Ontika ja Smolnitsa maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ja välispiiri kirjelduste kinnitamine
Vastu võetud 11.10.1996 nr 248
Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773) paragrahvi 5 lõike 4 ning paragrahvi 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab:
1. Kinnitada:
1) Ontika maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);
2) Ontika maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud);
3) Smolnitsa maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);
4) Smolnitsa maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud).
2. Kehtestada, et Ontika ja Smolnitsa maastikukaitsealade valitsejaks on Ida-Viru maavanem.
3. Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu 6. aprilli 1959. a. määruse nr. 119 "Riiklike maastikuliste, geoloogiliste, botaanilis-zooloogiliste, botaaniliste ja ornitoloogiliste keelualade ja nende piiride kinnitamisest" (ENSV Teataja 1959, 20, 107) lisa nr. 10.
Peaminister Tiit VÄHI
Keskkonnaminister Villu REILJAN
Riigisekretär Uno VEERING
Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
11. oktoobri 1996. a.
määrusega nr. 248
Ontika maastikukaitseala kaitse-eeskiri
I. ÜLDSÄTTED
1. Ontika maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati Vabariigi Valitsuse 19. mai 1939. a. otsusega (RT 1939, 45, 354) Sakka-Ontika paekalda ja metsa kaitsealana. Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a. määrusega nr. 242 "Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s" (ENSV Teataja 1957, 14, 125) taasasutati maastikuline keeluala Saka-Ontika-Toila glint ning Eesti NSV Ministrite Nõukogu 6. aprilli 1959. a. määrusega nr. 119 "Riiklike maastikuliste, geoloogiliste, botaanilis-zooloogiliste, botaaniliste ja ornitoloogiliste keelualade ja nende piiride kinnitamisest" (ENSV Teataja 1959, 20, 107) kinnitati maastikuline keeluala Saka-Ontika-Toila paekallas ning selle piirid. Ühe osana kuulub kaitsealasse Ida-Viru Maavalitsuse 16. augusti 1990. a. määrusega nr. 170 moodustatud Toila taimestiku mikrokaitseala.
2. Kaitseala on loodud Balti klindi ühe esinduslikuma osa ja piirkonnale iseloomulike loodusmetsade kaitseks.
3. Kaitseala maa-ala on määratletud Ontika maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.
4. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks vööndiks: sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.
5. Kaitseala kõigi vööndite ja alavööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.
6. Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:20 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Jõhvi metskonna 1995. aasta puistuplaani alusel ning talumaade osas vastavalt 1939. aasta kinnistutele.
II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
7. Inimestel on lubatud viibida ning marju ja seeni korjata kogu kaitseala maa-alal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26-28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773), kusjuures erateed ja -rajad on päikesetõusust kuni päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks.
8. Telkimine, laagrissejäämine ja lõkketegemine võõral maal on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades.
9. Jalgratastega liiklemine väljaspool selleks ettenähtud teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsa- ja põllumajandustöödel.
10. Kaitsealal lubatud metsamajanduslikud tööd sätestatakse vöönditi. Keelatud on uute metsakultuuride rajamine, puhtpuistute kujundamine varem rajatud metsakultuurides, energiapuistute rajamine, keemiline võsatõrje ning kuni käesoleva kaitse-eeskirjaga kooskõlas oleva metsakorralduskava kehtestamiseni kinnistusiseste sihtide puhastusraie.
11. Jahipidamine kaitsealal toimub vastavalt kehtivale seadusele ja käesolevale kaitse-eeskirjale.
12. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kogu kaitsealal keelatud:
1) maa sihtotstarbe muutmine;
2) maa- ja metsakorralduskavade kehtestamine;
3) valla üldplaneeringu kehtestamine ja ehitusmääruse kinnitamine;
4) detailplaneeringute kehtestamine;
5) geoloogilised uuringud ja üldgeoloogilised uurimistööd;
6) ettevõtja tegutsemisloa väljaandmine, kui seadused ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud kord ei sätesta teisiti;
7) massiürituste (osalejate arvuga üle 50 inimese) korraldamine.
13. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale taotluse. Kaitseala valitseja vastab nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa väljaandjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Sõltumatu (tellitava) ekspertiisi tegemise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa väljaandjat.
Kaitseala valitseja vaatab raieloa taotluse läbi ning annab oma nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajaduse korral esitab omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.
14. Kaitseala piires oleva kinnistu võõrandamisel teatatakse sellest kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 9 lõike 5 kohase riigi ostueesõiguse realiseerimiseks kaitseala valitsejale.
III. SIHTKAITSEVÖÖND
15. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
16. Kaitseala sihtkaitsevöönd jaguneb kaheks alavööndiks:
1) Pangametsa sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Kohtla vallas Jõhvi metskonna kvartal 139 (talu A3 läänepiirist ida poole jäävas osas) ning Toila vallas Jõhvi metskonna kvartal 140 (Lilienthali (8) talu läänepiirist lääne poole jäävas osas);
2) Uikala sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Toila vallas Jõhvi metskonna kvartalid 17 (ainult eraldised 7-11 ning eraldise 6 eraldist läbivast sihist lõuna poole jääv osa), 18 (ainult eraldised 7-11 ning eraldise 1 eraldist läbivast sihist lõuna poole jääv osa), 19 (ainult eraldised 8-20), 20 (ainult eraldised 15-23), 26 (ainult eraldised 4-13) ja 27.
17. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja kaitsekorra üldpõhimõtetes lubatud tegevus ning järgmine kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul lubatav tegevus:
1) teede, jalgradade ja kommunikatsioonide hooldustööd;
2) Uikala sihtkaitsevööndis Jõhvi metskonna kvartalite 17 ja 18 vahelisel piiril ning kvartalite 18, 19 ja 20 lõunapiiril asuva kuivenduskraavi hooldustööd;
3) Uikala sihtkaitsevööndis Jõhvi metskonna kvartali 18 eraldises 11, kvartali 19 eraldistes 10-16, 19 ja 20, kvartali 20 eraldistes 20 ja 21 ning kvartali 27 eraldistes 2, 4-6, 8, 9, 13, 14, 16-18 valikraie kultuurpuistutes, kujundamaks neid erivanuselisteks puistuteks ning soodustamaks liigilist mitmekesistumist, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu väljaveo ning puistu lõppkoosseisu ja täiuse osas;
4) võõrpuuliikide raie;
5) Uikala sihtkaitsevööndis jahipidamine ulukite arvukuse reguleerimise eesmärgil.
18. Pangametsa sihtkaitsevööndis on keelatud mootorsõidukitega liiklemine kaitseala valitseja igakordse nõusolekuta.
19. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon - looduskaitse; metsaökosüsteemi areng üksnes loodusliku protsessina).
IV. PIIRANGUVÖÖND
20. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimusi.
21. Kaitseala piiranguvöönd jaguneb 6 alavööndiks:
1) Sakamõisa piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Kohtla vallas talu A18 maa kaitsealale jääv osa, maatükk Lit. - ning talu A3 maa osas, mis jääb kaitseala välispiiri, kinnistu läänepiiri, klindi ja Paemurru maaparandusobjekti väljavoolukraavi vahele;
2) Saka piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Kohtla vallas järgmiste talude maa kaitsealale jäävad osad, välja arvatud Soome lahe ja klindi serva vahelised alad: A3 (ainult Paemurru maaparandusobjekti väljavoolukraavist ida poole jääv osa), A6 (kahes lahustükis), A7 (kahes lahustükis), A23 (kahes lahustükis), A9 (kolmes lahustükis), A24 (kahes lahustükis), A10 (kolmes lahustükis), A11 (kahes lahustükis), A12 (kahes lahustükis), A13, A14 (kahes lahustükis), A26 (kahes lahustükis), A37 (kahes lahustükis), A38 (kahes lahustükis), A39 (kahes lahustükis), A40 (kahes lahustükis), A41 (kahes lahustükis), A42 (kahes lahustükis), A43 (kahes lahustükis), 4, 5, 6, 1, 2, 3, 4, 7, A32 (kahes lahustükis), A54 (kahes lahustükis), A65 (kolmes lahustükis), A66 (kahes lahustükis), Molleri (22), Molleri-Kuusiku (34), 31a, 31, 30a, 30, 29, 28, 27, 26, 25, 24, Nõmme (23), Saueaugu (23a), A67 (kahes lahustükis), A69 (kahes lahustükis), A70 (kahes lahustükis), A64, A63, A59, A60, A61, A62, A1, A2, A3, A55, A56, A57, A58, A4, A52, A53, A68, A5, A29, A30, A8, A31, A44, A45, A33, A34, A35, A36, A25, A28 (kahes lahustükis), A27, A15, A46 ja A47 ning ühismaa Saka külast põhja pool;
3) Ontika piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Kohtla vallas järgmiste talude maa kaitsealale jäävad osad, välja arvatud Soome lahe ja klindi serva vahelised alad: A23, A16, A24, A17, A48, A22, A18, A50, A49, A51, A71, A72, A73, A74, A75, A76 (läänepoolne maatükk);
4) Valaste piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Kohtla vallas järgmiste talude maa kaitsealale jäävad osad, välja arvatud Soome lahe ja klindi serva vahelised alad: A77, A76 (idapoolne maatükk), A79, A80, A81, A82, A83, Uuetoa (A20), Kooli (A19), Kivisilla (18), Kullamäe (17), Kurimo (16), Laiauulitsa (15), Nurga (14), Pihlastik (13), 12a, 11b, 11a, 11c, Keskväli (6), Toilaorg (5), Lillemägi (4), Oruväli (3a), Oruväli (3), Raudkivi (2), Raja (1), A11, A12, A13, A154, A15, A18, A20, A10, A19, A9, A8 ja A7;
5) Martsa piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Kohtla ja Toila vallas järgmiste talude maa kaitsealale jäävad osad, välja arvatud Soome lahe ja klindi serva vahelised alad: A6, A5, A4, A3, A2, A1, Kuristiku (3), Suurekivi (2), Martsa (1), Majaka (1), Liivamägi (12), Luigekaela (10) ja Saarekalda e. Annenruhe (9);
6) Uikala piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Toila vallas Jõhvi metskonna kvartalid 17 (ainult eraldised 1-5 ja eraldise 6 eraldist läbivast sihist põhja poole jääv osa), 18 (ainult eraldised 2-6 ning eraldise 1 eraldist läbivast sihist põhja poole jääv osa), 19 (ainult eraldised 1-7), 20 (ainult eraldised 1-14), 28 (ainult eraldised 1-8, 10-12 ning eraldiste 13 ja 28 Uikala-Martsa teest põhja poole jäävad osad), 29 (ainult eraldised 1-5, 8 ning eraldiste 9 ja 12 Uikala-Martsa teest põhja poole jäävad osad).
22. Piiranguvööndis on lubatud looduskaitsenõuetega kooskõlas olev majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja kaitsekorra üldpõhimõtete alusel keelatud tegevus ning järgmine tegevus:
1) uute maaparandussüsteemide rajamine ja uute kraavide allajuhtimine klindist;
2) looduslike veekogude kuju ja veetaseme muutmine ning nende kallaste kahjustamine;
3) maavarade ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud vanade karjääride tasandustööd maastiku loodusliku ilme taastamiseks kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul;
4) Saka ja Valaste piiranguvööndis kündmine lähemal kui 10 meetrit klindi servast;
5) Ontika ja Martsa piiranguvööndi maa kasutamine künnimaana;
6) Sakamõisa piiranguvööndis lõpp- ja hooldusraie;
7) Uikala piiranguvööndis lõppraie.
23. Piiranguvööndis on lubatud jahipidamine.
24. Kaitseala valitseja nõusolekuta on piiranguvööndis keelatud:
1) olemasolevate maaparandussüsteemide hooldustööd, valikkuivendus ja kultuurtehnilised tööd;
2) uute hoonete, teede, parklate, kommunikatsioonide ja muude rajatiste rajamine, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada looduskaitselistest ja maastikuarhitektuurilistest kaalutlustest lähtuvaid tingimusi ja ettekirjutusi;
3) raietööd, sealhulgas puu- ja põõsarinde harvendamine, 80 meetri laiusel ribal klindi servast lõuna pool ning kogu Sakamõisa ja Uikala piiranguvööndis, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu väljaveo ning puistu lõppkoosseisu ja täiuse osas;
4) mineraalväetiste ja mürkkemikaalide kasutamine, välja arvatud õue-aiamaal;
5) prügi ja heitmete ladustamine.
25. Piiranguvööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon - looduskaitse; maastikuilme säilitamine).
V. LÕPPSÄTTED
26. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seadusega ettenähtud korras.
27. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid pooled võivad vaidluse lahendamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.
Keskkonnaminister Villu REILJAN
Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
11. oktoobri 1996. a.
määrusega nr. 248
Ontika maastikukaitseala välispiiri kirjeldus
Ontika maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Kohtla vallas Soome lahe rannikult talude A2 ja A3 maade vaheliselt piirilt mööda nimetatud piiri kagusse kuni Aa-Saka teeni. Edasi jätkub piir Aa-Saka tee teemaa põhjapiiri mööda kuni Saka külani ning seejärel mööda Saka-Ontika-Toila maantee teemaa põhjapiiri Kohtla ja Toila vallas kuni Lilienthali (8) talu maani ning sealt nimetatud talu läänepiiri mööda kirde suunas Soome lahe rannikuni. Edasi kulgeb piir mööda rannajoont lääne suunas kuni talude A2 ja A3 maade vahelise piirini Kohtla vallas.
Lahustükina kuulub kaitsealasse maa-ala Toila vallas, mille välispiir kulgeb Jõhvi metskonna kvartali 17 põhjanurgast idakagu suunas mööda kvartalite 17, 18, 19 ja 20 põhjapiiri kvartalite 20 ja 21 vahelise piirini, mööda nimetatud piiri kvartali 29 piirini ja seejärel mööda seda kagu suunas Uikala-Martsa teeni. Edasi kulgeb piir mööda Uikala-Martsa tee teemaa põhjapiiri lääne suunas kuni lõikumiseni kvartali 28 välispiiriga eraldise 6 kohal ning sealt lääneloode suunas mööda kvartalite 28, 27 ja 26 piiri kvartali 26 eraldiseni 12, seejärel mööda kvartali 26 piiri edela suunas kvartali 26 eraldiseni 3, sealt eraldist 3 eraldistest 12, 5 ja 4 eraldavat piiri mööda kuni selle lõikumiseni kvartali 26 välispiiriga ning seejärel mööda seda kirde ja idakirde suunas kvartalini 27, edasi samas suunas mööda kvartali 27 põhjapiiri kvartalini 17 ja sealt mööda kvartali 17 piiri loode ja põhjakirde suunas kvartali 17 põhjanurgani.
Ontika maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:20 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Jõhvi metskonna 1995. aasta puistuplaani alusel ning talumaade osas vastavalt 1939. aasta kinnistutele.
Keskkonnaminister Villu REILJAN
Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
11. oktoobri 1996. a.
määrusega nr. 248
Smolnitsa maastikukaitseala kaitse-eeskiri
I. ÜLDSÄTTED
1. Smolnitsa maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati Kohtla-Järve TSN Täitevkomitee 17. jaanuari 1967. a. otsusega nr. 7 Smolnitsa luidestiku kaitsealana.
2. Kaitseala maa-ala on määratletud Smolnitsa maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.
3. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks vööndiks: sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.
4. Kaitseala kõigi vööndite ja alavööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.
5. Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud maakasutuskaardi (mõõtkava 1:20 000), Riigi Piirivalveameti Alajõe kordoni sidemasti maaüksuse asendiplaani (mõõtkava 1:10 000) ning Eesti Metsakorralduskeskuse Remniku metskonna 1995. aasta puistuplaani alusel ning talumaade osas vastavalt 1939. aasta kinnistutele.
II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
6. Inimestel on lubatud viibida kogu kaitsealal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26-28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773), kusjuures erateed ja -rajad on päikesetõusust kuni päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks.
7. Telkimine, laagrissejäämine ja lõkketegemine võõral maal on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades.
8. Jalgratastega liiklemine väljaspool selleks ettenähtud teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsamajanduslikel töödel.
9. Kaitsealal lubatud metsamajanduslikud tööd sätestatakse vöönditi. Keelatud on uute metsakultuuride rajamine, puhtpuistute kujundamine varem rajatud metsakultuurides, energiapuistute rajamine ning keemiline võsatõrje.
10. Jahipidamine kaitsealal toimub vastavalt kehtivale seadusele ja käesolevale kaitse-eeskirjale.
11. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kogu kaitsealal keelatud:
1) maa sihtotstarbe muutmine;
2) maa- ja metsakorralduskavade kehtestamine;
3) tiheasustusala planeeringu kehtestamine ning valla üldplaneeringu kehtestamine ja ehitusmääruse kinnitamine;
4) ettevõtja tegutsemisloa väljaandmine, kui seadused ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud kord ei sätesta teisiti;
5) geoloogilised uuringud;
6) veekogude kuju ja veetaseme muutmine, samuti sildade ja truupide rajamine;
7) massiürituste (osalejate arvuga üle 40 inimese) korraldamine.
12. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa väljaandjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Sõltumatu (tellitava) ekspertiisi tegemise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa väljaandjat.
Kaitseala valitseja vaatab raieloa taotluse läbi ning annab oma nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajaduse korral esitab omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.
13. Kaitseala piires oleva kinnistu võõrandamisel teatatakse sellest kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 9 lõike 5 kohase riigi ostueesõiguse realiseerimiseks kaitseala valitsejale.
III. SIHTKAITSEVÖÖND
14. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
15. Kaitseala sihtkaitsevöönd jaguneb mittemajandatavaks ja majandatavaks alavööndiks.
16. Kaitseala sihtkaitsevööndi mittemajandatavasse alavööndisse kuuluvad Alajõe vallas Remniku metskonna kvartalid 252 (ainult Kauksi-Vasknarva maanteest lõuna poole jääv ala; nii riigi metsamaa, tagavaramaa (A617) kui ka Sirenetsa ja Vasknarva küla ühismaa Lit. A, B, C osas) ja 253 (ainult Kauksi-Vasknarva maanteest lõuna poole jääv ala; nii riigi metsamaa kui ka tagavaramaa (A617) osas).
17. Sihtkaitsevööndi mittemajandatavas alavööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud:
1) marjade ja seente korjamine;
2) võõrpuuliikide raie kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul;
3) ulukite arvukuse reguleerimine;
4) olemasolevate teede ja radade hooldustööd kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul.
18. Sihtkaitsevööndi mittemajandatava alavööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon - looduskaitse; metsaökosüsteemi areng üksnes loodusliku protsessina).
19. Sihtkaitsevööndi mittemajandatava alavööndi maa jäetakse looduskaitsemaana riigi omandisse maareformi seadusega sätestatud korras.
20. Kaitseala sihtkaitsevööndi majandatavasse alavööndisse kuuluvad Alajõe vallas Remniku metskonna kvartalid 233 (ainult eraldised 19, 20, 22-29 täielikult ning eraldiste 16, 18 ja 21 pinnasteest ida poole jäävad osad; Kase talu (A2) maa osas), 234 (ainult Kauksi-Vasknarva maanteest lõuna poole jääv ala; Kase talu (A2) maa osas), 235 (ainult Kauksi-Vasknarva maanteest lõuna poole jääv ala; nii riigi metsamaa, Sirenetsa ja Vasknarva küla ühismaa Lit. A, B, C kui ka Kase talu (A2) maa osas) ning 249-251 (ainult Kauksi-Vasknarva maanteest lõuna poole jääv ala; nii riigi metsamaa kui ka Sirenetsa ja Vasknarva küla ühismaa Lit. A, B, C osas).
21. Sihtkaitsevööndi majandatavas alavööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud:
1) marjade ja seente korjamine;
2) ulukite arvukuse reguleerimine;
3) valikraie, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu väljaveo ning puistu lõppkoosseisu ja täiuse osas;
4) olemasolevate teede ja radade hooldustööd kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul.
22. Sihtkaitsevööndi majandatava alavööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon - looduskaitse; bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine).
IV. PIIRANGUVÖÖND
23. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega.
24. Piiranguvööndisse kuuluvad Alajõe vallas Remniku metskonna kvartalid 254 (ainult Kauksi-Vasknarva maanteest lõuna poole jääv ala; nii riigi metsamaa, tagavaramaa (A617) kui ka Vasknarva kooli- ja kirikumaa osas), 255 (ainult Kauksi-Vasknarva maanteest lõuna poole jääv ala; nii riigi metsamaa kui ka Vasknarva kooli- ja kirikumaa osas), 261 (ainult Kauksi-Vasknarva maanteest lõuna poole jääv ala; nii riigi metsamaa kui ka Vasknarva kooli- ja kirikumaa osas), 262 (ainult Jõhvi-Vasknarva maanteest lõuna poole jääv ala; nii riigi metsamaa kui ka Vasknarva kooli- ja kirikumaa osas), 263 (ainult eraldised 24-35) ja 266 (ainult eraldised 1-5 täielikult ning eraldiste 19-21 kaitsealale jäävad osad).
25. Piiranguvööndis on lubatud looduskaitsenõuetega kooskõlas olev majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja üldpõhimõtete alusel keelatud tegevus ning järgmine tegevus:
1) uute maaparandussüsteemide rajamine;
2) maavarade ja maa-ainese kaevandamine;
3) lõppraie;
4) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine;
5) prügi ja heitmete ladustamine.
26. Piiranguvööndis on lubatud jahipidamine.
27. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kogu piiranguvööndis keelatud uute teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine ning uute rajatiste püstitamine, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada looduskaitselistest ja maastikuarhitektuurilistest kaalutlustest lähtuvaid tingimusi.
28. Piiranguvööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon - looduskaitse; maastikuilme säilitamine).
V. LÕPPSÄTTED
29. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seadusega ettenähtud korras.
30. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid pooled võivad vaidluse lahendamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.
Keskkonnaminister Villu REILJAN
Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
11. oktoobri 1996. a.
määrusega nr. 248
Smolnitsa maastikukaitseala välispiiri kirjeldus
Smolnitsa maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Alajõe vallas Smolnitsa oja suudmest Peipsi järve kaldalt mööda nimetatud oja ülesvoolu kuni Remniku metskonna kvartali 233 eraldise 24 põhjanurgani ning seejärel piki kraavi kvartali 233 eraldise 25 põhjapiiril ida suunas kuni ristumiseni Kauksi-Vasknarva maanteele suunduva pinnasteega. Edasi kulgeb piir mööda nimetatud pinnasteed põhja suunas kuni Kauksi-Vasknarva maanteeni, kusjuures Alajõe kordoni sidemasti maaüksus jääb kaitsealast tervikuna välja. Edasi kulgeb piir mööda Kauksi-Vasknarva ja Jõhvi-Vasknarva maantee teemaa lõunaserva ida suunas kuni kvartali 266 eraldise 2 kirdenurgani ning edasi mööda Põlevkivitootmiskoondise Vasknarva puhkebaasi maaeraldise läänepiiri ning selle mõttelist sirgjoonelist pikendust lõuna suunas kuni Peipsi järveni. Edasi kulgeb piir mööda Peipsi järve kaldajoont lääne suunas kuni Smolnitsa oja suudmeni.
Smolnitsa maastikukaitseala piiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud maakasutuskaardi (mõõtkava 1:20 000), Riigi Piirivalveameti Alajõe kordoni sidemasti maaüksuse asendiplaani (mõõtkava 1:10 000) ning Eesti Metsakorralduskeskuse 1995. aasta Remniku metskonna puistuplaani alusel ning talumaade osas vastavalt 1939. aasta kinnistutele.
Keskkonnaminister Villu REILJAN
Facebook
Twitter