Tallinna vanalinna muinsuskaitseala ja Valga linnatuumiku muinsuskaitseala põhimääruste ja piiride kinnitamine
Vastu võetud 27.02.1995 nr 81
Muinsuskaitseseaduse (RT I 1994, 24, 391) paragrahvi 15 lõike 2 ja paragrahvi 46 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsus määrab:
1. Kinnitada:
1) «Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus» (juurde lisatud) koos piiride plaaniga*;
2) «Valga linnatuumiku muinsuskaitseala põhimäärus» (juurde lisatud) koos piiride plaaniga*;
3) tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu 2. augusti 1966. a.
määrus nr. 360 «Tallinna vanalinna riikliku kaitsetsooni loomise kohta» (ENSV Teataja 1966, 37, 256).
Peaminister Andres TARAND
Kultuuri- ja haridusminister Peeter OLESK Riigisekretär Ülo KAEVATS |
Kinnitatud |
TALLINNA VANALINNA MUINSUSKAITSEALA PÕHIMÄÄRUS
Mitmepalgelise minevikumälestisena on Tallinna vanalinn Eesti rahvuslik muinsusobjekt. Kõigis olulistes komponentides püsinud linnaehituslik tuumik pea muutumatult säilinud ajaloolise tänavatevõrgu, keskajast pärinevate dominantsete ehitiste ja seda kõike hilisematest hoonestusrajoonidest eraldava ringmüüri ning haljastatud muldkindlustusvööndiga moodustavad tänapäeva linnaehituspärandis harva esineva ja tähtsuselt Eesti Vabariigi piiridest väljuva terviku.
I. Määrang, eesmärk, piirid
1. Tallinna vanalinna muinsuskaitseala (edaspidi muinsuskaitseala) koosneb keskaegsest linnatuumikust ja seda ümbritsevast muldkindlustustele rajatud haljasvööndist.
2. Muinsuskaitseala eesmärgiks on selle kui ajalooliselt kujunenud linnaehitusliku terviku ja seda kujundavate ehitiste, planeeringu, tänavatevõrgu, haljasalade, geoloogiliste paljandite, arheoloogilise kultuurkihi, miljöölise eripära ja siluetile avanevate kaug- ning sisevaadete säilitamine.
3. Muinsuskaitseala hõlmab Mere pst., Estonia pst., Vabaduse väljaku, Kaarli pst., Toompuiestee, Kopli tn. ja Põhja pst. vahelise ala plaanil näidatud piirides.
II. Taotlused ja kitsendused
4. Kaitse eesmärgil taotletakse muinsuskaitsealal:
1) ajalooliselt kujunenud linnatuumiku hoonestusstruktuuri ja linnaruumi
elementide (tänavaruumid, väljakud, siseõued, läbikäigud, pargid jm.)
säilitamist ja selle viimases sõjas hävinud osade järkjärgulist taastamist;
2) ajalooliselt väljakujunenud arhitektuuritraditsioonide (kinnistustruktuur
ja selle hoonestustavad, ehitusmaterjalid, katusekatted, tänavasillutised,
fassaadide viimistlus, arhitektuursed võtted ja elemendid, haljastuselemendid
jne.) järgimist olemasolevate ehitiste hooldamisel, remontimisel ja
ümberehitamisel; ajalooliselt kujunenud linnaehitusliku struktuuri,
tänavatevõrgu, stiililis-ajastulise mitmekesisuse, hoonestuse üldise ja
kohaliku mastaabi, perspektiivvaadete, silueti, katusemaastiku ja muu
vanalinnale eripärase järgimist uusehitiste püstitamisel;
3) kohati liialt kõrge hoonestustiheduse vähendamist ehitusajalooliselt ja
tehniliselt väärtusetute ning keskkonda esteetiliselt risustavate hoonete
lammutamisega;
4) maapinna vibratsiooniga ja heitgaasides sisalduvate ainetega ehitisi
lagundava autoliikluse minimeerimist ning vanalinnale ja tema ehitistele
muinsuskaitse seisukohalt kahjulike kasutusviiside väljatõrjumist;
5) elamisvõimaluste soodustamist (korterid, elamud, pansionaadid jne.) ja
maksimaalset säilitamist muinsuskaitsealal;
6) vanalinna arhitektuuriajalooliselt väärtuslike interjööride ning
interjöörides leiduvate arhitektuuriajalooliselt väärtuslike detailide,
ehituselementide ja -konstruktsioonide säilitamist ja eksponeerimist;
7) vanalinna arheoloogilise kultuurkihi säilitamist ja selle arheoloogilisel
läbiuurimisel avastatud, säilitamist väärivate konstruktsioonide või detailide
eksponeerimist;
8) vanalinna kui linnaehitusliku terviku ning tema üksikehitiste või nende
komplekside tekke- ja arengulugu käsitlevate teaduslike uuringute jätkamist ja
süvendamist.
5. Muinsuskaitsealal on omandivormist sõltumata keelatud:
1) muuta ajalooliselt väljakujunenud tänavatevõrku, resp. ehitusjoont;
2) muuta olemasolevate kinnistute (kruntide) piire.
6. Uusehitiste püstitamine on lubatud erandina Riigi Muinsuskaitseameti (edaspidi Muinsuskaitseamet) ja Tallinna Linnavalitsuse igakordsel eriloal ainult II maailmasõjas hävinud hoonete asemele.
7. On keelatud laiendada olemasolevaid pindu peale- ja juurdeehituste, katusealuste väljaehitamise või õuede katustamise teel. Olemasolevate pindade laiendamine on erandina lubatud ainult Muinsuskaitseameti ja Tallinna Linnavalitsuse igakordsel loal.
8. On keelatud lammutada olemasolevaid ehitisi. Lubatud on muinsuskaitseala risustava väärtusetu hoonestuse ja erandina arhitektuuriajalooliselt väheväärtuslike, tehniliselt seisundilt nende edasist säilitamist mittevõimaldavate hoonete lammutamine Muinsuskaitseameti ja Tallinna Linnavalitsuse igakordsel loal.
9. On keelatud olemasolevate, elamiseks sobivate pindade kohandamine muuks otstarbeks, olemasolevate pindade kohandamine tootmiseks, laomajanduseks või garaažideks. Olemasolevate, elamiseks (korteriteks) sobivate pindade kohandamine muuks otstarbeks on erandina lubatud ainult igakordsel Tallinna Linnavalitsuse loal Muinsuskaitseameti poolt määratud tingimustel. Elamiseks sobivad pinnad määratakse vastava uuringu alusel, mille kinnitab Tallinna Linnavalitsus.
10. On keelatud muuta arhitektuuriajalooliselt väärtuslikeks tunnistatud interjööre, algsest asukohast eemaldada, rikkuda või uute konstruktsioonidega katta praegu avatud arhitektuuriajalooliselt väärtuslikke detaile, ehituselemente ja -konstruktsioone nii interjöörides kui eksterjöörides. Interjööride muutmine on erandina lubatud Muinsuskaitseameti igakordsel loal. Ajalooliselt väärtuslikeks tunnistatakse interjöörid vastava uuringu alusel, nende loetelu kinnitavad Tallinna Linnavalitsus ja Muinsuskaitseamet. Arhitektuuriajalooliselt väärtuslike detailide, ehituselementide ja konstruktsioonide eemaldamine algsest asukohast või nende kinnikatmine uute konstruktsioonidega on erandina lubatud Muinsuskaitseameti igakordsel eriloal, kui see on tarvilik nende säilivuse tagamiseks.
11. On keelatud kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale imiteerivaid ja/või uusi ehitusmaterjale. Nende kasutamine on erandina lubatud Muinsuskaitseameti igakordsel eriloal.
12. On keelatud ajalooliselt kujunenud haljastuse ümberkujundamine. Haljastuse ümberkujundamine ja üksikpuude vältimatu likvideerimine on erandina lubatud vastava ühiskomisjoni (muinsuskaitse, looduskaitse, linnaosa valitsus) igakordse otsuse alusel.
13. Autoliiklus muinsuskaitseala tuumikus (varem linnamüüriga piiratud alal) on lubatud ainult hädavajalikul minimaalsel tasemel (kiirabi, päästeteenistus, vanurite teenindus, kaupade jm. hädavajaliku juurdevedu, avariiteenistus jne.). Tallinna Linnavalitsus kehtestab selleks Muinsuskaitseametiga kooskõlastatult vajalikud piirangud.
III. Uuringute ja projekteerimise erinõuded
14. Muinsuskaitsealal paiknevate või sinna kavandatavate ehitiste ja rajatiste projekteerimisele peavad eelnema uuringud Muinsuskaitseameti poolt määratud mahus. Erivajadusel on Muinsuskaitseameti loal lubatud osa uuringuid teha ehitus-, remont- või restaureerimistöödega paralleelselt. Uuringute tulemuste põhjal koostatakse arhitektuuriajaloolised eritingimused, mis on Muinsuskaitseameti poolt kinnitatuna projekteerimisloa kohustuslikuks lisaks.
15. Väliuuringuid (v.a. visuaalseid) tohib teha ainult Muinsuskaitseameti igakordsel kirjalikul loal Muinsuskaitseameti poolt kinnitatud programmi alusel. Uuringute aruande üks eksemplar antakse üle Muinsuskaitseametile.
16. Väliuuringute tegemisel ehitus-, remont- või restaureerimistöödega paralleelselt peatab tööde teaduslik-metoodiline järelevalve projektlahendust muutvate uute leidude ilmnemisel viivitamata tööd ja informeerib Muinsuskaitseametit. Viimase kooskõlastusel otsustatakse projekti muutmine ja tööde jätkamine.
17. Lisaks Tallinnas projekteerimiseks ja ehitamiseks kehtestatud korrale on
muinsuskaitsealal nõutav kinnitatud projekt järgmiste ehitus- ja remonttööde
tegemiseks:
1) avatäidete remont või väljavahetamine;
2) interjööride piirdetarindite (lagi, seinad, põrand) muutmine või
väljavahetamine;
3) interjööris leiduvate arhitektuuriajalooliselt väärtuslike detailide,
ehituselementide või ehituskonstruktsioonide ümberpaigutamine, remont,
värvimine või uute ehituskonstruktsioonidega varjamine;
4) majasiseste tehnovõrkude ja tehnoseadmete (v.a. valamud, vannid,
elektri-, gaasipliidid, klosetipotid, bideed) väljavahetamine või uutega
asendamine;
5) piirdeaedade lammutamine, ümbertegemine või remont;
6) tänavavalgustite paigaldamine;
7) ehitistele siltide, reklaami, antennide jne. kinnitamine mahus, mis
tagab, et ei kahjustata ajaloolisi konstruktsioone ega kaeta kinni hoone või tänavaruumi
vaadeldavust;
8) välisfassaadide värvimine (välisviimistluspass). Nõutav projekt võib
kooskõlastatult Muinsuskaitseametiga olla vähendatud mahus. Kui tööde iseloomu
tõttu puudub vajadus projekti koostamiseks, asendab seda Muinsuskaitseameti
kirjalik luba nende tööde tegemiseks.
18. Muinsuskaitsealal paiknevate või sinna kavandatavate ehitiste ja rajatiste projektid peavad vastama Muinsuskaitseameti poolt kehtestatud juhendi nõuetele ja need tuleb enne kinnitamist kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.
19. Muinsuskaitsealal võivad uuringuid teha ning seal paiknevate või sinna kavandatavate ehitiste ja rajatiste projekte koostada ainult vastavat litsentsi omavad isikud.
20. Muinsuskaitseala või selle osa käsitleva detailplaneeringu lähtetingimuste lahutamatuks osaks on Muinsuskaitseameti poolt kinnitatud arhitektuuriajaloolised ja arheoloogilised eritingimused. Detailplaneeringu lähtetingimused ja detailplaneering tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.
IV. Ehitus-, remont- ja restaureerimistööde erinõuded
21. Loa saamiseks Tallinna Linnavalitsuselt ehitus-, remont- või restaureerimistööde tegemiseks peab ehitise omanik/tööde tellija esitama allakirjutatud lepingu tööde teaduslik-metoodiliseks järelevalveks vastavat litsentsi omava isiku poolt. Kui järelevalve pole vajalik, esitab omanik / tööde tellija Muinsuskaitseameti vastavasisulise kirja.
Uusehitise puhul on teaduslik-metoodiline järelevalve nõutav ainult keldrikorruse osas, kui see on säilinud.
22. Ehitus-, remont- ja restaureerimistöid tohib teha ainult vastavat litsentsi omav isik.
23. Kui paralleelselt ehitus-, remont- või restaureerimistöödega toimuvad objektil uuringud, kontrollib nende tegemist teaduslik-metoodiline järelevalve.
24. Mistahes kaevetöödeks või geoloogilisteks puurimisteks muinsuskaitsealal on nõutav Muinsuskaitseameti kirjalik luba, kus määratakse ühtlasi arheoloogilise järelevalve vajadus ja tingimused.
25. Leidude ilmnemisel, mis nõuavad arheoloogilisi kaevamisi, peatab järelevalve kaevetööd ning teatab sellest Muinsuskaitseametile ja omanikule/tellijale. Viimane tellib arheoloogilised kaevamised ja kooskõlastab Muinsuskaitseametiga tööde jätkamise tingimused.
26. Ehitise või rajatise vastuvõtukomisjoni liikmeteks on ka Muinsuskaitseameti esindaja ja tööde teaduslik-metoodiline järelevalvaja.
V. Kaitsevöönd
27. Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kui mälestist piirab kaitsevöönd, mis koosneb hoonestatud aladest ümber muinsuskaitseala ja avaneb põhjaküljes merele.
28. Kaitsevööndi ülesandeks on tagada nii muinsuskaitseala silueti vaadeldavus merelt ja teistest peamistest kaugvaadetest kui ka vältida muinsuskaitseala vahetusse lähedusse mastaabilt ja kõrguselt sinna mittesobivate ehitiste või rajatiste püstitamist.
29. Kaitsevööndit piiravad seestpoolt muinsuskaitseala piirid. Väljastpoolt piiravad kaitsevööndit Lootsi tn. pikendusega merest Ahtri tn-ni, Ahtri tn. ristumisest Lootsi tn. kuni ristumiseni Hobujaama tn-ga – Hobujaama tn. – A. Laikmaa tn. – Rävala pst. koos selle mõttelise pikendusega Pärnu mnt. ja Sakala tn. ristmikuni – Pärnu mnt. viimatinimetatud ristmikust Suur-Ameerika tn-ga ristumiseni – Suur-Ameerika tn. kuni Endla tn-ga ristumiseni – Endla tn. viimatimainitud ristmikust Tehnika tn-ni – Tehnika tn. kuni Paldiski mnt-ga ristumiseni – raudtee Paldiski mnt. viaduktist Rohu tn. viaduktini ja selle Kopli Kaubajaama viiv harutee kuni ristumiseni Telliskivi tn-ga – Telliskivi tn. viimatinimetatud ristmikust Kopli tn-ni – Kopli tn. viimatinimetatud ristmikust kuni Kotzebue tn-ni – Kotzebue tn. eelmisest ristmikust kuni Vana-Kalamaja tn-ni, Vana-Kalamaja tn. koos selle mõttelise pikendusega mereni – mere rannajoon viimatinimetatust kuni Lootsi tn. mõttelise pikenduseni vastavalt plaanile.
30. Kaitsevööndis kehtivad tema eesmärgist tulenevalt järgmised kitsendused:
1) kaitsevööndit või selle osa käsitleva detailplaneeringu lähtetingimused
ja detailplaneering tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga;
2) kinnitatud detailplaneeringu hoonestustingimusi mittejärgiva ehitise
püstitamisel erandkorras on projekteerimisloa kohustusliku lisana nõutavad
Muinsuskaitseameti poolt kinnitatud eritingimused ja projekt tuleb
kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.
VI. Kontroll
31. Käesoleva põhimääruse täitmist kontrollivad Muinsuskaitseamet ja Tallinna Linnavalitsus.
Kinnitatud |
VALGA LINNATUUMIKU MUINSUSKAITSEALA PÕHIMÄÄRUS
I. Määrang, piirid, eesmärk
1. Valga linnatuumiku muinsuskaitseala (edaspidi muinsuskaitseala) koosneb ajaloolisest linnasüdamikust, mille struktuur ja hoonestus olid välja kujunenud käesoleva sajandi 40-ndate aastate alguseks. Muinsuskaitsealaga külgneb tema kui kinnismälestise kaitsevöönd.
2. Muinsuskaitseala hõlmab Keskväljakuga ning sealt hargnevate Riia, Kesk, Sepa tänavatega, aga ka J. Kuperjanovi, Raja, Puiestee, Sõpruse, Aia, Vabaduse, Köie, Laia, Kungla ja Turu tänavatega külgneva hoonestuse koos selle piirkonna kvartalisisese hoonestusega vastavalt plaanile.
3. Muinsuskaitseala eesmärgiks on seal ajalooliselt kujunenud linnaehitusliku struktuuri, Valgale iseloomuliku arhitektuurse keskkonna ja ehitusmastaabi säilitamine, esiletoomine ja korrastamine ning seal paiknevate arhitektuuriajalooliselt väärtuslike hoonete kaitse tingimustes, kus see ala eksisteerib ja areneb edasi Valga linnakeskusena.
4. Kaitsevöönd hõlmab E.Enno tänava hoonestuse Tähe tänavast lõunasse, muinsuskaitseala ja raudtee vahel paikneva hoonestuse E. Enno tänava pikenduse ja Mesipuu tänava pikenduse vahel ning muinsuskaitsealaga külgneva hoonestuse Raja tänavast läänes, mis kiiluna ulatub Ramsi sillani muinsuskaitsealast loodes vastavalt plaanile.
5. Kaitsevööndi eesmärgiks on muinsuskaitsealale vajaliku ülemineku kujundamine hoonestuse erineva mastaapsuse ja miljöölise eripära vahel.
II. Taotlused ja kitsendused
6. Muinsuskaitsealal taotletakse:
1) ajalooliselt kujunenud linnatuumiku sõjas osaliselt hävinud ja hilisema
hoonestusega rikutud struktuuri järkjärgulist taastamist, korrastamist ja
edasiarendamist;
2) ajalooliselt väljakujunenud arhitektuuritraditsioonide (kinnistustruktuur
ja selle hoonestustavad, ehitusmaterjalid, katusekatted, fassaadiviimistlus,
tänavakatted, arhitektuursed võtted ja elemendid jne.) arvestamist
olemasolevate ehitiste hooldamisel, remontimisel või ümberehitamisel;
3) ajalooliselt kujunenud linnaehitusliku struktuuri, tänavatevõrgu,
stiililis-ajastulise mitmekesisuse, hoonestuse üldise mastaabi,
perspektiivvaadete ja muu Valgale iseloomuliku arvestamist sinna uusehitiste
püstitamisel;
4) autoliikluse optimeerimist ning kaitsealale ja seal paiknevatele
ehitistele sobimatute kasutusviiside väljatõrjumist.
7. Käesoleva põhimääruse punktis 6 taotletava tagamiseks kehtivad
muinsuskaitsealal järgmised kitsendused:
1) olemasolevate ehitiste remonttöödeks on vajalik linnaarhitekti eelnev
luba, kinnismälestiste puhul ka maakonna muinsuskaitseinspektori nõusolek;
2) olemasolevate ehitiste sisemisteks või välisteks ümberehitusteks,
juurde-, peale- või allaehitusteks, kasutusviisi ja otstarbe muutmiseks,
haljastuse ümberkujundamiseks, piirdeaedade muutmiseks, reklaami ja viitade
paigaldamiseks või mahavõtmiseks on nõutav linnaarhitekti, kinnismälestiste
puhul ka maakonna muinsuskaitseinspektori luba;
3) uusehitiste püstitamiseks või olemasolevate lammutamiseks on nõutav igal
üksikjuhul linnavalitsuse luba, mille aluseks on linnaarhitekti ja maakonna
muinsuskaitseinspektori seisukoht;
4) kinnismälestiste remondiks või ümberehitamiseks vajaliku
projektdokumentatsiooni koostamisele peavad eelnema või sellega kaasnema
ehitusajaloolised uuringud Muinsuskaitseameti poolt määratud mahus;
5) kinnismälestiste remondiks või ümberehitamiseks peavad olema koostatud
arhitektuuriajaloolised eritingimused, mis kooskõlastatuna maakonna
muinsuskaitseinspektori poolt ja kinnitatuna linnaarhitekti poolt on
kohustuslikud vastava kinnisvara omanikule, selle valdajale/rentijale,
projekteerijale ja tööde tegijale. Eritingimuste alusel koostatud projekt tuleb
kooskõlastada riiklikusse registrisse kantud mälestiste puhul Riigi
Muinsuskaitseametiga, kohalike mälestiste puhul (Valga Linnavalitsuse otsuse
alusel) – linnaarhitektiga;
6) kinnismälestiste remont- või ümberehitustöid võib alustada ainult
maakonna muinsuskaitseinspektori kirjalikul loal;
7) kinnismälestiste remont- või ümberehitustöödel peab olema tagatud vastav
teaduslik-metoodiline järelevalve, mis tagab tööde metoodiliselt õige tegemise,
tööde käigus avastatavate ehitus- või kultuuriajaloolise väärtusega hooneosade,
konstruktsioonide, detailide, dekoorielementide jne. fikseerimise ja
säilitamise ning vastava aruande koostamise; aruande üks eksemplar antakse
Riigi Muinsuskaitseametile, teine – maakonna muinsuskaitseinspektorile;
8) mullatöödel peab olema tagatud maakonna muinsuskaitseinspektori kontroll,
et informeerida arheolooge leiuainese ilmnemisest;
9) kõigil käesoleva põhimääruse punkti 7 alapunktides 4, 5 ja 7 nimetatud
tööde tegijail peab olema vastav litsents (kutseõigus).
III. Kaitse korraldamine
8. Muinsuskaitseala kaitset korraldavad Valga Linnavalitsus linnaarhitekti kaudu ja Riigi Muinsuskaitseamet maakonna muinsuskaitseinspektori kaudu.
9. Riigi Muinsuskaitseamet:
1) osaleb koos Valga Linnavalitsusega Valga üldplaneeringu algatamises ja
järelevalves maakonna muinsuskaitseinspektori kaudu;
2) osaleb koos Valga Linnavalitsusega muinsuskaitseala hõlmavate
detailplaneeringute algatamises ja järelevalves maakonna
muinsuskaitseinspektori kaudu;
3) kooskõlastab muinsuskaitseala või selle osa hõlmava Valga ehitusmääruse;
4) kooskõlastab riiklikusse registrisse kantud kinnismälestiste remondi,
ümberehituse või juurdeehituse projektid;
5) väljastab kinnismälestise omanikele/valdajaile kaitsekohustuse teatise.
10. Valga Linnavalitsus:
1) jälgib linnaarhitekti kaudu käesoleva põhimääruse täitmist;
2) annab linnaarhitekti ja maakonna muinsuskaitseinspektori seisukoha alusel
põhimõttelise nõusoleku uusehitise püstitamiseks muinsuskaitsealal;
3) väljastab kaitsekohustuse teatise kohaliku kaitse all olevate ehitiste
omanikele/valdajaile;
4) teeb ettekirjutusi kinnisvarade omanikele kaitsekohustuste täitmiseks.