Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Haridus ja teadus

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Kutseseadus

Vastu võetud 19.12.2000
RT I 2001, 3, 7
jõustumine 19.01.2001

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Seaduses on arvestatud Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivi 89/48/EMÜ (EÜT L 019, 24.01.1989)

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolevas seaduses sätestatakse kutsekvalifikatsiooninõuete väljatöötamise alused ning kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise tingimused ja kord.

  (2) Käesolevat seadust ei kohaldata kutsealadel, mille kutsekvalifikatsiooninõuete väljatöötamise ning kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise alused on reguleeritud teiste seadustega.

  (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2003, 13, 68 - jõust. 01.05.2003]

§ 2.  Kutseala ja kutse

  (1) Kutseala on samalaadsetel tööülesannetel ja tegevustel põhinev tegevusvaldkond.

  (2) Kutse on tööülesannete täitmiseks vajalike teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtushinnangute ja hoiakute kogum, mis omandatakse õppides ja vastaval kutsealal töötades.

§ 3.  Kutsekvalifikatsioon

  (1) Kutsekvalifikatsioon on antud kutsealal nõutav kompetentsuse tase, mida tunnustatakse kas reguleeritud, ajalooliselt või rahvusvaheliselt kujunenud nõuete alusel.

  (2) Kutsekvalifikatsiooni omamine loob eelduse antud kutsealal tegutsemiseks, kui õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti.

  (3) Kutsekvalifikatsioon jaguneb viieks tasemeks, kusjuures I tase on madalaim ja V tase kõrgeim:
  1) I tase – töötaja täidab tööülesandeid ühesuguses olukorras, on omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealasel väljaõppel, võib vajada juhendamist töö käigus, vastutab oma tööülesannete täitmise eest;
  2) II tase – töötaja täidab tööülesandeid erisuguses olukorras, lisaks enamasti kutsealasel väljaõppel omandatud oskustele ja teadmistele omab vilumust ja kogemust, töötab iseseisvalt, vastutab oma tööülesannete täitmise eest;
  3) III tase – töötaja täidab tööülesandeid erisuguses ja vahelduvas olukorras, lisaks enamasti kutsealasel väljaõppel omandatud oskustele ja teadmistele ning vilumustele ja kogemustele omab meisterlikkust, valmisolekut kutsealaste oskuste ja teadmiste edasiandmiseks, korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle eest;
  4) IV tase – töötaja täidab analüüsimist ja otsustamist eeldavaid tööülesandeid muutuvas olukorras, omab kutsealaseid teadmisi ja oskusi; korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle eest;
  5) V tase – töötaja täidab teadmiste laiendamist, probleemide lahendamist, teaduslike teooriate ja mõistete rakendamist, olemasolevate teadmiste analüüsimist, süstematiseerimist ja edasiarendamist ning õpetamist eeldavaid tööülesandeid muutuvas olukorras, omab laialdasi kutsealaseid teadmisi ja oskusi, korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle eest.

  (4) Kõik kutsed ei eelda kvalifikatsioonitasemete fikseerimist I kuni V tasemeni. Iga konkreetse kutse kvalifikatsioonitasemed, sealhulgas vajaduse korral ka haridusnõuded, määrab kindlaks kutsenõukogu.
[RT I 2003, 13, 68 - jõust. 01.05.2003]

§ 4.  Kutsestandard

  (1) Kutsestandard käesoleva seaduse tähenduses on dokument, mis määrab kindlaks kutsekvalifikatsioonist tulenevad nõuded teadmistele, oskustele, vilumustele, kogemustele, väärtushinnangutele ja isikuomadustele.

  (2) Kutsestandardite koostamise, muutmise, ülesehituse ja vormistamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister.

  (3) Kutsestandardi kinnitab kutsenõukogu.
[RT I 2003, 83, 559 - jõust. 01.01.2004]

§ 5.  Kutsenõukogu

  (1) Kutsenõukogu on vastava tegevusvaldkonna töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste ning riigi esindajate koostööorgan.

  (2) Kutsenõukogude koosseisud esitab Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks haridus- ja teadusminister. Kutsenõukogu koosseisu moodustamisel tugineb haridus- ja teadusminister vastaval kutsealal tegutsevate töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste ning riigi esindajate ettepanekutele.

  (3) Kutsenõukogu töökorraldus ning kutsenõukogu koosseisu täiendavate liikmete juurdevõtmise ja väljaarvamise kord sätestatakse kutsenõukogu põhimääruses.

  (4) Kutsenõukogu põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus.

  (5) Kutsenõukogu tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2003, 83, 559 - jõust. 01.01.2004]

§ 6.  Kutsenõukogu tegevuse eesmärk ja kutsenõukogu ülesanded

  (1) Kutsenõukogu tegevuse eesmärk on tööturu vajaduste rahuldamiseks vajalike kutsestandardite väljatöötamine ning kutsekvalifikatsiooni süsteemi rakendamine ja uuendamine.

  (2) Kutsenõukogu tegevuse eesmärgist lähtuvalt on kutsenõukogu ülesanded:
  1) kutsestandardite ja muude antud kutsealal kehtivate nõuete kinnitamine ning esitamine kutseregistrisse kandmiseks;
  2) kutsekvalifikatsiooni omistavale organile tegevusloa andmine ja tegevuse järelevalve;
  3) käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud tõendamise vormide nõuete kinnitamine;
  4) vaidluste lahendamine.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud ülesannete täitmiseks võib kutsenõukogu moodustada töörühmi ja ekspertgruppe.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevusloa blankettidega varustab kutsenõukogu Haridus- ja Teadusministeerium.
[RT I 2003, 83, 559 - jõust. 01.01.2004]

§ 7.  Kutsenõukogu otsused

  (1) Kutsenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt kaks kolmandikku liikmetest, sealhulgas kutsenõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees.

  (2) Kutsenõukogu otsus võetakse vastu koosolekul viibivate liikmete poolthäälte enamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks kutsenõukogu esimehe hääl, tema äraolekul aseesimehe hääl.

  (3) Kutsenõukogu otsuse võib võtta vastu ilma koosolekut kokku kutsumata, kui kutsenõukogu liikmed hääletavad kirjalikult. Kirjaliku hääletamise tulemustest informeeritakse kõiki kutsenõukogu liikmeid.

§ 8.  Kutsekvalifikatsiooni tõendamine ja omistamine
[RT I 2003, 13, 68 - jõust. 01.05.2003]

  (1) Kutsekvalifikatsiooni omistamine on protsess, mille käigus isik tõendab oma kutse- ja erialase kompetentsuse taset ning kutsekvalifikatsiooni omistav organ hindab selle vastavust taotletavale kutsekvalifikatsioonile ja annab välja kutsetunnistuse.

  (2) Kutsekvalifikatsiooni tõendamise vormid on:
  1) kirjalik või suuline eksam;
  2) proovitöö;
  3) dokumentide alusel tõendamine;
  4) käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud vormide kombinatsioon.

  (3) Kutsekvalifikatsiooni tõendamine toimub isiku esitatud avalduse alusel ja on vabatahtlik, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.

  (3¹) Kutsekvalifikatsiooni tõendamiseks esitatakse järgmised dokumendid:
  1) avaldus, milles tuuakse ära isiku nimi, sünniaeg või isikukood ning vastav tase, mille kutsekvalifikatsiooni soovitakse tõendada;
  2) haridust tõendavate dokumentide koopiad, kui kutsestandardiga on sätestatud haridustõendi nõue;
  3) tööalase tegevuse kirjeldus (CV või tööandjate tõendused);
  4) maksekorraldus (või selle koopia) kutsetunnistuse väljaandmise kulude katteks.

  (4)–(5) [Kehtetud - RT I 2003, 13, 68 - jõust. 01.05.2003]

§ 9.  Kutsekvalifikatsiooni omistav organ

  (1) Tegevusluba kutsekvalifikatsiooni omistamiseks võib taotleda era- või avalik-õiguslik juriidiline isik või asutus, kelle tegevuse hulka kuulub vastava kutsetegevuse arendamine või vastav kutse-, eri- ja ametialane koolitus.

  (1¹) Kutsekvalifikatsiooni omistamiseks peavad olema täidetud järgmised põhitingimused:
  1) organil peab olema kutsekvalifikatsiooni omistamiseks piisav arv vajaliku hariduse, väljaõppe ja kogemustega töötajaid;
  2) organil peavad olema vahendid, mis võimaldavad tal kutsekvalifikatsiooni omistamist läbi viia;
  3) organ peab olema võimeline tegutsema sõltumatult, asjatundlikult, erapooletult ja mittediskrimineerivalt;
  4) organ peab vastama muudele õigusaktis sätestatud nõuetele.

  (2) Kutsekvalifikatsiooni omistamise tegevusloa taotlus esitatakse kutsenõukogule.

  (3) Kutsekvalifikatsiooni omistav organ lähtub kutsekvalifikatsiooni omistamisel käesolevast seadusest ja kutsestandarditest.

  (4) Kutsekvalifikatsiooni omistamiseks moodustatakse organi juurde töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste esindajatest vastav kutsekomisjon.

  (5) Kutsekvalifikatsiooni omistav organ tagab kõigile soovijatele kutsekvalifikatsiooni omistamisel esitatavate nõuetega seotud teabe võrdse kättesaadavuse.

  (6) Kutsekvalifikatsiooni omistav organ tagab kutsekvalifikatsiooni omistamise käigus saadud avaldamisele mittekuuluva teabe kaitstuse.

  (7) Tegevusvaldkonnas, kus kutsenõukogu ei ole moodustatud, täidab vajaduse korral kutsekvalifikatsiooni omistamisega seotud ülesandeid Vabariigi Valitsuse määratud asjaomane ministeerium või muu seadusega ettenähtud institutsioon.
[RT I 2003, 13, 68 - jõust. 01.05.2003]

§ 9¹.  Kutsekvalifikatsiooni omistamise tegevusloa taotlemine

  (1) Käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 sätestatud tegevusloa saamiseks esitatakse vastavale kutsenõukogule vabas vormis kirjalik taotlus ning järgmised dokumendid:
  1) kutsekomisjoni tegevusstatuut, milles sätestatakse kutsekomisjoni vastutus, õigused, koosseis, moodustamine, töökord, pädevus;
  2) kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise kord;
  3) dokumendid, mis tõendavad tema vastavust käesoleva seaduse § 9 lõikes 1¹ esitatud tingimustele.

  (2) Kirjalik taotlus peab sisaldama lisaks haldusmenetluse seaduse § 14 lõikes 3 sätestatule ka organi esindaja kinnitust ning allkirja selle kohta, et organ vastab käesoleva seaduse § 9 lõikes 1¹ nimetatud tingimustele.

  (3) Kutsenõukogu võib keelduda tegevusloa väljastamisest organile, kelle kutsekvalifikatsiooni omistamise õigus on ära võetud käesoleva seaduse § 9² lõike 1 punkti 3, 4 või 5 alusel.

  (4) Kutsenõukogu vaatab nõuetekohaselt esitatud taotluse ning dokumendid läbi ning teeb otsuse 30 päeva jooksul nende esitamise päevast arvates.

  (5) Tegevusloas peavad olema kindlaksmääratud kutsealad, mille omistamise kohta organile õigus antakse.
[RT I 2003, 13, 68 - jõust. 01.05.2003]

§ 9².  Kutsekvalifikatsiooni omistamise tegevusloa kehtetuks tunnistamine
[RT I 2003, 83, 559 - jõust. 01.01.2004]

  (1) Kutsenõukogu võib tunnistada kutsekvalifikatsiooni omistamise tegevusloa kehtetuks, kui organ:
  1) on esitanud sellesisulise kirjaliku taotluse;
  2) ei vasta sellele esitatavatele põhitingimustele;
  3) ei võimalda järelevalve teostamist oma tegevuse üle;
  4) on oma tegevuses olulisel määral või pidevalt rikkunud tema tegevusele esitatud nõudeid;
  5) on esitanud kutsekvalifikatsiooni omistamise tegevusloa taotlemisel teadvalt valeandmeid;
  6) likvideeritakse või on välja kuulutatud tema pankrot.

  (2) Haridus- ja Teadusministeerium võib tunnistada kutsekvalifikatsiooni omistamise tegevusloa kehtetuks, kui riikliku järelevalve teostamise käigus on selgunud, et kutsenõukogu on tegevusloa väljastamise otsuse tegemisel rikkunud teiste isikute õigusi või piiranud nende vabadusi.

  (3)--(4) [Kehtetud - RT I 2003, 13, 68 - jõust. 01.05.2003]

§ 9³.  Kutsekvalifikatsiooni omistava organi registreerimine

  (1) Organile kutsekvalifikatsiooni omistamise tegevusloa andmisel kantakse ta 30 päeva jooksul otsuse tegemisest kutseregistrisse.

  (2) Kui kutsekvalifikatsiooni omistamise tegevusluba tunnistatakse kehtetuks, kustutatakse ta registrist.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 9⁴.  Kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise kord

  (1) Käesoleva seaduse § 9¹ lõike 1 punktis 2 sätestatud kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise korra reguleerida on:
  1) valdkonnad ja tasemed, mille puhul kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise konkreetne kord kehtib;
  2) kutsekvalifikatsiooni tõendamine ja omistamine;
  3) taotluste läbivaatamine;
  4) kutsekvalifikatsiooni tõendamise vorm;
  5) rahaliste vahendite kasutamise aruanne;
  6) kutsekomisjoni liikmete tasustamine.

  (2) Kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise korra töötab välja ja kehtestab kutsekvalifikatsiooni omistav organ.

  (3) Kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise kord ja selle muutmine kooskõlastatakse eelnevalt kutsenõukoguga.
[RT I 2003, 13, 68 - jõust. 01.05.2003]

§ 10.  Kutsetunnistus

  (1) Kutsetunnistus on kutsekvalifikatsiooni tõendav dokument.

  (2) Kutsetunnistuse statuudi, vormi ja väljaandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

  (3) [Kehtetu - RT I 2003, 13, 68 - jõust. 01.05.2003]

  (4) Kutsetunnistused registreeritakse väljaandja poolt ning kantakse kutseregistri põhimäärusega sätestatud korras kutseregistrisse.

  (5) Kutsetunnistuse omanikul on õigus kasutada kutsealast tulenevat kutsenimetust või selle lühendit.
[RT I 2003, 13, 68 - jõust. 01.05.2003]

§ 10¹.  Kutsetunnistuse väljaandmisega seotud kulude katmine

  (1) Kutsetunnistuse väljaandmisega seotud kulud kaetakse:
  1) tasemekoolituse lõpetajatele aasta jooksul pärast lõpetamist õppetöö kuludeks ettenähtud vahenditest;
  2) töötajatele tööandja poolt tööalaseks koolituseks ettenähtud vahenditest;
  3) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste töötajatele ja teenistujatele ning pedagoogidele täiskasvanute koolituse seaduse (RT I 1993, 74, 1054; 1998, 71, 1200; 1999, 10, 150; 60, 617; 2002, 90, 521) alusel tööalaseks koolituseks ettenähtud vahenditest;
  4) töötutele ja tööotsijatele koolituse tellinud kohaliku tööhõiveameti kaudu tööturukoolituseks ettenähtud vahenditest;
  5) kutsekvalifikatsiooni tõendamist taotleva isiku poolt.

  (2) Kutsetunnistuse väljaandmisega seotud kuludeks loetakse:
  1) kutsekomisjonide tööga seotud kulud;
  2) kutsekvalifikatsiooni omistamisega seotud kulud;
  3) kutsekvalifikatsiooni omistamise ettevalmistamisega seotud kulud;
  4) kutsetunnistuse tehnilise väljaandmisega seotud kulud;
  5) kutsetunnistuse duplikaadi väljaandmisega seotud kulud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul.

  (3) Kui kutsetunnistuse tekst pole loetav või selles leidub vigu või kutsetunnistus on hävinud, kaotatud, rikutud või varastatud tunnistuse väljaandja või riikliku kutseregistri volitatud töötleja süül, katab duplikaadi väljaandmise kulud väljaandja.

  (4) Kutsekvalifikatsiooni omistav organ kehtestab kutsetunnistuse väljaandmisega seotud kulude kalkulatsiooni, kooskõlastades selle eelnevalt kutsenõukoguga.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kulude kohta esitab väljaandja kutsenõukogule rahaliste vahendite kasutamise aruande kord kvartalis.
[RT I 2003, 13, 68 - jõust. 01.05.2003]

§ 11.  Kutseregister

  (1) Kutseregister on riiklik register, mis sisaldab teavet kutsenõukogude ja kutsestandardite kohta ning muude antud kutsealal kehtivate nõuete, kutsenimetuste, kutsekvalifikatsioonide ja nende tasemete, kutsetunnistuste, kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise tingimuste ja korra ning kutsekvalifikatsiooni omistavate organite kohta.

  (2) Kutseregistri pidamise, andmete töötlemise, kasutamise ja väljastamise kord sätestatakse kutseregistri pidamise põhimääruses, mille kinnitab Vabariigi Valitsus.

  (3) Kutseregistri vastutavaks töötlejaks on Haridus- ja Teadusministeerium. Kutseregistrit peetakse vastavalt käesolevale seadusele, andmekogude seadusele (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597), isikuandmete kaitse seadusele (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833; 2000, 50, 317; 92, 597; 104, 685) ja kutseregistri pidamise põhimäärusele.

  (4) Kutseregistri volitatud töötleja on Eesti seaduste kohaselt ja Eesti Vabariigi osalemisel asutatud sihtasutus.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sihtasutusel on õigus korraldada:
  1) kutsenõukogude tööd;
  2) kutsestandardite väljatöötamist, täiendamist ja parandamist ning käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud tõendamise vormide nõuete väljatöötamist;
  3) kutsenõukogude poolt antud ülesannete täitmist.

  (6) Kutseregistri pidamiseks ja muude käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks sõlmib haridus- ja teadusminister käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sihtasutusega halduslepingu.
[RT I 2003, 83, 559 - jõust. 01.01.2004]

§ 11¹.  Kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise ning kutsekvalifikatsiooni omistamise tegevusloa väljastamise vaidlustamine

  (1) Isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud või vabadusi piiratud kutsekvalifikatsiooni tõendamise läbiviimisel ja kutsetunnistuste väljaandmisel, on õigus esitada kirjalik vaie vastavale kutsenõukogule.

  (2) Isik, kes leiab, et tema õigusi on rikutud või vabadusi piiratud kutsekvalifikatsiooni omistamise tegevusloa väljastamise menetluses, on õigus esitada kirjalik vaie haridus- ja teadusministrile.
[RT I 2003, 83, 559 - jõust. 01.01.2004]

§ 11².  Järelevalve

  (1) Kutsekvalifikatsiooni omistava organi tegevuse üle teostab järelevalvet vastav kutsenõukogu. Kutsenõukogu teostab oma pädevuse piires järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle takistamatult ja teatades sellest ette vähemalt 24 tundi. Kutsenõukogul on järelevalve teostamise käigus õigus:
  1) teostada kohapealset kontrolli;
  2) tutvuda dokumentidega ning teha neist väljavõtteid ja ärakirju;
  3) teha ettekirjutusi.

  (2) Õigusrikkumise avastamise korral teeb kutsenõukogu ettekirjutuse, milles:
  1) juhib tähelepanu õigusrikkumisele;
  2) esitab õigusrikkumise lõpetamise nõude;
  3) kohustab tegema õigusrikkumise lõpetamiseks ja edasiste õigusrikkumiste ärahoidmiseks vajalikke toiminguid;
  4) määrab ettekirjutuse täitmise tähtaja.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib kutsenõukogu rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) ettenähtud korras või tunnistada tegevusloa kehtetuks.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud sunniraha ülemmäär on 5000 krooni.
[RT I 2003, 13, 68 - jõust. 01.05.2003]

§ 11³.  Riiklik järelevalve

  (1) Kutsenõukogu tegevuse üle käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmisel teostab riiklikku järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium.

  (2) Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus saada riikliku järelevalve teostamiseks vajaminevat informatsiooni, tutvuda dokumentide originaalidega ja saada neist väljavõtteid ja ärakirju ning, teatades sellest kolm päeva ette, kontrollida:
  1) kutsestandardite vastavust kutsestandardite koostamise, muutmise, ülesehituse ja vormistamise korrale;
  2) kutsekvalifikatsiooni omistavale organile tegevusloa andmise õiguspärasust;
  3) käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud tõendamise vormide nõuete kinnitamist;
  4) järelevalve teostamist kutsekvalifikatsiooni omistava organi üle.

  (3) Õigusrikkumise avastamise korral võib Haridus- ja Teadusministeerium teha ettekirjutuse, milles:
  1) juhib tähelepanu õigusrikkumisele;
  2) esitab õigusrikkumise lõpetamise nõude;
  3) kohustab tegema õigusrikkumise lõpetamiseks ja edasiste õigusrikkumiste ärahoidmiseks vajalikke toiminguid;
  4) määrab ettekirjutuse täitmise tähtaja.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Haridus- ja Teadusministeerium teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku kutsenõukogu tegevuse lõpetamiseks.
[RT I 2003, 83, 559 - jõust. 01.01.2004]

§ 12.  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 13.  Seaduse rakendamine

  (1) Käesoleva seaduse § 11 lõikes 6 nimetatud haldusleping sõlmitakse kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.

  (2) Era- või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või asutusele, kellele on antud kutsekvalifikatsiooni omistamise õigus enne 2003. aasta 1. maid, väljastab kutsenõukogu kutsekvalifikatsiooni omistamise tegevusloa isiku või asutuse avalduse alusel pärast riigilõivu tasumist.
[RT I 2003, 13, 68 - jõust. 01.05.2003]