Nokturn

 12. S. Rahmaninov. Vokaliis

Suurvormid:

 1. A. Vivaldi. Kontsert a-moll (3 osa)

 2. L. Duport. Sonaat

 3. B. Marcello. Sonaat Do-maoor

 4. G. Goltermann. Kontsert nr. 5

 5. A. Noelck. Kontsertiino

 6. J. Chr. Bach. Kontsert c-moll I osa

 7. J. Klengel. Kontsertiino

VII klassi kevadel tuleb õpilasel sooritada lõpueksam, kus

tuleb mängida etüüd, suurvorm ja kaks erineva iseloomuga pala.

 

Lisa 10

kohaliku omavalitsuse huvialakooli

/ muusika- ja kunstikoolide

üleriigilise õppekava juurde

KLASSIKALINE KITARR

1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava

Kitarrimängu tehnika omandamine on pikaajaline

(10-12-aastane) protsess ja põhineb mõneti juba

traditsioonilisel metoodikal (Torrega, Pujol, Aguando).

Kaasaegses metoodikas on õpetusse lisandunud palju

progressiivset; mehaanilise tehnika arendamisel kasutatakse

harjutuste kompleksi järjekorras, mis tagavad mängutehnika kiire

omandamise minimaalse ajakuluga.

Metoodika ja sellega kaasaskäiva kitarri mängutehnika

harjutuste kasutamisel on oluline hoida kinni järjepidevusest

metoodikas.

Klassikalise kitarrimängu õpinguid alustavad õpilased 6-12

aasta vanuses. Üle 12-aastaste algajate õpilaste puhul on

soovitatav jagada olemasolev 7-aastane ainekava viiele aastale.

Lisaaine pilliks võib olla klaver või mõni muu pill, soovitatavalt meloodiainstrument.

 

1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA

1.2.1. I õppeaasta

Põhieesmärk

Muusika elementaarsete kuuldekujutlusprotsesside esmane

formeerimine. Esimeste praktiliste mänguharjutuste omandamine

kitarril. Pilli tehnilistest võimalustest tulenevalt on vajalik

muusikateoreetiliste mõistete süvendatud õppimine.

Muusikateooria

Muusika kui kunsti tutvustamine. Heli, selle kõrgus, pikkus, tugevus, tämber. Muusikaline helirida. Noodikiri.

Noodimärgi elemendid. Helirea põhiastmed ja tuletatud astmed, alteratsiooni märgid. Muusikalise pausi mõiste. Rütm. Rütmiline

joonis. Meetrum. Taktimõõt 2, 3 ja 4 peale.

Töö instrumendiga

Tutvumine kitarriga ja kitarrimängu asendiga. Parema ja

vasaku käe õige asetus. Helitekitamise õpetus (apoyando ja

tirando) ja kasutamine. Diatooniliste helide asukoht kitarril I

positsioonis. Apoyando mängimine meloodia puhul ja tirando

kasutamine 3-häälsete akordide ja arpedo puhul. Pöidla ja

sõrmede koostöö 2-häälse muusika mängimisel. Töö

koordinatsiooniga. Aplikatuurimärkide tundmaõppimine (parema ja

vasaku käe sõrmede tähistus, astmete ja keelte tähistus).

Õppeaasta teisel poolel võib tutvustada juhuslikke altereeritud

helide asukohti I positsioonis. Kasutada tuleks sõrmepatjadega

(ilma küünteta) või väikese küünega heli tekitamise moodust, et

paremini tunnetada kokkupuudet keeltega.

Tehnilised harjutused

Diatooniline helirida I positsioonis. Heliredel Do-maoor, la-minoor soolokeeltel ja basskeeltel 1-s oktaavis.

Õppeaasta jooksul mängida: harjutusi ja kergeid etüüde, väikesi palu ja rahvaviise. Õppeaasta lõpul kontrollesinemisel

esitada 1 etüüd ja 2 pala.

Tasemenäited:

 1. H. Mätlik. Kitarrimängu tehnika harjutused

 2. H. Mätlik. Klassikaline kitarrimäng (algõpetus)

 3. Rahva- ja lastelaulud

 4. Esimesed etüüdid J. Sagrerase kitarrikooli I osast

 5. M. Giuliani. La Papillon op. 30 (palad 1-12)

 6. J. A. Muro. Kitarasoiton oppimateriaalia

1.2.2. II õppeaasta

Põhieesmärk

Muusikalise kuuldekujutluse arendamine, emotsionaalse

vastuvõtu kujundamine. Rütmika, muusikalise kuulmise

(meloodilise ja harmoonilise), muusikalise mälu ja kujutlusvõime

areng.

Muusikateooria

Muusikaline intervall kui kahe heli vaheline suhe

(meloodiline ja harmooniline). Tempo kui liikumise kiirus. Tempo

suurusjärgud (aeglane, mõõdukas, kiire). Dünaamika ja selle

nüansid (f, mf, p), aktsent. Ritenuto. Karakter loo esitamisel.

Noodikirja lühendusmärgid Volt, Da capo. Harmooniliste

intervallide konsonantsus ja dissonantsus. Helilaad ja selle

emotsionaalne värv - maoor ja minoor kui varju ja valguse

peegeldus muusikas. Akord kui iseseisev helikompleks. Kolmkõlad, septakordid.

Töö instrumendiga

Mängutehnika uute elementide õppimine (legato, staccato, harmoonilised flaoletid, arpediato). Vasaku käe mängutehnika

arendamine. Töö barreega kui tähtsa aplikatuuri tehnilise

võttega. Koordinatsiooni arendamine ja töö heliga põhiliste

helitekitamise võtete (apoyando, tirando) põhjal. 4-häälsete

akordide ja arpedo mängimine, 3-häälse muusika esitamine.

Positsioonimängu selgitamine, tutvumine II positsiooniga.

Tehnilised harjutused

Heliredelid ühes oktaavis I positsioonis erinevate

rütmifiguuridega ja kadentsid. Maoorid: Do, Sol, Re, La, Mi, Fa. Minoorid: la, mi, re.

E. Pujol. Harjutus kitarrikoolist nr. 15.

Kromaatiline helirida I positsioonis eri keeltel.

Õppeaasta jooksul mängida: 8-10 etüüdi gammadele, arpedole, akordidele, legatole, staccatole. 8-10 pala erineva

karakteriga, 3-5 ansamblipala.

Õppeaasta jooksul kontrollesinemistel esitada 1 etüüd ja 2

pala. Heliredelite arvestus.

Tasemenäited:

 1. H. Mätlik. Kitarrimängu tehnika harjutused

 2. H. Mätlik. Klassikaline kitarrimäng (algõpetus)

 3. Etüüdid ja harjutused E. Pujoli kitarrikooli I osast

 4. Etüüdid J. Sagrerase kitarrikooli I osast

 5. Prelüüdid ja palad F. Carulli kitarrikoolist

 6. F. Sor. Etüüdid op. 60 (1-5)

 7. J. Küffneri kitarriduetid

 8. Palad B. Henzi kitarrikooli Ia osast

 9. Palad M. Carcassi kitarrikooli op. 59 I osast

 10. Palad F. Carulli kitarrikooli I osast

 11. M. Giuliani. Le Papillon (palad 5-12)

 12. R. Smith-Brindle. Guitarcosmos I

 13. P. Prints. Ballaadid ja prelüüdid

 14. D. Fortea. Kitarrikooli I osa

 15. N. Paganini. 43 Chiribizzi

 16. J. A. Muro. Kitarasoiton oppimateriaalia

1.2.3. III õppeaasta

Põhieesmärk

Muusikalise kujundliku mõtlemise arendamine ja

kujutlusvõime rikastamine. Teoreetiliste teadmiste laiendamise

ja praktiliste mänguharjumuste väljakujundamine.

Muusikateooria

Meloodia kui muusikalise väljenduse põhivahend. Muusikalise

materjali organiseerimise printsiibid: ühehäälne (monoodia) ja

mitmehäälne (homofoonia, polüfoonia, harmoonia). Suurendatud ja

vähendatud intervallid. Teoste faktuur. Faktuuri lihtsaim kude:

meloodia, saade, bass. Rütmi erilised jagamised: triool, kvintool, sekstool.

Töö instrumendiga

Mängutehnika arendamine tehniliste harjutuste komplekside

abil sidudes neid varemõpitud materjalidega. Uute (II-V)

positsioonide õppimine. Eriliste artikulatsiooni mooduste

omandamine (legato, staccato). Iseseisva töö harjumuste

juurutamine. Akordide õppimine, kolmkõla, minoor kolmkõla

(näiteks: C, Cm, C7, D, Dm, D7 jne.).

Tehnilised harjutused

Tüüpheliredel C-duur ja G-duur 1-s oktaavis

Tüüpheliredel D-duur ja h-moll 1-s oktaavis

Barree harjutusi (C)

Heliredel la-minoor ja mi-minoor 2-s oktaavis

F. Tarrega legatoharjutused

M. Giuliani arpedoharjutused

Õppeaasta jooksul mängida: 5-6 etüüdi, 2-3 iseseisvalt

õpitud pala, 6-8 eri karakteriga pala.

Õppeaasta jooksul kontrollesinemistel esitada 1 etüüd ja 2

pala. Tehniline arvestus.

Tasemenäited:

 1. H. Mätlik. Kitarrimängu tehnika harjutused

 2. H. Mätlik. Klassikaline kitarrimäng II osa

 3. Etüüdid J. Sagrerase kitarrikooli II osast

 4. A. Diabelli. Väikesed palad op. 39

 5. M. Carcassi. Palad kitarrikooli I osast

 6. F. Sor. Etüüdid op. 60 (5-15), op. 44 (1-10)

 7. N. Paganini. 43 Ghiribizzi

 8. D. Fortea. Kitarrikooli I osa

 9. F. Carulli. 24 duetti (prima vista)

 10. M. Giuliani. Le Papillon op. 30 (12 ja edasi)

 11. R. Smith-Brindle. Guitarcosmos I osa

 12. E. Pujol. Kitarrikooli II osa harjutused

 13. P. Prints. Ballaadid, prelüüdid

1.2.4. IV õppeaasta

Põhieesmärk

Muusikalise arengu üldise taseme tõstmine. Muusika

esitamise harjumuste kujundamine.

Muusikateooria

Muusikaline vorm: fraas, periood. Artikulatsiooni

täiustamine, fraseerimine, polüfoonia.

Töö instrumendiga

Mänguvilumuse kinnistamine. Mäng roobi ligidal (sul

ponticello ehk externo) ja kõlaaval (sul tasto ehk interno).

Erilised mänguvõtted pizzicato (apagado) ja flaoletid.

Artikulatsioonivõtted glissando ja portamento.

Positsioonivahetuse arendamine. Noodilugemise harjumuste

täiustamine. Kitarriga saatmise edasiarendamine. Ansamblimängu

harjumuste täiustamine. Akordide omandamine I positsioonis (Cm7, Co, C6, Dm7, Do, D6 jne.).

Tehnilised harjutused

Tüüpheliredel G-duur ja A-duur 2-s oktaavis. Aguado

arpedoharjutused. Pujoli legatoharjutused. Tarrega harj. juht.

septakordidega. Maoor ühel keelel. Minoor ühel keelel.

Harjutused pentatoonikal, E-duur erinevate rütmifiguuridega.

Kromaatiline helirida I posits. Harjutus tertsides ja sekstides.

Õppeaasta jooksul mängida: 4-5 etüüdi erinevale tehnikale, 6-8 pala, 2-3 iseseisvat pala. Õppeaasta lõpul üleminekueksamil

esitada 1 polüfooniapala, klassikaline vorm ja 2 karakterpala.

Noorema astme lõpueksami kava näidis

Polüfooniapala(d) R. de Visee. Menuett D-duur

 või S. L. Weiss. Menuett d-moll

Klassikaline vorm M. Giuliani. Sonaat op. 96

 või M. Carcassi.

Variatsioonid rootsi teemal

Karakterpalad L. Brouwer. Etüüd nr. 1 ja nr. 5

 või M. Coste. Barkarool

Tasemenäited:

 1. H. Mätlik. Kitarri mängutehnika harjutused

 2. H. Mätlik. Klassikaline kitarrimäng II osa

 3. Etüüdid J. Sagrerase kitarrikooli II osast

 4. F. Sor. Etüüdid op. 31 (1-7), op. 35 (1-6), op. 60

(15-19), op. 44 (10-24)

 5. A. Carlevaro. Microetüüdid 1-4

 6. Palad M. Carcassi kitarrikooli lisast

 7. R. Smith-Brindle. Guitarcosmos I/II

 8. N. Paganini. 43 Chizibizzi

 9. F. Carulli. 24 duetti (prima vista)

 10. L. Bouwer. Lihtsad etüüdid (1-5)

 11. A. Diabelli. Akordetüüdid op. 39

 12. P. Prints. Ballaadid, prelüüdid

 13. H. Mätlik. Akordsaade kitarril

 

1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA

1.3.1. V õppeaasta

Põhieesmärk

Esteetiliste vaadete arendamine. Muusikateooria teadmiste

avardamine.

Muusikateooria

Kromatism ja alternatsioon. Modulatsioon ja

transponeerimine. 2- ja 3-osaline lihtvorm. Renesanssaja

lautomuusika. (XVI-XVII sajandi süit). Pavaan-Galjard ja selle

mängimine kitarril 3-keel-fa#.

Töö instrumendiga

Mängutehnika arendamine. Vibraato kitarril. Repertuaari

koostamine. Ansamblimängu kogemuste süvendamine. Akordsaate

õppimine. Akordid (Cm6, C9, C sus4, C maj7). Tüüpakordid (F, Fm, F7, B, B7, Bm, D). Akordide mängimine (polka, valss, foks).

Tehniline ettevalmistus

 A. Segovia C-duur

 heliredel c-moll - erinevate rütmifiguuridega

 heliredelid fis-moll (E. Pujoli harj. 4 sõrme venitusele)

 E. Pujoli harjutused ühel keelel

 D. Aguado arpedoetüüd C-duur variatsioonidega

 D. Aguado legatoharjutused - I

 E. Pujoli 4-häälsed arpedoharjutused akordidega

 E. Pujoli harjutused pentatoonikal

 tüüpheliredel d-moll barreega

 M. Llobeti arpedoharjutused barreega

Õppeaasta jooksul mängida: 4-5 etüüdi (erinevale

tehnikale), 5-6 pala (2- ja 3-os. vormidega), 3-4 teost

iseseisvalt.

Õppeaasta jooksul arvestustel esitada 1 etüüd, 1 tants

lautomuusikast, 1 pala (2-3-osalise vormiga), 1 iseseisvalt

õpitud pala. Tehniline arvestus.

Tasemenäited:

 1. H. Mätlik. Kitarri mängutehnika harjutused

 2. H. Mätlik. Klassikaline kitarrimäng (II osa)

 3. D. Aguado. Etüüdid kitarrikoolist (1-6)

 4. M. Carcassi. Etüüdid op. 60 (1-4, 6-8). Palad

kitarrikooli lisast

 5. F. Sor. Etüüdid op. 31 (8-11, 13, 14), op. 35 (7-12, 14, 15, 21, 22, 24), op. 44 (10-24)

 6. F. Tarrega. 30 Estudios (1-10)

 7. Etüüdid J. Sagrerase kitarrikooli II ja III osast (1-20)

 8. R. Smith-Brindle. Guitarcosmos II

 9. A. Carlevaro. Mikroetüüdid (5-10)

 10. L. Brouwer. Lihtsad etüüdid (6-10)

 11. F. Kleynjans. Estudines (1-4)

 12. A. Diabelli. Väikesed palad op. 39 (prima vista)

 13. H. Mätlik. Akordsaade kitarril

 14. P. Prints. Ballaadid, prelüüdid

1.3.2. VI õppeaasta

Põhieesmärk

Muusikaalaste teadmiste kujundamine homofoonia ja

polüfoonia vormide alal.

Muusikateooria ja töö instrumendiga

XVII saj. tantsusüit. Kaunistused ja nende mängimine

kitarril. Barokiaja prantsuse, itaalia ja hispaania

kitarrimuusika. "Chitarra espagnola", mängustiil rasgueado ja

punteado. Rondovorm ja variatsioonivorm. Klassikalise ja

romantilise kitarrimuusika interpreteerimine. Tantsurütmide

mängimine (slow beat). Akordsaate õppimine. Tüüpakordid F6, Fm6, Fo, F9, Fm7, Bm7, B6, Bm6.

Tehniline ettevalmistus

 Kromaatiline heliredel ühel keelel

 Harjutused kromaatikal nr. 1-4

 Harjutused käte koordinatsioonile

 Arpedoharjutused liikuvatele akordidele A, B, C, D

 Llobeti arpedoharjutus barreega. Tarrega arpedoharjutus

kromaatikal (nr. 1, nr. 2).

Legatoharjutused Aguado järgi - II

Harjutused trillerile

Õppeaasta jooksul mängida: 3-4 etüüdi erinevale tehnikale, 1-2 barokksüiti või erinevaid tantse, 1 variatsioonivormis teos, 1 rondovormis teos, 3-4 karakterpala iseseisvalt.

Tasemenäited:

 1. H. Mätlik. Kitarri mängutehnika harjutused

 2. M. Carcassi. Etüüdid op. 60 (10-16). Palad kitarrikooli

III osast

 3. D. Aguado. Etüüdid kitarrikoolist (1-6)

 4. Etüüdid J. Sagrerase kitarrikooli III osast

 5. R. Smith-Brindle. Guitarcosmos II (Studys)

 6. M. Giuliani. Etüüdid op. 100 (1-12)

 7. F. Tarrega. Estudios (11-22) (Soneto)

 8. L. Brouwer. Lihtsad etüüdid (11, 12, 15)

 9. H. Mätlik. Akordsaade kitarril

 10. H. Mätlik. Klassikaline kitarrimäng (II osa)

 11. P. Prints. Ballaadid, prelüüdid

1.3.3. VII õppeaasta

Põhieesmärk

Kontsertkava koostamine ja lõpueksamiteks valmistumine.

Iseseisva töö harjumuste kujundamine.

Muusikateooria ja töö instrumendiga

J. S. Bachi ja tema kaasaegsete lautomuusika (S. L. Weiss)

esitamine. Stiili ja maitse küsimused. XX sajandi kitarrimuusika

interpreteerimine. Suurvorm (sonaat). Kõlaefektid kitarril

rasqueado, iz. sola, golpe, gr. cassa. Kunstlikud flaoletid

koos saatega, tremolo. Saatmine kitarril. Tüüpakordid Bmaj7, Dmaj7, B9, Fsus4, Bsus4. Tantsurütmid: rumba, tango, begin slow, rock.

Tehnilised ülesanded

Heliredelid C-duur ja c-moll barreega. Heliredel tertsides

barreega. Kromaatika ühel keelel. Legatoharjutused kromaatikaga.

Legatoharjutused barreega. Harjutus vasaku käe sõrmedele.

Barreeharjutus liikuva barreega. (Tarrega)! Kromaatiline

heliredel oktaavis. Harjutused tremolole. (Tarrega)!

Arpedoharjutused barreega.

Õppeaasta jooksul mängida: suurvorm (Carcassi, Carulli

Sonaat 4-osaline), J. S. Bachi või tema kaasaegse lautosüit või

2-3 osa sellest, 4-5 etüüdi, 2-3 iseseisvat pala, XX sajandi

kitarriteos.

Tasemenäited:

 1. H. Mätlik. Kitarrimängu tehnika harjutused

 2. H. Mätlik. Klassikaline kitarrimäng

 3. F. Sor. Etüüdid op. 6 (1, 2, 7), op. 35 (13, 17, 22), op. 31 (16, 19, 20, 21)

 4. M. Carcassi. Etüüdid op. 60 (5, 9, 17-19)

 5. J. Sagrerase kitarrikooli IV osa

 6. M. Giuliani. Etüüdid op. 100 (1-10), op. 48 (1-6)

 7. F. Sor C A. Segovia. 20 etüüdi (1-10). Etüüdid (23-30)

(Soneto)

 8. F. Tarrega. Prelüüdid (8-19, 30-33) (Soneto)

 9. R. Smith-Brindle. Guitarcosmos II (Suuites, duos)

 10. P. Prints. Ballaadid, prelüüdid

 11. M. Carcassi. Palad kitarrikooli lisast (prima vista)

 12. H. Mätlik. Akordsaade kitarril

 13. T. Paulus. Improvisatsioon ja harmoonia kitarril

Vanema astme lõpueksamil esitada suurvorm, 1-2 osa Bachi

või ta kaasaegse (S. L. Weiss) lautosüidist või

barokk-kitarrimuusikast (R. de Visee), teos XX sajandi

kitarrimuusikast (näiteks H. Villa-Lobos. Prelüüd nr. 3 või nr.

4) ja suurvorm klassikast (näiteks F. Sor. Variatsioonid Folia

teemale op. 15 või M. Giuliani. Sonatiin op. 71 või A. Diabelli.

Sonaat C-duur).

 

Lisa 11

kohaliku omavalitsuse huvialakooli

/ muusika- ja kunstikoolide

üleriigilise õppekava juurde

KANNEL

1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava

Kandleid on Eestis väga erinevaid tüüpe.

Muusikakooli nõudmistele vastab kromaatiline kannel

(esimene eksemplar valmistati 1950. aastatel Tallinna

klaverivabrikus kandlemeister Väino Maala juhendamisel), mis on

piisavalt suurte tehniliste võimalustega pill nii klassikalise

kui ka kaasaegse muusika mängimiseks.

Kandleõpetuse metoodika on väljakujunemisjärgus. Võimaluse

piirides kasutatakse teiste rahvaste kandletüüpi pillide

õpetamise aluseid, eeskätt kandle erialal kõrgharidust andvate

rahvaste kogemusi (leedu, läti, soome).

1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA

1.2.1. I õppeaasta

1. Tehnilised nõudmised. Strihhi mõiste: non legato, legato

ja staccato. Do-maoor ja la-minoor (harmooniline ja

meloodiline) non legatos 1. tempos. Kolmkõlad pööretega, akordid

(legatos ja staccatos).

2. Etüüdid. 7-8 lühikest etüüdi või harjutust.

Tasemenäited:

 E. Eglite. Harjutused (13, 14)

 J. Lipäus. Etüüdid (3, 4, 5)

 M. Clementi. Etüüd

 L. Garta. Etüüd (31)

 A. ilinskis. Etüüd (28)

3. Palad. 9-10 võimalikult erineva iseloomuga pala.

Tasemenäited:

 Eesti rahvaviis - Hiir hüppas

 Eesti rahvaviis - Kägu (L. Kõlar)

 Saksa lastelaul - Summ, summ, summ

 Eesti rahvaviis - Kallis koht

 Rootsi rahvaviis - Kohtunike tants

4. Polüfoonilise iseloomuga palad. 3-4 lühikest polüfoonia

elementidega pala.

Tasemenäited:

 Eesti rahvaviis - Käokene (R. Päts)

 J. Gnessina. Imitatsioon

 Ukraina rahvaviis - Läksin, käisin

 E. Siegmeister. Kaanon

5. Suurvorm - puudub.

6. Esinemispraktika. I p/a. - puudub. II p/a. 1 etüüd + 1

pala või 2 erineva iseloomuga pala.

7. Hindeline esinemine. Kevadel 1 etüüd + 2 erineva

iseloomuga pala.

1.2.2. II õppeaasta

1. Tehnilised nõudmised. I p/a. Do-, Sol-, Re-maoorid;

la-, mi-, si-minoorid (harmooniline ja meloodiline). Kolmkõlad

pööretega 1. ja 2. tempos MM=120. Akordid legatos, staccatos ja

arpedeeritult. II p/a. Fa-, Si b-maoorid; re-, sol-minoorid.

2. Etüüdid. 7-8 etüüdi.

Tasemenäited:

 H. Lemmik. Etüüd

 A. Nikolajev. Etüüd

 A. afran. Etüüd

 N. Dauge. Etüüd (9)

 V. Kotov. Arpedo etüüd

 A. ilinskis. Etüüdid (15, 29)

 H. Wohlfahrt. Etüüd

3. Palad. 9-10 pala.

Tasemenäited:

 M. Lalinov. Gruusia tants

 K. Sorokin. Pala

 E. Stern. Kevadlauluke

 J. S. Bach. Menuett

 L. Kerner. Väikemees

 F. Rybieki. Paadis

 L. Druskevits. Koolieelikute marss

4. Polüfoonilise iseloomuga palad. 4-5 pala.

Tasemenäited:

 Eesti rahvaviis - Oh, mina väike mehikene (L. Kõlar)

 N. Mjaskovski. Muretu lauluke

 J. Krieger. Menuett

 E. Ohtla. Polüfooniline etüüd

 K. Akimov. Õhtul

5. Suurvorm - puudub.

6. Esinemispraktika. I p/a. 1 etüüd + 1 pala või 2 erineva

iseloomuga pala. II p/a. 1 etüüd + 1 pala või 2 erineva

iseloomuga pala.

7. Hindeline esinemine. Kevadel 1 etüüd + 2 erineva

iseloomuga pala. Soovitatavalt 2. pala polüfoonia elementidega.

1.2.3. III õppeaasta

1. Tehnilised nõudmised

I p/a. Do-, Sol-maoorid 2. ja 3. tempos MM=240 (paralleelsed minoorid). Re-, La-maoorid 1. ja 2. tempos (paralleelsed minoorid). II p/a. Fa-maoor, re-minoor 2. ja 3.

tempos. Si b-, Mi b-maoor; sol-, do-minoor 1. ja 2. tempos.

2. Etüüdid. 7-8 etüüdi.

Tasemenäited:

 A. ilinskis. Etüüdid (35, 36)

 S. Maikapar. Etüüd

 N. Dauge. Etüüd (19)

 C. Czerny. Etüüdid op. 599 (15, 21, 24, 53)

 R. Schwalm. Etüüd

3. Palad. 7-8 pala.

Tasemenäited:

 L. van Beethoven. Koopaorav

 A. Rubbach. Linnud metsas

 L. Mozart. Torupill

 A. Rowley. Päkapikkude maal

 R. Schumann. Marss

 Eesti rahvaviis - Viire takka

4. Polüfoonilise iseloomuga palad. 3-4 pala.

Tasemenäited:

 J. Pachelbel. Saraband

 G. Fr. Händel. Saraband

 A. Gretaninov. Nii kaunis hommik

 S. Pavljutenko. Fugetta

5. Suurvorm. 1-2 kerget sonatiini.

Tasemenäited:

 V. Dehncomb. Sonatiin (C)

 J. Berkovit. Sonatiin (b)

6. Esinemispraktika. I p/a. 1 etüüd + 1 pala. Heliredelite

arvestus: # heliredelid nõuete kohaselt. II p/a. 1 etüüd + 1

pala. Heliredelite arvestus: b heliredelid nõuete kohaselt.

7. Hindeline esinemine. Kevadel: 1 etüüd + 1 polüfoonilise

iseloomuga pala + 1 pala vabal valikul.

1.2.4. IV õppeaasta

1. Tehnilised nõudmised. I p/a. Do-, Sol-, Re-, La-, Mi-maoorid; la-, mi-, si-, fa#-, do#-minoorid. 2. ja 3. tempos

(MM=240). Kk., akordid, D7 pööretega. II p/a. Sama helistikes

Fa-, Si b-, Mi b-, La b-maoor; re-, sol-, do-, fa-minoor.

2. Etüüdid. 7-8 etüüdi.

Tasemenäited:

 L. Schytte. Etüüd op. 160 nr. 19

 J. Kepitis. Etüüd (48)

 L. Garuta. Etüüd (47)

 C. Czerny. Etüüdid op. 599 nr. 25, 30, 31

3. Palad. 5-6 pala.

Tasemenäited:

 I. Pakri. Idamaine tants

 A. Hasselmann. Vokk

 Soome rahvaviis - Taevas on sinine

 Eesti rahvaviis - Pille polka

 A. Rekaius. Karupoja unistus

4. Polüfoonilise iseloomuga palad. 3-4 pala.

Tasemenäited:

 G. Fr. Händel. Menuett

 J. S. Bach. Polonees

 D. Scarlatti. Larghetto

5. Suurvorm. 1-2 sonatiini või selle osa.

Tasemenäited:

 J. Berkovit. Sonatiin (C) I osa

 C. M. Weber. Sonatiin 4-le käele

 N. Rakov. Sonatiin (Dm)

 C. Gurlitt. Sonatiin C-duur op. 214 nr. 1

6. Esinemispraktika. I p/a. 1 etüüd + 1 pala. Heliredelite

arvestus: # heliredelid nõuete kohaselt. II p/a. 1 etüüd polüfoonilise iseloomuga pala. Heliredelite arvestus: b

heliredelid nõuete kohaselt.

7. Noorema astme lõpueksam. Kevadel: 1 etüüd + 1

polüfoonilise iseloomuga pala + suurvorm või selle osa + 1 pala

vabal valikul.

1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA

1.3.1. V õppeaasta

1. Tehnilised nõudmised

I p/a. Do-, Sol-, Re-, La-, Mi-, Si-maoorid; la-, mi-, si-, fa#-, do#-, sol#-minoorid. 2. ja 3. tempos MM=120; MM=240.

Kk., akordid, D7 pööretega, T-S-D-T järgnevused. II p/a. Sama

helistikes: Fa, Si b, Mi b, La b; re, sol, do, fa.

2. Etüüdid. 5-6 etüüdi.

Tasemenäited:

 E. Mertke. Etüüd

 C. Czerny. Etüüdid op. 599 nr. 38, 54, op. 139 nr. 24

3. Palad. 5-6 pala.

Tasemenäited:

 H. Otsa. Muinasjutt

 Eesti rahvaviis - Tiideratas

 J. Jahnina. Muistne viis

 A. Hataturjan. Andantino

 P. Hadijev. Väikesed prelüüdid (III, IV)

4. Polüfoonilise iseloomuga palad. 3-4 pala.

Tasemenäited:

 J. Chr. Bach. Anglaise

 G. Fr. Händel. Sonatiin

 J. Vanhall. Menuett

5. Suurvorm. 1-2 sonatiini või selle osa või variatsioonid.

Tasemenäited:

 L. Dussek. Rondo (G-duur sonatiini II osa op. 20 nr. 1)

 V. Reiman. Väike sonatiin

 F. Spindler. Sonatiin C-duur op. 157 nr. 1 I, II osa

 D. Steibeldt. Sonatiin C-duur op. 33 I, II osa

6. Esinemispraktika. I p/a. 1 etüüd + 1 polüfoonilise

iseloomuga pala. # heliredelid nõuete kohaselt. II p/a. 1 etüüd

+ 1 pala. b heliredelid nõuete kohaselt.

7. Hindeline esinemine. Kevadel: 1 etüüd + 1 polüfoonilise

iseloomuga pala + suurvormi osa või 1 pala vabal valikul.

1.3.2. VI õppeaasta

1. Tehnilised nõudmised. I p/a. Kõik # heliredelid 2. ja 3.

tempos; MM=120 ja MM=240. KK, akordid pööretega, arpedo.

Maoorides D7 pööretega. Minoorides >VII7 pööretega. II p/a.

Sama kõigis b helistikes.

2. Etüüdid. 5-6 etüüdi.

Tasemenäited:

 J. Mazas. Etüüd

 A. Skuete. Etüüd (49.)

 O. Magidenko. Etüüd

 C. Czerny. Etüüdid op. 139 nr. 35, 47

3. Palad. 5-6 pala.

Tasemenäited:

 R. Tobias. Igatsus kevade järele

 Eesti rahvaviis - Laisad neiud (E. Roode)

 P. Hadijev. Väikesed prelüüdid (II, V, VIII)

 Vana valsiviis - Kandlega kiigemäel

4. Polüfoonilise iseloomuga palad. 2-3 pala.

Tasemenäited:

 J. Vanhall. Andante cantabile

 J. Fischer. Chacanna

 Fljarkovski. Mõtisklus

5. Suurvorm. 1-2 sonatiini, selle osa või variatsioonid.

Tasemenäited:

 F. Spindler. Sonatiin C-duur op. 157 nr. 4

 V. Kaminskis. Väikesed variatsioonid

 C. Gurlitt. Sonatiin C-duur I osa op. 188 nr. 1

6. Esinemispraktika. I p/a. 1 etüüd + 1 polüfoonilise

iseloomuga pala. # heliredelid nõuete kohaselt. II p/a. 1 etüüd

+ 1 pala. b heliredelid nõuete kohaselt.

7. Hindeline esinemine. Kevadel: 1 etüüd + 1 polüfoonilise

iseloomuga pala + suurvorm või selle osa + 1 pala vabal valikul.

1.3.3. VII õppeaasta

1. Tehnilised nõuded. I p/a. Kromaatiline heliredel noodist

"do". Kõik # heliredelid tempos MM=132. Kk. pööretega. Maooris

D7 pööretega. Minooris >VII7 pööretega. II p/a. Sama b

helistikes.

2. Etüüdid. 5-6 etüüdi.

Tasemenäited:

 T. Hrennikov. Etüüd

 V. Kotov. Etüüd

 L. Brouwer. Etüüd

 C. Czerny. Etüüdid op. 599 nr. 51, 86; op. 139 nr. 99

3. Palad. 5-6 pala.

Tasemenäited:

 A. Männik. Jäälilled. Tsüklist Aastaring

 F. Mendelssohn-Bartholdy. Laulu tiivul

 M. Siimer. Mängutoos

 J. S. Bach. Prelüüd C-duur

 Eesti rahvaviis - Küla mull' ütleb (J. Zeiger)

4. Polüfoonilise iseloomuga palad. 3 pala.

Tasemenäited:

 J. S. Bach. Prelüüd e-moll

 J. S. Bach. Menuetid Tellosüidist

 K. Rugge. Divertisment nr. 3

5. Suurvorm. Sonaat, kontsertiino, kontsert, selle osa või

variatsioonid.

Tasemenäited:

 Fr. Händel. Harfikontsert B-duur, II osa

 G. Taniel. Kontsertiino 2-le kandlele

 J. Maisonnier. Variatsioonid (Orig. kitarrile)

6. Esinemispraktika. I p/a. 1 etüüd. Heliredelite arvestus:

kõik # heliredelid vastavalt nõuetele. Kromaatiline heliredel

"do"-st. II p/a. 1 pala. Heliredelite arvestus: kõik b

heliredelid vastavalt nõuetele.

7. Vanema astme lõpueksam. Kevadel: 1 etüüd + 1

polüfoonilise iseloomuga pala + suurvorm või selle osa + 1-2

pala vabal valikul.

 

Lisa 12

kohaliku omavalitsuse huvialakooli

/ muusika- ja kunstikoolide

üleriigilise õppekava juurde

PLOKKFLÖÖT

1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava

1.1. ÕPETUSE EESMÄRGID

Plokkflöödil võiks muusikakoolides olla kahesugune koht.

Esiteks sobib ta ettevalmistavaks pilliks kõikidele

teistele puhkpillidele. Loomulikult peaks muusikaõpinguid

alustama võimalikult varases eas. Kuid praktika on näidanud, et

kui laps alustab mõne suurema puhkpilli õppimist liiga vara, siis kaasnevad sellega sageli suured pinged tema füüsises, millest hiljem on raske vabaneda. Sel põhjusel ongi leitud, et

ettevalmistavaks pilliks on sobivaim plokkflööt. Seda pilli

võiks õppida juba 7-aastaselt, äratades lapses muusikahuvi, arendades tema kujundlikku mõtlemist ja fantaasiat, rütmi- ja

muusikatunnetust, artikulatsiooni ja fraseerimist, kuulmisteravust ja noodilugemist, vormitaju ja hingamist, sõrmetehnikat ja tööharjumust. Kui lapse muusikalisele

haridusele on 4-5 aasta jooksul niisugune alus pandud, siis üle

minnes mõnele suuremale puhkpillile on tema edasisele arengule

eeldused jubas. loodud.

Teisest küljest on plokkflööt väga rikkaliku

kunstiväärtusliku repertuaariga soolopill, aga ka ansambli- ja

orkestripill. Siit tuleneb, et osa õpilasi võiks lõpetada

muusikakooli plokkflöödi alal ja üks väike osa võiks ka jätkata

selle pilliga oma haridusteed. Käesolev ainekava on kehtiv

7-aastase õpiajaga muusikakoolides, arvestusega, et õppima

asuvad 7-8-aastased lapsed.

Ainekava aitab õpetajal, õpilasel ja lapsevanemal

teadvustada õppetöö eesmärke ja sisu ning seega ka õppet��öd

planeerida. Ainekava kehtestab õppeaasta nõuded ja korrastab

hindamist. Ainekava ei sea latti kuigi kõrgele ja püüab

vabastada õpetajat soovist õpilase arengut forsseerida. Ainekava

peaks võimaldama iga pala maksimaalset kunstilist teostust. Võib

loota, et ainekava aitab õpilasel omandada õiget ja head

mängutehnikat, nii et järgmises kooliastmes ei peaks õpilane

midagi ümber õppima.

Heliredelite käsitlust ei ole kahjuks võimalik viia

sünkrooni solfedoga, sest näiteks D-duur on suhteliselt lihtne, aga h-moll üldsegi mitte.

Etüüdide vähene kaal tuleneb kahest asjaolust. Ühest

küljest pole nende järele esimestel õppeaastatel suuremat

vajadust, kuna mängutehnika tuleb kätte huvitavama repertuaari -

palade kaudu. Küll aga on soovitatav vajaduse korral ise välja

mõelda sõrmeharjutusi. Teisest küljest on spetsiaalselt

plokkflöödile kirjutatud ja samas ka kättesaadavate etüüdide

hulk veel väike.

Palade repertuaari on tunduvalt laiendatud. Loomulikult on

repertuaari nimekiri avatud.

Suurt rõhku on pandud laulude mängimisele, sest

laulutekstid, mis kannavad mingit sõnumit, pilti, meeleolu ja

tundeid, ergutavad loodetavasti õpilase fantaasiat ja

kujundlikku mõtlemist, ja nii ehk harjub õpilane püüdlema ka

sisukama esituse poole.

Lastelaule, eesti ja teiste rahvaste laule ning koraale

võiks käsitleda I-III õppeaastal, sest nii sisuline kui

mängutehniline aspekt langeb siin hästi kokku. Mõistagi on

kasulik ka vanemates klassides neid valdkondi mitte tähelepanuta

jätta, vaid aeg-ajalt nendega süvendatult tegelda. Paljude

teiste rahvaste laulude kogumikud on küllaltki kättesaadavad.

Neid laule esineb ka kooli laulikutes. Nende kaudu võiks laps

saada aimu teiste rahvaste kultuurist. Esmalt on soovitatav

kuulmise järgi õppida laule, mida laps juba oskab. Uue laulu

puhul peaks seda kõigepealt laulma õppima, siis alles pillil

mängima.

Instrumentaalne rahvamuusika on rahvalaulust tehniliselt

nõudlikum ja seega võiks leida käsitlemist III-V õppeaastal.

Keskaja laulud on keskeltläbi lihtsamad, tantsud aga

küllaltki virtuoossed. Mõni estampie või saltarello sobiks hästi

ka lõpukavva.

16. sajand on eriti rikas muusika poolest, mida väga sageli

mängiti plokkflöötidega ja mis nii sisuliselt kui

mängutehniliselt sobib II-V klassi. Ansamblis võiks seda

muusikat kooli lõpuni kasutada.

Kui renessansstantsudega on juba tegeldud, siis võib asuda

süidi juurde. Süidis on uudseks probleemiks karakterite kiire

vaheldumine ja pikem vorm, mis nõuavad vastavalt suuremat

ümberlülitusvõimet ja vastupidavust. Süite võiks olemasolevatest

tantsudest ka ise koostada.

Barokktantsude õppimist tuleks alustada lihtsamatest ja

tüüpilisematest. Sobivaid tantse võib leida nii sonaatidest kui

süitidest. Sageli on sonaadi osad väga erineva raskusastmega.

Kui sonaat tervikuna jääb raskeks, siis võib võtta ainult kaks

osa - aeglase ja kiire. Vanemates klassides võiks vormitunnetuse

huvides sonaati mängida siiski tervikuna.

Diigi karakteri väljamängimine nõuab artikulatsiooni, sõrmede ja hingamise väga head koostööd kiires tempos, mis võiks

hästi õnnestuda vast alles VII õppeaasta õpilasel.

Paljud plokkflöödiõpikud sisaldavad teemasid mitmesugustest

muusikaajaloo tähtteostest. Neil on rohkem üldhariv osa ja nende

käsitlemine võiks toetada muusikaliteratuuri õpinguid.

Õpingute lõpetamist plokkflöödikontserdiga ei saa pidada

mingiks omaette taseme n��itajaks. Sama sisulise ja tehnilise

raskusega repertuaari on suures valikus. Kuna orkestripartii

saab kõlada hästi vaid orkestri esituses, siis on kontserdi

mängimine soovitatav vaid väikse saateorkestri olemasolu korral.

Nüüdisaegne plokkflöödimuusika on enamasti tehniliselt väga

nõudlik. Samas on kirjutatud ka lihtsamat õppeotstarbelist

repertuaari. Kui see on muusikaliselt väärtuslik ja lapsele

vastuvõetav, siis võiks see leida käsitlemist ka varem.

Laste loovus on teadagi suur, ilmekalt ilmneb see kujutavas

kunstis. Et ka muusikas võiks laste loovus õitsele puhkeda

senisest suuremal määral, selleks tuleks seda kogu stuudiumi

vältel toetada. Omal kohal on nii lihtne varieerimine, kaunistamine kui ka improvisatsioon.

Alt-plokkflöödile võiks üle minna siis, kui see noore

mängija kätele asjatuid pingeid ja vale hoidu ei põhjusta. Olgu

küll öeldud, et sonaatide valik sopran-plokkflöödile on

mõnevõrra piiratud. Alt-plokkflöödi repertuaar helistikku

muutmata üldiselt sopranile ei sobi - jääb kõrgeks ja see lisab

täiendavaid probleeme.

Ainekava ei tee ettekirjutusi ansambli kohta. Kahtlemata on

ansamblimäng kõige erinevamates koosseisudes, eeskätt

"Orffi-pillidega", poogen- ja näppepillidega ning klavessiiniga

ääretult vajalik läbi kogu stuudiumi. Kuna aga võimalused on

koolides väga erinevad, siis jääb ansamblitöö täielikult

õpetajate korraldada.

1.2. ÕPPESISU

I õppeaasta

C-duur 1/4-nootides, MM=60. Lastelaulud, rahvalaulud, koraalid. Kohustuslik - 20 pala. Variatsioonid, improvisatsioon.

II õppeaasta

D-duur 1/4- ja 1/8-nootides, MM=60, trioolides, tertsides

ja legato. Kk 1/4- ja 1/8-nootides, trioolides ja legato. d-moll

samad mänguvõtted, trioolides ja tertsides ainult loomulik moll.

C-duur 1,5 oktaavi 1/4- ja 1/8-nootides, MM=60, trioolides, tertsides ja legato. Kk 1/4- ja 1/8-nootides, trioolides, legato, 3-arpedo. F-duur 1 oktaav, samad mänguvõtted.

Lastelaulud, eesti ja teiste rahvaste laulud, koraalid, keskaja

laulud, renessansslaulud ja tantsud. Kohustuslik - 27 pala.

Variatsioonid, improvisatsioon.

III õppeaasta

G-duur - samad mänguvõtted; g-moll - samad mänguvõtted.

C-duur, D-duur, d-moll, F-duur - samad mänguvõtted, lisaks

1/16-nootides topeltkeelega. Lastelaulud, eesti ja teiste

rahvaste laulud ja pillilood, koraalid, keskaja laulud, renessansslaulud, tantsud ja süidid. Kohustuslik - 27 pala.

Variatsioon, improvisatsioon.

IV õppeaasta

e-moll - samad mänguvõtted; a-moll - samad mänguvõtted.

Kordamine: C F d G e D a g - samad mänguvõtted + V7 in C in g.

Eesti ja teiste rahvaste folkloor, koraalid, keskaja laulud, renessansslaulud, tantsud ja süidid, barokktantsud, sonaadi

osad, teemad muusikaliteratuuri tähtteostest. Kohustuslik - 23

pala. Variatsioon, improvisatsioon.

V õppeaasta

B-duur - samad mänguvõtted. C-duur - 2 oktaavi. Kordamine:

C F d G e B g a. Eesti ja teiste rahvaste folkloor, koraalid, renessansslaulud, tantsud, süidid, barokktantsud, sonaadi osad, teemad muusikaliteratuuri tähtteostest. Kohustuslik - 20 pala.

Variatsioon, improvisatsioon.

I-V õppeaasta võiks toetuda T. Sepa "Plokkflöödi õpikule", mille vihikud on välja antud klasside kaupa ja mis tervikuna

arvestab käesolevat ainekava. Mõistagi võib kasutada teisi

õpikuid, palade kogumikke ja muud õppematerjali.

VI õppeaasta

h-moll - samad mänguvõtted. Kordamine: C a F d G e B g D h

VII7 in a, in g. Eesti ja teiste rahvaste folkloor, koraalid, keskaja tantsud, renessansslaulud, tantsud ja süidid, barokktantsud, sonaadid, kontserdid, nüüdisaegne

plokkflöödimuusika, teemad muusikaliteratuuri tähtteostest.

Kohustuslik - 17 pala. Variatsioon, improvisatsioon.

VI õppeaasta tasemenäited:

 Linde Höffer C v. Winterfeld. 12 etüüdi altplokkflöödile

nr. 1 ja 2

 R. Valentine. 12 sonaati nr. 1-6

 J. B. (John) Loillet. 6 sonaati

 Ph. de Lavigne. 6 sonaati nr. 5 ja 6

VII õppeaasta

Läbivõetud heliredelite kordamine. Eesti ja teiste rahvaste

folkloor, koraalid, keskaja tantsud, renessanss-süidid, barokktantsud, sonaadid, kontserdid, teemad muusikaliteratuuri

tähtteostest, nüüdisaegne plokkflöödimuusika. Kohustuslik - 12

pala. Variatsioon, improvisatsioon.

VII õppeaasta tasemenäited:

 Linde Höffer C v. Winterfeld. 12 etüüdi altplokkflöödile

nr. 3. ja 4

 B. Marcello. Sonaat B-duur op. 1 nr. 6

 J. Chr. Pepusch. Sonaadid

 F. M. Veracini. 12 sonaati nr. 10 d-moll

 A. Vivaldi. Sonaat op. 13 nr. 2 C-duur

 R. Valentine. Sonaadid nr. 7-12

 G. Fr. Händel. Sonaadid g-moll ja F-duur

 Ph. de Lavigne. 6 sonaati nr. 1-4

 

Lisa 13

kohaliku omavalitsuse huvialakooli

/ muusika- ja kunstikoolide

üleriigilise õppekava juurde

FLÖÖT

1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava

1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA

1.2.1. Õpetuse eesmärgid

Flöödimängu õppimist on soovitatav alustada 9-10-aastaselt.

Õiged algteadmised flöödi mängimisel:

 - kehahoiu ja käte asetus;

 - sõrmede ja keele koostöö;

 - sügav ja kiire hingamine;

 - pingevaba tooni tekitamine;

 - õhu toe kasutamine;

 - flöödi häälestamine;

 - puhas intonatsioon ja selle parandamise võtted mängu

ajal;

 - fraseerimine ja vabalt musitseerimine;

 - lihtsamate strihhide kasutamine;

 - enese kuulamine.

Õpilane esineb alates I klassi viimasest veerandist kooli

kontsertidel iga veerandi lõpus, mängides 2 erineva iseloomuga

pala. Tehnilisel arvestusel, mis toimub 2 korda aastas mängib

õpilane sel poolaastal õpitud heliredelitest ühe duur- ja ühe

moll-heliredeli. Esinemised on hindelised ja hinne märgitakse

tunnistusele.

1.2.2. I õppeaasta

Mänguõpetus algab esimesest oktaavist (erandjuhtudel võib

alata ka teisest oktaavist). Aasta jooksul õpitakse: 8-10

lihtsat pala (rahvalaulud, lastelaulud või klassikalised

lastepalad); 10-12 lihtsat harjutust või etüüdi; heliredelid ühe

märgini (F, G, CCa) üle ühe oktaavi. I astme kolmkõlanoote võib

soovi korral mängida ka pööretega 3 noodi kaupa.

Tasemenäited:

 1. W. A. Mozart. Allegretto

 2. J. S. Bach. Koraal

 3. J. Haydn. Arietta

 4. F. R. Schubert. Valss

 5. Lastelaulud, rahvalaulud

1.2.3. II õppeaasta

Saavutada vaba toon diapasoonis d1-f3. Hingamine viia

võimalikult sõltuvusse muusikalistest fraasidest. Aasta jooksul

õpitakse: 8-10 väikest pala; 8-10 lihtsat harjutust või etüüdi;

heliredelid (maoorid ja minoorid) kahe märgini üle kahe oktaavi

(kui diapasoon ei võimalda, siis kombineerida või mängida üle

ühe okt.).

Tasemenäited:

 1. W. A. Mozart. Karjuse laul

 2. Tehhi rahvalaul - Karjane

 3. P. Taikovski. Vana prantsuse lauluke

 4. C. W. Gluck. Tants

 5. E. Aavik. Mängides dässi

 6. R. Eespere. Hällilaul

 7. J. S. Bach. Katkend talupoja kantaadist

 8. B. Bartk. Rahvalaulud

1.2.4. III õppeaasta

Aasta jooksul õpitakse: 8-10 erineva karakteriga pala; 8-10

etüüdi; heliredelid (duurid, mollid) 3 märgini; I astme kolmkõla

koos pööretega 4 noodi kaupa. Kromaatiline helirida üle ühe okt.

Ansamblimängu alustatakse duoga. Aastas õpitakse vähemalt 4

pala. Noodilugemisel kasutada I kl. tasemega palu või etüüde.

Õpitakse tegema pala analüüsi (helistik, taktimõõt, vorm).

Õpilane peab tundma kõiki palas esinevaid muusikalisi termineid

(tempod, dünaamika).

Tasemenäited:

 1. L. van Beethoven. Saksa tants

 2. E. Grieg. Valss (c-moll)

 3. A. Hataturjan. Andantino

 4. V. Schutt. Päikesejänkud

 5. A. Corelli. Prelüüd ja gavott

 6. H. Purcell. Karjane

 7. L. Weiner. Tants

1.2.5. IV õppeaasta

Tutvumine topeltstakaatoga. Selle kasutamine kiiretes

repetitsioonides. Repertuaar laieneb tänapäeva helikeelega

atonaalsesse muusikasse. Põgus tutvumine suurvormiga. Diapasoon

-1-a3. Õpilane alustab võimaluse korral mängu orkestris. Aasta

jooksul õpitakse: 7-8 pala, neist üks suurvorm (vähemalt 2 osa);

8-10 etüüdi, neist paar topeltstakaato harjutamiseks;

heliredelid 4 märgini; I astme kolmkõla koos pööretega 4 noodi

kaupa. Kiirus on 50-60. Strihhid - detache, legato, stakaato ja

segastrihhid. Kromaatiline helirida. D7 pikk arpedo (duuris) ja

VII7 pikk arpedo (mollis) aeglases tempos (MM=60). Ansamblis

võetakse läbi 4 pala aastas. Noodilugemisel mängitakse II kl.

tasemega repertuaari ja hakatakse läbi võtma orkestripartiisid.

Tasemenäited:

 1. F. M. Veracini. Sonaadid

 2. B. Marcello. Sonaadid

 3. A. Corelli. Gigue

 4. F. R. Schubert. Serenaad

 5. J. Field. Nokturn

 6. F. J. Gossec. Gavott

 7. B. Bartk. Õhtud külas

 8. D. ostakovit. Valss-skertso

Noorema astme lõpueksam

Eksamil mängib õpilane: 1 etüüdi soovitatavalt peast; 2-3

eri iseloomuga pala peast.

Nooremale astmele soovitatavad kogumikud:

 1. Luha, E. Flöödiõpik algajaile.

 2. Platonov, N. Flöödikool.

 3. Towarnicki, E. Flöödikool I.

 4. Jeney, Z. Fuvola iskola.

 või ka muud kaasaegsed flöödinoodid.

Etüüdid:

 1. Köhler, E. Schule für die Flöte.

 2. Bantai, J., Kovacs, I. Selected Studies for Flute I.

 3. Tomaszewski, F. Wybor etiud na flet I.

Palade kogumikud:

 1. Kogumik flöödile, I-II klass. Moskva, 1976.

 2. Flöödipalu I klassile. Kiiev, 1989.

 3. Kovacs, I., Bantai, V. Flöödimuusikat algajaile.

 4. Leichte Kammermusik für Flöte. Bantai-Kovacs Editio

Musica, Budapest.

 5. Leichte Vortragsstücke für Flöte. Bantai-Kovacs Editio

Musica, Budapest.

 6. Kleine Vostrapstücke für Flöte. Bantai-Kovacs Editio

Musica, Budapest.

 7. Marcello, B. Sonaadid.

 8. Veracini, F. M. Sonaadid.

1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA

1.3.1. Õpetuse eesmärgid

Anda õpilase arenguks mitmekülgseid võimalusi. Mängida

erinevates ansamblites ja orkestrites ning valmistada ette

edasiõppimiseks.

Põhinõuded: süvenenud ja väljendusrikas musitseerimine, tehniline vabadus, puhas intonatsioon, teoste sisu

lahtimõtestamine, vormi analüüs.

Õpilane esineb iga veerandi lõpus kooli kontsertidel, esitades peast 1-2 pala. Tehnilistel arvestustel, mis toimuvad 2

korda aastas, mängib õpilane sel poolaastal õpitud

heliredelitest ühe duuri ja ühe molli ning ühe etüüdi.

Esinemised on hindelised ja hinne märgitakse tunnistusele.

1.3.2. V õppeaasta

Töö toimub tehnilise täiustamise suunas. Melismid.

Repertuaar laieneb suurvormidele. Aasta jooksul õpitakse: 6-8

pala, neist 1-2 suurvormi või osa suurvormist; 8-10 etüüdi

erinevate tehniliste võtete omandamiseks; heliredelid üle kahe

oktaavi 5 märgini. Kiirus MM=60. D7 ja VII7 pikk arpedo sama

kiirusega. Lühike arpedo. Kromaatiline helirida. Strihhid -

legato, detache, stakaato ja segastrihhid (rütme varieeritakse).

Ansamblis õpitakse 4 pala aastas. Noodilugemisel kasutatakse III

kl. tasemega repertuaari ja mängitakse orkestripartiisid.

Tasemenäited:

 1. J. Vanhal. Sonaat

 2. J. S. Bach. Nali

 3. J. S. Bach. Sitsiliana

 4. M. Moszkowski. Hispaania tantsud

 5. C. M. Weber. Meretüdrukute tants

 6. D. Rossini. Andante

 7. S. Rahmaninov. Itaalia polka

 8. C. Debussy. Linalakk tütarlaps

 9. C. Saint-Saens. Luik

1.3.3. VI õppeaasta

Repertuaar laieneb vanamuusika ja levimuusika anrisse.

Levimuusikas tutvutakse ka dässilike rütmide ja strihhide

eripäraga (stiili küsimused ragtime'is ja swingis).

Topeltstakaatot kasutatakse palades, etüüdides ja heliredelites.

Aasta jooksul õpitakse: 7-8 pala, neist 2 suurvormi, milles on

vähemalt 2 osa ja 1-2 levimuusikasse kuuluvat pala (ragtime, swing). R. Valgre, J. Joplin; 8-10 etüüdi; heliredelid üle kahe

oktaavi 6 märgini. Ansamblimängus laieneb repertuaar

vanamuusikale. Aastas õpitakse 4 pala. Noodilugemisel

kasutatakse IV kl. tasemega repertuaari ja suuremat rõhku

pannakse orkestripartiide mängimisele.

Tasemenäited:

 1. G. Ph. Telemann. Sonaadid

 2. G. Fr. Händel. Sonaadid

 3. F. J. Gossec. Tamburiin

 4. J. S. Bach C Ch. Gounod. Ave Maria

 5. J. Brahms. Ungari tants nr. 19

 6. N. Rakov. Skertsino

 7. L. Auber. Presto

1.3.4. VII õppeaasta

Kõige seniõpitu viimistlemine ja süvendamine. Õpilane oskab

määrata või muuta iseseisvalt strihhe, fraase ja põhjendada

neid. Tutvumine frullatoga. Vaba tooni saavutamine diapasoonis

c1-c4. Aasta jooksul õpitakse: eksamikava - 1-2 atonaalset või

dässiliku kallakuga pala (ragtime, swing); 4-6 etüüdi;

heliredelite ja arpedode viimistlemine kõikides tonaalsustes.

Kiirus 60-70. Ansamblis mängitakse 4 teost aastas.

Noodilugemisel kasutatakse IV ja V kl. repertuaari 1 pala

tunnis. Jätkub orkestripartiide mängimine.

Tasemenäited:

 1. I. Pauer. Capriccio

 2. H. R. Sinisalo. Miniatuurid

 3. C. Debussy. Paadis

 4. Fr. Schubert. Ave Maria

 5. G. Ph. Telemann. Sonaadid

 6. A. Vivaldi. Sonaadid

 7. H. Eller. 3 pala

 8. A. Dvorak. Humoresk

 9. G. Bizet. Menuett

Vanema astme lõpueksam

Eksami kavas mängib õpilane: ühe suurvormi (vähemalt 2 osa)

peast; 2 erineva iseloomuga pala peast. Üks pala võib olla

asendatud ansamblipalaga, mille võib esitada noodist;

ettevalmistamata pala IV-V klassi programmist klaverisaatega.

Tehnilisel eksamil: üks etüüd komisjoni valikul kolmest

ettevalmistatud etüüdist; 1 duur ja 1 moll kõigist õpitud

heliredelitest.

Õppetöö plaani koostamisel lähtub õpetaja

programminõuetest, kuid võib sellesse teha aastate lõikes ka

suuremaid või väiksemaid korrektuure. Tähtis on lõpptulemus.

Kuidas seda saavutada, oleneb õpetaja pedagoogilisest oskusest

ja taktitundest, lähtudes õpilase individuaalsetest omadustest.

Vanemale astmele soovitatavad kogumikud:

 1. Kogumik flöödile, V klass. Moskva, 1972.

 2. Kogumik flöödile, V klass. Kiiev, 1981.

 3. Platonov, N. Flöödikool. Moskva, 1988, 1964.

 4. Towarnicki, E. Flöödikool II, III. Poola.

 5. Jeney, R. Flöödikool II. Budapest, 1972.

 6. Album flöödiõpilasele. Kiiev, 1974.

 7. Nõukogude heliloojate palu. Moskva, 1974.

 8. Haydn, J. 12 pala muusikakellale. London, 1975.

 9. Pauer, I. -apricco. Moskva, 1974.

 10. Doflein, E. 16 flöödisoolot. Mainz, 1970.

 11. Sinisalo, H. R. 3 miniatruuri. Budapest.

 12. Platonov, N. Etüüdid. Moskva, 1968.

 13. Dobrzynski, I. F. Andante ja Rondo. Poola.

 14. Palad ja etüüdid. Moskva, 1973.

 15. Faure, G. Hällilaul.

 16. Händel, G. F. Sonaadid.

 17. Telemann, G. F. Sonaadid.

 18. Eller, H. Kolm pala flöödile.

 19. Faure, G. Siciliana.

 

Lisa 14

kohaliku omavalitsuse huvialakooli

/ muusika- ja kunstikoolide

üleriigilise õppekava juurde

KLARNET

1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava

Klarnetimängu õppimist soovitatakse alustada 9-10 a.

vanuselt. Võib alustada ka 11-12 a. vanuselt. Hilisem alustamine

ei anna enam nii häid tulemusi. Kõik sõltub siiski lapse

füüsilistest eeldustest.

Kui laps on väikest kasvu või nõrgema kehaehitusega, võib

alustada klarnetiga in -, mille sõrmede vahe on tunduvalt kitsam

ja sobib paremini pisemale käele. Alguses on soovitatav pilli

otsa millegagi toetada või kasutada kaelarihma, et kogu pilli

raskus ei lasuks parema k��e pöidlal.

Esimese õppeaasta esimesel poolaastal õpilasel

kohustuslikke esinemisi ei ole.

Esimese õ/a. II poolaastast alates esineb iga õpilane

vähemalt korra poolaasta jooksul 2 eriilmelise palaga osakonna

kontsertidel.

Tehnilisi arvestusi korraldada vastavate etüüdide ja

heliredelitega kummalgi poolaastal üks.

Nii esinemise eest kontsertidel kui ka arvestustel pannakse

õpilastele hinded ja need hinded kantakse tunnistusele.

1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA

1.2.1. I õppeaasta

Esmatähelepanu tuleks pöörata kohe sellele, et õpilane

saaks alustada õppimist korralikul pillil, korraliku huuliku ja

kvaliteetse keelega. Õpilasel peab algusest peale tekkima vaba

ja kõlav toon, hiljem seda enam ei saavuta.

Kohe tuleb ka näidata õpilasele pilli kokkupaneku õigeid

võtteid ja hoolitsemist oma instrumendi eest. Näidata keele

ettevalmistamist ja selle täpset asetamist huulikule. Vastasel

juhul ei teki õiget tooni.

Instrumendi korrashoid ja keele lihvimine olgu õpetaja töö.

Kohe esimesest tunnist alates tuleb pöörata erilist

tähelepanu huuliku õigele kaugusele üle hammaste, huulte hoiule, õigele sissehingamisele ja väljapuhumisele.

Õpetajal tuleb seda pidevalt ette näidata ja selle täitmist

nõuda. Veel tuleb tähelepanu pöörata käte asetusele, sõrmede

tööle ja keele õigele liikumisele, igapäevasele pikkade nootide

puhumisele (5-10 min.), õigele sissehingamisele ja

väljapuhumisele.

Aasta jooksul õppida: 8-10 eriilmelist pala, 8-10 etüüdi.

Tasemenäited:

 1. Poisid ritta - Eesti lastelaul

 2. Meil aiaäärne tänavas - Eesti rahvalaul

 3. G. Ernesaks. Rong see sõitis

 4. K. A. Hermann. Kevadel

 5. Mutionu pidu - Eesti rahvalaul

 6. Kurb meel - Eesti rahvalaul

 7. Jaan läheb jaanitulele - Eesti rahvalaul

 8. Uhti uhti uhkesti - Eesti rahvalaul

 9. Liiri lõõri lõokene - Eesti rahvalaul

 10. Oh mina väike mehikene - Eesti rahvalaul

 11. Isamaa mälestus - Eesti rahvalaul

 12. J. Kaljaspoolik. Andante

 13. J. Kaljaspoolik. Künnipoisi laul

 14. Tiiu talutütrekene - Eesti rahvalaul

 15. Igal ühel oma pill - Eesti rahvalaul

 16. Süda tuksub - Eesti rahvalaul

 17. Püha öö - Jõululaul (Gruber)

 18. I. Berlin. White Christmas

 19. R. Rodgers. Edelweiss

 20. Clementine - Ameerika viis

 21. oti rahvaviis

 22. Inga klockor ringer mer - Rootsi klarnetikoolist

(Norbin)

 23. Long long time ago - Inglise viis (Bayly)

klarnetikoolist

 24. Leedu viis - S. Rozanovi klarnetikoolist

 25. Kägu - S. Rozanovi klarnetikoolist

 26. Lendas tuvi - S. Rozanovi klarnetikoolist

 27. Easy Performance pieces for clarinett. Klarnetipalade

kogumik

Etüüdid:

 1. L. Eerola. 30 etüüdi algajatele

 2. A. Regi. Klarnetimängu õpetus. I osa (kergemad etüüdid)

 3. S. Rozanov. Klarnetikool (kergemad etüüdid)

 4. N. Gurfinkel. Klarnetikool (kergemad etüüdid)

Ansamblitest soovitame kõikides klarnetiõpikutes olevaid

kergemaid duette-triosid vastavalt õpilase võimekusele. Näiteks:

"30 melodier klarinetter" (Rootsi).

Klarnetikoolid:

 1. Regi, A. Klarnetimängu õpetus. I osa.

 2. Adventures in clarinett playing / P. van Bodegraven. -

Inglise k.

 3. Ployhar, D. Den moderna korpsskole. - Rootsi k.

 4. Rozanov, S. Klarnetikool.

 5. Gurfinkel, N. Klarnetikool.

 6. Norbin, J. E. Jag lär mej spela klarinett. - Rootsi k.

 7. Progressive Clarinet method / By A. Scott. - Inglise k.

 8. Norbin, J. E. Klarnetikool. I osa.

Heliredelid: I poolaastal Sol- ja Fa-maoor ühe oktaavi

ulatuses. II poolaastal Sol, mi (kahe oktaavi ulatuses); Fa, re

(kahe oktaavi ulatuses); Do, la (kahe oktaavi ulatuses) kolmkõlad ja nende pöörded 4 noodi kaupa kuni Sol2.

1.2.2. II õppeaasta

Pidev tähelepanu pilli õigele hoiule. Hingamine toimugu

juba muusikaliste fraaside järgi. Jälgida, et keele liikumine

oleks vaba ja minimaalne. (Mitte kurgust kaasa liikudes.) Tihti

selgitada õpilasele, et kurk peab olema pingevaba.

Õppeaasta jooksul õppida: 8-10 erinevat pala, 8-10 etüüdi.

Tasemenäited:

 1. Labajala valss - Eesti rahvaviis

 2. R. Eespere. Siis kui minu vanaema

 3. Laula laula suukene - Eesti rahvaviis

 4. O. Ita. Ema sünnipäev

 5. R. Valgre. Tartu valss

 6. R. Valgre. Narva valss

 7. R. Valgre. Pühapäev Kadriorus

 8. R. Valgre. Saaremaa valss

 9. R. Rodgers. Oo kuis kaunis on hommik

 10. L. van Beethoven. Koopaorav

 11. V. Maikapar. Valss - Poola kogust

 12. Fr. Schubert. Valss - Ungari kogust

 13. Fr. Schubert. Saksa tants - Ungari (Berkesi) kogust

 14. G. F. Händel. Menuett - Berkesi kogust

 15. G. F. Händel. Bouree - Berkesi kogust

 16. Leedu viis - S. Rozanovi koolist

 17. N. Mjaskovski. Kevadine meeleolu

 18. Ukraina hällilaul - S. Rozanovi koolist

 19. E. Grieg. Norra laul - S. Rozanovi koolist

 20. Marss ooperist Võluflööt - S. Rozanovi koolist

 21. Palad kogumikust Easy Performance pieces for clarinett

 22. M. Glinka. Põhjatäht - S. Rozanovi koolist

 23. Cherry pink and apple blossom white - by Loui Cux

 24. D. Weiss. What a wonderful world

Etüüdid:

 1. L. Eerola. 30 etüüdi klarnetile

 2. A. Regi. Klarnetimängu õpetus. I osa (lõpuetüüdid)

 3. A. Stark. 36 kerget etüüdi

 4. A. Presman. Kerged etüüdid klarnetile

 5. L. Kurkevit. Valik etüüde klarnetile. I osa

Ansamblitest:

 30 melodier för tre klarinetter - Rootsi (Suur valik igas

raskusastmes triosid)

Klarnetikoolid:

 1. Regi, A. Klarnetimängu õpetus. I osa.

 2. Rozanov, S. Klarnetikool (valikuliselt).

 3. Getman, V. Klarnetikool.

 4. Norbin, J. E. Jag lär mej spela klarinett (lõpupoolsed

lood).

Heliredelid:

Do-la; Re-si; Fa-re; Si b-sol; Sol-mi + kolmkõlad ja nende

pöörded 4 noodi kaupa 2. okt. ulatuses. Õppida staccato

mänguvõtet.

1.2.3. III õppeaasta

Jälgida, et õpilane mängiks pingevabalt ja et silmade vaade

ei oleks suunatud maha sõrmedele, vaid näo kõrgusele seinale, muidu muutub kohe huuliku asetus ebasobivaks. Sisse viia

punkteeritud rütm ja kuueteistkümnendikud. Noodilugemiseks

kasutada lihtsamaid palasid II kl. repertuaarist. Staccato.

Õppeaasta jooksul õppida: 8-10 erinevat pala; 8-10 etüüdi.

Tasemenäited:

 1. Keskmise raskusega lood klarnetile (väga hea valik

klassikalist)

 2. W. A. Mozart. Ave Verum

 3. C. Saint-Saens. Luik

 4. L. van Beethoven. Sonatiin

 5. D. Kabalevski. Klounid

 6. B. Bartk. Õhtud külas

 7. F. Mendelssohn. Kevade laul

 8. R. Schumann. Unelmad

 9. W. A. Mozart. Külatantsud

 10. L. van Beethoven. Polonees - Ungari Berkesi koolist

 11. W. A. Mozart. Menuett - Ungari Berkesi koolist

 12. J. Haydn. Serenaad - Ungari Berkesi kogust

 13. W. A. Mozart. Jahimeeste koor ooperist Nõidkütt -

Berkesi kogust

 14. F. Chopin. Prelüüd - Berkesi kogust

 15. A. Ljadov. Prelüüd

 16. A. Ljadov. Fuuga - S. Rozanovi klarnetikoolist

 17. N. Rimski-Korsakov. India külaliste laul - S. Rozanovi

klarnetikoolist

 18. G. F. Händel. Largo - S. Rozanovi klarnetikoolist

 19. Serenaad - S. Rozanovi klarnetikoolist

 20. V. Cosma. Only love

Etüüdid:

 1. A. Regi. Klarnetimängu õpetus. II osa etüüdid

 2. L. Eerola. 25 etüüdi klarnetile

 3. G. Demnitz. Elementarschule für Klarinette (kergemad

etüüdid)

 4. N. Gurfinkel. Klarnetikool (kergemad etüüdid)

 5. A. Stark. 36 kerget etüüdi

 6. A. Presman. Valitud etüüdid

 7. S. Rozanov. Klarneti kool (valikuliselt)

Ansamblid:

 1. 30 melodier för tre klarinetten (raskemad)

 2. Threes's a crowd clarinet trios

 3. Londonderry air traditsionaal 4 klarnetile

 4. H. Juurikase seatud triod, kvartetid klarnetile

 5. A. Regi ansambliseaded (koolist)

 6. 15 rahvalikku viisi 3 klarnetile

 7. L. van Beethoven. Kevade kutse 3 klarnetile

 8. Merill Knighton. Väike menuett 4 klarnetile

 9. I. Kratochvil. Klarnetimängu õpik - sellest J. Vanhali

väikesed triod nr. 50, 65, 78, 93 ja 103

Heliredelid: Eelmise aasta heliredelitele juurde õppida:

Mi-maoor ja do-minoor; D7 ja pöörded 4 noodi kaupa; staccato.

1.2.4. IV õppeaasta

Pidev õpilase õige pillihoiu ja tooni jälgimine. Erinevate

strihhide kasutamine: detache, legato, staccato, tenuto.

Trioolide, sünkoopide jne. tutvustamine. Harjutused 6/8; 9/8 ja

12/8 taktimõõdus. Melismide tutvustamine. Orkestripartiide

harjutamine. Lehest lugemiseks kasutada II kl. repertuaari.

Algastme lõpetamisel kasutada eksamil 3 eriilmelist pala. Üks

neist võib olla ka suurvormi osa. Õppeaasta jooksul õppida: 8-10

eriilmelist pala, 8-10 etüüdi.

Tasemenäited:

 1. P. Taikovski. Sõnadeta laul

 2. J. S. Bach. Adagio - Ungari (Berkesi) kogust

 3. J. Haydn. Adagio - Ungari (Berkesi) kogust

 4. F. Schubert. Sõjatants - Ungari (Berkesi) kogust

 5. R. Schumann. Seherezade - Ungari (Berkesi) kogust

 6. W. A. Mozart. Külatantsud - S. Rozanovi klarnetikoolist

 7. K. Weber. Sonatiin

 8. W. A. Mozart. Sonatiin

 9. P. Taikovski. Nokturn

 10. Lina - Eesti tantsud N. Gurfinkeli klarnetikoolist

 11. Kalamees - Eesti tantsud N. Gurfinkeli klarnetikoolist

 12. J. N. Hummel. Valss - Poola kogust

 13. C. M. Weber. Mazurka - Poola kogust

 14. N. tedrin. Nali

 15. D. ostakovit. Romanss

 16. C. Saint-Saens. Luik

 17. W. A. Mozart. Ave Verum

 18. A. Regi. Kolm pala eesti rahv. teemadel (vene

väljaanne)

 19. Keskmise raskusega lood klarnetile

 20. 14 pala klarnetile (kergemad) // The clarinettist's

collection. Book one

Etüüdid:

 1. A. Stark. Valitud etüüdid klarnetile

 2. L. Eerola. 25 etüüdi klarnetile

 3. A. Dolezal. 24 etüüdi klarnetile

 4. G. Demnitzki klarnetikooli raskemad etüüdid

Ansamblid:

 1. James Poveri kogutud ansamblid (triod). I vihik

 2. Klarinetten duos. II osa (Richter'i seaded)

 3. Threes' a crowd clarinet trios

 4. H. Juurika seatud triod, kvartetid

 5. A. Regi ansambliseaded (koolist)

 6. 15 melodier för 3 trumpeter (klarinetter)

 7. Lihtsamad duod, triod, kvartetid kogust Clarinet

sessions fun for two and three four clarinets - by Don Caccel

and L. Gerhart

Heliredelid:

Eelmise õ/a. heliredelite kordamine, juurde õppida

La-maoor ja fa#-minoor; D7 ja >VII7 koos pööretega 4 noodi

kaupa. Staccato ja kromaatiline heliredel.

1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA

1.3.1. V õppeaasta

Õpilase pidev jälgimine tunnis, et säiliks vaba ja kõlav

toon ning pingevaba mäng. Et palade esitamine oleks vaba, väljendusrikas, intonatsioon puhas ja mäng tehniliselt

korrektne. Melismide mängimine ja suurvormide tutvustamine.

Orkestripartiide harjutamine. Lehest lugemiseks kasutada IV õ/a.

noote. Aasta jooksul õppida: 8-10 eriilmelist pala, 8-10 etüüdi.

Tasemenäited:

 1. K. Oginsky. Adagio - Poola kogust

 2. J. Kleczynski. Rondo - Poola kogust

 3. Sonaadid ja parfiitod (sooloklarnetile, venekeelne

kogumik)

 4. Lugusid klarnetile (populaarsete lugude seaded

klarnetile ja klaverile)

 5. M. Moszkovski. Spanische Tänze

 6. A. Regi. Karjuse laul (venekeelsest kogust)

 7. F. Mendelssohn. Adagio (venekeelsest kogust 3. ja 4.

klassile)

 8. L. van Beethoven. Menuett (venekeelsest kogust 3. ja 4.

klassile)

 9. K. Karajev. Adagio (venekeelsest kogust 3. ja 4.

klassile)

 10. D. Pezetti. Presto (venekeelsest kogust 3. ja 4.

klassile)

 11. W. A. Mozart. Rondo (venekeelsest kogust 4. ja 5.

klassile)

 12. A. Blok. 3 akvarelli (venekeelsest kogust 4. ja 5.

klassile)

 13. A. Scarlatti. Sonaat (venekeelsest kogust 4. ja 5.

klassile)

 14. C. M. Weber. Sonatiin (venekeelsest kogust 4. ja 5.

klassile)

 15. A. Vivaldi. Giga - Ungari (Berkesi) kogust

 16. B. Goodmani kogust "Jazz classic" palad (8 tk.)

 17. P. Taikovski. Romanss

 18. G. F. Händel. Andante (venekeelsest kogust 4. ja 5.

klassile)

 19. W. A. Mozart. Rondo - S. Rozanovi klarnetikoolist

 20. G. F. Händel. Aaria variatsioonidega - S. Rozanovi

klarnetikoolist

 21. J. X. Lefevre. Sonaat nr. 1

 22. J. X. Lefevre. Sonaat nr. 2

 23. 14 pala klarnetile (raskemad) // The clarinettist's

collection. Book one

 24. R. Wagner. Adagio - kogust

Etüüdid:

 1. L. Eerola. 25 etüüdi klarnetile

 2. G. Demnitzki klarnetikooli etüüdid (raskemad)

 3. M. Etlik. Valitud etüüdid

 4. L. Kurkevit. Valik etüüde. II osa

 5. Kogumik Studio dresner tanzsinfoniker

Ansamblid:

 1. F. A. Hofmeister. Duette für klarinetten

 2. Threes' a crowd triod

 3. H. Juurika seatud triod, kvartetid

 4. Adagio sostenuto (trio) kuni Fromtrio op. 24

 5. L. van Beethoven. Trio

 6. K. Jenkins. Smokey Joe (kvintett)

 7. James Poveri kogutud ansamblid (triod). II vihik

 8. D. Pedley. Five Folk Tunes (trio)

 9. I. Shekov. Aquarellen. 4. kl.

Heliredelid:

Eelmise õ/a. heliredelite kordamine. Juurde õppida

Mi-maoor ja do#-minoor. D7 ja >VII7. Kolmkõlad koos pööretega 4

noodi kaupa. Staccato ja kromaatiline heliredel.

1.3.2. VI õppeaasta

Pidev töö igapäevaste harjutustega mängutehnika

arendamiseks ja tooni kujundamiseks. Tutvustada ka dässmuusika

rütme. Orkestripartiide harjutamine. Ansamblimäng. Aasta jooksul

õppida: 8-10 eriilmelist pala, ka suurvormi osi; 8-10 etüüdi.

Lehest lugemiseks kasutada V klassi repertuaari.

Tasemenäited:

 1. Debussy for clarinet, 6 pala (kergemad)

 2. J. S. Bach. Sonaadid ja partiitad sooloklarnetile

 3. Solistenparade für Klarinette - Saksa kogu

 4. M. Moszkovski. Spanische Tänze (klarnetile)

 5. S. Prokofjev. Tütarlaste tants liiliatega (venekeelne

kogumik 3.-4. klassile)

 6. D. Pesetti. Presto (venekeelne kogumik 3.-4. klassile)

 7. K. Oginsky. Adagio - Poola kogust

 8. F. Lessel. Menuett - Poola kogust

 9. L. van Beethoven. Sonatiin (venekeelne kogumik 4.-5.

klassile)

 10. W. Gluck. Meloodia (venekeelne kogumik 4.-5. klassile)

 11. M. Glinka. Vokaliis (venekeelne kogumik 4.-5. klassile)

 12. A. Scarlatti. Sonaat re-min. (venekeelne kogumik 4.-5.

klassile)

 13. M. Mussorgski. alunja (venekeelne kogumik 4.-5.

klassile)

 14. Z. Fibich. Pastoraal (venekeelne kogumik 4.-5.

klassile)

 15. I. Karamõev. Intermezzo (venekeelne kogumik 4.-5.

klassile)

 16. B. Goodman. Jazz Classics

 17. A. Gretaninov. Väike süit

 18. L. van Beethoven. Menuett (venekeelne kogumik 3.-4.

klassile)

 19. P. Taikovski. Lillede valss

Etüüdid:

 1. M. Etlik. Valitud etüüdid (meloodilised, tehnilised)

 2. K. Baerman. Valitud etüüdid (saatega)

 3. A. Stark. 40 etüüdi

 4. L. Kurkevit. Etüüdid II osa klarnetile

 5. 31 etudes the developing cl.

Ansamblid:

 1. 12 klarnetiansamblit triost kuni sekstetini (klassika)

 2. W. A. Mozart. Divertisment nr. 1 kolmele klarnetile

 3. J. Haydn. Klarneti sekstett. Katkend Üllatussümfooniast.

Arran. W. Johnson

Heliredelid:

Eelmise aasta heliredelite kordamine. Juurde õppida

La b-maoor ja fa-minoor. D7 ja >VII7 koos pööretega 4 noodi

kaupa. Staccato ja kromaatiline heliredel.

1.3.3. VII õppeaasta

Eesmärgiks on kogu repertuaari tehniliselt vaba ja ilmekas

mängimine. Lõpueksami kava õppimine. Orkestripartiide

harjutamine. Ansamblimäng. Aasta jooksul õppida: 8-10

eriilmelist pala, sealhulgas suurvorme või nende osi, 8-10

etüüdi. Noodilugemiseks kasutada VI klassi repertuaari.

Tasemenäited:

 1. W. A. Mozart. Süit

 2. C. M. Weber. I klarnetikontsert

 3. M. Glinka. Vokaliis (venekeelne kogumik 4.-5. klassile)

 4. C. Debussy. 6 pala klarnetile

 5. V. Ojakäär. Lüüriline sonaat

 6. P. Taikovski. Romanss

 7. P. Taikovski. Ekspromt

 8. B. Kail. Der moderne Jazz-klarnetist

 9. V. Gezler. Verbunk - Ungari (Berkesi) kogust

 10. W. A. Mozart. Tema con Variazione - kogust Klassische

Wortragsstücke

 11. N. Rimski-Korsakov. Kimalase lend

 12. V. Gamalia. Kontsert-intermezzo

 13. Z. Fibich. Pastoraal (venekeelne kogumik 4.-5.

klassile)

 14. M. Mussorgski. alunja (venekeelne kogumik 4.-5.

klassile)

 15. M. Moszkovski. Spanische Tänze

 16. L. Milhaud. Kapriis (venekeelne kogumik 4.-5. klassile)

 17. J. Medins. Romanss

 18. J. S. Bach. Sonaadid ja partiitad sooloklarnetile

(valikuliselt)

Etüüdid:

 1. Kloze. 20 etüüdi

 2. A. Regi. Etüüdid

 3. K. Baermen. 24 etüüdi klarnetile (saatega)

 4. 31 etüüdi klarnetile (ingliskeelne väljaanne)

 5. M. Etlik. Valitud etüüdid

 6. L. Balassa-Berkesi klarnetikooli etüüdid

 7. V. Reiman. Meri laulab. I kl. partii, II kl. partii

Ansamblid:

 1. J. Scherzel. 6 Klarinetten Duette

 2. F. Hausdorfer. Suite vor vier Klarinetten

 3. D. Pedley. Five Folk Tunes (triole)

 4. H. Voxman. Klassikalisi ansambleid. I ja II vihik

 5. R. Lätte. Let's Go - klarneti kvartetile

 6. J. Thompson. Ghalumea Swing - kvartett

 7. F. Hausdörfer. Süit 4 klarnetile

 8. Fr. Kuhlau. Sonatiin 4 klarnetile

 9. G. Jacob. Scherzetto, Pavan ja Hopakk - kvartett

 10. A. Corelli. Allemand - kvartett

 11. C. Debussy. Arabesk nr. 1 - kvartett

 12. B. Eklund. Klarnetikvintett nr. 2

Heliredelid:

Eelmine õ/a. heliredelite kordamine. Juurde õppida:

Re b-maoor ja si b-minoor, Si-maoor ja do#-minoor, D7 ja >VII7

koos pööretega 4 noodi kaupa. Staccato ja kromaatiline

heliredel. Edukamate õpilastega ja edasi õppima minejatega

harjutada kuni 6.-7. võtmemärgini heliredeleid.

 

Lisa 15

kohaliku omavalitsuse huvialakooli

/ muusika- ja kunstikoolide

üleriigilise õppekava juurde

SAKSOFON

1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava

Kuna saksofon on kaalult suhteliselt raske instrument, siis

sõltub tema õppimise alustamine õpilase kehalistest eeldustest -

kasvust, üldfüüsilisest seisundist. Seega ei ole soovitav

saksofonimängu alustada enne üheksandat eluaastat. Pillimängu

segavaks võivad osutuda liiga ees või taga asetsev alalõug, väga

kitsas alumine huul ja ebaühtlase pikkusega hambad.

Antud ainekava on koostatud eeldusel, et õppimise alustaja

on 9-10-aastane. Saksofoniõpinguid hiljem alustanuile tuleks

õppeprogrammi kohandada vastavalt õpilase võimetele ja arengu

tempole.

1.1. ÕPPESISU

Õppeprotsess koosneb kahest osast:

1. Tehniliste oskuste arendamine - töö heliredelite, harjutuste ja etüüdidega. Aasta jooksul peaks õpilane läbi

töötama 10-12 etüüdi. Tehnilised arvestused toimuvad alates 3.

klassist kaks korda aastas ja on hindelised. Arvestuseks tuleb

ette valmistada heliredelid (näit. 1. poolaastal dieesidega, 2.

poolaastal bemollidega) ja kolm etüüdi.

2. Töö repertuaariga - palade, suurvormide ja ansamblitega.

Soovitatav palade arv aastas on 8-10. Õpilaskontsertidel, millest on kohustuslik osa võtta vähemalt 2 korda aastas, tuleb

peast ette kanda kaks eri karakteriga pala.

Oluline koht on ansamblimängul, millega tuleks alustada

juba 1. klassis õpetajaga koos musitseerides. Alates teisest

��ppeaastast tuleks ühel aastal toimuvatest kontsertidest esitada

ansamblipalu (ühe peastmängitava pala asemel). Alates 4.

klassist võiks õpilasel olla võimalik mängida orkestris.

Õppetöö käigus tuleks arvestada veel järgmisi momente:

1. Lehest lugemise oskuse arendamine. Mängida nii soolo-

kui ansamblipalu ning orkestripartiisid. Heliredelite arvestusel

võib teha ka lehest lugemise kontrolli.

2. Kasvatada õpilases vaba ja loomingulist suhtumist

muusikasse ja oma instrumenti. Lihtsamate

improvisatsiooniharjutustega tuleks algust teha juba esimesel

õppeaastal. Oluline on õpilane viia arusaamisele, et muusikat

võib ka ise luua, mitte ainult noodist mängida.

3. Otsida võimalusi õppetöö mitmekesistamiseks (näit.

iseseisvate palade mängimine; play-a-long tüüpi õppematerjali

kasutamine; õpilaste mängu helisalvestamine, andmaks neile

võimalust end kuulata ja analüüsida; väljaspool kooli

esinemisvõimaluste loomine).

1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA

1.2.1. I õppeaasta

Õppimist alustada hingamistehnika väljaarendamisest. 2-4

esimese tunni vältel tuleks töötada ilma pillita, ainult

hingamisharjutustega. Õige suudimi väljakujundamiseks mängida

1-2 tunni vältel ainult huuliku ja pillikaelaga. Instrumendil

mängimist alustada noodist si1, seejärel la1, sol1, do1, fa1, mi1, re1.

Väga oluline on õige pillimänguasend. Jälgida, et õpilasel

ei tekiks valesid pingeid. Algaja ei tohiks puhuda korraga üle

kümne minuti. Pillimängimise vahel oleks soovitatav teha

kehalisi harjutusi. Eriti kaela ja selja piirkonnale, mis pilli

kandmise raskusest tingituna kiiresti väsivad.

1. Helistikud Do, Sol, Fa, la (ainult harmooniline), põhikolmkõla pikk kuju, mängida nii detaches ja legatos.

Esimesel õppeaastal peab õpilane omandama diapasooni do1-do (nii

põhi- kui ka kombineeritud võtted). 10-15 lihtsat harjutust või

etüüdi.

2. Strihhidest kasutusel detache, legato, staccato. Esialgu

võiks mängida lihtsaid tuntud lastelaule (ka kuulmise järgi ilma

noodita, eelnevalt neid lauldes). Kontsertidel esinemine alates

teisest poolaastast.

Tasemenäited:

 1. P. Swann. The Hippopotamus

 2. F. Schubert. Valss

 3. L. Moncton. Come to the Ball

1.2.2. II õppeaasta

Kasutusele võtta terve pilli ulatus; saavutada ühtlane

kandev toon; sforzato jt. aktsentide kasutamine; 3/8 ja 6/8

taktimõõdud.

1. Helistikud Do-la, Sol-mi, Fa-re, Re-si. Lisanduvad

trioolid, lühike arpeggio (3-kaupa grupeerituna), meloodiline

minoor, kromaatiline heliredel. Õppimisel oleva heliredeli

juurde mängida samas helistikus etüüde.

2. 10-12 erineva karakteriga pala.

Tasemenäited:

 1. P. Taikovski. Kurb laul

 2. S. Kisza. Szkice 1 nr. 9

 3. P. Harris. Rondo Giocoso

 4. J. Absil. Parade

1.2.3. III õppeaasta

1. Arvestusel nõutavad helistikud kuni 2 märgini. Lisandub

lühike arpeggio 4 noodi kaupa pööretega.

2. Lihtsamate melismide kasutamine (eellöögid, mordendid).

Tasemenäited:

 1. W. A. Mozart. Ave Verum Corpus

 2. A. Rubintein. Meloodia

 3. S. Kisza. Szkice 1 nr. 2

 4. J. Absil. Spleen; Joyeux depart

1.2.4. IV õppeaasta

1. Arvestusel nõutavad helistikud kuni 3 märgini. Lisandub

D7 põhikuju pikalt, sõltuvalt tasemest võib alustada maooris

tertside mängimist. Tutvuda lihtsamate jazzi rütmide ja

strihhidega ning mängida vastavaid harjutusi.

2. Noorema astme lõpueksam

Kohustuslik esitada peast 3 pala. Üks paladest võib olla

asendatud ansambliga. Eksami kavas võib üks paladest olla

eelnevalt õpilaskontserdil ette kantud.

Tasemenäited:

 1. H. Purcell. Two Bourrees

 2. R. Schumann. Unistustes

 3. M. Petrenko. Valss

1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA

1.3.1. V õppeaasta

1. Helistikud kuni 4 märgini. Lisandub >VII7 põhikuju

minooris, tertsid minooris ja maooris.

2. Tutvuda erinevate jazzi stiilidega ning mängida

vastavaid palu ja ansambleid.

Tasemenäited:

 1. A. Rivtun. Valss

 2. S. Kisza. Skice 1 nr. 10

1.3.2. VI õppeaasta

1. Helistikud 5 märgini. Lisandub D7 ja >VII7 4-kaupa

pööretega, kiirus 40-50 (4 kaheksandikku).

2. Kui suudim on piisavalt välja kujunenud ja toon kandev, võib kõla mitmekesistamiseks hakata kasutama vibratot.

Tasemenäited:

 1. L. Vinci. Sonaat

 2. W. A. Mozart. Rondo in D

 3. A. Rivtun. Romanss

1.3.3. VII õppeaasta

1. Helistikud 6 märgini. Võib tutvuda erinevate laadidega

(pentatoonika, täistoonigamma, dooria, früügia, lüüdia, miksolüüdia), pilli paremaks valdamiseks mängida kromaatiliselt

erinevaid intervalle, akorde jne.

2. Mängida 5-7 teost (soovitatavalt 2 suurvormi). Tutvuda

frullato ja glissandoga, samuti altissimo registriga. Abivõtteid

kasutades võiks õpilane olla suuteline mängima mi3, fa3, fa#3, sol3.

Lõpueksami palad võib valida terve õppeaasta jooksul

mängitute ja kontserdil esitatute hulgast.

Tasemenäited:

 1. J. S. Bach. Aria

 2. P. Bonneau. Suite

 3. G. F. Händel. Sonaat E-duur

 4. J. S. Bach. Sonaat g-moll

Etüüdid:

 A. Ferling. Etjudõ sot. 31 dlja goboja

 M. aponikova. Hrestomatija dlja saksofona alta: gammõ, etjudõ, upranenija 4-6 obut.

 M. Mule. Enseignement du Saxophone

 M. Mule. Dix Huit Exercices on Etudes

 W. Hartmann. Rhythmisch-stilistische Studien für Saxophone

II

Vanema astme lõpetamise nõuded

Tehniline arvestus

1. Helistikud 6 märgini, kiirus 60-70 (4 kaheksandikku).

Nõutavad tertsid, arpeggio 4-kaupa pööretega, maooris D7 ja

minooris >VII7 pööretega. Kõik läbi mängida nii detaches kui ka

legatos.

2. Ette valmistada 3 etüüdi erinevatele tehnikatele, millest eksamil mängida eksamikomisjoni valikul üks.

3. Lehestlugemine - mängida üks 4.-5. klassi tasemega pala

koos klaverisaatega.

Lõpueksam

 1. Suurvorm (võib ette kanda noodist)

 2. Kaks erineva karakteriga pala peast

 3. Ansamblipala

1.4. SOOVITATAV ÕPPEMATERJAL

Koolid

 1. Mihhailov, L. kola igrõ na saksofonje.

 2. HDkansson, K. Dax for sax del 1.

 3. Rivtun, A. B. kola igrõ na saksofonje.

 4. Herrer, P. Saxofonskola.

Etüüdid

 1. Gruber, R. Etyde.

 2. Prali, H. 29 Etudes Progressives.

 3. Lacowe, G. 50 Etudes Faciles & Progressives.

 4. aponikova, M. Gammõ, etjudõ i upranenija : 1-3 godõ

obutenija.

 5. Hartmann, W. Rhythmisch-stilische Studien für Saxophone.

I.

 6. Basic Jazz Conception for saxophone by Lennie Niehaus.

Palad

 1. Absil, J. Cing pieces facilies.

 2. Kisza, S. Szkice Saksoponowe 1.

 3. Harris, D. The Really Easy Sax Book.

 4. Pogson, S. The Way to Rock.

 5. aponikova, M. Hrestomatija dlja saxofona alta : Pjesõ

i ansambli : Nat. obut.

 

Lisa 16

kohaliku omavalitsuse huvialakooli

/ muusika- ja kunstikoolide

üleriigilise õppekava juurde

OBOE

1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava

Oboemängu õppimist on soovitatav alustada 9-11-aastaselt.

1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA

1.2.1. Õppesisu

Õiged algteadmised oboe mängimisel: kehahoiu ja käte

asetus, sõrmede ja keele koostöö, sügav hingamine, õige huulte

asetus ja täpne trosti suhuvõtmine, õhu toe kasutamine, oboe

häälestamine, puhas intonatsioon ja selle parandamise võtted

mängu ajal, fraseerimine ja vabalt musitseerimine, lihtsamate

strihhide kasutamine, enese kuulamine.

Õppetöö tuleb organiseerida nii, et õppeaasta jooksul

toimub kummalgi poolaastal 1 esinemine, kus tuleb mängida 2

erineva iseloomuga pala. (I õ/a. toimub esinemine alles teisel

poolaastal). Õppeaasta lõpeb hindelise esinemisega, kus tuleb

mängida samuti 2 erineva iseloomuga pala. Tehnilisel arvestusel

(alates III õ/a.), mis toimub 2 korda aastas, mängib õpilane sel

poolaastal õpitud heliredelitest ühe duur- ja ühe

moll-heliredeli ning ühe etüüdi. Esinemised ja eksam on

hindelised ning hinne märgitakse tunnistusele. Alates III õ/a.

kuni õppeaja lõpuni on võimalik kasutada 0,5 tundi nädalas

ansamblimängu õpetamisele.

Noorema astme lõpueksamil mängib õpilane 2-3 erineva

iseloomuga pala peast.

1.2.2. I õppeaasta

I õ/a. jooksul õpitakse: 8-10 lihtsat pala (rahvalaulud, lastelaulud või klassikalised lastepalad), 10-12 lihtsat

harjutust või etüüdi, heliredelid ühe märgini (F, G, -Ca), I

astme kolmkõla pikk arpedo.

Tasemenäited:

 1. F. Schubert. Valss

 2. R. Schumann. Marss

 3. J. B. Lully. Lauluke

 4. J. S. Bach. Menuett

 5. F. Schubert. Lendler

 6. R. Schumann. Lauluke

 7. Lastelaulud, rahvalaulud

1.2.3. II õppeaasta

II õ/a. jooksul õpitakse: 8-10 väikest pala, 8-10 lihtsat

harjutust või etüüdi, heliredelid (maoorid ja minoorid) kahe

märgini (kui diapasoon ei võimalda, siis kombineerida või

mängida üle ühe oktaavi).

Tasemenäited:

 1. G. Martini. Gavott

 2. C. M. Weber. Hommikutervitus

 3. P. Taikovski. Vana prantsuse lauluke

 4. I. Puetnikov. Sõnadeta laul

 5. C. M. Weber. Vivace

 6. D. ostakovit. Marss

 7. G. Rossini. Andante sostenuto

 8. J. Brahms. Unemees

1.2.4. III õppeaasta

III õ/a. jooksul õpitakse: 8-10 erineva karakteriga pala, 8

etüüdi, heliredelid (duurid, mollid) 3 märgini:

 1) I astme kolmkõla koos pööretega 4 noodi kaupa;

 2) kromaatiline heliredel.

Ansamblimängu alustada duoga. Aastas õpitakse vähemalt 4

pala. Noodilugemisel kasutada I õ/a. tasemega palu või etüüde.

Õpitakse tegema pala analüüsi (helistik, taktimõõt, vorm).

Õpilane peab tundma kõiki palas esinevaid muusikalisi termineid

(tempod, dünaamika).

Tasemenäited:

 1. G. Fr. Händel. Bourree

 2. R. Schumann. Meloodia

 3. P. Taikovski. Mazurka

 4. J. S. Bach. Polonees

 5. P. Taikovski. Itaalia lauluke

 6. P. Rougnon. Air de Ballet

 7. F. Danzi. Larghetto

 8. F. Büchner. Orientale

 9. G. Rossini. Muusikaline hetk

1.2.5. IV õppeaasta

Põgus tutvumine suurvormidega. Õpilane alustab võimaluse

korral mängu orkestris. IV õ/a. jooksul õpitakse: 7-8 pala, neist üks suurvorm (vähemalt 2 osa), 8 etüüdi, heliredelid 4

märgini:

 1) I astme kolmkõla koos pööretega 4 noodi kaupa;

 2) strihhid - detache, legato, staccato;

 3) kromaatiline helirida;

 4) D7 pikk arpedo (duuris) ja VII7 pikk arpedo (mollis)

aeglases tempos.

Ansamblis võetakse läbi 4 pala aastas. Noodilugemisel

mängitakse II õ/a. tasemega repertuaari ja hakatakse läbi võtma

orkestripartiisid.

Tasemenäited:

 1. G. Fr. Händel. Larghetto

 2. P. Taikovski. Polka

 3. L. van Beethoven. Bagatell

 4. H. R. Sinisalo. 3 miniatuuri

 5. F. Mendelssohn. Sõnadeta laul op. 62 nr. 1

 6. G. Ferlendis. Adagio

 7. R. Strauss. Valss

 8. J. B. Loeillat. Sonaat oboele C-duur

 9. G. Fr. Händel. Kontsert oboele nr. 1 B-duur

 10. T. Albinoni. Kontsert B-duur

 11. J. Barbirolli. Kontsert G. Pergolesi teemadele

Nooremale astmele soovitatavad kogumikud:

 1. Puetnikov, I. Oboekool. Moskva, 1985.

 2. Tolksdorf, A., Rösler, F. Oboekool I. Leipzig, 1978.

 3. Szeszler, T. Oboekool I. Budapest, 1956.

Etüüdid:

 1. Rösler, F. Etüüdid oboele I. Leipzig, 1983.

 2. nieckowski, S. Wybor etiud na oboj I. Poola, 1971.

 3. Wiedermann, L. 37 etüüdi oboele.

 4. Sellner, J. Etüüdid oboele.

 5. Flemming, F. Etüüdid klaverisaatega I.

Palade kogumikud:

 1. Szeszler, T. Oboemuusikat algajatele. Budapest, 1972.

 2. Kubat, A. Leichte Vorttragstücke für Oboe. Praha, 1980.

 3. Puetnikov, I., Krein, M. Palade kogumik oboele.

Moskva, 1962.

 4. Brown, J. Palade kogumik oboele I. Chester Music :

London, 1976.

 5. Arnold, J. Palade kogumik oboele. Amsco Music : USA, 1957.

 6. Verrall, P. Airobics. N. Simrock : London ; Hamburg, 1987.

 7. Sinisalo, H. R. 3 miniatuuri. Moskva, 1951.

 8. Barbirolli, J. Kontserdid. Moskva, 1985.

1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA

1.3.1. Õppesisu

Anda õpilase arenguks mitmekülgseid võimalusi. Mängida

erinevates ansamblites ja orkestrites ning valmistuda

edasiõppimiseks. Põhinõuded: süvenenud ja väljendusrikas

musitseerimine, tehniline vabadus, puhas intonatsioon, teoste

sisu lahtimõtestamine, vormi analüüs. Õpilane esineb kummalgi

poolaastal ühe korra, esitades peast 2 erineva iseloomuga teost.

Tehnilisel arvestusel, mis toimub 2 korda aastas, mängib

õpilane sel poolaastal õpitud heliredelitest ühe duuri ja ühe

molli ning ühe etüüdi. Õppeaasta lõpeb hindelise esinemisega.

Hinne märgitakse tunnistusele.

Tehnilisel eksamil: 1 etüüd komisjoni valikul kolmest

ettevalmistatud etüüdist; 1 duur ja 1 moll kõigist õpitud

heliredelitest.

Õppetöö plaani koostamisel lähtub õpetaja

programminõuetest, kuid võib sellesse teha aastate lõikes ka

suuremaid või väiksemaid korrektuure. Tähtis on lõpptulemus.

Kuidas seda saavutada, oleneb õpetaja pedagoogilisest oskusest

ja taktitundest, lähtudes õpilase individuaalsetest omadustest.

1.3.2. V õppeaasta

Töö toimub tehnilise täiustamise suunas. Melismid.

Repertuaar laieneb suurvormidele. V õ/a. jooksul õpitakse: 6-8

pala, neist 1-2 suurvormi või osa suurvormist, 8 etüüdi

erinevate tehniliste võtete omandamiseks. Heliredelid 5 märgini:

 1) D7 ja VII7 pikk arpedo;

 2) lühike arpedo;

 3) kromaatiline helirida;

 4) strihhid - legato, detache, staccato.

Ansamblites õpitakse 4 pala aastas. Noodilugemisel

kasutatakse III õ/a. tasemega repertuaari ja mängitakse

orkestripartiisid.

Tasemenäited:

 1. J. S. Bach. Fuuga

 2. A. Ljadov. Kurb laul

 3. A. Kljutarov. Pidupäeval

 4. B. Labate. Leebe tuul

 5. E. Tamberg. Aaria

 6. A. Vivaldi. Kontsert oboele a-moll

 7. A. Marcello. Kontsert oboele d-moll

 8. G. Fr. Händel. Kontsert oboele nr. 3 g-moll

 9. A. Ratiunas. Sonatiin

1.3.3. VI õppeaasta

VI õ/a. jooksul õpitakse: 7-8 pala, neist 2 suurvormi, milles on vähemalt 2 osa, 8 etüüdi, heliredelid 6 märgini.

Ansamblimängus õpitakse 4 pala aastas. Noodilugemisel

kasutatakse IV õ/a. tasemega repertuaari.

Tasemenäited:

 1. B. Godard. Legende Pastorale op. 138

 2. H. Tomasi. Danse Agreste

 3. R. Lätte. Müstiline meeleolu

 4. A. Vivaldi. Kontsert oboele C-duur

 5. G. Ph. Telemann. Kontsert oboele c-moll

 6. D. Cimarosa. Kontsert oboele c-moll

 7. V. Bellini. Kontsert oboele

 8. J. S. Bach. Prantsuse süit c-moll

1.3.4. VII õppeaasta

Kõige seniõpitu viimistlemine ja süvendamine. VII õ/a.

jooksul õpitakse: eksamikava, 4-6 etüüdi, heliredelite ja

arpedode viimistlemine kõikides tonaalsustes. Ansamblis

mängitakse 4 teost aastas. Noodilugemisel kasutatakse IV, V õ/a.

repertuaari.

Tasemenäited:

 1. E. Tamberg. Rondo

 2. C. D. von Dittersdorf. Andantino

 3. A. Vivaldi. Kontsert oboele F-duur

 4. G. Ph. Telemann. Kontsert oboele e-moll

 5. G. Jacob. Sonatiin I, II osa

 6. J. Haydn. Kontsert oboele C-duur

 7. C. Saint-Saens. Sonaat oboele

Vanema astme lõpueksam

Eksamikavas mängib õpilane: ühe suurvormi (vähemalt 2 osa)

peast; 2 erineva iseloomuga pala peast. Üks pala võib olla

asendatud ansamblipalaga, mille võib esitada noodist.

Vanemale astmele soovitatavad kogumikud:

 1. Rösler, F. Etüüdid oboele II.

 2. Flemming, F. Etüüdid klaverisaatega II.

 3. Luft, J. H. 24 etüüdi oboele. Edition Peters : Leipzig.

 4. nieckowaki, S. Wybor etiud na oboj II, III. Poola, 1985.

 5. Tolksdorf, A., Rösler, F. Oboekool II.

 6. Szeszler, T. Oboekool II. Budapest, 1965.

 7. Kljutarov, A. 3 pala oboele. Moskva, 1954.

 8. Bartk, B. 3 rahvalaulu. Budapest, 1957.

 9. Telemann, G. Ph. Kontserdid. Moskva, 1982.

 10. Tamberg, E. Muusikat oboele.

 11. Nagy, O. Barokiajastu tantsud. Budapest, 1986.

 12. Unger, H. Muusikat 17. ja 18. sajandist. Leipzig, 1978.

 13. Lavigne, Ph. de. 6 sonaati. Leipzig, 1971.

 

Lisa 17

kohaliku omavalitsuse huvialakooli

/ muusika- ja kunstikoolide

üleriigilise õppekava juurde

FAGOTT

1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava

Fagotimängu õppimist tuleks alustada vastavalt füüsilistele

eeldustele 11-12-aastaselt. Õpilane on kohustatud esinema alates

I õ/a. II poolest vähemalt 3 korda aastas. Tehnilised arvestused

toimuvad 1 kord poolaastas. Esinemisel õpilane esitab

soovituslikult 2 erineva karakteriga pala.

Ilusa tooni ja häälestuse puhtuse huvides alustada tundi

pika noodi (4 lööki) puhumisega kogu pilli ulatuses. Keeletöö ja

mängutehnika arendamiseks soovitame tunni alul mängida staccato

harjutusi ja sekventse.

Kõikide etüüdide ja palade valik on pedagoogile

soovitusliku iseloomuga vastavalt õpilase arengule ja võimetele.

1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA

1.2.1. I õppeaasta

Soovitatav mängu ulatus Mi-do1. Heliredelid - Do, Fa, Sol

(1 okt.). Mängida veerandnootides (portato, staccato ja legato)

+ KK. Etüüdid - 8-10 etüüdi õppeaastas. Palad - 4-6 pala

õppeaastas.

Tasemenäited:

 1. J. Weissenborn. Etüüdid

 2. R. Terjohin. Fagoti kool

 3. G. Ernesaks. Rongisõit

 4. W. A. Mozart. Allegretto

 5. N. Baklanova. Hällilaul

1.2.2. II õppeaasta

Soovitatav ulatus Do-fa1. Heliredelid - kõik maoorid ja

minoorid kuni 1 märgini (2 okt.) + KK. Mängida veerand- ja

kaheksandiknootides. Etüüdid - 8-10 etüüdi õppeaastas. Palad -

4-6 pala õppeaastas.

Tasemenäited:

 1. R. Terjohin. Fagoti kool

 2. J. Weissenborn. Etüüdid

 3. V. Block. Väikeste karupoegade tants

 4. A. Tegnar. Rootsi lastelaul

 5. L. van Beethoven. Koopaorav

1.2.3. III õppeaasta

Soovitatav ulatus Si b-sol1. Heliredelid - kõik maoorid ja

minoorid kuni 2 märgini (2 okt.) + KK. Mängida veerand- ja

kaheksandiknootides. Etüüdid - 8-10 etüüdi õppeaastas. Palad -

4-6 pala õppeaastas.

Tasemenäited:

 1. R. Terjohin. Etüüdid

 2. J. Weissenborn. Etüüdid

 3. L. Milde. Etüüdid

 4. W. A. Mozart. Mailaul

 5. R. Schumann. Lõbus talupoeg

 6. J. Jordan. Tadiki laul

1.2.4. IV õppeaasta

Soovitatav ulatus Si b1-sol1. Heliredelid - kõik maoorid ja

minoorid kuni 3 märgini (2 okt.) + KK pööretega ja D7. Mängida

kaheksandik- ja kuueteistkümnendiknootides. Etüüdid - 8-10

etüüdi õppeaastas. Palad - 4-6 pala õppeaastas.

Tasemenäited:

 1. J. Weissenborn. Etüüdid

 2. K. Bataov, R. Terjohin. Etüüdid

 3. L. Milde. Etüüdid

 4. J. S. Bach. Menuett

 5. R. Schumann. Julge ratsanik

 6. P. Taikovski. Vana prantsuse lauluke

Noorema astme lõpueksam: 3 erineva iseloomuga pala või

sonaadi osa ja pala.

1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA

1.3.1. V õppeaasta

Soovitatav ulatus Si b1-la1. Heliredelid - kõik maoorid ja

minoorid kuni 4 märgini (2 okt.) + KK pööretega, D7 ja >VII7

kaheksandik- ja kuueteistkümnendiknootides. Etüüdid - 8-10

etüüdi õppeaastas. Palad - 4-6 pala õppeaastas.

Tasemenäited:

 1. J. Weissenborn. Etüüdid

 2. K. Bataov, R. Terjohin. Etüüdid

 3. L. Milde. Etüüdid

 4. M. Glinka. Polka

 5. A. Gretaninov. Naljamees

 6. S. Duda. Kevadelaul

 7. W. Gluck. Meloodia

1.3.2. VI õppeaasta

Soovitatav ulatus Si b1-si b1. Heliredelid - kõik maoorid ja

minoorid kuni 5 märgini (2 okt.) + KK pööretega, D7 ja >VII7

kaheksandik- ja kuueteistkümnendiknootides. Etüüdid - 8-10

etüüdi õppeaastas. Palad - 4-6 pala õppeaastas.

Tasemenäited:

 1. J. Weissenborn. Etüüdid

 2. K. Bataov, R. Terjohin. Etüüdid

 3. L. Milde. Etüüdid

 4. M. Mussorgski. Vana kindlus

 5. F. Burgmüller. Tarantella

 6. G. Giordani. Caro Mio Ben

1.3.3. VII õppeaasta

Soovitatav ulatus Si b1-do1. Heliredelid - kõik maoorid ja

minoorid kuni 6 märgini (2 okt.) + KK pööretega, D7 ja >VII7.

Soovitatavalt heliredel tertsides. Etüüdid - 8-10 etüüdi

õppeaastas. Palad - 2-3 pala + eksamikava.

Tasemenäited:

 1. J. Weissenborn. Etüüdid

 2. K. Bataov, R. Terjohin. Etüüdid

 3. L. Milde. Etüüdid

 4. J. Fucik. Vana toriseja

 5. T. Sygietynsky. Bandoska

Lõpueksamil

 1. Suurvormi osa (1 osa kontserdist või 2 osa sonaadist või

sonatiinist);

 2. 2 pala.

Tasemenäited:

 1. A. Vivaldi. Kontserdid

 2. B. Marcello. Sonaadid

 3. G. F. Telemann. Sonaadid

 4. W. A. Mozart. Kontsert

Koolid

 1. R. Terjohin. Fagoti kool

 2. R. Dziegielewski. Fagoti kool

 3. H. Laszlo. Fagoti kool I ja II

 4. L. Hara. Fagoti kool I ja II

Etüüdid

 1. J. Weissenborn. Etüüdid

 2. K. Bataov, R. Terjohin. Etüüdid

 3. B. Komarovski. Valitud etüüdid

 4. L. Milde. Etüüdid

Palad

 1. R. Terjohin. Kogumik

 2. N. Stroka. Fagott (1.-4. kl.)

 3. R. Terjohin. Nõukogude heliloojate palad

 

Lisa 18

kohaliku omavalitsuse huvialakooli

/ muusika- ja kunstikoolide

üleriigilise õppekava juurde

TROMPET

1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava

Käesoleva ainekava koostamisel on lähtutud maailmas

enamlevinud õpetamismetoodikatest, millega õnnestub

järjekindlalt ja loogiliselt õige algõpetuse põhimõtteid

järgida. Algõpetuses läbilastud vead võivad hiljem palju

segadust tekitada, kuna valed mänguvõtted on sageli õigetest

palju kiiremad juurduma, väärharjumustest vabanemine on aga

sageli küllaltki raske. Trompeti ja üldse vaskpillimängu

õppimisel peab olema kannatust ja aega, vältimaks lubamatut

kiirustamist pillimängu algvõtete omandamisel.

1.1. ÕPETUSE EESMÄRGID

Trompetimängijaks saamise põhieeldusteks on musikaalsus, terane taip ja hea füüsiline ettevalmistus. Eesmärgiks mängu

õppimisel ei pea olema mitte niivõrd lihaste jõu kui nende

maksimaalse vabaduse saavutamine. Mida tasakaalustatum ja vabam

on lihaste töö, seda enam aitavad nad kaasa kvaliteetse tooni ja

hea tehnika omandamisel.

Õpetaja peab tundma õigeid trompetimängu põhimõtteid, et ta

suudaks suunata õpilast nii, et õiged mänguvõtted omandataks

kiiremini ja väiksema vaevaga. Trompeti algõpetuse põhimõtteks

on: füüsiliselt kergete harjutuste ja repertuaariga, mis ei

kurna mänguaparaati, tuleb kindlustada õigete mänguvõtete

omandamine. Tundides läbivõetav materjal peab õpilasele olema

sedavõrd arusaadav ja jõukohane, et ta ka iseseisvalt töötades

suudaks saavutada täiusliku tulemuse.

Eeldused õigete mänguvõtete omandamiseks loob õppeprotsessi

algusest alates teadlik ja järjekindel tegelemine igapäevaste

harjutustega (hingamis- ja puhumisharjutused, legatoharjutused, huulte tööd ja keeletehnikat arendavad harjutused). Nende

harjutustega tegelemise eesmärgiks on anda õpilastele mugavuse

ja kindluse tunne, mida kogu õppeprotsessi käigus süvendatakse.

Tööd harjutustega ei tohi mingil juhul asendada ainult etüüdide

ja palade mängimisega, kuna nende erinevus on põhimõtteline:

etüüdide mängimisel on õpilase tähelepanu koondatud põhiliselt

tehniliste võtete omavahelisele seostamisele, harjutustes aga

kindla tehnilise võtte täiuslikule omandamisele. Õpilast tuleb

õpetada iseseisvalt töötama täie efektiivsusega, kuna lihtsalt

tundide kaupa harjutamine on vaid füüsiline pingutus, mis ei

taga erilist edu. Kogu harjutuste tasandil tehtava töö eesmärk

on saavutada kaunis toon ja ladus tehnika, et muusikaliselt

veenvalt ja väljendusrikkalt esitada muusikateoseid.

Muusikateose peab kõigepealt omandama tehniliste harjutuste

tasandil. Kunstiline kujund sünnib esmalt mängija kujutluses, mis seejärel omandatud tehniliste võtete baasil edasi antakse.

Ainekava järgimine ei pea muutuma eesmärgiks omaette.

Tähtsaim on taotlus, et trompetit mängitaks õigesti ja hästi, nii et see lõpptulemusena pakuks kauneid elamusi ning rahuldust

nii õppijale kui õpetajale.

1.1.2. Õppesisu

Trompetit asutakse õppima 8-9-aastaselt, kui esimesed

jäävhambad on kindlalt väljaarenenud. Kui trompetimängu asutakse

õppima hiljem (11-12-aastaselt), võib ainekava koondada 5

aastale. Hiljem õppima asunu on füüsiliselt arenenum ja omab

sageli ka muusikalisi algteadmisi, mistõttu tema erialane areng

võib olla kiirem. See aga ei tähenda, et midagi olulist võib

pillimängu õppimisel vahele või ära jätta. Õiged mänguvõtted

tuleb omandada kindlalt ja põhjalikult, areng peab olema

loomulik, mitte forsseeritud.

Õppetöö tuleks organiseerida nii, et õppeaasta jooksul

toimuks kummalgi poolaastal üks esinemine. Õppeaasta lõpeb

klassi lõpueksamiga (hindeline), kavas võiks olla kaks

eriilmelist muusikateost. Õppeaja keskel, noorema astme lõpus, toimub üleminekueksam pisut suurema kavaga - 3 eriilmelist

muusikateost. Õppeaeg trompeti erialal lõpeb lõpueksamiga, kus

kavas peaks olema 3 eriilmelist muusikateost (näit. osa

suurvormist ja 2 pala).

Heliredelite õpetamisel järgida kõiki õige koolituse

põhimõtteid, mitte lasta neid õpilastel mängida kiiremini ega

kõrgemalt kui antud arenguetapil see on võimalik. Ka 1 oktaavi

ulatuses aeglaselt mängitud heliredel peab vastama kõigile

õigete mänguvõtetega mängitava tunnustele: kaunis toon, pingevabadus ja selge artikulatsioon. Alates 3. klassist

korraldada kord poolaastas tehniline arvestus, kus saaks

kontrollida heliredelite ja etüüdide esitust.

Ansamblimänguga tuleb hakata tegelema juba alates I

klassist, mängides alguses koos õpetajaga, hiljem sobivas

koosluses kaasõpilastega. Järgides lääne puhkpillikoolituse

põhimõtteid, on väga tähtis õppeprotsessis ansamblimängu osa

suurendamine. Eksamid toimuvad analoogiliselt erialaeksamitega -

üleminekueksamid ja lõpueksam.

Kooli orkestriklassis mängitav repertuaar peab olema

õpilastele jõukohane ja soodustama nende erialast arengut.

1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA

1.2.1. I õppeaasta

Põhinõue: õige mänguvõte on trompetimängu alus. Kogu

tähelepanu tuleb keskendada õigete mänguvõtete omandamisele, õpetades õpilast õigesti sisse hingama ja puhuma, pilli hoidma

ja tooni tekitama.

Tasemenäited:

 Ots, A. Trompetimängu õpetus algajaile. Tallinn, 1985. -

I-VI tund.

 Ots, A. Trompetikool I. Tallinn, 1996.

 Varasdy, Nagyvan, Sztan. Trompetikool I. Budapest, 1985. -

Palad ja harjutused 1-100.

 Tumov, L. Trompetisti esimesed sammud. Moskva, 1990.

 Vaigl, M., Krcma, J. Trompetikool. Praha, 1967. - I osa.

Palad ja harjutused 1-50.

 A. Mozart. Allegretto

 D. Kabalevski. Väike polka

 L. Gazizov. Lõbus jalakäija

 M. Brodzky. Mailaul; Prantsuse laul

 Rahva- ja lastelaulud sobivas ulatuses ja helistikes

Heliredelid C-, G-, F-duur; a-moll.

1.2.2. II õppeaasta

Kogu tähelepanu tuleb jätkuvalt keskendada õigete

mänguvõtete kindlale omandamisele. Jälgige pilli õiget hoidu, õiget hingamist ja puhumist, tegelege legato harjutustega, lahtimängimise ja keele (mitte staccato) harjutustega.

Tasemenäited:

 Ots, A. Trompetimängu õpetus algajaile. Tallinn, 1985. -

VI-VII tund.

 Ots, A. Trompetikool II. Tallinn, 1996.

 Varasy, Nagyivan, Sztan. Trompetikool I. Budapest, 1985. -

Palad ja harjutused 100-150.

 Tumov, L. Trompetisti esimesed sammud. Moskva, 1990.

 Vaigl, A., Krcma, J. Trompetikool I. Praha, 1967.

 Rahvalaulud ja lastelaulud sobivas ulatuses

 A. Ots. Trompetimängu õpetus algajaile:

 Vana inglise laul

 Vana iiri laul

 Vana inglise rahvalaul

 J. Pierpont. Aisakell

 R. B. Bucley. Laul

 S. Foster. Vana koer

Erinevatest kogumikest:

 J. Krieger. Menuett

 J. B. Lully. Laul

 L. van Beethoven. Võlulill

 V. Kalinnikov. Kurg

 S. Bolotin. Teele

 I. Bogar. 2 ungari tantsu

 Tehhi rahvalaul - Anneke

 P. Taikovski. Vana prantsuse lauluke; Vene laul

 Vanad tantsud ja meloodiad (J. Kalinowski kogumik) nr. 1-5, 7

 J. Brahms. Hällilaul (Do)

Heliredelid D-, A-, B-duur; h-moll.

Soovitatav vabalt mängida ulatuses C2.

1.2.3. III õppeaasta

Jälgige, et ulatuse suurenedes ei ilmneks segavaid pingeid

ja kramplikkust, et mängides säiliks mugavuse ja füüsilise

vabaduse tunne. Igapäevaste harjutustega arendage puhumise ja

legato tehnikat, keeletehnikat, algteadmisi staccatost. Tegelege

punkteeritud rütmide ja kuueteistkümnendikkudega.

Tasemenäited:

 Ots, A. Trompetimängu õpetus algajaile. Tallinn, 1985. -

VII-VIII tund.

 Varasy, Nagyivan, Sztan. Trompetikool I. Budapest, 1985. -

Palad ja harjutused 150-200.

 Tumov, L. Trompetisti esimesed sammud. Moskva, 1990.

 Vaigl, A., Krcma, J. Trompetikool I. Praha, 1967.

 Hering, S. 50 lihtsat etüüdi.

 A. Ots. Trompetimängu õpetus algajaile:

 T. Susato. Rondo ja Saltarello

 D. L. Milan. Kaks tantsu

 L. van Beethoven. Teekonnalaul

 W. A. Mozart. Valss

 Vana tants - Polka

 V. Pikul. Malehobuste marss

 R. Evans. Hõbedased kellad

 Traditsionaal

 Spirituaalid

 S. Foster. Laul

 H. Mancini. Kuu jõgi

Erinevatest kogumikest:

 A. Hataturjan. Andantino

 H. Purcell. Trompeti hääl

 L. van Beethoven. Koopaorav

 Itaalia laul - Santa Lucia

 A. Vaigl, J. Krcma. Marss

 E. Mägi. Sarvelugu

Heliredelid 2 võtmemärgiga. Vabalt mängitav ulatus E2.

1.2.4. IV õppeaasta

Õige mänguvõte peaks põhiliselt olema omandatud. Tuleb

jälgida, et õpilane ei mängiks repertuaari, kus esineb kõrgemaid

noote või tehnilisi liike, mida ta pole veel harjutuste tasandil

omandanud. Ainult sel viisil saab säilitada õige mänguvõtte.

Tähtis on, et omandatud ulatus oleks täiuslikult kasutatud.

Kasutage erinevaid strihhe: detache, legato, staccato, tenuto.

Tegelge triooli, sünkoobi, 6/8 ja 9/8 taktimõõduga.

Tasemenäited:

 Ots, A. Trompetimängu õpetus algajaile. Tallinn, 1985. -

IX-X tund.

 Vaigl, A., Krcma, J. Trompetikool I. Praha, 1967.

 Hering, S. 50 lihtsat etüüdi.

 Vurm, V. 45 kerget etüüdi.

A. Ots. Trompetimängu õpetus algajaile:

 V. Stolokov. Muinasjutt; Nali; Ballaad; Lastekontsert

 R. Schumann. Julge ratsanik

 J. Herman. Hallo, Dolly

 S. Joplin. Vahtralehe raag

Erinevatest kogumikest:

 P. Taikovski. Itaalia lauluke

 M. Blanter. Hällilaul

 W. A. Mozart. Kevadeigatsus; Hällilaul

 H. J. Krumpfer. Variatsioonid Ph. E. Bachi teemal

 G. Verdi. Marss oop. Aida

 G. Rossini. Marss oop. Wilhelm Tell

 W. A. Mozart. Menuett oop. Don Juan

 Tehhi rahvaviis - Karjus

 V. Kossenko. Skertsiino

 H. Purcell. Trompeti hääl ja aaria

 G. Fr. Händel. Menuett

 F. Couppey. Bourree

 D. Kabalevski. Vana tants

Heliredelid 3 võtmemärgiga. Vabalt mängitav ulatus kuni F2.

 

1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA

1.3.1. V õppeaasta

Õpilase arengu tagab järjekindel tegelemine igapäevaste

harjutustega, et täiustada tehnilisi oskusi. Tuleb tagada, et

õpilase mängus säiliks vabaduse ja mugavuse tunne.

Tasemenäited:

 Ots, A. Trompetimängu õpetus algajaile. Lk. 108-121.

 Hering, S. 50 lihtsat etüüdi.

 Vurm, V. 45 kerget etüüdi.

 A. Mozart. Sonatiin (F)

 D. ostakovit. Hällilaul

 B. Pergolesi. Sitsiliana

 C. Gounod. Marss oop. Fauste; Serenaad

 F. Schubert. Barkarool; Serenaad

 F. Liszt. Armuunelmad

 A. R. Ranger. Karneval Veneetsias

 C. M. Weber. Kutse tantsule

 D. Scarlatti. Sitsiliana

 P. Taikovski. Napoli tants balletist Luikede järv

 A. Vaigl, J. Krema. Väike sonatiin

 D. Kabalevski. Klounid; Skertso; Sonatiin

 J. S. Bach. Gavott

 M. Reger. Õhtulaul

 S. Scott. Ballaad

 O. Respighi. Lumesadu

 L. van Beethoven. Sonatiin

4 võtmemärgiga heliredelid, D7, >VII7, kromaatiline

heliredel. Vabalt mängitav ulatus kuni G2.

1.3.2. VI õppeaasta

Jätkub töö igapäevaste harjutustega, et täiustada tooni ja

mängutehnikat.

Tasemenäited:

 Ots, A. Metoodilised nõuanded ja igapäevased harjutused

trompetimängijale. Tallinn, 1987.

 Vurm, V. Etüüdid.

 Hering, S. Etüüdid.

 Arban, T. B. Trompetikool.

 G. Fr. Händel. Sonaat in F op. 1 nr. 11

 A. Corelli. Sonaat in F

 J. Kunhau. La Gioia degl' Israeliti

 G. B. Martini. Gavott

 G. B. Bononcini. Rondo

 F. Schubert. Ave Maria

 B. Asafjev. Skertso sonaadist trompetile

 I. Bobrovski. Skertsiino

 S. Bolotin. Tarantella

 A. Spendiarov. Romanss

 F. Poulenc. Pastoraal

5 võtmemärgiga heliredelid, D7, >VII7, kromaatiline

heliredel.

1.3.3. VII õppeaasta

Eesmärgiks on mängida kogu repertuaari kauni tooniga ja

tehniliselt ladusalt.

Tasemenäited:

 Ots, A. Metoodilised nõuanded ja igapäevased harjutused

trompetimängijale. Tallinn, 1987.

 Vurm, V. Etüüdid.

 Hering, S. Etüüdid.

 Arban, J. B. Trompetikool.

 P. Baldassari. Sonaat

 R. Valentino. Sonaat

 J. B. Loiellet. Sonaat I, II osa

 G. Ph. Telemann. Fantaasia

 O. Ariosti. Sonaat

 J. S. Bach C C. F. Gounod. Ave Maria

 D. Scarlatti. Alidori aaria

 J. Mattheson. Saraband

 Ch. Nichelmann. La Tendre

 W. A. Mozart. Sonatiin

 S. Prokofjev. Tarantella

 L. Tumov. Õonglöör

 L. Anderson. Trompetisti hällilaul

Heliredelid 6-7 võtmemärgini, D7, >VII7 erinevate tempode

ja strihhidega.

 

Lisa 19

kohaliku omavalitsuse huvialakooli

/ muusika- ja kunstikoolide

üleriigilise õppekava juurde

TROMBOON

1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava

1.1. ÕPPESISU

Tromboonimängijaks saamise põhieeldusteks on musikaalsus, terane taip ja hea füüsiline ettevalmistus.

Eesmärgiks on lihaste maksimaalse vabaduse saavutamine.

Mida tasakaalustatum ja vabam on lihaste töö, seda enam aitavad

nad kaasa kvaliteetse tooni ja hea tehnika omandamisele.

Soovitatav on järjekindel hingamis-puhumislihaste treening

- võimlemine, õppides tunnetama õhu liikumist (voolavust) ja

kopsumahu kasutamist.

Tööd harjutustega ei tohi asendada ainult etüüdide ja

palade mängimisega, kuna harjutustes on tähelepanu koondatud

kindlate tehniliste võtete täiuslikule omandamisele. Õpilasi

tuleb õpetada iseseisvalt töötama täie efektiivsusega.

Kunstiline kujund sünnib esmalt mängija kujutluses, mis

omandatud tehniliste võtete baasil edasi antakse.

Trombooni asutakse õppima 10-15-aastaselt, vastavalt

eeldustele ka nooremas vanuses. Soovitav on õppida eelnevalt

mingit tempereeritud häälestusega instrumenti ja osaleda

solfedo-rütmika tundides. Algõppes kasutada tenorit-baritoni

või 7-8-aastaselt isegi orkestri alti, kui ei ole võimalust

omada alt-trombooni, mis on kergem ja väiksem tenorist.

Hiljem õppima asunu võib küll kiiremini edasi jõuda, kuid

kõik mänguvõtted tuleb omandada kindlalt ja põhjalikult, areng

peab olema loomulik, mitte forsseeritud.

Õppetöö organiseerida nii, et õppeaasta jooksul toimub

kummalgi poolaastal üks kohustuslik esinemine ja rida

esinemisvõimalusi koolis või väljaspool kooli. Iga õppeaasta

II-VII lõpeb akadeemilise kontserdiga (hindeline), mille kavas

on 2 eriilmelist muusikateost. Õppeaja keskel, noorema astme

lõpus, toimub üleminekueksam pisut suurema kavaga - 3

eriilmelist muusikateost. Õppeaeg trombooni erialal lõpeb

lõpueksamiga, mille kavas peaks olema 3 eriilmelist muusikateost

(näit. osa suurvormist ja 2 pala).

Heliredelite õpetamisel järgida kõiki õige koolituse

põhimõtteid, mitte lasta õpilastel mängida kiiremini ega

kõrgemalt kui antud arenguetapil võimalik. Ka 1 oktaavi ulatuses

aeglaselt mängitud heliredel peab vastama kõigile õigete

mänguvõtetega mängitava tunnustele: kaunis toon, pingevabadus ja

selge artikulatsioon.

Alates 3. õppeaastast korraldada kord poolaastas tehniline

arvestus, kus saaks kontrollida heliredelite ja etüüdide

esitust.

Ansamblimänguga alustada juba I õppeaastal, mängides

alguses koos õpetajaga, hiljem sobivas koosluses kaasõpilastega.

Järgides lääne puhkpillikoolituse põhimõtteid, on väga tähtis

õppeprotsessis ansamblimängu osa suurendamine. Soovitav on teha

lõpueksam ka ansamblimängus.

Kooli orkestriklassis mängitav repertuaar peab olema

õpilastele jõukohane ja soodustama nende erialast arengut.

1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA

1.2.1. I õppeaasta

Õige mänguasend ja võte on õppimisel tromboonimängu

aluseks, mis sõltub palju igapäevastest füüsilistest

harjutustest, aitamaks tunnetada vajalike lihaste tegevust (jõu

koondumist, kasutamise suunda, vabastamist). Kogu tähelepanu

tuleb keskendada õigete mänguvõtete omandamisele, õpetades

õpilast õigesti sisse hingama, puhuma, pilli hoidma ja tooni

tekitama.

Tasemenäited:

Tenor-baritonile

 1. Ots, A. Trompetimängu õpetus algajaile. Tallinn, 1985.

I-VI tund.

 2. Ots, A. Trompetikool I. Tallinn, 1996.

 3. L. Tumov. Trompetisti esimesed sammud. Moskva.

 4. M. Vaigl. Trompetikool. Praha, 1967. I osa. - Palad ja

harjutused 1-50.

 5. S. Feldstein. Samatra Band Student.

 6. N. Heinrichsen. First band Book.

 7. W. A. Mozart. Allegretto

 8. D. Kabalevski. Väike polka

 9. L. G. Gazazov. Lõbus jalakäija

 10. M. Borodzky. Mailaul; Prantsuse laul

 11. Rahva- ja lastelaulud sobivas ulatuses ja helistikus

Heliredelid C-, G-, F-duur, a-moll.

Tromboonile

 1. Uber, D. Metoodika tromboonile I-IV.

 2. Pichaurean, G. Preamble First Album for the Trombonist.

 3. Zeinalova, M. Kogutud etüüdid // Album noorele

trombonistile. Moskva, 1987. 1-12 lk.

 4. Soosõrv, T. Trombooniõppe metoodika.

 5. D. Kabalevski. Väike polka

 6. J. Brahms. Sepp

 7. H. Albert. Andante

 8. J. B. Lully. Menuett

Heliredelid Si b-, Fa-maoor. Ulatus Fa-re.

1.2.2. II õppeaasta

Jätkuvalt pöörata tähelepanu füüsilistele harjutustele, mis

peaksid muutuma harjumuseks ja kuuluma lahtimängu hulka.

Keskenduda õigete mänguvõtete kindlamale omandamisele. Jälgige

pilli õiget hoidu, õiget hingamist ja puhumist, tegelge keele

harjutustega mitte unustades toonikultuuri.

Tasemenäited:

Tenor-baritonile

 1. Ots, A. Trompetimängu õpetus algajatele. Tallinn, 1985.

- VI-VII tund.

 2. Ots, A. Trompetikool II. Tallinn, 1996.

 3. Tumov, L. Trompetisti esimesed sammud. Moskva, 1990.

 4. Vaigl, A. Trompetikool I. Praha, 1967.

 5. Rahva- ja lastelaulud sobivas ulatuses

 6. A. Otsa kogumikust:

 Vana inglise laul

 Vana iiri laul

 I. Pierpont. Aisakell

 R. B. Buchy. Laul

 S. Foster. Vana koer

 7. Vanad tantsud, meloodiad (J. Kalinovski kogumik) Nr. 1-7

Heliredelid B-, D-duur. H-, g-, d-moll. Soovitav ulatus

mi2.

Tromboonile

 1. Manzuo, L. Tromboonikool.

 2. Hejda, M. Algõpetus tromboonile.

 3. Zeinalova, M. Album noortele trombonistidele; Kogutud

etüüdid; Kogumik Maagiline tromboon.

 4. G. P. Telemann. Con moto

 5. L. Mozart. Trompeti hääl

 6. A. T. Gretaninov. Rahvalaul

 7. L. van Beethoven. Pidulik laul

 8. F. Schubert. Ecossaises

 9. Lastelaulud sobivas ulatuses

Heliredelid Si b-, Mi b-, La b-maoor, sol-minoor. Soovitav

mänguulatus Fa-es1.

1.2.3. III õppeaasta

Vastava füüsilise arengu korral on soovitatav minna üle

trombooni õppimisele, kui ei ole eesmärki lasta õpilasel

lõpetada eufooniumiga. Suuremat tähelepanu pöörata igapäevastele

harjutustele ja iseseisvale tööle kodus. Jälgige, et ulatuse

suurenedes ei ilmneks segavaid pingeid ega kramplikkust, et

mängides säiliks mugavuse ja füüsilise vabaduse tunne.

Igapäevaste harjutustega arendada puhumise ja legato tehnikat, keele tööd. Tegelge punkteeritud rütmide ja

kuueteistkümnendikega.

Tasemenäited:

 1. Venglovski, V. Igapäevased harjutused; Kogutud etüüdid.

 2. Gedike, A. Klassikaliste palade kogumik.

 3. Müller, H. Palade kogumik.

 4. Colin, C. Suudimi paindlikkus : Mänguulatus Fa-fa1.

 5. P. Taikovski. Väike prantsuse lauluke

 6. J. Haydn. Andante

 7. E. Matei. Saraband

 8. L. Buthovera. Largo

 9. D. ostakovit. Hällilaul

 10. J. P. Rameau. Menuett

 11. F. Steiner. Palade kogumik. 4 pala

Heliredelid 2 võtmemärgini.

1.2.4. IV õppeaasta

Õige mänguvõte peaks põhiliselt olema omandatud, kui

alustati tromboonil esimesest klassist. Tuleb jälgida, et

õpilane ei mängiks repertuaari, kus esineb kõrgemaid noote või

tehnilisi võtteid, mida ta pole veel harjutuste tasandil

omandanud. Ainult nii säilib õige mänguvõte. Tähtis on omandatud

ulatuse täiuslik kasutamine. Kasutage erinevaid strihhe:

detache, markato, legato, tenuto, staccato. Tegelge triooli, sünkoobi, 6/8 ja 9/8 taktimõõduga.

Tasemenäited:

 1. Hering. Etüüdide kogumik.

 2. Maagiline tromboon : Kogumik.

 3. Steiner. Trombooni kool : Kogumik. 8-10 pala.

 4. Müller. Palade kogumik.

 5. Feldstein, O'Reilly, J. Jamaha ansambli-orkestri mängu

kool.

 6. Matey. Tokaata

 7. Habicht. Marsi tempos

 8. Pergolesi. Aaria

 9. Ravel. Pavaan

 10. L. van Beethoven. Marsi laul

 11. Haydn. Andante

 12. Kosenko. Scherzino

Heliredelid 3 märgini.

1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA

1.3.1. V õppeaasta

Õpilase arengu tagab järjekindel tegelemine igapäevaste

harjutustega, et täiustada tehnilisi oskusi. Tuleb tagada

õpilase mängus vabaduse ja mugavuse tunne.

Tasemenäited:

 1. Zeinalova, M. Kogutud etüüdid.

 2. Venglovski, V. Igapäevased harjutused.

 3. Gedike, A. Seatud klassikaliste palade kogumik.

 4. Müller, H. Palade kogumik.

 5. Grigorjev, B. Kogutud etüüdid ja palad.

 6. G. Fr. Händel. Samson - aaria

 7. A. Gedike. Tants

 8. M. Rakov. Laul

 9. G. Bononcini. Rondo

 10. I. Matteson. Saraband

Vabalt mängitav ulatus Fa-fa1. Heliredelid 4 märgini

maoorid ja minoorid, >VII7.

1.3.2. VI õppeaasta

Jätkub töö igapäevaste harjutustega, et täiustada tooni ja

mängutehnikat.

Tasemenäited:

 1. Vengolovski, V. Igapäevased harjutused.

 2. Colin, C. Suudimi paindlikkusharjutused.

 3. Grigorjev, B. Etüüdide ja palade kogumik.

 4. Müller, H. Palade kogumik.

 5. Hering, S. Etüüdide kogumik.

 6. Müller, R. Trombooni tehnika kool.

 7. P. Taikovski. Kamarinskaja

 8. M. Glinka. Hispaania laul

 9. D. ostakovit. Intermezzo

 10. F. Malige. Meditatsioon; Menuett

 11. R. Hofmann. 4 pala Concone teemal

Vabalt mängitav ulatus Mi-sol1. Heliredelid 5 märgini

maoorid KK pööretega, 4 märgini minoorid, D7 ja >VII7.

1.3.3. VII õppeaasta

Eesmärgiks on mängida kogu repertuaar kauni tooniga ja

tehniliselt ladusalt.

Tasemenäited:

 1. Venglovski, V. Kogutud etüüdid.

 2. Grigorjev, B. Etüüdide kogumik.

 3. Müller, H. Palade kogumik.

 4. A. Corelli. Adagio

 5. V. Vivaldi. Allegro

 6. J. S. Bach. Andante

 7. F. Schubert. Hommikune serenaad

 8. E. Böhemann. Sonatiin

 9. S. Siora. Jazzwalzer

 10. F. Malige. Väike kontsert

 11. J. Haydn. Allegro

 12. J. S. Bach. Ariooso

 13. S. Rahmaninov. Prelüüd

 14. B. Marcello. Sonaadid

Heliredelid 5-6 märgini, D7 ja >VII7 erinevate tempodega.

 

Lisa 20

kohaliku omavalitsuse huvialakooli

/ muusika- ja kunstikoolide

üleriigilise õppekava juurde

METSASARV

1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava

Metsasarvemängule nagu kõikidele teistele helikunstidele

tuleb läheneda väga loominguliselt, pöörates erilist tähelepanu

sõnale "mängima". Allpool loetletud nõuded ei ole dogmad, vaid

ideaaltingimustes (kui õpilane piisavalt, targalt ja

analüüsivalt harjutab) rakenduv nägemus, mis loomulikult ei

apelleeri absoluutsele tõele. ��pilase arengu mõõduks on tema

suutlikkus tulla toime vastava etapi nõuetega, kusjuures

forsseeritud ja mehaaniline üleminek ühelt etapilt teisele ilma

eelnevat omandamata on ebaotstarbekas ja pikemas perspektiivis

isegi kahjulik.

Rõhutada kujundliku mõtlemise osatähtsust õpilase arengus

ning oskust näha nootide taha, mida saab edukalt arendada läbi

emotsionaalsuse.

1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA

1.2.1. I õppeaasta

F-sarve aplikatuur, korrektne toonitekitamine 1. oktaavis.

Väikesed kolmkõlad (c1-e1-g1) poole tooni kaupa alla (kuni

võtteni 123) ning üles (kuni f1-a1-c2) legatos ja keelega.

Heliredelid (C, B, A, As, G, Fis, H - sellises järjekorras

tundub heliredelite omandamine kõige kergem) ning nende

kolmkõlad. Etüüdid (1,5 oktaavi ulatuses), mis arendavad

aktiivset õhuliikumist ning registri kõlaühtlust. Palad 1.

oktaavi ulatuses.

Tasemenäited:

 J. S. Bach. Aaria c-moll (F. Shollari kool)

 A. Klishansi ja H. Wessmani kogumikud

 Ühel noodil põhinevad palad

 Rahvalaulude töötlused

 Ansamblid (intervallide ja unisooni mängimine)

1.2.2. II õppeaasta

Väikesed kolmkõlad alla kuni C-E-G ning üles kuni c2-e2-g2

nii legatos kui keelega (kui nii kõrgele ei saa, pole ka midagi, peaasi on mitte forsseerida). Kõik maoorsed heliredelid

(soovitav õpetamise järjekord kromaatiline - des, de, es, e, f).

Etüüdid ja harjutused (ulatuse piires vastavalt 2,5 oktaavi), mis ei peaks olema vahendiks selle ulatuse saavutamiseks, vaid

ainult kinnistaks saavutatut. Palad, mis ei vaja maksimaalset

ulatust, kuid on sellele lähedased.

Tasemenäited:

 J. Kofroni. Jutustus

 G. Lully. Menuett

 A. Klishansi kogumik - Vana gruusia laul

 P. Taikovski. Magus unelm

 F. Mendelssohn-Bartholdy. Kevadelaul jt. sama raskusega

lood F. Schollari koolist

 Ansamblid A. Klishansi ja M. Höltzeli kogumikest

1.2.3. III õppeaasta

B-sarve olemasolul üleminek B-sarve aplikatuurile, F-sarvega harjutatakse ainult vastavaid harjutusi (ühe võttega

legato-harjutused, spetsiaalsed painduvusharjutused jne.).

Eelpooltoodud kolmkõlade harjutustega arendatakse ulatust

vastavalt füüsilistele võimetele (ulatus vähemalt 2,5 oktaavi), ning alustada "Jõuharjutuse" ja "Lõdvestusharjutusega". Kõik

maoorid B-sarve aplikatuuriga. Etüüdid ja harjutused 2,5

oktaavi piires, kuid tuleb arvestada eelpooltoodud põhimõtteid.

Palad 2 oktaavi piires.

Tasemenäited:

 E. Grieg. Kevad

 M. Glinka. Põhjatäht

 R. Schumann. Jahilauluke jt. F. Schollari koolist

 N. Rimski-Korsakov. Laul

 E. Grieg. Kodumaa igatsus - A. Klishansi kogumikust

 Corrette. Kontsert D-duur

 C. Saint-Saens. Romanss

 Ansamblid F. Schollari, A. Klishansi ning H. Höltzeli

kogumikest

Transponeerimine Es, E, D.

1.2.4. IV õppeaasta

Kõik minoorid (võib mängida samanimelistena maooride

kõrvale, rõhutamaks helistike sarnasust-erinevust). Maoorid

kõikidest astmetest. Etüüdide puhul jälgida lõtvust ja üleolekut

kõikidest tehnilistest elementidest; kui seda ei suudeta kohe

saavutada, siis tuleb vastavaid elemente harjutada eraldi ja

lihtsamas kontekstis.

Tasemenäited:

 Maxime-Alphonse vihik 1

 Koprash & Müller vihik 1

Palades peaks kajastuma ja realiseeruma kõik varemõpitu

(-kogetu), mis on tulnud läbi kolmkõlaharjutuste, heliredelite

ning etüüdide.

F. Couperin. Pastoraal

 J. S. Bach. Prelüüd

 A. Lebedev. Muinasjutt jt. lihtsamad palad F. Schollari

koolist

 Favourite (F. R. Wekre koostatud) kogumikest

 E. Bozza. En Irlande

 M. Cooke. Rondo

 Nielsen C Canto. Serioso

 L. Cherubini. Sonaat nr. 1

 G. Busser. Piece en Re

 Ansamblid (näit. M. Höltzeli kogumikest)

Transponeerimine C ja B basso ning G. Üleminekueksam.

1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA

1.3.1. V õppeaasta

Erinevad kolmkõlaharjutused saavad lahutamatuks kaaslaseks

(ulatus kuni c3). Võimeline mängima kõiki maoore (nii igast

astmest kui ka tertsides) ja minoore. Etüüdides kinnistada

eelpoolöeldut.

Tasemenäited:

 Maxime-Alphonse, Koprash & Müller 2. vihik

Palad muutuvad tehnilisemaks ja ulatuselt suuremaks (kuni 3

oktaavi), ettevalmistus huultetrilleriks.

Saint-Saens. Kontsertpala

 Ph. Telemann. Süit (2 hääl)

 Glier. Valss

Transponeerimine in A (alto).

1.3.2. VI õppeaasta

Ulatus suureneb kuni 3,5 oktaavini. Kõik maoorid

(tertsides) ja harm. minoorid igast astmest.

Tasemenäited:

 Etüüdid (näiteks Klingi 40 etüüdist lihtsamad)

 Palad (näiteks Jankeleviti kogumikust)

Suurvormid:

 F. Strauss. Kontsert

 W. A. Mozart. Kontsert nr. 1

 M. Marcello. Sonaat jne.

Transponeerimine As ja B alto.

1.3.3. VII õppeaasta

Kõik minoorid (tertsides) ning loomulikult ka maoorid.

Tasemenäited:

 Klingi 40 etüüdi

 Palad (Froydise kogumik jne.)

 Matise kontserdid

 G. Dukas. Külaidüll jne.

Omandatud huuletriller.

 

Lisa 21

kohaliku omavalitsuse huvialakooli

/ muusika- ja kunstikoolide

üleriigilise õppekava juurde

TENOR, BARITON JA TUUBA

1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava

1.1. ÕPPESISU

Tenorit ja baritoni võiks õppima hakata juba 9-aastaselt.

Juhul kui õpilane on kasvult liialt väike, võiks mõne aasta

oodata või siis alustada õpinguid mingi teise väiksema pilliga

(kornet, trompet, metsasarv, plokkflööt jne.), et hiljem

mainitud pillidel jätkata.

Tuubaga oleks paras õppimist alustada 11-aastaselt.

Põhikriteeriumiks jääb siiski õpilase füüsiline valmidus.

Õpilase arengus olgu ainult üks kriteerium: tema võimetele

vastava pillimänguoskuse omandamine. Õiged mänguvõtted tuleb

omandada rahulikult ja põhjalikult. Vältida forsseeritud

edasiliikumist. Aeglase arenguga on võimalik õpilasele rohkem

sisendada eneseusku, et ta saab pillimänguga hakkama ja et tal

on ka midagi pakkuda kuulajatele. Ainult loomulik mäng on vastus

kõikidele probleemidele.

Õpilasele tuleks anda võimalikult palju esinemisvõimalusi.

Eriti esimeste aastate palad olgu hästi lihtsad, meeldejäävad, mängurõõmu pakkuvad. Ka edaspidi jälgida, et õpitavad palad

oleksid jõukohased ja huvipakkuvad ning et saalis kuulajatel

oleks, mida nautida.

Muidugi ei tohi unustada heliredeleid ja etüüde.

Heliredelites piisab ühe oktaavi ulatuses mängimisest. Samas

jälgida seda, et heliredel ei ole ainult tehnika, sõrmistu või

huulte arendamiseks, vaid ka üks muusikaline "väiketeos", mida

tuleb esitada väga musikaalselt. Sama kehtib ka etüüdide kohta.

Igal poolaastal korraldada üks tehniline arvestus, kus

kontrollida õpitut.

Ansamblimängule tuleks pöörata suurt tähelepanu varakult, juba siis, kui õpilane on omandanud elementaarsed mänguoskused

(normaalne pillihoid, tooni tekitamine, enam-vähem mõnus toon).

Algul mängida õpilasel õpetajaga unisoonis, siis duetis, sealt

edasi juba teiste õpilastega koos vastavalt kooli võimalustele.

Just nooremapoolsed õpilased õpivad põhilise teisi kuulates ja

jäljendades. Ka arendab ansamblimäng kõvasti lehestlugemist ja

on peamiseks ettevalmistuseks edasises orkestrimängus.

Lõpueksam ja ka üleminekueksamid teha nii erialas kui ka

ansamblimängus.

1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA

1.2.1. I-II õppeaasta

Tegelda õigete mänguvõtete arendamisega:

hingamisharjutused, huulikuga mäng, pillihoid, loomulik tooni

tekitamine, legatos mäng ja laulvus.

Tasemenäited:

 Yamaha Band Student. Bariton. Tuuba.

Soovitatav oleks kasutada trompetimängu õpikuid ja palu, sest baritonile ja tuubale saadav noodimaterjali hulk on väga

piiratud.

Ots, A. Trompetikool I-II. 1996.

 W. A. Mozart. Allegretto

 T. Bogar. 2 ungari tantsu

 M. Borodzky. Mailaul; Prantsuse laul

 P. Taikovski. Vana prantsuse lauluke jne.

 Rahva- ja lastelaulud sobivas ulatuses ja helistikes

Heliredelid kahe märgi ulatuses. Ulatus 1 oktaav.

1.2.2. III-IV õppeaasta

Jälgida, et ulatuse suurenedes (E1, F1 baritonil, tuubal

vastavalt oma registri ulatus) ei ilmneks segavaid pingeid ja

kramplikkust, et säiliks mugav ja vaba mäng. Õppida erinevaid

rütme.

Tasemenäited:

 Ots, A. Trompetimängu õpetus algajaile. Tallinn, 1985.

 Hering, S. 50 lihtsat etüüdi.

A. Ots. Trompetimängu õpetus algajaile:

 1. T. Susato. Rondo ja Saltarello

 2. Spirituaalid

 3. H. Mancini. Kuu jõgi

 4. W. A. Mozart. Valss

 5. V. Stõlkov. Muinasjutt; Nali; Ballaad

 6. J. Herman. Hallo, Dolly

Erinevatest kogumikest:

 1. H. Krumpfer. Variatsioonid Ph. E. Bachi teemal

 2. P. Taikovski. Itaalia lauluke

 3. D. Kabalevski. Vana tants

 4. A. Hataturjan. Andantino

 5. Santa Lucia - Itaalia laul

Heliredelid 3 võtmemärgiga.

1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA

1.3.1. V-VI õppeaasta

Jätkata tööd igapäevaste harjutustega. Kasutage erinevaid

strihhe: detache, legato, staccato, tenuto. Samas jälgida, et

neid strihhe õpitaks läbi laulva mängu.

Tasemenäited:

 Hering, S. 50 lihtsat etüüdi; Etüüdid.

 Vurm, V. 45 kerget etüüdi.

 W. A. Mozart. Sonatiin (F)

 D. ostakovit. Hällilaul

 G. B. Pergolesi. Sitsiliana

 C. Gounod. Serenaad

 G. Fr. Händel. Sonaat in F op. 1 nr. 11

 F. Poulenc. Pastoraal

 A. Corelli. Saraband ja Gavott

 B. Marcello. Largo ja Allegro

 Fr. Schubert. Serenaad

5 võtmemärgiga heliredelid, kromaatiline heliredel.

1.3.2. VII õppeaasta

Valmistuda lõpueksamiks. Väga suur rõhk musikaalsele

mängule.

Tasemenäited:

 Arban, J. B. Trompetikool. (Lihtsamad harjutused.)

 Vurm, V. Etüüdid

 R. Valentino. Sonaat

 J. S. Bach C C. F. Gounod. Ave Maria

 J. Offenbach. Barkarool

 M. Ravel. Pavaan

 C. Saint-Saens. Luik

 G. Fr. Händel. Adagio ja Allegro

Heliredelid 6-7 võtmemärgini.

 

Lisa 22

kohaliku omavalitsuse huvialakooli

/ muusika- ja kunstikoolide

üleriigilise õppekava juurde

LÖÖKPILLID

1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava

Õppimist löökpillidel on otstarbekas alustada 6-10 aasta

vanuselt.

1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA

1.2.1. I õppeaasta

Eesmärgid. Rütmitunde, liikumiskoordinatsiooni, muusikalise

mälu ja iseseisva harjutamise arendamine.

Tehniline arendus ja õpisuunad I poolaastal. Löökpillide

areng ja ajalugu kuni tänapäevani. Rütmide osast muusikaajaloos.

Löökpillide otstarve. Trummipulkade valik, jaotus, väikese

trummi asend ja kõrgus. Käte, randme, sõrmede ja löökide

omandamine, liigeste liikumine. Viiped, lõdvestused, lähteasend

(ooteseis). Läbitavad taktimõõdud 4/4, 2/4, 3/4. Rudimentide

harjutamine kinniste ja lahtiste sõrmedega.

Harjutused taktimõõdus lugemisega, improviseerimine koos

saatega. I poolaasta lõpuks saata hindele tavandi- või

rahvamuusikat.

Tehniline arendus ja õpisuunad II poolaastal. Eelnevate

oskuste süvendatud õppimine. Suure trummi kasutamine koos

plaadiga. Metronoomi kasutamine. Taldrikute liigid. Valss, polka, marss. Rudimendid.

Aasta lõpetada hindelise esinemisega. Abimaterjal

järgnevatest kogumikest: V. teimann, K. Kupinski, D. Agostini.

1.2.2. II õppeaasta

Eesmärgid. Oskuste süvendamine, noodistlugemise ja

ansamblimängu arendamine.

Tehniline arendus ja õpisuunad I poolaastal. Metronoomi

rakendamine, taktimõõdud 4/4, 3/4, 6/8, trioolid, sünkoobid, aktsendid, pided. Harjutused kinniste sõrmedega, vahelduvate

kätega ja dublite. Harjutuste, etüüdide ja partiide

solfedeerimine - rütmitunnetus. Kaksiklöökide

proportsionaalsus. Tremolo ksülofonil ja marimbal. Rudimentide

harjutamine. Tremolo väikesel trummil.

Lisaks trummikomplektidele triangel, puuplokk, lehmakell, suure trummi nuiaga mäng, kaksiktaldrik, tamburiin.

Tehniline arendus ja õpisuunad II poolaastal. Tremolo

kiiremas tempos. Dünaamika. Topeltrütmiline alajaotus rock- ja

klassikalises muusikas. Harjadega mängimise õpetus.

Tehnilistel arvestustel esitatakse etüüdid, soolod. Aasta

lõpul esitatakse 2 erineva rütmiga pala (polka, marss, valss, rock, swing).

Abimaterjal järgnevatest kogumikest: K. Kupinski, V.

Snegirjov, Slag I, Slag II Volume, D. Agostini ja K. Clark I

Volume.

Rock-koolid: H. Robin (Rootsi); M. Oiling (Soome); Buddy

Richi (USA); S. Wilcoxon. Rütmikool (USA).

1.2.3. III õppeaasta

Eesmärgid. Ansamblimängu arendus.

Tehniline arendus ja põhisuunad I poolaastal. Mäng

trummikomplektil (pedaaliga basstrumm ja hi-hat). Rock- ja

jazz-stiil. Ladina-ameerika rütmid. Disco-rütmid. Harjadega

saatmise oskus ansamblis ja soolodes.

Tehniline arendus ja põhisuunad II poolaastal.

Ladina-ameerika rütmid. Kaasaegse popmuusika tüüprütmid.

Kellamängu õppimine - heliredelid, kolmkõlad. Lugude mängimine.

3. õppeaasta lõpul tuleb õpilane toime ansamblis-orkestris

partiidega trummikomplektil.

Abimaterjal eeltoodule: V. Snegirjov. Kellamänguõpetus; E.

Keune. Rütmikool.

1.2.4. IV õppeaasta

Eesmärgid. Löökpillidel tehnika arendamine, iseseisvate

töökogemuste süvendamine. Ksülofonil, marimbafonil õppimise

alustamine.

Tehniline arendus ja õpisuunad I poolaastal. Ksülofoni

nuiade valik, sõrmede hoid, käteasend, randmete töö. Kaherealine

ksülofon, kõrguse määramine. Heliredelid ja kolmkõlad, V7, VII7.

Randmetehnika. Tremolo ksülofonil või marimbafonil, 2 nuiaga.

Tremolo tihedamaks.

Tehniline arendus ja õpisuunad II poolaastal. Õigete

positsioonide kasutamine risti hüpetega, nn. vaba käe printsiip.

Käte reeglipärane kasutamine hüpetel alla-üles. Kõikide õpitud

rütmide kasutamine. Süstemaatiline harjutamise õpetus.

Heliredelid 3 märgi ulatuses - neile vastavate kolmkõlade

ning V7, >VII7 akordide ülesehitamine.

Abimaterjalid:

 Snegirjov, V. Kaherealise ksülofonimängu kool.

 Kovalevski, M. Metoodiline materjal. Harj. 1-32.

 Keune, E. Ksülofonikool.

 J. Zegalski. Harjutused 1-8

 M. Kovalevski. Harjutused 1-32

Noorem aste lõpeb lõpueksamiga.

Tasemenäited nooremale astmele

 M. Goldenberg. Studies for Solo Percussion; Introductory

Etude; Duettino; Etude Dialogue; Study in Dynamic Contrasts

 W. Skower. Harjutused nr. 1-10 (kahele mängijale)

Ksülofon

 Snegirjov, V. Kaherealise ksülofonimängu kool. - Harjutused

1 ja 2 (lk. 5-14); Harjutused 1, 2, 3-7 (lk. 58-59).

 Goldenberg, M. Ksülofonimängu alused. - Harjutused lk.

37-41.

 Taevalaotuses - V. Snegirjovi seade

 Y. Hiraoka. Ksülofoni album

 N. Lõssenko. Skertso - IV õppeaastale

 A. Hataturjan. Tütarlaste tants

1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA

1.3.1. V õppeaasta

Eesmärgid. Transponeerimine, improvisatsioon, ansamblitöö, orkestritöö praktika, marimbafoni õpetus.

Tehniline arendus ja õpisuunad. Eelnevate tehniliste

oskuste süvendamine. Kromaatiline heliredel. Trummikomplektil ja

kellamängul koosmängu arendamine. Tüüprütmid ja nende kaasaegne

esitusviis. Heliredelid 4-5 märgi ulatuses.

Abimaterjal nooremas astmes esitatud kogumikest.

1.3.2. VI õppeaasta

Eesmärgid. Tehniliste saavutuste kordamine.

Improvisatsiooni, koosmängu ja muusikalise vabaduse täiustamine.

Tehniline arendus ja õpisuunad. Vibrafoni õpetus.

Sekventside mäng. Kolme nuiaga mänguõpetus, sõrmede ja käte

hoiak, randmetehnika (marimbal, vibrafonil). Heliredelid 4-5

märgi ulatuses, kolmkõlad, V7, >VII7 ja II ning VI astme

akordid, heliredelid kolme- ja neljagrupiliste pööretega.

Timpanite õpetus.

Abimaterjal:

 Keune, E. Timpanikool.

 Snegirjov, V. Harjutused, etüüdid timpanil.

 Kovalevsky, M. Harjutused 1-75.

1.3.3. VII õppeaasta

Eesmärgid. Mängutehnika täiustamine.

Tehniline arendus ja õpisuunad. Improviseerimise

arendamine. Tüüprütmid. Transponeerimine. Marimbafonil ja

vibrafonil 4 nuiaga mängu õppimine. Kõikidel õppeaastatel õpitud

tehniliste võtete täiustamine.

Vanema astme lõpueksamiks valida suurvorm või selle osad, lüüriline pala, tehniline pala.

Tasemenäited vanemale astmele

Löökpillid

 N. Skowera. Harjutused 2-le mängijale 11-20

 A. Glazunov. Rahe

 S. Prokofjev. Mercuccio

 J. Delecluise. Peegeldused nr. 2 ja nr. 3

 M. Colgrass. 2 soolopala trummile

 M. Coldenberg. Four Sonic Plateaus; Starve off Staff;

Articulations; Declamations

 D. Palijev. Etüüd - väiksele trummile ja taldrikutele

Ksülofon

 Snegirjov, V. Kaherealise ksülofonimängu kool. - Harjutused

8, 9, 10. Lk. 62, lk. 20-30. IV osa.

 Goldenberg, M. Ksülofonimängu alused; Melodies Combining

double Steps an Rolls. Lk. 54-55.

 N. Lõssenko. Eleegia

 G. H. Händel. Sonaat nr. 3

 G. Bizet. Avamäng oop. "Carmen"

 G. Teleman. Sonatiin nr. 6 I osa

 E. Grieg. Norra tants

 A. Rubintein. Meloodia

 D. Kabalevski. Galopp

 C. Saint-Saens. Luik

 F. Suppe. Avamäng oop. Luuletaja talupoeg

 

Lisa 23

kohaliku omavalitsuse huvialakooli

/ muusika- ja kunstikoolide

üleriigilise õppekava juurde

SOLFEDO

1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava

1.1. ÕPPESISU

Õpetuse eesmärgiks on arendada õpilastes sisemist kuulmist, intonatsiooni täpsust, lauluoskust, muusikalist kirjaoskust, analüüsivõimet.

Aine õpetamise käigus tuleks arendada järgmisi oskusi:

I. Laulmine

1. Laulmiseks vajalikud algteadmised: hingamine, fraseerimine, intonatsiooni puhtus, väljendusrikkus.

2. Astmetaju arendamine. Astmete tabamine astmetabelil:

noodinimedega, vabalt valitud silbil, astmenumbritega ja/või

astmenimedega. Laulmine noodijoonestikult rändnoodi järgi.

3. Heliredeli laulmine: tervikuna, tetrakordide kaupa, erinevates taktimõõtudes, rütmiseeritult, kaanonina.

4. Solfedeerimine. Harjutuste laulmine sõnadega ja/või

noodinimedega. Õpitud harjutuse transponeerimine. Õpitud

harjutuse laulmine peast. Tundmatu harjutuse laulmine.

Taktiviipamise skeemid.

5. Mitmehäälsuse arendamine. Eelharjutused õpitud

astmetega. Heliredelid intervallides (terts, sekst jne.).

Intervallide laulmine kahehäälselt. Akordide laulmine

3-4-häälselt. Järgnevuste laulmine. Mitmehäälsed harjutused (sh.

kaanonid). Saatega laul.

II. Rütm

Rütmis liikumine. Rütmisilpide omandamine. Rütmiharjutused

ühele ja kahele käele. Rütmi koputamine koos taktiviipamisega.

Ostinato rütmid - laulusaatega. Saaterütm laulule. Rütmikaanon.

Lihtsamad rütmipartituurid.

III. Suuline analüüs

Rütmianalüüs. Meloodiaanalüüs. Vormianalüüs. Laadi ja/või

helistiku analüüs. Intervallide analüüs. Akordide analüüs.

Dünaamika analüüs.

IV. Diktaat

Meloodiline diktaat. Rütmidiktaat. Mäludiktaat.

Kiirusdiktaat astmete tabamiseks. Kahehäälne diktaat.

V. Improvisatsioon

1. Meloodia improvisatsioon: antud tekstile, läbivõetud

teemale (astmed, helistik, akord jne.), antud rütmile.

2. Rütmi improvisatsioon: õpitud taktimõõdus, teatud

rütmigruppidega, õpitud meloodia saateks, lihtsamad

rütmipartituurid.

3. Saate improvisatsioon: bass antud meloodiale, teine hääl

antud meloodiale, põhikolmkõlade bassi saade.

VI. Itaaliakeelsed oskussõnad

Tempode nimetused. Tempomuutused. Dünaamika. Iseloomu

väljendavad sõnad.

Nurksulgudesse paigutatud materjal on ette nähtud neile, kes vajavad mahukamat ainekava. Läbivõetud teemade süvendamine

ja kinnistamine jätkub igal järgmisel õppeaastal kuni

lõpuklassini. Loetletud metoodilisi vihjeid võib omavahel

kombineerida, varieerida, soovi korral täiendada.

1.2 NOOREMA ASTME AINEKAVA

1.2.1. I õppeaasta

Põhieesmärk: Rütmiõpetus. Laaditaju arendamine. Duur ja

moll.

Nõuded:

I. Meetrum ja rütm. Rõhulised ja rõhutud taktiosad. Takt ja

taktijoon. Taktidesse jaotamine. Lõpujoon. Kordamismärk II: :II.

Taktimõõdud 2/4, 3/4, 4/4 b. Taktiviipamise skeemid.

Noodivältused ja pausid:

 tervenoot

 poolnoot

 veerandnoot

 kaheksandiknoot

 kuueteistkümnendiknoot

 tervepaus

 poolpaus

 veerandpaus

 kaheksandikpaus

 kuueteistkümnendikpaus

 Rütmid [ ].

 Eeltakt .

II. Noodikirja algteadmised. Noodijoonestik ja abijooned.

Nootide asukohad noodijoonestikul. Noodivarte õigekiri. Pauside

kirjutamine. Viiuli- ja bassivõti. Noodinimetused: silp- ja/või

tähtnimetused.

III. Helistikud. Laadid: duur ja moll. Astmed ja astmetaju

väljaarendamine. Helistikud. Duurid C, F, G, D ja loomulikud

mollid a, d, e. [Tutvuda a-molli 3 liigiga].

Paralleelhelistikud. I astme (toonika) kolmkõla. Juhtheli.

Märgid: diees # bemoll b bekaar >. Eakohased 1- ja 2-häälsed

laulud, harjutused, kaanonid. Transponeerimine. Meloodia ja

rütmi arendusvõtted (kordamine, sekvents, varieerimine, helile

tuginemine jne.). Improvisatsioon.

IV. Diktaat. Suuline ja kirjalik mälu- ja rütmidiktaat.

Pikkus 2-4 takti.

V. Tempo ja dünaamika mõiste

VI. Rütmika. Liikumisega (rütmikaga, tantsuga, pantomiimiga

jms.) seotud mõisteid ja vastavate võtete harjutamine. Muusika

kuulamine ja analüüs.

1.2.2. II õppeaasta

Põhieesmärk: Molli kolm liiki - loomulik, harmooniline, meloodiline. Intervallidega tutvumine.

Nõuded:

I. Rütm ja taktimõõt. Punkt noodi järel.

Punkteeritud rütmid .

[Taktimõõt 3/8 ja lihtsamad rütmid selles taktimõõdus: ].

II. Helistikud. Kahe märgiga duur- ja moll-helistikud.

Molli 3 liiki (kuju): loomulik, harmooniline, meloodiline. Toon

ja pooltoon. Heliredeli ehitus. Püsivad ja püsimatud astmed.

Püsimatute astmete lahendamine püsivaisse. Lahendamise mõiste.

Tutvumine põhiastmete (I, IV, V) kolmkõladega ja nende laulmine

duuris ja harmoonilises mollis. Laulud ja harjutused.

Transponeerimine ja improvisatsioon.

III. Intervallid. Tutvumine intervallidega p. 1, p. 8, p.

5, p. 4, s. 2, v. 2, s. 3, v. 3.

IV. Diktaat. Lihtne suuline ja kirjalik diktaat (4-8 takti)

duuris ja mollis. Rütmidiktaat kuni 4 takti.

V. Rütmika. Tutvumine erinevate tantsurütmidega (eesti

rahvatantsud, polka, valss, menuett, masurka jt.).

1.2.3. III õppeaasta

Põhieesmärk: Lihtintervallid. Akordiõpetuse algus.

Nõuded:

I. Rütm ja taktimõõt. 3/8 taktimõõt. Lihtsamad rütmid ja

pausid selles taktimõõdus. Grupeerimine. Taktiviipamine.

II. Helistikud. Kolme märgiga duur- ja moll-helistikud.

Toonika kolmkõla ja pöörded: I, I6, I64; tähistus duuris: T, T6, T64; tähistus mollis: t, t6, t64. Kolmkõla helide nimetused:

priim, terts, kvint. Funktsionaalsuse mõiste. Toonika (I astme)

kolmkõla (T, t). Subdominant (IV astme) kolmkõla (S, s).

Dominant (V astme) kolmkõla (D). Põhikolmkõlade ehitamine ja

laulmine (duuris ja harmoonilises mollis). Saate leidmine

põhiastmetega.

III. Intervallid. v. 6, s. 6. v. 7 V astmelt lahendusega s.

3 duuris ja v. 3 mollis. s. 7 I astmelt lahendusega p. 8.

Lihtintervallide pöörded. Suurus toonides. Intervallide

ehitamine antud noodist üles ja/või alla.

IV. Diktaat. Suuline ja kirjalik meloodiline diktaat (4-8

takti). Rütmidiktaat kuni 4 takti.

1.2.4. IV õppeaasta

Põhieesmärk: Akordide ehitamine ja laulmine duuris ning

harmoonilises mollis: toonika kolmkõla pöörded, põhikolmkõlad

põhikujus D lahendusega.

Nõuded:

I. Rütm ja taktimõõt. Taktimõõt 6/8 (3/8+3/8) ja viipamise

skeem. [6/8 taktimõõt skeemina 2/8+4/8+2/8 eesti regilauludes.]

[Triool

 ja sünkoop .]

II. Helistikud. Nelja märgiga duur- ja moll-helistikud.

III. Intervallid. #2 harmoonilises mollis.

IV. Akordid. Dominantseptakord D7 (V7) lahendustega duuri

ja molli. [Lihtsate 3-häälsete järgnevuste kuulamine ja

laulmine.]

V. Diktaat. Meloodiline diktaat duuris ja mollis 8 takti.

Rütmidiktaat 4 takti.

1.2.5. Noorema astme lõpueksam

I. Kirjalik

1. Diktaat 2/4 või 3/4 taktimõõdus (8 takti). Kirjutamise

aeg 15-20 minutit. Mängitakse 8-10 korda.

2. Rütmidiktaat (4 takti) 2/4 või 3/4 taktimõõdus.

Mängitakse 3-4 korda.

3. Kõla järgi määramine. Harmoonilised ja/või meloodilised

lihtintervallid. Kolmkõla ja pöörded (harmoonilisel kujul). V7

lahendamine duuri ja/või molli. Õpitud laadi äratundmine.

4. Ehitamine. Antud noodist (üles või alla) intervalli

ehitamine. Antud intervalli määramine. Antud helistikus

põhikolmkõlade ja toonika kolmkõla pöörete ehitamine. Antud

akordi ja helistiku määramine. Antud helistikus V7 ehitamine ja

lahendamine, helistiku määramine. Antud noodist (üles) V7

ehitamine ja lahendamine, helistiku määramine. Heliredeli

ehitamine.

II. Suuline

1. Antud helistikus heliredeli, toonika kolmkõla ning

pöörete laulmine.

2. Antud helistikus põhikolmkõlade ja V7 laulmine koos

lahendusega.

3. Tundmatu harjutuse laulmine.

[4. Aasta jooksul õpitud harjutuse laulmine.]

1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA

1.3.1. V õppeaasta

Põhieesmärk: Suurendatud ja vähendatud intervallid.

Põhikolmkõlade pöörded duuris ja mollis. Kolmehäälne järgnevus.

Nõuded:

I. Rütm ja taktimõõt. 6/8 taktimõõt. Rütmigrupid

kuueteistkümnendiknootidega. Grupeerimine. Sünkoop , triool .

[Pide lihtsamad variandid .]

II. Helistikud. Viie märgiga duur- ja moll-helistikud.

III. Intervallid. Lihtintervallide ehitamine ja laulmine

antud noodist üles ja alla (kordamine). Dissoneerivad

intervallid lahendustega duuris ja harmoonilises mollis #4 IV

astmelt lahendusega v. 6, s. 6, >5 VII astmelt lahendusega s. 3, v. 3; harmoonilises mollis >7 VII astmelt lahendusega p. 5, #2

VI astmelt lahendusega p. 4.

IV. Akordid. Põhikolmkõlade pöörded ja nende lahendamine

helistikus:

 I V6 I I6 V64 I6 I64 V I64

 I IV64 I I6 IV I6 I64 IV6 I64

>VII lahendusega duuris ja harmoonilises mollis. Kadentsid:

lihtkadentsid - autentne (I V I) ja plagaalne (I IV I);

liitkadentsi esimene (I IV V I) ja teine kuju (I IV K64 V I).

Harmoonilised järgnevused 4 takti: esimesel poolaastal

kolmehäälselt; teisel poolaastal neljahäälselt.

[Dominantseptakordi pöörded lahendusega duuris ja mollis.]

V. Diktaat. 8 takti.

1.3.2. VI õppeaasta

Põhieesmärk: Harmooniline duur. Dominantseptakordi pöörded

lahendustega duuris ja mollis. Neljahäälsed järgnevused.

Nõuded:

I. Rütm ja taktimõõt. Pidega rütmid [keerukamad variandid

]. 6/8 taktimõõdus punkteeritud rütmid. Taktimõõdud 2/2 b, 3/2.

Taktimõõt 6/4.

II. Helistikud. Kuue märgiga duurid ja mollid. Harmooniline

duur. Kromaatilised läbiminevad ja abihelid. Mõisted: kaldumine

ja modulatsioon.

III. Intervallid. Harmoonilises duuris #2 VI astmelt

lahendusega p. 4; >7 VII astmelt lahendusega p. 5. Ehitamine ja

laulmine.

IV. Akordid. Põhikolmkõlad harmoonilises duuris.

Dominantseptakordi pöörded lahendusega duuris ja harmoonilises

mollis: I pööre (V65) lahendusega toonikasse T, t (I); II pööre

(V43) lahendusega toonikasse T, t (I); III pööre (V2)

lahendusega toonika sekstakordi T6, t6 (I6). Neljahäälsete

harmooniliste järgnevuste (4-8 takti) kuulamine ja laulmine.

[Juhtseptakordide ehitamine ja lahendamine duuris ja

harmoonilises mollis.]

V. Diktaat. [Üksikute kromaatiliste abi- ja läbiminevate

helidega.]

1.3.3. VII õppeaasta

Põhieesmärk: Septakordide ehitamine ja lahendamine.

Nõuded:

I. Rütm ja taktimõõt. Sünkoop . Keerukamad sünkoobid ja

pided . Segataktimõõt. Vahelduvtaktimõõt.

II. Laadid. Seitsme märgiga duur- ja moll-helistikud.

Diatoonilised laadid. Kromaatilise duuri ja molli õigekiri.

III. Intervallid. Kõikide läbivõetud intervallide kordamine

eksamiks.

IV. Akordid. Väike VII7 põhikujus, lahendusega duuri; >VII7

põhikujus, lahendusega duuri ja molli. Katkestatud kadentsiga

tutvumine V, VI. [Harmoonilises mollis #III lahendusega t6

(I6).] [Harmoonilises duuris #VI lahendusega T64 (I64).]

V. Diktaat. Ühe- ja kahehäälne.

1.3.4. Lõpueksam

Kirjalik (kestvus u. 60 min.)

1. Diktaat 2/4, 3/4, 4/4, 3/8 või 6/8 taktimõõdus.

2. Intervallide ja akordide kuulamine harmooniliselt koos

lahendustega (8-10).

3. Intervallide ja akordide ehitamine ning lahendamine

antud helistikus või antud noodist ja intervallide ning akordide

määramine koos lahendusega (8-10).

4. Harmooniline järgnevus duuris või mollis 8 takti.

5. Soovi korral diatoonilise laadi või kromaatilise

heliredeli või paljumärgilise molli ehitamine.

Suuline

1. Tundmatu harjutuse laulmine (transponeerimine).

2. Akordide laulmine õpetaja valikul. Kas

 a) juhtseptakord ja dominantseptakordi pööre lahendusega

antud helistikus või

 b) 4-6 akordist koosnev kadentsiaalne järgnevus õpetaja

poolt antud akorditähistuse järgi.

3. Soovi korral loomuliku, harmoonilise ja meloodilise

molli laulmine.

1.4. LISAASTE

1. Liittaktimõõdud.

2. Laadid. Kromaatiline duur ja moll. Diatoonilised laadid.

Pentatoonika. Vahelduv laad. Modulatsioon ja kaldumine. I järgu

sugulushelistikud.

3. Intervallid. Harmooniline duur #4 VI astmelt s. 6; >5 II

astmelt v. 3. Loomulikus mollis #4 VI astmelt v. 6; >5 II

astmelt s. 3.

4. Akordid. Harmoonilises duuris #VI T64; >II T6.

Loomulikus mollis >II t6. Harmoonilises mollis #III t6. II7

septakord ja juhtseptakordid ning nende pöörded.

5. Diktaat. 1-2-häälne (kromaatilised helid, kaldumine, modulatsioon).

Kui lisaastme õpilasel on edaspidi kavas jätkata õpinguid

mujal, tuleb solfedo ainekava koostamisel silmas pidada vastava

õppeasutuse sisseastumiskatsete nõudeid. Individuaalset

programmi võib rakendada ka muul erijuhul.

 

Lisa 24

kohaliku omavalitsuse huvialakooli

 / muusika- ja kunstikoolide

üleriigilise õppekava juurde

MUUSIKALUGU

1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava

1.1. ÕPPESISU

Ainekava on Eesti-keskne. Mitte-eestlastest õpilastele

soovitatakse oma (rahvus)kultuuriseltside toetusel korraldada

täiendavaid tunde (kursusi).

Varasematel aegadel oli muusikaloo programmis eesti

muusikat kolmandik. Käesolevas ainekavas on eesti muusikaloost

1/5 viimasel õppeaastal, ülejäänud jaotatud teistele

õppeaastatele. Nooremas astmes alustatakse eesti rahvalaulude, pillilugude ja tantsudega. Ka teiste teemade puhul on ette

nähtud olulisel määral "eestimaist". Kogu muusikaloo kursuse

jooksul soovitatakse iga tunni alustuseks vähemalt 5 minuti

jooksul vestelda kodukandi ja kogu Eesti muusikaelust

(muusikauudistest), milles saab otstarbekalt ära kasutada

helisalvestusi, videokatkendeid, muid illustratsioone. Vanemas

astmes on iga teema juures võimalik tõmmata paralleele Eestis

toimuvaga, paiguti saab näidata otseseid seoseid. Sel viisil

toimides võime ainekava nimetada rahvuslikuks.

1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA

Noorema astme materjal ei ole esitatud selle läbivõtmise

järjekorras. Õpetajale on jäetud vabadus järjestada (ja ühitada)

teemasid nii nagu kohalikud tingimused (rühmade koosseis, õppeabinõude muretsemise ajastamine, õpetaja eelistused jms.)

dikteerivad. Muusika valimine on jäetud täies ulatuses õpetaja

maitse ja võimaluste valdusse.

1.2.1. III ja IV õppeaasta

Sissejuhatav teema. Muusikaloo sisu, selle koht kooli

teiste õppeainete hulgas. Muusikaline heli. Heli omadused. Heli

teekond tekkimisest kuulajani. Akustika aabitsatõed. Muusika

väljendusvahendid: meloodia, rütm, tempo, dünaamika, tämber, register, kooskõla (harmoonia), faktuur.

Eesti rahvamuusika. Vanem ja uuem rahvalaul. Rahvapillid ja

pillilood. Rahvatantsud.

Vokaalmuusika. Laulud. Rahvalikud laulud. Pop-laulud.

Ansamblid. Koorid. Nende koosseis.

Instrumentaalmuusika. Sümfooniaorkestri pillid partituuri

järjekorras. Pillirühmadest moodustuvad ansamblid (puupuhkpilli

kvartett jne.). Kokkuvõtteks, partituuri järjekorra

kinnistamiseks B. Britteni variatsioonid Purcelli teemale. Orel

ja klaver (kaks kuningat). Süntesaator (kas kroonprints?).

Pillid, mida tavaliselt sümfooniaorkestri põhikoosseisus ei

esine. Instrumentaalansamblid ja orkestrid.

Programm-muusika

 S. Prokofjev. Petja ja hunt

 C. Saint-Saens. Loomade karneval

 A. Marguste. Punane raamat

 A. Vivaldi. Aastaajad

 E. Grieg. Süit Peer Gynt

 M. Mussorgski. Pildid näituselt

Helitööde ülesehitus. Kuulamisülesannete kasutamise

metoodika omandamine. Ühe- ja kahejaoline ülesehitus.

Kolmejaoline vorm. Liht- ja liitvorm (kahe- ja kolmeosaline).

Variatsioonid. Rondo.

Tantsud. Ajaloolised tantsud: pavaan, galjard, braanl;

menuett, gavott, ekossees; polonees, masurka, krakovjakk, polka, boolero, taarda, valss, habaneera, tango. Tantsusüit. Aasia, aafrika, ladina-ameerika rütmid. Peotantsud. Kaasaegsed tantsud.

Ballett.

Lavamuusika. Muusika sõnalavastuses. Ooper. Rock-ooper.

Operetid. Muusikal.

1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA

V ja VI õppeaastal antakse ülevaade muusika arengust

keskajast meie sajandini. Liigestuse aluseks on stiilid. Iga

stiiliperioodi esindaja(i)ks on valitud helilooja(d), kes

ainekava koostajate arvates on kõige enam mõjutanud muusika

edaspidist arengut või kelle teosed on ajaproovile enim vastu

pidanud.

Et muusika kuulamiseks jääks rohkem aega, tuleks

heliloojate elulugudest esile tuua ainult (algõpetuse tasandil)

oluliseimat. Ainekavas ei ole nimetatud õpilaste repertuaaris

leiduvaid palu.

Loetletud heliteostest teeb õpetaja oma valiku või asendab

teistega, olenevalt konkreetse rühma tasemest või fonoteegi

võimalustest.

1.3.1. V õppeaasta

Keskaeg. Romaani ja gooti stiil. Gregooriuse laul. Varajane

mitmehäälsus. Organum, motett. Rüütlilaul. (Kasutada T. Siitani

koostatud kassette ja konspekte.)

Renessanss. Ajastu üldiseloomustus, võrdlus keskajaga. Uued

ilmalikud lauluanrid: ballata, madrigal. Pime muusik Firenzest

Francesco Landino. Madalmaade koolkond, selle tähtsus

polüfoonilise muusika arengus. Tähtsamad esindajad. Renessansi

ajastul kasutatud pillidest.

Barokk. Ajastu üldiseloomustus, võrdlus renessansiga.

Muusika iseloomustus, tähtsamad anrid.

Johann Sebastian Bach. Inventsioonid, prelüüdid ja fuugad

(HTK). Oreliteosed. Passacaglia ja fuuga c-moll. Orelitokaata ja

fuuga d-moll.

Concerto grosso mõiste. Brandenburgi kontserdid.

Vokaalmuusika. Mõni aaria või kantaadi osa.

Klassitsism. Üldiseloomustus. Uue helikeele võrdlus

barokiga.

 Uued anrid.

Joseph Haydn. Sümfoonia mõiste ja ülesehitus. Sonaat

allegro vorm. Instrumentaalkontsert. Keelpillikvartett.

Sümfoonia nr. 103 Es-duur. Kontsert trompetile ja orkestrile

Es-duur. Divertisment op. 3 nr. 5 F-duur.

Wolfgang Amadeus Mozart. Imelapse periood. Sümfoonia nr. 40

g-moll. Klaverisonaat k. 331 A-duur. Serenaad "Väike öömuusika".

Ülevaade ooperiloomingust. Katkendid ooperitest "Figaro pulm", "Don Giovanni", "Võluflööt". Reekviemi mõiste. Osad

"Reekviemist" (nr. 1 "Requiem", nr. 2 "Dies irae", nr. 7

"Lacrymosa").

Ludvig van Beethoven. Helikeele erinevus võrrelduna Haydni

ja Mozarti loominguga. Klaverisonaat op. 13 nr. 8 c-moll

"Pateetiline". Klaverisonaat op. 27 nr. 2 cis-moll "Kuupaiste".

Klaverisonaat op. 57 nr. 23 f-moll "Appassionata". Sümfoonia nr.

5. Sümfoonia nr. 9 (katkend sümfoonia lõpust - kooriga).

1.3.2. VI õppeaasta

Romantism. Romantismi põhijooned kõikides kunstides.

Franz Schubert. Laululooming. Laulud "Forell", "Muusikale", "Ave Maria". Ballaad "Metshaldjas". Laulutsüklid. Kaunis

Möldrineiu ("Rändamine", "Kuhu", "Kütt", "Mölder ja oja").

Talvine teekond ("Pärnapuu", "Kevadunelm", "Post", "Vares", Leierkastimees"). Klaverimuusika. Valsid, muusikalised hetked, marsid. Kammermuusika. Kvintett klaverile, viiulile, vioolale, tellole, kontrabassile D-duur op. 114 ("Forellikvintett").

Sümfooniad. Sümfoonia nr. 8 ("Lõpetamata") 1. osa.

Fryderyk Franciszek Chopin. Etüüdid. Etüüd op. 10 nr. 3

E-duur, nr. 12 c-moll. Etüüd op. 25 nr. 1 As-duur. Prelüüdid.

Prelüüd op. 28 nr. 15 Des-duur, op. 28 nr. 4 e-moll. Poloneesid.

Polonees op. nr. 1 A-duur, op. 53 A-duur. Masurkad. Masurka op.

67 nr. 4 a-moll, op. 68 nr. 3 F-duur. Valsid. Valss op. 67 nr. 2

Cis-duur, op. 64 nr. 1 Des-duur.

Robert Schumann. Klaverimuusika. Klaveripalade tsükkel

"Karneval" ("Eusebius", "Florestan", "Chiarina", "Davidsbündlerite marss"). Klaveripalade tsükkel "Lastestseenid"

("Unistus").

Ferenc Liszt. Klaverilooming. Mefisto-valss. Nokturn

"Armuunelmad". Etüüd nr. 2 "Gnoomide ringmäng".

Rahvusromantism

Norra muusika. Norra rahvusmuusika.

Edvard Grieg. Klaveripalad. Orkestrimuusika. Lüüriline süit

op. 54 (Norra talupoja marss). Muusika H. Ibseni draamale "Peer

Gynt". Kontsert klaverile ja orkestrile a-moll.

Soome muusika. Soome rahvalaul. Seos eesti muusikaga.

"Hümn". "Porilaste marss". Einojuhani Rautavaara "Cantus

arcticus" 3. osa "Luigelend".

Jean Sibelius. Sümfooniline poeem "Finlandia". "Kurb

valss". Sümfoonia nr. 2 IV osa. Süit viiulile ja

keelpilliorkestrile III osa "Suvel"

Rootsi muusika. Rootsi rahvamuusika. Rahvuslik

pillimuusika.

Hugo Alfven. Rootsi polka (Polka frDn Roslagen).

Karjasetüdruku tants. Rootsi rapsoodia nr. 1.

Baltimaade muusika

Läti muusika. Läti rahvamuusika. Piirialade rahvalaulude

sarnasus. Cimze seminari osa eesti muusikakultuuris.

Ühislauluvara.

Alfred Kalnin

Leedu muusika. Sutartines kui kogu maailma ulatuses

ainulaadne nähtus.

Mikalojus Ciurlionis. Helilooja ja kunstnik. Sümfooniline

poeem "Mets". Sümfooniline poeem "Meri".

Vene muusika

Rahvalaulust Glinkani.

Mihhail Glinka. Orkestrimuusika. Sümfooniline fantaasia

"Kamarinskaja".

Kontsertavamängud "Aragoni hota", "Öö Madridis". Ooperid.

Ooperi "Ruslan ja Ludmilla" avamäng.

Vene muusikaelu 19. saj. II poolel. Võimas rühm.

Aleksander Borodin. Ooper "Vürst Igor". Polovetside

tantsud. Sümfoonia nr. 2 h-moll "Vägilassümfoonia" I osa.

Modest Mussorgski. Laulud "Kirp", "Hällilaul Jeromkale".

Klaveripalade tsükkel "Pildid näituselt".

Nikolai Rimski-Korsakov. Sümfooniline süit "eherezade".

Ooper "Muinasjutt tsaar Saltanist", ("Kimalase lend").

Pjotr Taikovski. Klaveripalade tsükkel "Aastaajad" (2-3

pala). Kontsert klaverile ja orkestrile nr. 1. Sümfooniad.

Sümfoonia nr. 5. Ooperid. Ooper "Jevgeni Onegin" (sissejuhatus, Tatjana ja Olga duett, Tatjana kirjastseen, Onegini aaria).

Balletid. Numbrid ballettidest "Pähklipureja", "Uinuv kaunitar", "Luikede järv".

Sergei Prokofjev. Balletid. Ballett "Romeo ja Julia"

("Tütarlaps Julia", "Montecchi ja Capuletti", "Rüütlite tants").

Sümfooniad. Sümfoonia nr. 1 ("Klassikaline"). Sümfoonia nr. 7

("Noorte").

Dmitri ostakovit. Prelüüdid ja fuugad. Sümfoonia nr. V.

Filmimuusika. (Romanss filmist "Kiin".)

1.3.3. VII õppeaasta

Eesti rahvusliku muusikakultuuri tekkimine 19. saj. keskel.

Laulu- ja mänguseltsid, nende osatähtsus koorilaulu arengus.

Esimesed üldlaulupeod. J. W. Jannseni tegevus I üldlaulupeo

organiseerimisel. Lõhe klerikaalse ja demokraatliku rahvusliku

liikumise leeri vahel. Laulupidude repertuaar, kunstiline külg

ja nende tähtsus eesti muusikas.

Eesti rahvusliku heliloomingu teerajajad A. Kunileid, A.

Thomson, Fr. Säebelmann, K. A. Hermann. Nende elu ja looming.

Esimesed professionaalse haridusega heliloojad J. Kappel, M. Härma, K. Türnpu.

I sümfooniaorkestri loomine 1900. a. A. Läte poolt. Tema

looming ja muusikaline tegevus sajandialguse Tartus.

Esimesed kompositsioonialase eriharidusega heliloojad R.

Tobias ja A. Kapp. Nende osa eesti sümfoonilise muusika

arendamises. (Avamängud "Julius Caesar" ja "Don Carlos".)

Esimene eesti klaverikontsert. R. Tobiase "Kontsertpala".

Esimesed oratooriumid (R. Tobiase "Joonase lähetamine" ja A.

Kapi "Hiiob").

Põhjamaise helikeele taotlused H. Elleri

instrumentaalmuusikas. (Sümfooniline poeem "Koit"). Tema viiuli-

ja klaveripalad.

E. Tubin - Eesti suurim sümfonist, esimese eesti balleti

"Kratt" looja. (Katkend mõnest sümfooniast ja balletist

"Kratt".)

Rahvusliku koorilaulu areng - M. Saar ja C. Kreek.

Rahvaviiside arendusvõtted nende koorilauludes. Näiteid M. Saare

klaveripaladest ja soololauludest. Vaimulikud rahvaviisid C.

Kreegi loomingus. Katkend "Eesti reekviemist".

Rahvamuusika kasutamine V. Tormise muusikas. Võrdlus M.

Härma, M. Saare ja C. Kreegiga. Näited - "Eesti

kalendrilauludest", "Ingerimaa õhtud" jm.

Uute muusikaväljendusvahendite areng 1960. aastate

instrumentaalmuusikas:

Neoklassitsism (E. Tamberg "Concerto grosso", J. Rääts

"Kontsert kammerorkestrile", A. Pärt "Partita").

Kollaa (A. Pärt "Kollaa BACH").

Aleatoorika (J. Koha "Rondo").

Dodekafoonia (A. Pärt "Nekroloog").

A. Pärdi loomingu kaks perioodi.

Uusi jooni XX saj. II poolel sündinud heliloojate

loomingus. L. Sumera, E.-S. Tüür jt.

Ülevaade eesti ooperi arengust. E. Aav, E. Kapp, V. Kapp, G. Ernesaks, E. Tamberg.

 

Lisa 1

 Kinnitatud

 haridusministri

19. märtsi 1999. a

määrusega nr 13

KEELPILLIANSAMBLITE AINEKAVA

 

1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava

1.1. ÕPPESISU

Ansamblimäng on koosmängu vorm, mida saab harrastada igal

tasemel õpilane.

Ansamblimänguga võib alustada juba esimesel õppeaastal.

Lihtsaid laulukesi saab algaja saata lahtistel keeltel pizzicato

või arco.

Vastavalt võimalustele saab kasutada ansambli erinevaid

koosseise: nt kaks viiulit, viiul ja alt, viiul ja tello jne.

Algaja mängija ansamblipartneriks on õpetaja või vanema klassi

õpilane. Heaks materjaliks on rahvalaulud, kus lahtistel keeltel

SOL RE LA on S-T-D funktsioon Re-maooris, RE LA MI keeltel

S-T-D funktsioon La-maooris. Saatepartiis saab kasutada

lihtsaid rütme ja ka pause. Raskusastmelt võiksid järgneda

lihtsad kaanonid. Kaanoneid võib mängida juba suurema arvu

õpilastega, kes õpiksid niimoodi kuulama kolme-nelja instrumendi

kooskõla. Koosmängus täpsustub intonatsioon ja areneb

rütmitunne. Kaanoneid e keerdlaule võib leida koolilaulikutest.

Näiteks R. Pätsi "Lemmiklauliku" IV, V, VI osa. Kaanoneid saab

vajadusel seada algaja õpilase jaoks mugavamasse helistikku.

Ansambliklassis saab kasutada kõike erialatunnis õpitut.

Ansambli repertuaar peab olema õpilasele jõukohane ja aitama

kaasa erialasele arengule. Repertuaari raskusaste, selle

õppimise kiirus ja esituse väljenduslikkus sõltub iga õpilase

individuaalsest võimekusest. Ansamblitunnis õpitakse noodist

lugemist, täpset rütmi, põhistrihhide kasutamist, mis on

korrektse ansamblimängu alus. Kasutada võib tänapäeva koolide

laulikuid, populaarseid laule, jõululaulude seadeid jne.

1.1.1. Noorem aste (I-IV õppeaasta)

Ansamblimäng peab andma kogemusi koosmusitseerimiseks, oskuse kuulata kaas- või eesmängijat, arendama rütmitunnet.

Noorema astme lõpus peaks õpilane vabalt lugema noodist lihtsaid

rütmikombinatsioone 2/4, 3/4, 4/4, 3/8 ja 6/8 taktimõõdus, teadma mõisteid tutti, da capo al Fine, con sordino, pizzicato, arco jne).

Tähelepanu tuleb pöörata ka ühtsele dünaamikale.

1.1.2. Vanem aste (V-VII õppeaasta)

Kui algastme ansamblirepertuaar koosneb enamasti

duettidest, siis vanema astme repertuaar võib olla ka kolme- ja

enamahäälne.

Edasijõudnud õpilased võiksid tutvuda ka klarnetimänguga

(kaks viiulit, vioola, tello).

Vioolapartiid on võimalik kohandada ka III viiulile, tellopartiid vioolale.

Repertuaaris võivad esineda pidede keerukamad variandid, sünkoobid.

Ansamblimängu arendamine vanemates klassides on eriti

oluline, kuna see annab eelsoodumuse tegelda muusikaga

orkestrites ja ansamblites ka pärast õpingute lõpetamist

muusikakoolis.

1.2. REPERTUAAR

Repertuaarivalikus on kasutatud seda materjali, mis on

koostajatel käepärast olnud. Oma ansamblile saab aga palju ise

seada, kasutades repertuaari kogu muusikaliteratuurist.

1.2.1. Noorema astme repertuaarivalik:

1. K. Fortunatov. Noor viiuldaja I. (Moskva 1978)

 Tehhi rahvalaul. Karjus.

 W. A. Mozart. Menuett.

 D. ostakovit. Hea päev.

 J. Ph. Rameau. Rondo.

2. K. Fortunatov. Noor viiuldaja II. (Moskva 1963)

 N. Baklanova. Variatsioonid.

 S. Prokofjev. Valss.

 D. ostakovit. Gavott.

3. Palad kahele viiulile. (Leningrad 1969)

 J. Haydn. Allemande.

 J. S. Bach. Saksa tants.

 G. Fr. Händel. Menuett.

 M. Glinka. Tants.

 F. Veracini. Menuett.

4. Viiuliansamblid. (Kiiev 1980)

 Tehhi rahvalaul. Kägu.

 W. A. Mozart. Katkend ooperist Võluflööt.

 A. Corelli. Sarabande.

 C. Weber. Jahimeeste koor.

5. Ansambli "Noor viiuldaja" 3. väljaanne. (Moskva 1978)

 D. Kabalevski. 4 pala.

 N. Baklanova. Marss. Väike masurka.

6. Violin Duos Early Chamber Music. (8 1976 by Editio

Musica, Budapest. Z. 7917)

7. Violinduos für Anfänger. (8 1977 by Editio Musica, Budapest.)

8. Dance and Trio Sonatas from the 17th Century. (8 1965 by

Editio Musica, Budapest).

9. S. Suzuki. Violin School I, II.

10. Tunes For My String Orchestra. (8 1986 by Boosey &

Hawkes Music Publishers Ltd. B&H 20756)

 Sheila M. Nelson. Marco Takes A Walk.

 Traditional arr. Sheila M. Nelson. Two Scottish Airs.

 Sheila M. Nelson. Tom-Tom-Tomahawk.

 Traditional arr. Sheila M. Nelson. Old MacDonald.

11. Sheila M. Nelson. Easy Duets For Violin Groups To Sing

And Play. Pairs. (8 1980 by Boosey & Hawkes Music Publishers

Ltd. B&H)

 Apples and Pears.

 Dots and Daskes.

 Salt and Pepper.

 Mustard and Gress.

 Hundreds and Thousands.

 Strawberries and Cream.

 Clock and Watches.

 Snakes and Ladders.

12. Sheila M. Nelson. Technitunes. (8 1982 by Boosey &

Hawkes Music Publishers Ltd. B&H 20611)

 Reel.

 Dragonfly.

 German Dance.

 Swiss Waltz.

13. Sheila M. Nelson. Trios. (8 1980 by Boosey & Hawkes

Music Publishers Ltd. B&H 20432)

 Hop, Skip and Jump.

 Wynken, Blynken and Nod.

 Ready, Steady, Go.

14. M. Bang. Gingham Books. Graded Ensemble Music. Two

Violins With Piano Accompaniment. (U.S.A. 1936)

15. K. A. Hermann. Duod ja triod. Viiulimänguõpetus. Laulu

ja mängu lehtedest

16. B. Bart\k. 44 duot. (Universal Edition. Wien, Zürich, London)

1.2.2. Vanema astme repertuaarivalik

1. K. Fortunatov. Noor viiuldaja. (Moskva 1966)

 A. Glazunov. Gavott.

 W. F. Bach. Kaebus.

 B. Britten. Sentimentaalne saraband.

2. Viiuliansamblid. (Leningrad 1974)

 G. Fr. Händel. Koor oratooriumist Judas Maccabeus.

 L. v. Beethoven. Ülistuslaul.

 G. Rossini. Koor ooperist Wilhelm Tell.

 G. Fr. Händel. Aaria.

 D. ostakovit. Polka.

3. Palad kahele viiulile. (Leningrad 1969)

 J. Haydn. Allemand.

 G. Fr. Händel. Menuett.

 M. Glinka. Tants ooperist Ivan Sussanin.

4. Viiuliansamblid. (Kiiev 1981)

 D. Kabalevski. Klounid.

 J. Brahms. Valss.

 L. Boccerini. Menuett.

5. Kammermusik für Anfänger für zwei Melodieninstrumente

und Bass. (8 1973 by Editio Musica, Budapest)

6. Kammermusik TRIOS für Streich- oder Holzblasinstrumente.

(8 1979 by Editio Musica, Budapest. Z. 8741)

 J. Haydn. Aaria. Menuett. Presto.

 W. A. Mozart. Andante. Menuett.

 L. v. Beethoven. Menuett. Ländler.

7. Klassische Miniaturen I-II. (Poland 1977. PWM 4481)

8. Violin Trios. (81976 by Editio Musica, Budapest. Z.

7916)

Alte Kammermusik.

9. Duos für Violine und Violoncello. (81979 by Editio

Musica, Budapest. Z. 8733)

10. B. Bart\k. Trios. (81971 by Editio Musica, Budapest. Z.

6555)

11. Trios für 2 Violinen und Violoncello. (8 1978 by Editio

Musica, Budapest. Z. 8256)

 J. Haydn. Trio.

 W. A. Mozart. Notturno.

 G. Fr. Händel. Marss.

12. Werke des Frühbarocks für Streicher. (8 1977 by Editio

Musica, Budapest. Z. 7262)

 Alte Kammermusik:

 Schütz. Scheidt. Marini. Vitali. Purcell.

13. Menuette alter Meister für Violinensembles. (Praha

1959, H. 2725)

Lully. Bach. Händel. Boccerini. Mozart.

14. Miniatury klasyszne (kahele viiulile ja aldile). (Poola

1964, PWM 6259)

 C. W. Gluck. Gavott.

 G. Fr. Händel. Aaria.

 J. S. Bach. Invensioonid.

 W. A. Mozart. Allegro.

15. Miniatury klasyszne (kolmele viiulile). (Poola 1971, PWM 4546)

16. Mozart. 16 Duos. (8 1979 by Editio Musica, Budapest. Z.

2451)

17. Tunes For My String Quartet. (8 1983 by Boosey & Hawkes

Music Publishers Ltd. B&H 20666)

 French Folk Tune.

 Quiet Evening.

 Nobody Knows.

 My Bonnie.

 Fiesta.

18. Travels In Styl (kvartett + bass). (8 1986 by Boosey &

Hawkes Music Publishers Ltd. B&H 20770)

 M. Dawney. Madam Cole.

 Traditional. Wild-West Shaker.

 A. Benjamin. Jamaican Rumba.

19. Funky Monkey And Friends (kvartett + bass). (8 1988 by

Boosey & Hawkes Music Publishers Ltd. B&H 20833)

Ed. H. Jones. Tiger Prowl. Tiger Roar. Butterfly Round.

Snakes. Funky Monkey.

20. Curtain Raisers (kvartett + bass). (8 1986 by Boosey &

Hawkes Music Publishers Ltd. B&H 20769)

 L. v. Beethoven. German Dance.

 T. Osborne. Silver String Rag.

 W. A. Mozart. Say Goodbye.

21. More Tunes For My String Orchestra (kvartett + bass).

(8 1987 by Boosey & Hawkes Music Publishers Ltd. B&H 20811)

 arr. Sheila M. Nelson.

 The Golden Bow.

 The King And The Miller.

 Mr. Carey's Romance.

22. Mixtunes I From Six Little Duets For Violin (Or 2

Violins) And Piano op 8. (8 1986 by Boosey & Hawkes Music

Publishers Ltd. B&H 20760)

 I. J. Pleyel. Rondo.

 G. Fr. Händel. Gavott.

 L. v. Beethoven. Bagatelle.

23. Songs And Dances (kvartett + klaver)

 J. Kuffner. Polka.

 J. Brahms. Two Folksongs.

 Fr. Schubert. Cradlesong.

24. Keytunes (kaks viiulit, kaks vioolat, kaks tellot ja

klaver)

 W. A. Mozart. Menuetto and Trio.

 Fr. Schubert. Ballet Music.

 E. Grieg. Watchman's Song.

25. Populaarne muusika. Seaded viiuliansamblile. (Leningrad

1972)

 Fr. Schubert. Adagio.

 G. Romberg. Vaikus päikesetõusu ajal.

 A. Dvorak. Humoresk.

26. Kerged harjutused keelpillikvartetile. (Leningrad 1972)

 P. Taikovski. Hommikumeeleolu. Magus unelm.

 F. Schubert. Valss.

 E. Grieg. Lüüriline pala.

 P. Taikovski. Vana prantsuse lauluke.

 L. v. Beethoven. Menuett.

 F. Chopin. Etüüd.

27. J. Towsend. The Circus Comes To Town. (London 1981)

28. Palad viiuliansamblile. (Leningrad 1988)

 J. S. Bach. Menuett.

 K. Böhm. Igavene liikumine.

 K. Karajev. Mõtisklus.

 D. Kabalevski. Polka.

 L. v. Beethoven. Lauluke.

 V. Sturestep. Läti polka.

 F. Schubert. Muusikale.

29. G. Ph. Telemann. Kuus kaanonsonaati. (Peters)

30. A. Corelli. Kirikusonaadid. (Peters)

31. J. Haydn. 12 saksa tantsu kahele viiulile ja tellole.

(Hortus Musicus. Bärenreiter-Ausgabe)

32. W. A. Mozart. Väikesed duetid. (Peters)

33. W. A. Mozart. 12 väikest duetti.

34. R. Päts. Duod.

[RTL 1999, 52, 677  jõust 04.04.1999]

Lisa 2

 Kinnitatud

 haridusministri

19. märtsi 1999. a

määrusega nr 13

PUHKPILLIORKESTRITE AINEKAVA

 

1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava

Orkestriklassi ainekava koostamisel on lähtutud maailmas

enamlevinud koolidest, kus on järjekindlalt juhindutud õigetest

algõpetuse põhimõtetest1. Orkestri õppejõud-dirigentidel peab

jätkuma kannatust ja aega vältimaks lubamatut kiirustamist

pilli- ja ansamblimängu algvõtete omandamisel.

1.1. ÕPETUSE EESMÄRGID

Pillimängu õppimisel peavad tasakaalus olema eriala, orkester ja ansambel.

"Ansamblimänguga tuleb hakata tegelema juba alates I

klassist, mängides alguses koos õpetajaga, hiljem sobivas

koosluses kaasõpilastega. Järgides lääne puhkpillikoolituse

põhimõtteid, on väga tähtis õppeprotsessis ansamblimängu osa

suurendamine. Eksamid toimuvad analoogiliselt erialaeksamitega -

üleminekueksamid ja lõpueksam.

Kooli orkestriklassis mängitav repertuaar peab olema

õpilastele jõukohane ja soodustama nende erialast arengut." (RTL

121-124, 1997, lk 4747).

Orkestri kõlakvaliteet, mängukultuur, aga ka repertuaari

omandamise kiirus sõltuvad iga orkestrandi muusikalisest

haritusest ning kogemustest oma oskusi praktikas rakendada.

Käesolev õppekava on koostatud põhimõttel, et paralleelselt

ansambli- ja orkestrimängu arendamisega kinnistada õpilase

muusikalist kirjaoskust.

1.2. ÕPPESISU

Orkestris saab algaja õpilane musitseerida juba

minimaalsete oskustega. Orkestrimängu algõpetuse I-III õ. a

õppekava aluseks on võetud A. Otsa "Orkestriharjutuste" I-III

vihik.

1) Orkestriklass peab laiendama õpilase teadmisi muusikast.

Tähelepanu tuleb pöörata:

 a) muusikalisele kirjaoskusele;

 b) strihhidele;

 c) muusikastiilidele: klassikaline jazz, sving, rock;

 d) agoogika-, dünaamika- ja tempoterminitele, nende

kasutamisele.

2) Rütmiõpetus

Pillimängu õppimisel on väga tähtis arendada õpilastes

arusaamist rütmist ja kontrolli rütmipulsi üle. Osa õpetajaid

panevad algusest peale rõhu toonile ja õigete nootide

mängimisele. Liiga tihti on rütmiõpetus kui kõige tähtsam

distsipliin muusika õppimisel jäetud tähelepanuta või on sellele

pööratud tähelepanu liiga vähe.

Käesolevas õppekavas esitatud rütmisüsteem on mõeldud

selleks, et esimestest tundidest peale võiksid õpilased õppida

rütmist arusaamist, samuti selle täpset lugemist. Selleks on

pakutud nii koputamisharjutusi kui ka rütmiansambleid. Rütmiline

hoolikus ja täpsus mõjutavad intonatsiooni ja ansamblimängu.

Rütmilise täpsuse puudumine mõjub ebasoodsalt ka iga noodi

alguse ja lõpu intonatsioonile.

3) Orkestriklass peab andma vajalikud kogemused mängimiseks

kollektiivis, sh:

 a) oskuse jälgida dirigenti;

 b) oskuse pause lugeda;

 c) oskuse mängida rühmas - kuulata teisi;

 d) sound-intonatsiooni.

Tähtis: Iga harjutus või pala peab õnnestuma esimesel

katsel, äärmiselt kahjulik on nn proovimise harjumus.

Kooliorkestri dirigent on eelkõige õpetaja, kes arvestab

õpilaste individuaalsust ja suudab luua orkestrist terviku.

Dirigendi ülesanne on luua ��pilaste arenguks pikaajaline

õppesüsteem ja leida mitmekülgseid motivatsioonivariante. Ta

peaks varuma aega, et õppeprotsess kulgeks kiirustamata ja

loomulikult.

Õppematerjali jõukohasus, edasiliikumise tempo ja

harjutuste ajastamine vastavalt tasemele on tähtsad faktorid

orkestri arengus. Millal liikuda edasi, millal õpitut korrata ja

kinnistada - see peaks olema orkestrijuhi intuitiivne otsus.

Koosmängu arendava osa kõrval on õppekavas harjutused, mis

arvestavad pillirühmade eripära (puu-, vask- ja löökpillid), samuti spetsiaalsed harjutused eri pillidele.

4) Motivatsiooni viis punkti:

 a) laps teeb hea meelega seda, mis teda huvitab ja talle

meeldib;

 b) eeskujuks on eelkõige õpetaja meeldiv mäng, kontserdid, plaadid jne;

 Hea ajend on musitseerimine õpetajaga koos.

 c) ansamblimängu puhul on tegemist meeskonnatööga. Oluline

on hea repertuaar ja huvitavad kontserdid;

 d) edukad kontserdid;

 e) kiitus, esiletõstmine.

5) Õpilase igakülgse arengu tagamiseks tuleb pidevalt

tähelepanu juhtida järgmistele teemadele:

 a) hingamine. Tuletada alati meelde sügava, mahuka

sissehingamise tähtsust;

 b) pillitoon ehk muusikaline käekiri. Selle saavutamiseks

mängida võimalikult palju lüürilisi, laulvaid palasid, pöörates

tähelepanu kõla täiuslikkusele ja nootide seotusele;

 c) oluline on artikulatsiooni selgus, põhistrihhide õige

kasutamine;

 d) intonatsioon. Puhas intonatsioon on määrava tähtsusega, eriti kahe või enama puhkpilli koosmängus;

 e) rütm. Ainult tugeval rütmitundel põhinev mäng võimaldab

saada heaks pillimeheks. Kontrollida metronoomiga!

Loomulikult kuuluvad nende üldküsimuste juurde alati

spetsiifilised probleemid: embouchure, keeletehnika, legato, kõigi tehnikate koostöö jne.

1.2.1. Noorema astme ainekava

Alljärgnev kava põhineb Aavo Otsa õppematerjalil

"Puhkpilliorkestri kool algajaile" (Eesti Kooriühing, 1999).

Selle koostamisel on kasutatud "Trompetikooli" I ja II vihikut

(Aavo Ots. Kirjastus "Muusik", 1996) ning seal trükitud

harjutused, palad ja ansamblid on orkestreeritud algajate

orkestrile. "Trompetikoolis" on ka ulatuslik metoodiline osa

õpetajale-dirigendile. Kõik õppekavas nimetatud palad ja

harjutused pärinevad "Puhkpilliorkestrikoolist algajaile".

Kehahoid. Õige mänguvõte ja puhumine.

 

A. Teoreetilised teadmised B. Harjutused, palad, ansamblid, rühmaharjutused

4/4 taktimõõdu selgitus Koosmängu esimesed noodid.

Võtted. Hingamisharjutus

 "Mõtleja"

Veerandnoot "Kõla, lahke laulukaja!"

 "Rongisõit"

 "Kaera-Jaan"

 Hispaania rahvaviis, Prantsuse rahvaviis, duett "Ringtants"

Harjutused eri pillidele

 4-bekaar Hispaania rahvaviis

 Norra rahvaviis

Lahtimängu harjumuse kujundamine

 legato Murray' "Hällilaul"

Rõhumärk

Eeltakt "Minu auto"

 simile H. Otsa "Etüüd"

Rütmide tabel

 Tähtnimed Hingamisharjutus "Haa"

 da capo Prantsuse rahvaviis

"Tuhkatriinu"

Veerandpaus Harjutused 1, 2, 3

 Hüüavad pasunad

Moderato "Hea kuningas Wenceslas"

Andante Kaanon

Vastavalt vajadusele valida ka teisi selle raskusastme

palasid.

Maoorne kolmkõla Inglise rahvaviis

 1/8 noot

Rütmide tabel M. Praetorius "Kaks tantsu"

Spetsiaalsed harjutused kõikidele pillidele

"Poisid ritta"

 "Kus on minu koduke"

 "Sepapoisid"

 "Hommikukellad"

Täiuslik sissehingamine "Muti metroo"

 "Üles, üles!"

- pidekaar "Leelo"

 "Kägu"

 "Hüppenööri tants"

Rütmiansambel

 Enharmoonilised helid "Mutionu pidu"

 Keele liikumise kiirus "Igaühel oma pill"

 Rütmiharjutused Kaanon

Tervete ja pooltoonide asetus heliredelis

Punkteeritud 1/4 noot Traditsionaal

 "Hommiku täht"

 "Laulge, poisid!"

 "Minu isamajakene"

 "Kevade tulnud"

 "Lõoke"

Minoor: loomulik, meloodiline, harmooniline

 Tehhi rahvaviis

 "Kiisuke"

 Saksa rahvaviis "Hällilaul"

Jõululaulude seaded

vaskpillidele (vt A. Ots

"Trompetikool II") "Maa on nii kaunis"

 "Hõisake, taevad!"

 Koor oratooriumist Judas

Maccabus

Heliredelid koosmänguks

Vastavalt vajadusele valida ka teisi sama raskusastme

palasid.

1.2.2. Vanema astme ainekava

Küllaldane lahtimäng on noore mängija veel väljaarenemata

embouchure'i arengus otsustava tähtsusega. Soojendust on kõige

parem läbi viia ühiselt proovi algul, sest noored mängijad on

harva nii treenitud ja distsiplineeritud, et end individuaalselt

küllaldaselt lahti mängida. Soojendusharjutusi saab tõhusalt

kasutada ka koosmängu ja intonatsiooni kuulamise arendamiseks.

Soojenduse juurde kuuluvad ka hingamisharjutused.

Lahtimängu on soovitatav läbi viia gruppides: vask- ja puupillid

eraldi.

Käesoleva õppekava täitmise eelduseks on noorema astme

eriala ja noorema astme orekstriklassi + ansamblikursuse

läbimine.

Õppekava on koostatud, toetudes:

 1) A. Regi ja A. Ots "Puhkpilliorkestri õpik" (Tallinn, 1989) - edaspidi P. õ;

 2) A. Ots "Puhkpilliorkestri kool algajaile" (Eesti

Kooriühingu väljaanne, 1999) - edaspidi P.k.

Soovitatav on kasutada ka teisi sama raskusastme koole.

 

A. Teoreetilised teadmised B. Harjutused, palad

Ühtlane legaatotehnika

(vaskpill) Harjutused (P.k)

F-p meetod Harjutused

Staccato Saksa rahvaviis

Igapäevaste harjutuste seeria eri pillidele I

Rütmiharjutused "Aisakell" (P.k)

 "Menuett"

 Mõistete kordamine "Kõik kristlased, tulge!" (P.k)

 "Meie isade aated"

 Heliredelid koosmänguks

Igapäevaste harjutuste seeria eri pillidele II

Saksa jõululaulud (P.k)

 Jazz Harjutused

 Svingi algtõed A. Waignein "2. Jazzy"

(A. Waignein. Entry - Jazzy -

 Disco. Tierolff-Muziekcentrale.

 Roosendaal - Nederland)

 Staccato harjutused (P.k)

 "Jaan läeb jaanitulele"

 Kolm saksa rahvaviisi

Punkteeritud kaheksandik Kolm trompetitriot (P.k)

 Saksa rahvaviis "Raudtee"

Brass - legaatoharjutused

 Eriharjutused puu- ja löökpillile

 Sünkoop

 a) klassikaline

 b) jazz Entertainer (P.k)

 A. Waignein "Disco"

(A. Waignein. Entry - Jazzy - Disco. Tierolff-Muziekcentrale. Roosendaal - Nederland)

 3/8 Etüüdid (P.k)

Igapäevased harjutused III (vt P. õ lk 12-13)

Marsistiil

 6/8-rütmiduett R. Schumanni "Sõdurite marss" (P. õ)

 6/8, 3/4 L. Bernsteini "America"

(katkend) (P.k)

Rütmiansamblid

5/8

Rütmivariandid "Viire takka"

 4/4 ja 3/4

Intervallid maooris

 1) Harjutused ja palad A. Otsa ja A. Regi orkestrikoolist.

Hoffmanni orkestrietüüdid nr 16-22;

 2) Dirigendi tehtud valik sama raskusastmega paladest.

Harjutuste seeria nr 2

Harjutused vaskpillidele (P. õ)

 Harjutused puupillidele

 Harjutused saksofonidele

Harjutused löökpillidele Etüüd 36 (P. õ)

 Etüüd 37 (P. õ)

 G - in B Puhkuseaeg (38)

 F - in C

e-moll Harjutus 39-50

 d-moll

Artikulatsiooni viis põhistrihhi

 USA - MEIE - ATAKK

 slur - legato - legaatoatakk DAA

 legato - tenuto - legaatoatakk DAA DAA

 regular - detache - tavaline TA TA

 staccato - staccato - tavaline TA-TA

 accent - marcato - tugev TA-TA

Artikulatsioon (ladina k articulatio) - eraldamine ja ühendamine, sidumisviis, selge hääldamine.

Harjutuste seeria nr 3 (P. õ)

 Vaskpill Harjutused

 puupill

 saksofon

 löökpill

 D. S. al Fine R. Glieri "Päikesele vastu" (P. õ)

 B-duur "Hümn suurele linnale"

 L. Bernsteini "America" (P.k)

 Harjutus 55-66 (P. õ)

Rütmide tabel (erileht) (P.k)

 Jazzi tund I. Swing (õpiku lisa)

 triool

Harjutuste seeria nr 4 (P. õ)

 Vaskpill

 puupill

 saksofon

 löökpill

Kromaatiline heliredel

 Valss Harjutused 68-70 (P. õ)

 Lendler 72

Re - in B

 C - in C

 h-moll

 a-moll

 Staccato (P. õ)

Harjutuste seeria nr. 5 (P. õ)

Harjutus 83-89 (P. õ)

 Vaskpill

 puupill Harjutused 90-91

 saksofon

 löökpill

Sünkoop: klassikaline, swing, rock (erileht)

 Jazzi tund II (P.k)

Rütmitreening: 12 harjutust (duetid)

Harjutuste seeria nr 6 (P. õ) "Lõbus veri" (P. õ)

 "Sõdurite marss" Pikk paus

 Tempo, dünaamika ja agoogika põhiterminid

Tasemenäited vanema astme orkestrile

Vaskpillide repertuaar

 Elgar Hovart. Suite.

 G. Verdi. Võidumarss.

 G. F. Händel. March from Scipio.

 Inglise rahvaviisid (an. D. Morgan).

Orkestri repertuaar

 Kurt Weil. Mack the knife.

 F. J. Bossec. Military symphony in F.

 Wedgewood. Avamäng.

 E. Hoffmann. Trompeten Express.

 F. Schubert. Serenaad. Muusikaline moment.

 R. Schumann. Lõbus talupoeg.

 J. S. Bach. Aaria.

 Fibich. Poeem.

 Clarke. Trumpet Voluntary.

 Gabriel. Sonata pian'e forte.

 J. Gregorey. Svinging Suite.

 P. Kaik. Suvemuusika.

TEMPO

Tempoks nimetatakse helitöö esitamise kiirust;

üldkasutatavad on itaaliakeelsed terminid.

Aeglased tempod

 Grave - väga aeglaselt, raskelt

 Largo - väga aeglaselt, laialt

 Larghetto - largost veidi kiiremini

 Lento - pikalt, aeglaselt, kiirustamata

 Andante - rahulikult, keskmises tempos

Keskmised tempod

 Andantino - andantest pisut elavamalt

 Sostenuto - väljapeetult, vaos hoides

 Moderato - mõõdukalt, parajalt

 Allegretto - kergelt, kaunis liikuvalt, graatsiliselt

Kiired tempod

 Allegro - kiiresti, erksalt

 Vivo, Vivace - elavalt, kärmesti

 Presto - väga kiiresti, vilkalt, nobedalt

 Prestissimo – ülikiirelt

Ülaltoodud tempotähistuste täpsustamiseks kasutatakse järgmisi termineid:

 molto - palju, väga

 assai - üsna, küllalt

 piu - enam

 meno - vähem

 poco - pisut, natukene

 poco a poco - vähehaaval, järk-järgult

 non troppo - mitte ülemäära

 non tanto - mitte palju

 semore/simile - kogu aeg

 subito - järsku, äkki

 possibile - niipalju kui võimalik

Tempo muutmiseks heliteose üksikutes lõikudes kasutatakse järgmisi agoogilisi termineid:

Tempo kiirendamiseks:

accelerando (accel) - kiirenedes

 stringendo (string) - kiirenedes, kokkusurutult

 animando - elavnedes

 piu mosso - liikuvamalt

 incalzando - tõtates

 precipitando - tunglevalt

Tempo aeglustamiseks:

ritardando (ritard) - aeglustades, maha jäädes, venides

 ritenuto (rit.) - tagasi hoides, kinni pidades, talitsedes

 rallentando (rall.) - aeglustades

 allargando (allarg) - aeglustades, laienedes

 sletando - aeglustades, lõdvenedes, nõrgenedes

 meno mosso - vähem liikuvalt

Tagasipöördumine teose (osa) algtempo juurde:

tempo primo (primo) - algtempo

 come prima - nagu algul

 come sopra - nagu ülal, algul

 a' tempo - eelnenud tempos

 listesso tempo - endises tempos

Suuremat vabadust võimaldavad interpreedile:

tempo rubato - vabas tempos

 ad libitum - soovi kohaselt

 a' piacere - soovi kohaselt

DÜNAAMIKA

ppp - piano-pianissimo ehk -pianissimo possibile

- nii tasa kui võimalik

 pp - pianissimo - väga tasa

 p - piano - tasa

 mp - mezzo piano - pooltasa

 mf - mezzo forte - poolvaljult

 f - forte - tugevasti

 ff - fortissimo - väga tugevasti

 fff - forte-fortissimo ehk (fortissimo possibile)

- nii tugevasti, kui võimalik

Järkjärgulist kõlatugevuse muutmist tähistatakse järgmiselt:

Tugevdamiseks (paisutamiseks, võimendamiseks):

 piu' forte - tugevamini

 poco piu' forte - pisut tugevamini

 poco a' poco piu' forte - vähehaaval, järk-järgult tugevamini

 crescendo - pisut paisutades

 poco crescendo - vähehaaval, järk-järgult paisutades

 poco a' poco crescendo - vähehaaval, järk-järgult paisutades, asendab crescendo't

Nõrgendamiseks (kahandamiseks):

 meno forte - vaiksemalt

 poco piu' piano - pisut vaiksemalt

 poco a' poco piu' piano - vähehaaval, järk-järgult vaiksemalt

 diminuendo - kahanevalt

 decrescendo - kahanevalt

 poco diminuendo - pisut kahanedes

 poco a' poco diminuendo - vähehaaval, järk-järgult kahanedes, asendab terminit

 diminuendo

 agitato - erutatult

 allegro agitato - kiiresti ja jõuliselt

 alla marcia - marsitaoliselt

 animato, con anima - elavalt

 (anima- it k hing)

 brillante (pr k) - särav, esineb koos tempoterminiga, näiteks allegro

 dolce - magusalt, õrnalt, meeldivalt

 energico - energiliselt

 con fuoco - tulega

 grandioso - suursuguselt

 grazioso - armsalt, meeldivalt, graatsiliselt

 maestoso - kaalukalt, majesteetlikult

 moderato - mõõdukalt

 risoluto - otsustavalt

 scherzando - naljatades

 semplice - lihtsalt

 sostenuto - väljapeetult, aeglaselt

 tranguillo - rahulikult

 triste - kurvalt

 veloce - nobedasti

[RTL 1999, 52, 677  jõust 04.04.1999]

 

 

Lisa 3

Kinnitatud

 haridusministri

19. märtsi 1999. a

määrusega nr 13

 

LISAPILL - KLAVERI AINEKAVA

1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava

1.1. ÕPETUSE EESMÄRGID

Erialaõpetajal lasub suur vastutus õpilase loomingulise initsiatiivi ja iseseisva tööoskuse arendamise eest. Õigete harjumuste kujunemisel on eriline tähtsus just õpingute algetapil. Üldklaverit õppides peab õpilane omandama esmased klaverimänguvõtted, lehest lugemise oskuse ja võime mängida ansamblis või lihtsamaid keel- ja puhkpillisaateid. Õpetaja ülesanne on anda õpilasele õige arusaam teose sisust, ajastust (stiilist) ja aidata omandada vajalikud tehnilised võtted teose esitamiseks. On soovitatav läheneda igale õpilasele individuaalselt, arvestades tema võimeid ja oskusi. Kavade koostamisel tuleb õpilasele tutvustada eri karakteriga teoseid, juhtida tähelepanu muusikalistele fraasidele, tempodele ja dünaamilistele nüanssidele, arvestades eri meeleolusid. Õpilastele, kellel on juba olemas eelnev klaverimängukogemus, võib anda suuremaid ülesandeid, kasutades eriklaveri programmi. Oluline roll on improviseerimisel. Improviseerimisvõime arendamist tuleb alustada kõige lihtsamast - mälu järgi tuttavate meloodiate mängimisest ja transponeerimisest, järgmine aste on meloodiale saate loomine kuulmise järgi või akordimärke kasutades. Lõpuks võib antud meloodiat edasi arendada koos harmooniaga. Üks paremaid muusikalise mõtte aktiviseerimise vorme on noodilugemine, mis võiks kuuluda õpilase igapäevaste harjutuste hulka. Oluline on pidevalt ettepoole vaadata, kujutades ette helide liikumisjoonist ja usaldades oma sõrmi, et kuulmise kaudu tunnetada liikumise suunda ja intervalle. Õpilase arengu kiirendamiseks peaks püüdma läbi võtta võimalikult palju repertuaari, eesmärgiks kasvatada õpilases iseseisvat mõtlemis-ja töötamisvõimet.

1.2. ÕPPESISU

Heliredelitel on klaverimängutehnika omandamisel oluline tähtsus. Nendega tutvumist on soovitatav alustada juba esimesel üldklaveri õppeaastal (s.o alates kolmandast õppeaastast). Eesmärk on kuulmise järgi tundma õppida võimalikult palju helistikke, esialgu ühe oktaavi piires. See võimaldab õpilasel paremini tutvuda klaviatuuriga. Vastavalt õpilase vanusele, võimetele ja klaverimänguoskusele võib tutvuda akordide, kromaatiliste heliredelite ja kolmkõladega.

1.2.1. III õppeaasta

III õppeaastal on soovitatav läbi võtta järgmised helistikud:

 duurid: C, G, (D, A, E), (F)

 mollid: a, e, (d)

 - heliredelid - kaks oktaavi koos või eraldi kätega;

 - akordid portatos ja staccatos koos või eraldi kätega;

 - kromaatiline heliredel - kaks oktaavi otse kas koos või eraldi kätega;

 - kolmeheliline lühike arpedo (väikese käeulatusega lastel).

Edasijõudnutega võib läbi võtta neljahelilise lühikese arpedo ja pika arpedo.

1.2.2. IV õppeaasta

IV õppeaastal on soovitatav läbi võtta järgmised helistikud:

 duurid: C, G, D, A, (E), F

 mollid: a, e d

 - heliredelid kaks kuni neli oktaavi koos kätega otse;

 - akordid portatos ja staccatos koos kätega otse;

 - neljaheliline lühike arpedo eraldi (või koos) kätega;

 - pikk arpedo kaks oktaavi eraldi (või koos) kätega;

 - kromaatiline heliredel kaks kuni neli oktaavi otse;

 - tutvustada õpilasele autentset ja plagiaalset kadentsi.

1.2.3. V õppeaasta

V õppeaastal on soovitatav läbi võtta järgmised helistikud:

 duurid: C, G, D, A, E, F, B, Es

 mollid: a, e d, g, c

 - heliredelid - neli oktaavi otse, koos kätega;

 - akordid portatos ja staccatos koos kätega;

 - lühike arpedo;

 - pikk arpedo;

 - kromaatiline heliredel.

V-VII õppeaastal on soovitatav läbi võtta I ja II liitkadents (eri meloodilistes seisudes).

1.2.4. VI õppeaasta

VI õppeaastal on soovitatav läbi võtta järgmised helistikud:

 duurid: C, G, D, A, (E), F, B, Es

 mollid: a, e, h d, g, (c)

 C heliredelid - neli oktaavi otse, soovitatavalt duurid lahku;

 - akordid - neli oktaavi otse, koos kätega;

 - lühike arpedo - neli oktaavi otse, koos kätega;

 - kromaatiline otse.

1.2.5. VII õppeaastal

VII õppeaastal on soovitatav läbi võtta järgmised helistikud:

 duurid: C, G, D, A, (E), F, B, Es (As)

 mollid: a, e, h, fis, (cis), d, g, c (f)

 - heliredelid - otse, lahku (ka harmooniline moll);

 - meloodiline moll, otse või lahku;

 - akordid;

 - lühike arpedo;

 - pikk arpedo;

 - kromaatiline heliredel.

1.3. REPERTUAAR

Järgnevale aastale üleminek toimub arvestusega, kus kooli otsustada jääb nii esitatavate teoste hulk kui ka hindamise küsimus.

Miinimumnõuded:

1.3.1. III õppeaasta lõpetamiseks valida 2-3 pala:

 F. Rubicki. Kell.

 D. G. Türk. Ariooso.

 C. Czerny - H. Germer. Etüüdid nr 1 ja 2.

 C. Czerny - H. Germer. Etüüd nr 15.

 J. Philipp. Hällilaul.

 J. Haydn. Menuett.

 W. Duncombe. Trompetite menuett.

 E. Tamberg. Kassilaul.

 C. Czerny - H. Germer. Etüüd nr 9.

 H. Sarmanto. Elevandipoja blues.

 J. S. Bach. Torupill.

 C. Czerny - H. Germer. Etüüd nr 16, I osa.

 D. ostakovit. Marss.

 J. S. Bach. Menuett d-moll.

 C. Czerny - H. Germer. Etüüd nr 14, I osa.

1.3.2. IV õppeaasta lõpetamiseks valida 2-3 pala:

R. Kangro. Kurb printsess.

 C. Czerny - H. Germer. Etüüd nr 17.

 H. Purcell. Aaria.

 F. Rybicki. Videvikus.

 J. S. Bach. Menuett G-duur.

 D. Steibelt. Sonatiin C-duur, I osa.

 P. Taikovski. Nuku haigus.

 B. Bart\k. Kurb laul.

 C. Czerny - H. Germer. Etüüd nr 12.

 J. S. Bach. Menuett a-moll.

 A. Löschorn. Etüüd C-duur.

 D. Steibelt. Sonatiin C-duur, II osa. Adagio.

 R. Kangro. Aga Tuhkatriinu on nii ilus.

 C. Czerny - H. Germer. Etüüd nr 45.

 D. G. Türk. Sonatiin I, II, III.

 S. Pavljutenko. Fugett.

 P. Taikovski. Nuku matus.

 C. Gurlitt. Sonatiin.

1.3.3. V õppeaasta lõpetamiseks valida 2C3 pala:

P. Taikovski. Itaalia lauluke.

 D. Cimarosa. Sonaat d-moll.

 C. Czerny - H. Germer. Etüüd nr 31.

 A. Marguste. Suutäis pähkliokolaadi.

 D. Cimarosa. Sonaat G-duur.

 C. Czerny - H. Germer. Etüüd nr 27.

 R. Schumann. Julge ratsanik.

 J. v. Takase. Inglise lauluke.

 C. Czerny - H. Germer. Etüüd nr 28.

 D. Zipoli. Fugett e-moll.

 S. Prokofjev. Muinasjutuke op 65 nr 3.

 C. Czerny - H. Germer. Etüüd nr 36.

 J. S. Bach. Väike prelüüd C moll.

 M. Kuulberg. 11 klaveripala lastele (valikuliselt).

 C. Czerny - H. Germer. Etüüd nr 1, II osa.

1.3.4. VI õppeaasta lõpetamiseks:

M. Berens. Etüüd op 61 nr 4.

 A. Põldmäe. Lihtne laul.

 J. S. Bach. Väike prelüüd C-duur, II osa.

 P. Taikovski. Magus unelm.

 E. Grieg. Rahvameloodia (laul) op 12 nr 5.

 C. Czerny. Etüüd op 139 nr 100.

 E. Tamberg. Tuhkatriinu tants.

 G. F. Händel. Menuett variatsioonidega.

 E. Grieg. Valss.

 C. Czerny - H. Germer. Etüüd nr 42, I osa.

1.3.5. VII õppeaasta lõpetamiseks:

A. Põldmäe. Vihmas ja päikeses.

 C. Czerny. Etüüd op 718 nr 19.

 J. S. Bach. Kahehäälne inventsioon C-duur.

 E. Tamberg. Öö toob unenäod kaasa.

 C. M. v. Weber. Sonatiin C-duur.

 S. Aavik. Memme maja (lastelaulusaade).

 D. Cimarosa. Sonaat a-moll.

 J. S. Bach. Väike kahehäälne fuuga c-moll.

 Ch. Dancla. Pala G-duur (viiuli saade).

 R. Rannap. Südamlik pala.

 C. Franc. Kaanon E-duur.

 J. F. Bürgmüller. Õonglöör op 109.

 R. Eespere. Unelaul.

 E. Sarmanto. Boogie-woogie.

 L. v. Beethoven. Sonatiin F-duur, I osa.

 F. Schubert. Valss A-duur.

 F. Kuhlau. Variatsioonid.

 C. Czerny C H. Germer. Etüüd nr 50, I osa.

[RTL 1999, 52, 677  jõust 04.04.1999]

 

 

 

Lisa 4

 

 

Kinnitatud

 

 

 haridusministri

 

 

19. märtsi 1999. a

 

 

määrusega nr 13

 

KLASSIKALISE TANTSU AINEKAVA

1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava

1.1. ÕPPESISU

Klassikalise tantsu õppimist soovitatakse alustada 9-10 aasta vanusena, ent võib alustada ka 11-12 aasta vanusena. Muidugi sõltub kõik lapse füüsilistest eeldustest, ent üldjuhul võib välja tuua, et hilisem alustamine ei anna enam nii häid tulemusi ja varasem alustamine võib kaasa tuua lapse hüppeliigese deformatsiooni.

1.1.1. Esimene õppeaasta

Esimesel õppeaastal õpilasel kohustuslikke esinemisi ei ole. Teisest õppeaastast alates esineb iga õpilane vähemalt korra poolaasta jooksul kahe eriilmelise numbriga õpilaskontsertidel.

Algõpetus - klassikalise kehahoiaku, jalgade ja käte positsioonide, elementaarse koordinatsiooni omandamine.

Harjutused tugipuu ääres

Algselt omandatakse elemendid näoga toe poole seistes.

Jalgade väljapoolsuse tagamiseks õpitakse esmalt käik suunaga küljele, siis suunaga ette ja taha.

1. Kehahoiak.

2. Jalgade positsioonid. I, II, III, V ja viimasena IV.

3. Käte positsioonid. I, III ja viimasena II.

4. Demi-plie.  I, II, III, V ja IV.

5. Battements tendus I pos.

6. Battements tendus demi-plie'ga I pos.

7. Passe par terre I pos. ette-taha.

8. Rond de jambe par terre - 1/4 kaupa en dehors et en dedans.

9. Battements tendus V pos.

10. Battements tendus V pos demi-plie'ga.

11. Rond de jambe par terre.

12. Battements tendus jetes I ja V pos.

13. Battements tendus pour le pied

 a) kannaga maha II pos.

 b) demi-plie'sse II pos.

14. Releve lent 45E.

15. Battements tendus jetes piques.

16. Jala asend sur le con-de-pied.

17. Battements frappes.

18. Releve tõus poolvarvastele.

 a) sirgetel jalgadel

 b) eelneva demi-plie'ga

 c) lõpuga demi-plie'sse.

19. Keha painutus taha ja küljele.

20. Petits battements sur le con-de-pied.

21. Battements double frapes.

22. Battements fondus.

23. Grand plie I, II, III, V ja IV pos. (ühe käega toest hoides).

24. Rond de jambe par terre plie's tugijalal.

25. Battements retires.

26. Battements releves lents 90E.

27. Rond de jambe en l'air en dehors et en dedans.

28. Battements developpes.

29. Grands battements jetes.

30. Pas de bourree (näoga toe poole).

Harjutused saali keskel

Harjutused samad, mis toe ääres - nii en face kui epaulement ilma poolvarvastele tõusuta.

1. Ipaulement croise ja efface IV ja V pos.

2. Poosid croisee, effacee ja ecartee kätega suurtes ja väikestes poosides, ette ja taha, varbaotsaga põrandal.

3. I, II ja III arabesques (varbaots põrandal).

4. Port de bras I, II ja III.

5. Temps lie par terre.

6. Port de bras IV.

7. IV arabesque (varbaots põrandal).

8. Elementaarne adagio läbivõetud poosides - croisee, effacee, attitude, arabesque, developpe ja releve lent 90E.

9. Pas de bourree en dehors et en dedans.

Allegro (ehk "hüpped")

1. Temps leve I, II ja V pos.

2. Changement de pieds.

3. Ichappe II pos.

4. Assemble küljele, ette, taha.

5. Double assemble.

6. Ichappe IV pos. croisee ja effacee.

7. Pas balance.

8. Pas jete.

9. Sissonne simple.

10. Pas glissade küljele, ette, taha.

11. Sissonne fermee k��ljele, ette, taha.

12. Sissonne ouverte küljele, ette, taha.

1.1.2. Teine õppeaasta

Harjutuste sooritamine poolvarvastel. Elementaarne harjutuste sooritamine en tournante. Tuuride ja bateeringute algõpetus. Kiirema tempo kasutamine.

Harjutused tugipuu ääres

1. Poolpöörded ja täispööre V pos. kahel jalal, poolvarvastel en dehor ja en dedan.

2. Flic-flac en face.

3. Cond de jambe en l'air poolvarvastel.

4. Tombe kohapeal V-sse positsiooni ja coupe tugijala poolvarbale.

5. Battements soutenus tõusuga poolvarvastele kõikides suundades ja poosides croisee, effacee ja ecartee - põrandal ja 45o.

6. Preparation tuurideks V pos.

7. Preparation tuurideks II pos.

8. Preparation tuurideks temps releve en dehors et en dedans.

Harjutused saali keskel

Kõik tugipuu ääres sooritatu esitatakse poolvarvastel.

1. Väike adagio - demi-plie, grand-plie, battements developpes, releve lent 90o, preparation tuurideks II, IV ja V pos.

2. Battements tendus ja battements jetes en tournant en dehor et en dedans.

3. Poosid ecartee ja IV arabesque.

4. Port de bras V ja VI.

5. Pas de bourree ballotte croisee ja effacee – varbaotsaga põrandal ja 45o.

6. Pas de bourree dessus - dessous.

7. Glissade en tournant.

8. Adagio - pas de bourree, port de bras.

9. Tours II-st, V-st ja IV-st positsioonist.

10. Pas couru.

Allegro (ehk "hüpped")

1. Temps leve ühel jalal (koos sissonnes simples ja väike jete).

2. Pas glissade.

3. Sissonne fermee poosides.

4. Balance.

5. Pas de basque.

6. Pas emboõte 45o.

7. Sissonne tombee.

8. Pas ballonne liikudes poosides.

9. Petit pas de chat.

10. Changement de pieds en tournant (1/2 ja 1/4 pööretega).

11. Tours en l'air.

12. Pas chasse kõikides suundades ja poosides.

13. Ichappe battu.

14. Royale.

15. Entrechat - quatre.

Harjutused varvastel

Kõik elemendid õpitakse kahe käega tugipuust hoides (näoga toe poole).

1. Releve I, II, V pos.

2. Ichappe II pos.

3. Releve IV pos. croisee ja effacee.

4. Ichappe IV pos. croisee ja effacee.

5. Assemble soutenu küljelt.

6. Pas de bourree en dedans et en dehors.

7. Pas couru I pos. ette ja taha.

8. Pas de bourree suivi V pos.

9. Pas glissade.

10. Temps lie ette ja taha.

11. Sus-sous ette ja taha.

12. Double echappe.

1.1.3. III-IV õppeaasta

Tasakaalu kinnitamine. Keha ja käte plastika arendamine.

Grand tours algõpetus. Suurte hüpete algõpetus.

Harjutused tugipuu ääres

Harjutuste ülesehituse kombineerimine. Poolpöörded ühel jalal.

1. Flic-flac en tournant.

2. Poolpööre poolvarvastel, sirgel tugijalal, töötav jalg 45 o ees (pöördega toe poole), töötav jalg 45o taga (pöördega toest ära).

3. Developpe ballotte.

4. Grand battements läbi kiire developpe (pehmed battements).

5. Grand temps releve en dehor et en dedans.

Harjutused saali keskel

1. Battements tendus. Battements tendus jetes. Rond de jambe par terre - 1/4 ja 1/2 pööretega en dehors et en dedans.

2. Tours lents B la seconde suurtes poosides en dehors et en dedans.

3. Tours sur le con-de-pied ja tire-bouchon grand pliest.

4. Pas de bourree en tournant en dehors et en dedans.

Allegro (ehk "hüpped")

1. Pas echappe. Assemble en tournant (alul 1/4 pööret).

2. Pas chasse.

3. Pas jete ferme küljele.

4. Grand sissonne ouverte.

5. Pas assemble battu.

6. Entrechat - trois.

7. Entrechat - cinq.

Harjutused varvastel

1. Double echappe II ja IV pos.

2. Pas de bourree dessus - dessous.

3. Glissade croisee, effacee, ecartee.

4. Sissonne simple en face ja epaulement.

5. Pas polka.

6. Pas echappe II pos. en tournant.

7. Coupe - ballonne.

8. Jete fondu.

9. Glissade en tournant.

10. Preparation tours V pos. en dehors et en dedans.

11. Pas de bourree de suivi.

12. Changement de pieds.

13. Tours sur le con-de-pied V pos.

1.1.4. V-VI õppeaasta

Eri hoovõttudega hüpete õppimine. Kombinatsioonilise ülesehituse keerulisus. Arvuline näitaja tuurides. Tempo kiirenemine. Suuremate katkete kasutamine.

Harjutused tugipuu ääres

Eelmistel õppeaastatel omandatu esitatakse kahe tuuriga V ja II positsioonist ja temps releve tours lõpuga suurde poosi.

1/4, 1/8, 1/16 kasutamine tendu'st kuni grands battements jetes'ini.

1. Grands battements jetes passe 90E ette ja taha.

2. Flic-flac en tournant suurest poosist suurde poosi en dehors et en dedans.

3. Port de bras jalaga 90E ees või taga, poolvarvastel.

4. Grands battements jetes balance.

Harjutused saali keskel

Kõik omandatu sooritatakse en tournante -

 - battements frappes;

 - double frappes;

 - battements fondus;

 - petits battements;

 - rond de jambe en l'air.

1. Battements divises en quatre - en dehors et en dedans - eest ja tagant.

2. Tours sur le con-de-pied II, IV, V pos. en dehors et en dedans - kaks pööret.

3. Tours sur le con-de-pied tire - bouchon grand plie'st I, II, V pos. en dehors et en dedans.

4. Tours B la seconde II pos.

5. Tours IV pos. kõikides suurtes poosides.

6. Grand fouette effacee eest ja tagant en dehors et en dedans.

7. Itaalia fouette.

8. Tours sur le con-de-pied lõpetusega suurde poosi.

9. Battements divises poolpöördega.

10. Grand fouette - attitude, I, II, III arabesque.

11. Tours chaines (kaheksa pööret).

Allegro (ehk "hüpped")

Kõik eelnevatel aastatel omandatu sooritatakse bateeringuga.

1. Pas failli.

2. Brisee.

3. Brisee dessus - dessous.

4. Grand assemble (coupe sammust, glissade, sissonne tombe, developpe croisee'st).

5. Grand jete attitude croisee, III arabesque.

6. Jete passe effacee ja croisee 45E ja 90E.

7. Sissonne simple en tournante.

8. Rond de jambe en l'air saute.

9. Gargoillade (rond de jambe double).

10. Cabriole 45E (sissonne ouverte, coupe, sissonne tombee, glissade, samm, coupe).

11. Pas ballotte.

12. Emboite en tournante.

13. Jete en tournant.

14. Grand jete attidude croisee, effacee, I, II, III arabesque - pas couru glissade, pas de bourree, sissonne tombee - coupe.

15. Grand assemble en tournant.

16. Saut de basque.

17. Tours chaines diagonaalis effacee.

Harjutused varvastel

1. Pas de bourree en tournant.

2. Changement de pieds en tournant.

3. Preparation tours sur le con-de-pied IV pos. en dehors et en dedans.

4. Sissonne simple poolpöördega.

5. Rond de jambe en l'air en dehors.

6. Tours glissade en tournant.

7. Tours sur le con-de-pied V pos.

8. Pas de bourree suivi ringis.

1.1.5. VII õppeaasta

Klassikalise tantsu põhiliikumiste täiustamine. Tantsuliste kombinatsioonide lähtumine muusikalisest materjalist.

Individuaalsuse väljaarendamine. Katkendite õppimine klassikalisest balletirepertuaarist.

Harjutused tugipuu ääres

Harjutuste sooritamine kiiremas tempos.

1. Fouette pööre suurest poosist suurde poosi en dehors et en dedans.

Harjutused saali keskel

Suures adagio's hüpete kasutamine, grand tours kasutamine adagio's, sur le con-de-pied tours suurtest poosidest.

1. Port de bras suurtes poosides.

2. Tours suurtes poosides grand plie'st I, II, IV ja V pos. en dehors et en dedans.

3. Fouette 45E en dehors - 16 pööret.

4. Flic-flac en tournant suurtest poosidest suurde poosi en dehors et en dedans.

5. Grand fouette en tournant en dedans I, II, III, IV arabesque, attitude.

6. Reverse en dehors et en dedans.

7. Tours chaine diagonaalis.

Allegro (ehk "hüpped")

1. Pas soubresaut.

2. Grand pas ballote.

3. Grand pas de chat.

4. Grand fouette saute I, II, III arabesques ja attitude.

5. Pas cabriole ferme 45o küljele.

6. Entrechat-six.

7. Grand pas de basque.

8. Grand rond de jambe en l'air saute.

9. Grand jete passe küljele - lõpuga III arabesque'is, attitude, croisee ja effacee ette.

10. Grand cabriole (samm coupe, glissade ja sissonne tombee abil).

11. Saut de basque.

12. Jete entrelace.

13. Pas de chat.

14. Grand assemble - entrechat-six de vole.

15. Grand fouette en tournant I ja IV arabesques.

Harjutused varvastel

Tantsuliste kombinatsioonide kasutamine.

1. Jete en tournant liikumisega poolpööretega küljele.

2. Grande sissonne ouverte liikudes poosides attitudes ja arabesques.

3. Tours en dehors degage diagonaalis effacee.

4. Tours en dedans diagonaalis effacee.

5. Tours sur le con-de-pied IV ja V pos. (2-3 pööret).

6. Tours chaines diagonaalis.

7. Grand fouette effacee ette ja taha.

8. Fouette 45E (8-10 pööret).

9. Releve ühel jalal, kõikides poosides 45o edasiliikumisega.

[RTL 1999, 52, 677  jõust 04.04.1999]

← Tagasi | Üles ↑

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json