Teksti suurus:

Tammiku ja Kämbla looduskaitsealade kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine Tammiku looduskaitseala kaitse-eeskiri Tammiku looduskaitseala välispiiri kirjeldus Kämbla looduskaitseala kaitse-eeskiri Kämbla looduskaitseala välispiiri kirjeldus

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:05.12.1998
Avaldamismärge:RT I 1998, 104, 1730

Tammiku ja Kämbla looduskaitsealade kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine Tammiku looduskaitseala kaitse-eeskiri Tammiku looduskaitseala välispiiri kirjeldus Kämbla looduskaitseala kaitse-eeskiri Kämbla looduskaitseala välispiiri kirjeldus

Vastu võetud 26.11.1998 nr 266

Tammiku ja Kämbla looduskaitsealade kaitse-eeskirjade

ja välispiiride kirjelduste kinnitamine

 

Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773;

1998, 36/37, 555) paragrahvi 5 lõike 4 ning paragrahvi 6 lõike 3

alusel ning arvestades Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi

92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning fauna ja floora kaitse

kohta (EÜT L 206, 21.05.1992) ja Euroopa Liidu Nõukogu

direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta

(EÜT L 103, 2.04.1979) sätteid, Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada:

1) Tammiku looduskaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);

2) Tammiku looduskaitseala välispiiri kirjeldus (juurde

lisatud);;

3) Kämbla looduskaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);

4) Kämbla looduskaitseala välispiiri kirjeldus (juurde

lisatud).

2. Määrata Tammiku ja Kämbla looduskaitsealade valitsejaks

Harju Maavalitsus.

 

Peaminister Mart SIIMANN

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Riigisekretär Uno VEERING

 

Kinnitatud

Vabariigi Valitsuse

26. novembri 1998. a

määrusega nr 266

Tammiku looduskaitseala kaitse-eeskiri

I. ÜLDSÄTTED

1. Tammiku looduskaitseala (edaspidi kaitseala) on

moodustatud Harju Maavalitsuse 18. detsembri 1991. a määrusega

nr 232 Tammiku botaanilise kaitsealana haruldaste taimeliikide

ning nende kasvukohtade kaitseks.

2. Kaitseala maa-ala välispiir on määratletud Vabariigi

Valitsuse kinnitatud Tammiku looduskaitseala välispiiri

kirjeldusega.

3. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra

eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks

sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

4. Kaitseala ning selle vööndite piirid kantakse

riiklikusse maakatastrisse.

5. Kaitseala ning selle vööndite piiride kirjeldus on

koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta

maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ja Eesti

Metsakorralduskeskuse Siniallika ja Saku metskondade 1996. aasta

puistuplaanide (mõõtkava 1:20 000) ning talumaade osas Katastri

Ameti 1938. aastal väljaantud skeemiliste kaartide (mõõtkava

1:10 000) alusel.

 

II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

6. Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni,

pidada jahti ning püüda kala kogu kaitsealal. Liikumine eramaal

toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995,

26-28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833;

1998, 12, 152; 30, 409; 59, 941) ja kaitstavate loodusobjektide

seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555), kusjuures

erateed ja -rajad on päikesetõusust kuni päikeseloojanguni

avalikuks kasutamiseks.

7. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala

valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades, välja

arvatud õuemaal. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud

omaniku loal.

8. Jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu ning

mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool

selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud, välja arvatud

teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning

käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel.

9. Kaitsealal on lubatud vähem kui 50 osalejaga

rahvaürituste korraldamine. Rohkem kui 50 osalejaga

rahvaürituste korraldamine on lubatud üksnes kaitseala valitseja

nõusolekul.

10. Kaitsealal on keelatud puhtpuistute kujundamine ja

energiapuistute rajamine ning väetiste ja mürkkemikaalide

kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal.

11. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) üld- ja detailplaneeringu kehtestamine;

2) projekteerimistingimuste esitamine;

3) metsaomanikule metsamajandamiskava väljastamine;

4) katastriüksuste kõlvikute piiride ja pindala muutmine;

5) maakorralduskava kinnitamine;

6) geoloogilised uuringud.

12. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas

kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja

või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala

valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab

taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ning vajaduse

korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka

vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse

saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala

valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni

ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku

taotlejat kui ka loa andjat.

Kaitseala valitseja vaatab metsateatise läbi ning annab oma

nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ning vajadusel

omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast teatise

saamist.

13. Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti

kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse

paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev

kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti.

14. Teaduslikke välitöid kaitsealal tehakse kaitstavate

loodusobjektide seaduse paragrahvis 25 sätestatud korra alusel.

15. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996,

49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200;

81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614)

paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva

kinnisasja võõrandamisel volitatud riiki ostueesõiguse

teostamisel esindama keskkonnaminister, kellele teatatakse

kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras.

 

III. SIHTKAITSEVÖÖND

16. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud

looduslike koosluste säilitamiseks.

17. Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit:

1) Sõmeru oja sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Saku valla Saku

metskonna kvartal 274;

2) Reinu sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Kose valla Siniallika

metskonna kvartal 196.

18. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja

loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja

punktidega 6-9 ja 11 lubatud ning järgmised koosluste ja liikide

säilimiseks vajalikud või neid mittekahjustavad tegevused:

1) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste

säilitamiseks;

2) olemasolevate teede ja jalgradade hooldustööd;

3) teaduslikult põhjendatud tööd veereþiimi looduslikkuse

tagamiseks;

4) kraavide hooldustööd;

5) metsa majandamine vastavalt kaitse eesmärgile, kusjuures

kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu

kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.

19. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa

kategooriasse (juhtfunktsioon - looduskaitse; bioloogilise

mitmekesisuse säilitamine).

 

IV. PIIRANGUVÖÖND

20. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav

osa, mille majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate

loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas

kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega.

21. Piiranguvöönd on kaitseala piires olev maa-ala, mis ei

kuulu sihtkaitsevööndisse.

22. Piiranguvööndis on lubatud looduskaitsenõuetega

kooskõlas olev majandustegevus, välja arvatud käesoleva

kaitse-eeskirja punktides 6-11 keelatud ning järgmised keelatud

tegevused:

1) uute maaparandussüsteemide rajamine;

2) looduslike veekogude veetaseme muutmine ja kallaste

kahjustamine;

3) maavarade ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud

eraõiguslikul maal oma tarbeks liiva ja kruusa võtmine kaitseala

valitsejaga kooskõlastatud kohtades;

4) lõppraie (uuendusraie), välja arvatud turberaie

perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on

õigus esitada nõudeid raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning

puistu koosseisu ja täiuse osas;

5) jäätmete ladustamine;

6) teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine

kaitseala valitseja nõusolekuta;

7) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala

valitseja nõusolekul mittetootmisliku iseloomuga ehitiste

püstitamine.

23. Piiranguvööndi metsad kuuluvad kaitsemetsa

kategooriasse (juhtfunktsioon - looduskaitse ja maastikuilme

säilitamine).

 

V. LÕPPSÄTTED

24. Järelevalvet kaitsealal teostavad kaitseala valitseja

või teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires

õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt.

25. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid,

kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses

ettenähtud korras.

26. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused

lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala

valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri

poole.

 

Keskkonnaminister Villu REILJAN

 

Kinnitatud

Vabariigi Valitsuse

26. novembri 1998. a

määrusega nr 266

Tammiku looduskaitseala välispiiri kirjeldus

Tammiku looduskaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb

Kose valla Siniallika metskonna kvartali 204 kagunurgast mööda

selle idapiiri põhja suunas kinnistu A5 kagunurgani, edasi mööda

nimetatud kinnistu lõuna-, lääne- ning põhjapiiri kuni kinnistu

A16 läänepiirini. Piki seda kulgeb piir põhja suunas ristumiseni

ida-läänesuunalise kuivenduskraaviga ning jätkub mööda kraavi

lääne suunas kvartali 196 idapiirini. Edasi kattub piir

nimetatud kvartali ida-, põhja-, lääne- ja lõunapiiriga kuni

kinnistu A40(90) kirdenurgani ning kulgeb piki nimetatud

kinnistu ja kinnistu A38(88) idapiire lõunasse, kinnistu A31

põhja- ja idapiiri, kinnistute A27 ja A16 edelapiire kagusse

kuni kvartali 204 läänepiirini. Mööda seda kulgeb piir lõuna

suunas ristumiseni Kohila-Jägala maanteega ja piki nimetatud

maantee teemaa põhjapiiri ida suunas kvartali 204 kagunurgani.

Lahustükina kuulub kaitseala koosseisu Saku valla Saku

metskonna kvartal 274.

Tammiku looduskaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud

riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi

(mõõtkava 1:10 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Saku ja

Siniallika metskonna 1996. aasta puistuplaanide (mõõtkava 1:20

000) ning talumaade osas Katastri Ameti 1938. aastal väljaantud

skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel.

 

Keskkonnaminister Villu REILJAN

 

Kinnitatud

Vabariigi Valitsuse

26. novembri 1998. a

määrusega nr 266

Kämbla looduskaitseala kaitse-eeskiri

I. ÜLDSÄTTED

1. Kämbla looduskaitseala (edaspidi kaitseala) on

moodustatud Harju Maavalitsuse 18. detsembri 1991. a määrusega

nr 232 looduskaitse alla võetud Oti botaanilis-zooloogilise

kaitseala baasil. Kaitseala eesmärk on haruldaste taime- ja

loomaliikide ning nende elupaikade kaitse.

2. Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse

kinnitatud Kämbla looduskaitseala välispiiri kirjeldusega.

3. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra

eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kahte tüüpi

vöönditeks: sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

4. Kaitseala ja selle vööndite piirid kantakse riiklikusse

maakatastrisse.

5. Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on

koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta

maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Eesti

Metsakorralduskeskuse Siniallika metskonna 1994. aasta

puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) ning talumaade osas Katastri

Ameti 1938. aastal väljaantud skeemilise kaardi (mõõtkava

1:10 000) alusel.

 

II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

6. Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni

ning pidada jahti kogu kaitsealal. Liikumine eramaal toimub

vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26-28,

355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833; 1998, 12,

152; 30, 409; 59, 941) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele

(RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555), kusjuures erateed ja

-rajad on päikesetõusust kuni päikeseloojanguni avalikuks

kasutamiseks.

7. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala

valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades, välja

arvatud õuemaal. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud

omaniku loal.

8. Jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu ning

mootorsõidukitega liiklemine ja parkimine väljaspool selleks

ettenähtud teid ja parklaid on keelatud, välja arvatud

teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning

käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel.

9. Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste

korraldamine. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine

on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

10. Kaitsealal on keelatud puhtpuistute kujundamine ja

energiapuistute rajamine ning väetiste ja mürkkemikaalide

kasutamine looduslikul rohumaal ja metsamaal.

11. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) üld- ja detailplaneeringu kehtestamine;

2) projekteerimistingimuste andmine;

3) metsaomanikule metsamajandamiskava väljastamine;

4) katastriüksuste kõlvikute piiride ja pindala muutmine;

5) maakorralduskava kinnitamine.

12. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas

kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja

või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala

valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab

taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse

korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka

vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse

saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala

valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni

ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku

taotlejat kui ka loa andjat.

Kaitseala valitseja vaatab metsateatise läbi ning annab oma

nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel

omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast teatise

saamist.

13. Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti

kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse

paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev

kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti.

14. Teaduslikke välitöid kaitsealal tehakse kaitstavate

loodusobjektide seaduse paragrahvis 25 sätestatud korra alusel.

15. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996,

49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200;

81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614)

paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva

kinnisasja võõrandamisel volitatud riiki ostueesõiguse

teostamisel esindama keskkonnaminister, kellele teatatakse

kinnistu võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras.

 

III. SIHTKAITSEVÖÖND

16. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud

looduslike koosluste säilitamiseks.

17. Kaitsealal on Oravasoone sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad

Kose vallas Siniallika metskonna kvartalid 102 ja 103

(kaitsealale jääv osa), talu A79 Pirita jõe ääres asuv

lahusmaatükk ning talude 16, 25, 14 lahusmaatükkide neid

läbivast põhja-lõunasuunalisest ojast ida poole jäävad osad ning

talu A74 lahusmaatükk.

18. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja

loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja

punktidega 6-9 ja 11 lubatud ning järgmised koosluste ja liikide

säilimiseks vajalikud või neid mittekahjustavad tegevused:

1) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste

säilitamiseks;

2) teede ja jalgradade hooldustööd;

3) teaduslikult põhjendatud tööd veereþiimi looduslikkuse

tagamiseks;

4) kraavide hooldustööd;

5) metsa majandamine vastavalt kaitse eesmärgile, kusjuures

kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu

kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.

19. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa

kategooriasse (juhtfunktsioon - looduskaitse, bioloogilise

mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine).

 

IV. PIIRANGUVÖÖND

20. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav

osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate

loodusobjektide seaduses ja selle alusel käesolevas

kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega.

21. Piiranguvööndisse kuulub kaitseala piires olev maa-ala,

mis ei ole sihtkaitsevööndis.

22. Piiranguvööndis on lubatud looduskaitsenõuetega

kooskõlas olev majandustegevus, välja arvatud käesoleva

kaitse-eeskirja punktides 6-11 keelatud ning järgmine keelatud

tegevus:

1) uute maaparandussüsteemide rajamine;

2) looduslike veekogude veetaseme muutmine ja kallaste

kahjustamine;

3) maavarade ja maa-ainese kaevandamine;

4) lõppraie (uuendusraie), välja arvatud turberaie

perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on

õigus esitada nõudeid raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning

puistu koosseisu ja täiuse osas;

5) jäätmete ladustamine.

23. Piiranguvööndi metsad kuuluvad kaitsemetsa

kategooriasse (juhtfunktsioon - looduskaitse ja maastikuilme

säilitamine).

 

V. LÕPPSÄTTED

24. Järelevalvet kaitsealal teostab kaitseala valitseja ja

teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires

õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt.

25. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid,

kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses

ettenähtud korras.

26. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused

lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala

valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri

poole.

 

Keskkonnaminister Villu REILJAN

 

Kinnitatud

Vabariigi Valitsuse

26. novembri 1998. a

määrusega nr 266

Kämbla looduskaitseala välispiiri kirjeldus

Kämbla looduskaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb

Kose vallas Oru-Oti sihi ja Mihklijaani (6) talu lahusmaatüki

lõunapiiri ristumiskohast mööda nimetatud lahusmaatüki piiri ja

selle mõttelist sirgjoonelist pikendust kuni kinnistute A74 ja

A73 lahusmaatükkide vahelise Siniallika kuivenduskraavini. Edasi

läheb piir piki nimetatud kraavi kirdesse ja kinnistu A70

lahusmaatüki põhjapiiri itta kuni Siniallika metskonna kvartalit

103 läbiva ojani. Sealt järgib piir nimetatud oja kuni

suubumiseni Pirita jõkke. Edasi kulgeb piir mööda Pirita jõe

lõunakallast lääne poole ja talu 17 lahusmaatükki läbivat ning

talu 42 lahusmaatüki edelapiiriks olevat metsateed kuni Oru-Oti

sihini ning mööda seda ristumiseni Mihklijaani (6) talu

lahusmaatüki lõunapiiriga.

Kämbla looduskaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud

riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi

(mõõtkava 1:10 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Siniallika

metskonna 1996. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) ning

talumaade osas Katastri Ameti 1938. aastal väljaantud skeemilise

kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.

 

Keskkonnaminister Villu REILJAN

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json