Tammiku ja Kämbla looduskaitsealade kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine Tammiku looduskaitseala kaitse-eeskiri Tammiku looduskaitseala välispiiri kirjeldus Kämbla looduskaitseala kaitse-eeskiri Kämbla looduskaitseala välispiiri kirjeldus
Vastu võetud 26.11.1998 nr 266
Tammiku ja Kämbla looduskaitsealade kaitse-eeskirjade
ja välispiiride kirjelduste kinnitamine
Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773;
1998, 36/37, 555) paragrahvi 5 lõike 4 ning paragrahvi 6 lõike 3
alusel ning arvestades Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning fauna ja floora kaitse
kohta (EÜT L 206, 21.05.1992) ja Euroopa Liidu Nõukogu
direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta
(EÜT L 103, 2.04.1979) sätteid, Vabariigi Valitsus määrab:
1. Kinnitada:
1) Tammiku looduskaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);
2) Tammiku looduskaitseala välispiiri kirjeldus (juurde
lisatud);;
3) Kämbla looduskaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);
4) Kämbla looduskaitseala välispiiri kirjeldus (juurde
lisatud).
2. Määrata Tammiku ja Kämbla looduskaitsealade valitsejaks
Harju Maavalitsus.
Peaminister Mart SIIMANN
Keskkonnaminister Villu REILJAN
Riigisekretär Uno VEERING
Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
26. novembri 1998. a
määrusega nr 266
Tammiku looduskaitseala kaitse-eeskiri
I. ÜLDSÄTTED
1. Tammiku looduskaitseala (edaspidi kaitseala) on
moodustatud Harju Maavalitsuse 18. detsembri 1991. a määrusega
nr 232 Tammiku botaanilise kaitsealana haruldaste taimeliikide
ning nende kasvukohtade kaitseks.
2. Kaitseala maa-ala välispiir on määratletud Vabariigi
Valitsuse kinnitatud Tammiku looduskaitseala välispiiri
kirjeldusega.
3. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra
eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks
sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.
4. Kaitseala ning selle vööndite piirid kantakse
riiklikusse maakatastrisse.
5. Kaitseala ning selle vööndite piiride kirjeldus on
koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta
maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ja Eesti
Metsakorralduskeskuse Siniallika ja Saku metskondade 1996. aasta
puistuplaanide (mõõtkava 1:20 000) ning talumaade osas Katastri
Ameti 1938. aastal väljaantud skeemiliste kaartide (mõõtkava
1:10 000) alusel.
II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
6. Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni,
pidada jahti ning püüda kala kogu kaitsealal. Liikumine eramaal
toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995,
26-28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833;
1998, 12, 152; 30, 409; 59, 941) ja kaitstavate loodusobjektide
seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555), kusjuures
erateed ja -rajad on päikesetõusust kuni päikeseloojanguni
avalikuks kasutamiseks.
7. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala
valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades, välja
arvatud õuemaal. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud
omaniku loal.
8. Jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu ning
mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool
selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud, välja arvatud
teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning
käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel.
9. Kaitsealal on lubatud vähem kui 50 osalejaga
rahvaürituste korraldamine. Rohkem kui 50 osalejaga
rahvaürituste korraldamine on lubatud üksnes kaitseala valitseja
nõusolekul.
10. Kaitsealal on keelatud puhtpuistute kujundamine ja
energiapuistute rajamine ning väetiste ja mürkkemikaalide
kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal.
11. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) üld- ja detailplaneeringu kehtestamine;
2) projekteerimistingimuste esitamine;
3) metsaomanikule metsamajandamiskava väljastamine;
4) katastriüksuste kõlvikute piiride ja pindala muutmine;
5) maakorralduskava kinnitamine;
6) geoloogilised uuringud.
12. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas
kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja
või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala
valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab
taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ning vajaduse
korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka
vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse
saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala
valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni
ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku
taotlejat kui ka loa andjat.
Kaitseala valitseja vaatab metsateatise läbi ning annab oma
nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ning vajadusel
omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast teatise
saamist.
13. Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti
kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse
paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev
kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti.
14. Teaduslikke välitöid kaitsealal tehakse kaitstavate
loodusobjektide seaduse paragrahvis 25 sätestatud korra alusel.
15. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996,
49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200;
81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614)
paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva
kinnisasja võõrandamisel volitatud riiki ostueesõiguse
teostamisel esindama keskkonnaminister, kellele teatatakse
kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras.
III. SIHTKAITSEVÖÖND
16. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud
looduslike koosluste säilitamiseks.
17. Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit:
1) Sõmeru oja sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Saku valla Saku
metskonna kvartal 274;
2) Reinu sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Kose valla Siniallika
metskonna kvartal 196.
18. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja
loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja
punktidega 6-9 ja 11 lubatud ning järgmised koosluste ja liikide
säilimiseks vajalikud või neid mittekahjustavad tegevused:
1) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste
säilitamiseks;
2) olemasolevate teede ja jalgradade hooldustööd;
3) teaduslikult põhjendatud tööd veereþiimi looduslikkuse
tagamiseks;
4) kraavide hooldustööd;
5) metsa majandamine vastavalt kaitse eesmärgile, kusjuures
kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu
kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.
19. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa
kategooriasse (juhtfunktsioon - looduskaitse; bioloogilise
mitmekesisuse säilitamine).
IV. PIIRANGUVÖÖND
20. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav
osa, mille majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate
loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas
kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega.
21. Piiranguvöönd on kaitseala piires olev maa-ala, mis ei
kuulu sihtkaitsevööndisse.
22. Piiranguvööndis on lubatud looduskaitsenõuetega
kooskõlas olev majandustegevus, välja arvatud käesoleva
kaitse-eeskirja punktides 6-11 keelatud ning järgmised keelatud
tegevused:
1) uute maaparandussüsteemide rajamine;
2) looduslike veekogude veetaseme muutmine ja kallaste
kahjustamine;
3) maavarade ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud
eraõiguslikul maal oma tarbeks liiva ja kruusa võtmine kaitseala
valitsejaga kooskõlastatud kohtades;
4) lõppraie (uuendusraie), välja arvatud turberaie
perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on
õigus esitada nõudeid raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning
puistu koosseisu ja täiuse osas;
5) jäätmete ladustamine;
6) teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine
kaitseala valitseja nõusolekuta;
7) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala
valitseja nõusolekul mittetootmisliku iseloomuga ehitiste
püstitamine.
23. Piiranguvööndi metsad kuuluvad kaitsemetsa
kategooriasse (juhtfunktsioon - looduskaitse ja maastikuilme
säilitamine).
V. LÕPPSÄTTED
24. Järelevalvet kaitsealal teostavad kaitseala valitseja
või teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires
õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt.
25. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid,
kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses
ettenähtud korras.
26. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused
lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala
valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri
poole.
Keskkonnaminister Villu REILJAN
Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
26. novembri 1998. a
määrusega nr 266
Tammiku looduskaitseala välispiiri kirjeldus
Tammiku looduskaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb
Kose valla Siniallika metskonna kvartali 204 kagunurgast mööda
selle idapiiri põhja suunas kinnistu A5 kagunurgani, edasi mööda
nimetatud kinnistu lõuna-, lääne- ning põhjapiiri kuni kinnistu
A16 läänepiirini. Piki seda kulgeb piir põhja suunas ristumiseni
ida-läänesuunalise kuivenduskraaviga ning jätkub mööda kraavi
lääne suunas kvartali 196 idapiirini. Edasi kattub piir
nimetatud kvartali ida-, põhja-, lääne- ja lõunapiiriga kuni
kinnistu A40(90) kirdenurgani ning kulgeb piki nimetatud
kinnistu ja kinnistu A38(88) idapiire lõunasse, kinnistu A31
põhja- ja idapiiri, kinnistute A27 ja A16 edelapiire kagusse
kuni kvartali 204 läänepiirini. Mööda seda kulgeb piir lõuna
suunas ristumiseni Kohila-Jägala maanteega ja piki nimetatud
maantee teemaa põhjapiiri ida suunas kvartali 204 kagunurgani.
Lahustükina kuulub kaitseala koosseisu Saku valla Saku
metskonna kvartal 274.
Tammiku looduskaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud
riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi
(mõõtkava 1:10 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Saku ja
Siniallika metskonna 1996. aasta puistuplaanide (mõõtkava 1:20
000) ning talumaade osas Katastri Ameti 1938. aastal väljaantud
skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel.
Keskkonnaminister Villu REILJAN
Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
26. novembri 1998. a
määrusega nr 266
Kämbla looduskaitseala kaitse-eeskiri
I. ÜLDSÄTTED
1. Kämbla looduskaitseala (edaspidi kaitseala) on
moodustatud Harju Maavalitsuse 18. detsembri 1991. a määrusega
nr 232 looduskaitse alla võetud Oti botaanilis-zooloogilise
kaitseala baasil. Kaitseala eesmärk on haruldaste taime- ja
loomaliikide ning nende elupaikade kaitse.
2. Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse
kinnitatud Kämbla looduskaitseala välispiiri kirjeldusega.
3. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra
eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kahte tüüpi
vöönditeks: sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.
4. Kaitseala ja selle vööndite piirid kantakse riiklikusse
maakatastrisse.
5. Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on
koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta
maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Eesti
Metsakorralduskeskuse Siniallika metskonna 1994. aasta
puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) ning talumaade osas Katastri
Ameti 1938. aastal väljaantud skeemilise kaardi (mõõtkava
1:10 000) alusel.
II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
6. Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni
ning pidada jahti kogu kaitsealal. Liikumine eramaal toimub
vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26-28,
355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833; 1998, 12,
152; 30, 409; 59, 941) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele
(RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555), kusjuures erateed ja
-rajad on päikesetõusust kuni päikeseloojanguni avalikuks
kasutamiseks.
7. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala
valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades, välja
arvatud õuemaal. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud
omaniku loal.
8. Jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu ning
mootorsõidukitega liiklemine ja parkimine väljaspool selleks
ettenähtud teid ja parklaid on keelatud, välja arvatud
teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning
käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel.
9. Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste
korraldamine. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine
on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
10. Kaitsealal on keelatud puhtpuistute kujundamine ja
energiapuistute rajamine ning väetiste ja mürkkemikaalide
kasutamine looduslikul rohumaal ja metsamaal.
11. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) üld- ja detailplaneeringu kehtestamine;
2) projekteerimistingimuste andmine;
3) metsaomanikule metsamajandamiskava väljastamine;
4) katastriüksuste kõlvikute piiride ja pindala muutmine;
5) maakorralduskava kinnitamine.
12. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas
kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja
või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala
valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab
taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse
korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka
vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse
saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala
valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni
ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku
taotlejat kui ka loa andjat.
Kaitseala valitseja vaatab metsateatise läbi ning annab oma
nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel
omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast teatise
saamist.
13. Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti
kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse
paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev
kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti.
14. Teaduslikke välitöid kaitsealal tehakse kaitstavate
loodusobjektide seaduse paragrahvis 25 sätestatud korra alusel.
15. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996,
49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200;
81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614)
paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva
kinnisasja võõrandamisel volitatud riiki ostueesõiguse
teostamisel esindama keskkonnaminister, kellele teatatakse
kinnistu võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras.
III. SIHTKAITSEVÖÖND
16. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud
looduslike koosluste säilitamiseks.
17. Kaitsealal on Oravasoone sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad
Kose vallas Siniallika metskonna kvartalid 102 ja 103
(kaitsealale jääv osa), talu A79 Pirita jõe ääres asuv
lahusmaatükk ning talude 16, 25, 14 lahusmaatükkide neid
läbivast põhja-lõunasuunalisest ojast ida poole jäävad osad ning
talu A74 lahusmaatükk.
18. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja
loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja
punktidega 6-9 ja 11 lubatud ning järgmised koosluste ja liikide
säilimiseks vajalikud või neid mittekahjustavad tegevused:
1) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste
säilitamiseks;
2) teede ja jalgradade hooldustööd;
3) teaduslikult põhjendatud tööd veereþiimi looduslikkuse
tagamiseks;
4) kraavide hooldustööd;
5) metsa majandamine vastavalt kaitse eesmärgile, kusjuures
kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu
kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.
19. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa
kategooriasse (juhtfunktsioon - looduskaitse, bioloogilise
mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine).
IV. PIIRANGUVÖÖND
20. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav
osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate
loodusobjektide seaduses ja selle alusel käesolevas
kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega.
21. Piiranguvööndisse kuulub kaitseala piires olev maa-ala,
mis ei ole sihtkaitsevööndis.
22. Piiranguvööndis on lubatud looduskaitsenõuetega
kooskõlas olev majandustegevus, välja arvatud käesoleva
kaitse-eeskirja punktides 6-11 keelatud ning järgmine keelatud
tegevus:
1) uute maaparandussüsteemide rajamine;
2) looduslike veekogude veetaseme muutmine ja kallaste
kahjustamine;
3) maavarade ja maa-ainese kaevandamine;
4) lõppraie (uuendusraie), välja arvatud turberaie
perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on
õigus esitada nõudeid raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning
puistu koosseisu ja täiuse osas;
5) jäätmete ladustamine.
23. Piiranguvööndi metsad kuuluvad kaitsemetsa
kategooriasse (juhtfunktsioon - looduskaitse ja maastikuilme
säilitamine).
V. LÕPPSÄTTED
24. Järelevalvet kaitsealal teostab kaitseala valitseja ja
teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires
õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt.
25. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid,
kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses
ettenähtud korras.
26. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused
lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala
valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri
poole.
Keskkonnaminister Villu REILJAN
Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
26. novembri 1998. a
määrusega nr 266
Kämbla looduskaitseala välispiiri kirjeldus
Kämbla looduskaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb
Kose vallas Oru-Oti sihi ja Mihklijaani (6) talu lahusmaatüki
lõunapiiri ristumiskohast mööda nimetatud lahusmaatüki piiri ja
selle mõttelist sirgjoonelist pikendust kuni kinnistute A74 ja
A73 lahusmaatükkide vahelise Siniallika kuivenduskraavini. Edasi
läheb piir piki nimetatud kraavi kirdesse ja kinnistu A70
lahusmaatüki põhjapiiri itta kuni Siniallika metskonna kvartalit
103 läbiva ojani. Sealt järgib piir nimetatud oja kuni
suubumiseni Pirita jõkke. Edasi kulgeb piir mööda Pirita jõe
lõunakallast lääne poole ja talu 17 lahusmaatükki läbivat ning
talu 42 lahusmaatüki edelapiiriks olevat metsateed kuni Oru-Oti
sihini ning mööda seda ristumiseni Mihklijaani (6) talu
lahusmaatüki lõunapiiriga.
Kämbla looduskaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud
riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi
(mõõtkava 1:10 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Siniallika
metskonna 1996. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) ning
talumaade osas Katastri Ameti 1938. aastal väljaantud skeemilise
kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.
Keskkonnaminister Villu REILJAN