Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Post ja side

Süstemaatiline liigitus: KARISTUSÕIGUS → Väärteod

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Postiseadus

Vastu võetud 13.06.2001
RT I 2001, 64, 367
jõustumine 01.01.2002

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse eesmärk ja reguleerimisala

  (1) Käesoleva seaduse eesmärk on tagada kvaliteetne postisaadetiste edastamine ja postiteenuse tarbijate huvide kaitse.

  (2) Käesolevas seaduses sätestatakse nõuded osutatavatele postiteenustele ja riikliku järelevalve kord kehtestatud nõuete täitmise üle.

  (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 2.  Postiteenus ja postisaadetis

  (1) Postiteenus majandustegevusena käesoleva seaduse tähenduses on adresseeritud postisaadetise edastamine saatjalt või teiselt postiteenuse osutajalt saajale või teisele postiteenuse osutajale.

  (2) Postisaadetis käesoleva seaduse tähenduses on postiteenuse osutajale edastamiseks üle antud järgmine adresseeritud saadetis:
  1) kirjalik teade (edaspidi kiri);
  2) postipakk;
  3) tähtsaadetis;
  4) väärtsaadetis;
  5) seadusega ettenähtud korras teostatav sularaha siire;
  6) elektrooniline sõnum edastamiseks kirjana füüsilise kandega postivõrku ja füüsilise kogumisega postivõrgust kirjana lähetatud sõnum edastamiseks elektroonilisse võrku;
  7) kullerposti saadetis.

  (3) Postisaadetise edastamine hõlmab osaliselt või täielikult:
  1) postisaadetise vastuvõtmist või kogumist;
  2) postisaadetise sorteerimist;
  3) postisaadetise vedu;
  4) postisaadetise saajale kättetoimetamist.

  (4) Postisaadetiste mõõdud, liigid ja muud tingimused kehtestab postiteenuse osutaja postiteenuse osutamise tüüptingimustega.

  (5) Postiteenus ei ole:
  1) ajalehtede ja ajakirjade kättetoimetamine;
  2) kirjalike teadete või muude saadetiste kättetoimetamine enda nimel ja enda majandustegevuse tarbeks;
  3) ostetavate kaupade kättetoimetamine;
  4) diplomaatilise posti edastamine.

  (6) Postiteenuse osutaja käesoleva seaduse tähenduses on adresseeritud postisaadetise edastamise kui majandustegevusega tegelev isik.

  (7) Postisaadetis loetakse adresseerituks, kui see kannab saaja aadressi või sellele viitavat märgistust.

  (8) Tähtsaadetise edastamine on postisaadetise edastamise teenus, mille puhul väljastatakse saatjale tõend postisaadetise edastamiseks vastuvõtmise ning saatja soovi korral ka teade selle saajale kättetoimetamise kohta.

  (9) Väärtsaadetise edastamine on postisaadetise edastamise teenus, millega tagatakse postisaadetise kaotsimineku või rikkumise korral selle saatja poolt deklareeritud väärtuse hüvitamine.

  (10) Kullerposti teenus käesoleva seaduse tähenduses on adresseeritud saadetise edastamine kulleriga selle kiire ja usaldusväärse kättetoimetamise huvides nii, et saatjal on võimalus igal ajal saada informatsiooni saadetise asukohast selle teekonnal, kättetoimetamisse sekkuda ja vajaduse korral edastamist ümber korraldada.

  (11) Nõuded täht- ja väärtsaadetisele ning täht- ja väärtsaadetise edastamisele kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 3.  Universaalne postiteenus

  (1) Universaalne postiteenus on kindla kvaliteediga ja üksiksaadetistele ühtse ja mõistliku hinnaga Eesti territooriumil kõigile kättesaadav postiteenuse kogum.

  (2) Universaalse postiteenuse kogum hõlmab:
  1) kuni 2 kg kaaluvate kirjade siseriiklikku edastamist;
  2) kuni 10 kg kaaluvate postipakkide siseriiklikku edastamist;
  3) tähtsaadetise ja väärtsaadetise edastamist;
  4) välisriiki saadetavate ja välisriigist saabuvate kuni 2 kg kaaluvate kirjade ja kuni 20 kg kaaluvate postipakkide edastamist (edaspidi rahvusvaheline postiteenus).

  (3) Universaalse postiteenuse osutamisega tuleb tagada vähemalt viiel päeval nädalas ja vähemalt üks kord päevas postisaadetiste kogumine ja saajatele kättetoimetamine.

  (4) Vabariigi Valitsus kehtestab nõuded universaalsele postiteenusele ja selle osutamisele.

§ 4.  Postivõrk

  (1) Postivõrk käesoleva seaduse tähenduses on seadmete ja vahendite süsteem, mida postiteenuse osutaja kasutab postisaadetiste edastamiseks. Postivõrk jaguneb kogumis- ja jaotusvõrguks ning töötlemiskeskusteks.

  (2) Kogumisvõrk käesoleva seaduse tähenduses on seadmete ja vahendite süsteem, mida postiteenuse osutaja kasutab postisaadetiste juurdepääsupunktidest kogumiseks.

  (3) Juurdepääsupunktid on füüsilised seadmed ja tegevuskohad, kus postiteenuse tarbijad võivad postisaadetisi postiteenuse osutajale üle anda või vastu võtta.

  (4) Jaotusvõrk käesoleva seaduse tähenduses on seadmete ja vahendite süsteem, mida postiteenuse osutaja kasutab postisaadetiste saajale kättetoimetamiseks.

  (5) Töötlemiskeskused on postiteenuse osutaja tegevuskohad, kus toimub postisaadetiste sorteerimine.

2. peatükk TEGEVUSE ALUSTAMINE JA TEGEVUSLUBA 

§ 5.  Tegevuse alustamisest teatamine

  (1) Isik, kes soovib osutada postiteenust, mille osutamiseks ei ole vaja käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud tegevusluba, peab sellest kirjalikult teatama Sideametile (edaspidi tegevuse alustamise teade ).

  (2) Tegevuse alustamise teade peab sisaldama järgmisi andmeid:
  1) nimi ja isiku- või registrikood;
  2) aadress ja muud kontaktandmed;
  3) osutatavate postiteenuste loetelu;
  4) tegevuse geograafiline piirkond, kus soovitakse postiteenust osutada.

  (3) Tegevuse alustamise teatele tuleb lisada:
  1) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]
  2) asutamisel oleva juriidilise isiku korral asutamisdokumentide tõestatud ärakirjad;
  3) osutatavate postiteenuste kirjeldus ja tüüptingimused;
  4) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

  (4) Tegevuse alustamise teate vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

  (5) Enne tegevuse alustamise teate esitamist tuleb tasuda riigilõiv.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 6.  Tegevuse alustamise teate registreerimine

  (1) Tegevuse alustamise teate registreerimine või registreerimisest keeldumine vormistatakse Sideameti peadirektori sellekohase käskkirja alusel kahe nädala jooksul teate ja kõigi nõutavate dokumentide Sideametile laekumisest arvates.

  (1¹) Enne registreerimise otsustamist kontrollib Sideamet teate esitaja andmeid registris, kus isik on registreeritud.

  (2) Sideamet registreerib tegevuse alustamise teate käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud registris ja saadab teate esitajale Sideameti peadirektori vastava käskkirja väljavõtte ühe nädala jooksul käskkirja andmisest arvates.

  (3) Sideamet keeldub tegevuse alustamise teate registreerimisest järgmistel juhtudel:
  1) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]
  2) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]
  3) teates esitatud postiteenuse osutamiseks on vajalik käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud tegevusluba.

  (4) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

  (5) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud isik võib tegevuse alustamise teates nimetatud tegevust alustada pärast teate registreerimist Sideametis.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 7.  Tegevusluba

  (1) Tegevusluba väljastatakse Eestis registreeritud juriidilisele isikule või välisriigi äriühingu filiaalile. Tegevusluba annab õiguse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud postiteenuste majandustegevusena osutamiseks.

  (2) Tegevusluba on vajalik järgmiste postiteenuste osutamiseks:
  1) universaalse postiteenuse osutamine;
  2) üle 10 kg kaaluvate postipakkide siseriiklik edastamine;
  3) seadusega ettenähtud korras sularaha siirete teostamine ning riiklike pensionide, abirahade ja toetuste posti vahendusel väljamaksmine.

  (3) Tegevusloaga määratav vähim tegevuse geograafiline piirkond on linn või vald.

  (4) Universaalse postiteenuse osutamisel on tegevusloaga määratav tegevuse geograafiline piirkond kogu Eesti territoorium.

  (5) Universaalse postiteenuse osutamiseks väljastatakse tegevusluba ainult käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud postiteenuse kogumile tervikuna.

  (6) Sideamet väljastab tegevusloa käesolevas seaduses sätestatud korras viieks aastaks, kui tegevusloa taotleja ei soovi lühemat tähtaega.

  (7) Tegevusluba ei ole üleantav.

§ 8.  Tegevusloa taotlemiseks vajalikud dokumendid

  (1) Tegevusloa taotlemiseks esitab käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud isik Sideametile kirjaliku taotluse.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus peab sisaldama käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud andmeid ja sellele tuleb lisada:
  1) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]
  2) asutamisel oleva juriidilise isiku või välisriigi äriühingu filiaali korral asutamisdokumentide tõestatud ärakirjad;
  3) osutatavate postiteenuste kirjeldus ja tüüptingimused;
  4) tegutseva juriidilise isiku puhul viimase majandusaasta aruanne ja auditeeritud raamatupidamise aruanne, kui viimase majandusaasta lõpust on möödunud rohkem kui üheksa kuud;
  5) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]
  6) äriplaan tegevusloa kehtivuse ajaks;
  7) kinnitus postivõrgu ja osutatavate postiteenuste vastavuse kohta kehtestatud nõuetele;
  8) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

  (3) Enne taotluse esitamist peab käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud isik tasuma riigilõivu.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 9.  Tegevusloa väljastamine

  (1) Tegevusloa väljastamise otsustab Sideamet hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates taotluse esitamisest või käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul puuduste kõrvaldamisest teatamisest.

  (1¹) Enne tegevusloa väljastamise otsustamist kontrollib Sideamet tegevusluba taotlenud isiku andmeid registris, kus isik on registreeritud, ning tema maksuvõlgnevuse puudumist.

  (2) Sideameti peadirektori käskkiri tegevusloa väljastamise või sellest keeldumise kohta tehakse tegevusluba taotlenud isikule posti teel või elektrooniliselt teatavaks kolme tööpäeva jooksul pärast käskkirja andmist.

  (3) Sideamet registreerib tegevusloa andmed käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud registris.

  (4) Tegevusloa ja selle taotluse ning tegevusloa pikendamise taotluse vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 10.  Tegevusloa väljastamisest keeldumine

  (1) Sideamet keeldub tegevusloa väljastamisest, kui:
  1) taotluse esitaja on esitanud eksitavaid, tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsitud dokumente;
  2) taotluse esitajale antud tegevusluba on varem kehtetuks tunnistatud käesoleva seaduse § 15 alusel ja nimetatud kehtetuks tunnistamisest on möödunud vähem kui kolm aastat;
  3) taotluse esitajat juhtima õigustatud isik on karistatud ameti- või majandusalase kuriteo eest ja kui tema karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud;
  4) taotluse esitajal on maksuvõlg.

  (2) Enne tegevusloa väljastamisest keeldumise otsustamist võib Sideamet anda taotluse esitajale tähtaja tegevusloa väljastamist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks. Tähtaja andmisest teatab Sideamet taotluse esitajale posti teel või elektrooniliselt, märkides tähtaja andmise aluse ja aja, mille jooksul tuleb puudused kõrvaldada.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 11.  Tegevusloa kehtivus

  (1) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

  (2) Tegevusloaga antav rahvusvahelise postiteenuse osutamise õigus jõustub pärast vastavate kokkulepete sõlmimist välisriikide postiettevõtjatega, postiettevõtjate rahvusvaheliste ühendustega või rahvusvaheliste postiorganisatsioonidega ning pärast lepingute tõestatud ärakirjade Sideametile esitamist.

  (3) Kui tegevusloa väljastamise aluseks olnud asjaolud on muutunud, on loa omanik kohustatud viivitamata teatama Sideametile toimunud muudatustest ja esitama vastavad dokumendid.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 12.  Tegevusloa kehtivusaja pikendamine

  (1) Tegevusloa kehtivusaja pikendamiseks esitab tegevusloa omanik Sideametile hiljemalt kuus kuud enne tegevusloa kehtivusaja lõppemist vastava taotluse. Taotlusele tuleb lisada:
  1) tegevusaruanne tegevusloa kehtivuse ajal toimunud tegevuse ja tegevusloa tingimuste täitmise kohta;
  2) tegevusloa omaniku kinnitus, et Sideametileesitatud andmed on õiged ja kajastavad tegelikku olukorda taotluse esitamise ajal;
  3) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

  (1¹) Enne taotluse esitamist peab tegevusloa omanik tasuma riigilõivu.

  (2) Sideamet võib vajaduse korral nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete kohta täpsustavat teavet ja dokumente.

  (3) Sideamet otsustab tegevusloa kehtivusaja pikendamise ühe kuu jooksul, arvates nõuetekohase taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide laekumisest Sideametile.

  (4) Tegevusloa kehtivusaja pikendamisel jäävad kehtima kõik tegevusloa kehtivusaja lõppemisel kehtinud tegevusloa tingimused.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 13.  Tegevusloa tingimuste muutmine

  (1) Sideamet võib tegevusloa omaniku kirjaliku taotluse alusel tegevusloa tingimusi muuta, kui sellega ei rikuta võrdse kohtlemise ja vaba konkurentsi põhimõtteid.

  (2) Sideamet on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse suhtes tegema otsuse ühe kuu jooksul ning tegema selle tegevusloa omanikule teatavaks ühe nädala jooksul otsuse tegemisest.

  (3) Sideamet muudab ühepoolselt tegevusloa tingimusi, teatades oma motiveeritud kavatsusest vastavale tegevusloa omanikule posti teel või elektrooniliselt kuus kuud ette, kui see on põhjustatud:
  1) tegevusloa tingimuste vastavusse viimisest õigusaktidega või
  2) postitehnoloogia arengust.

  (4) Tegevusloa tingimuste muutmine peab olema objektiivselt põhjendatud ja mittediskrimineeriv.

  (5) Tegevusloa omanikul on õigus esitada oma kirjalikud seisukohad käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tegevusloa tingimuste muutmise kohta kolme kuu jooksul teate saamisest arvates.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kirjalikud seisukohad peab Sideamet läbi vaatama ja tegema oma otsuse esitatud seisukohtade ja tegevusloa tingimuste muutmise suhtes tegevusloa omanikule teatavaks posti teel või elektrooniliselt kahe kuu jooksul seisukohtade esitamise tähtajast arvates.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 14.  Tegevusloa kehtivuse lõppemine

  Tegevusloa kehtivus lõpeb:
  1) tegevusloa kehtivusaja möödumisel, kui enne selle lõppemist ei ole tegevusluba pikendatud;
  2) tegevusloa omaniku lõppemisega;
  3) tegevusloa kehtetuks tunnistamisega või
  4) tegevusloa omaniku taotluse alusel, kui ta ei soovi enam tegevusloaga määratud tegevusalal tegutseda.

§ 15.  Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

  (1) Sideamet võib tunnistada tegevusloa kehtetuks, kui selle:
  1) omanik või tema tegevus ei vasta käesolevas seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud nõuetele või tegevusloa tingimustele;
  2) omanik on esitanud Sideametile valeandmeid või andmed on korduvalt jäetud ettenähtud ajaks esitamata;
  3) omanik ei ole asunud tegutsema tegevusloaga määratud alal 12 kuu jooksul, arvates tegevusloa väljastamisest;
  4) omanik ei ole ettenähtud ajaks või ulatuses täitnud Sideameti ettekirjutust.

  (2) Enne käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamist peab Sideamet andma selle omanikule mõistliku tähtaja kehtetuks tunnistamise aluseks oleva asjaolu kõrvaldamiseks. Loa kehtetuks tunnistamise aluseks oleva asjaolu kõrvaldamise tähtaja alampiir on üks kuu. Tähtaja andmisest teatatakse tegevusloa omanikule posti teel või elektrooniliselt, märkides tähtaja andmise aluse ja aja, mille jooksul tuleb puudus kõrvaldada.

  (3) Sideameti peadirektori käskkiri, millega tegevusluba tunnistatakse kehtetuks, tehakse tegevusloa omanikule teatavaks posti teel või elektrooniliselt vähemalt üks kuu enne selle jõustumist.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

3. peatükk UNIVERSAALSE POSTITEENUSE OSUTAMINE 

§ 16.  Universaalse postiteenuse osutamise kohustus

  Kõik postiteenuse osutajad, kellel on universaalse postiteenuse osutamise tegevusluba, peavad osutama universaalset postiteenust kogu Eesti territooriumil kõigile seda soovivatele isikutele.

§ 17.  Avaliku kättetoimetamise kohustus

  Universaalse postiteenuse osutaja on vastavalt seadusele kohustatud tähtsaadetisena kätte toimetama avalikule kättetoimetamisele kuuluvaid saadetisi, sealhulgas kohtukutseid ja -teateid.

§ 18.  Universaalse postiteenuse osutaja postivõrk

  (1) Universaalse postiteenuse osutaja postivõrk peab tagama käesolevas seaduses universaalsele postiteenusele kehtestatud nõuete täitmise.

  (2) Juurdepääsupunktid postisaadetiste kogumiseks ja kättetoimetamiseks peavad asuma saajatest ja saatjatest mõistlikul kaugusel, arvestades kohalike olude eripära.

  (3) Universaalse postiteenuse osutaja peab avalikkust vähemalt üks kuu ette teavitama oma postivõrgu juurdepääsupunktide ümberkorraldamisest.

  (4) Vabariigi Valitsus kehtestab nõuded universaalse postiteenuse osutaja postivõrgu juurdepääsupunktide paiknemisele.

§ 19.  Universaalse postiteenuse osutamise tasud

  (1) Universaalse postiteenuse kogumisse kuuluvate postiteenuste tasud peavad põhinema efektiivsel teenuse osutamisel ning olema arvestatud teenuse osutamiseks tehtavate objektiivselt mõõdetavate kriteeriumide ja hinnatavate kulude alusel.

  (2) Universaalse postiteenuse osutaja peab kehtestama kulupõhised ning Eesti territooriumi jaoks ühesugused ja mõistlikud tasud.

  (3) Universaalse postiteenusena osutatud üksiksaadetise edastamise tasu peab olema arvestusliku keskmisena ühesugune kõikjal Eesti territooriumil.

  (4) Kõiki postiteenuse tarbijaid koheldakse sarnaste teenuste kasutamisel sarnases mahus sarnaselt.

§ 20.  Universaalse postiteenuse tasude rakendamine

  (1) Universaalse postiteenuse osutaja võib muuta universaalse postiteenuse kogumisse kuuluvate postiteenuste tasusid üks kord aastas.

  (2) Universaalse postiteenuse osutaja peab avalikkust postiteenuse tasu muudatusest mõistlikul viisil teavitama vähemalt kuu aega enne tasu muudatuse jõustumist.

  (3) Universaalse postiteenuse osutaja peab postiteenuse tasu muutmise kavatsusest teatama Sideametile kirjalikult koos vajalike põhjenduste ja kalkulatsioonidega kaks kuud enne tasu muudatuse jõustumist.

  (4) Sideametil on õigus teha ettekirjutus postiteenuse tasu rakendamise peatamiseks, kui rakendatav tasu või selle rakendamise kord ei vasta käesoleva seaduse nõuetele.

§ 21.  Universaalse postiteenuse tingimuste ja tasude vaidlustamine

  (1) Postiteenuse tarbija, kes leiab, et universaalse postiteenuse osutaja poolt rakendatavad tingimused, sealhulgas teenuse eest võetav tasu, on vastuolus käesoleva seadusega, võib vaidlustada tingimused või tasu Sideametis, esitades vastava kirjaliku põhjendatud kaebuse Sideametile.

  (2) Sideamet teavitab universaalse postiteenuse osutajat 10 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaebuse esitamisest ja nõuab selgitust tema poolt rakendatud tingimuste kohta. Universaalse postiteenuse osutaja, kelle tegevusele esitati kaebus, peab esitama kirjaliku selgituse tingimuste kohta ühe kuu jooksul Sideameti vastava nõude saamisest.

  (3) Sideamet peab kahe kuu jooksul kaebuse saamisest otsustama selle rahuldamise või rahuldamata jätmise ning saatma Sideameti peadirektori vastava käskkirja väljavõtte vastavale universaalse postiteenuse osutajale ja kaebuse esitajale.

  (4) Kaebuse rahuldamisel teeb Sideamet universaalse postiteenuse osutajale ettekirjutuse selles määratud tingimuste või tasu viivitamatuks muutmiseks.

§ 22.  Tulu- ja kuluarvestuse eraldatus

  (1) Universaalse postiteenuse osutaja peab pidama eraldi tulude ja kulude arvestust universaalse postiteenuse kogumisse kuuluvate teenuste ja teiste tegevusvaldkondade kohta.

  (2) Universaalse postiteenuse osutaja peab oma siseses kuluarvestuses rakendama tegevuspõhise kuluarvestuse põhimõtteid ja meetodeid.

  (3) Majandus- ja kommunikatsiooniminister võib kehtestada nõuded käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatu täitmiseks.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

4. peatükk POSTITEENUSTE OSUTAMINE 

§ 23.  Postiteenuse osutamise kohustus

  (1) Postiteenuse osutaja on kohustatud osutama postiteenust tegevusloaga määratud piirkonnas kooskõlas tema poolt kehtestatud tüüptingimustega.

  (2) Postiteenuse osutaja on kohustatud postisaadetise kehtiva tasu eest vastu võtma ja saajale kätte toimetama, kui saatja täidab kõik tüüptingimustes ettenähtud nõuded.

  (3) Postiteenuse osutaja võib postiteenuse osutamiseks tegevusloaga määratud piirkonnas sõlmida lepingu teise isikuga.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lepingu sõlmimine ei vabasta tegevusloa omanikku kohustusest tagada tegevusloaga sätestatud nõuete täitmine.

  (5) Postiteenuse osutajal on keelatud postisaadetiste kogumine ja kättetoimetamine väljaspool tema tegevusloaga määratud tegevuspiirkonda.

  (6) Postiteenuse osutajal on keelatud posti teel edastamisele mittekuuluvate saadetiste vastuvõtmine ja edastamine.

  (7) Posti teel edastamisele mittekuuluvate saadetiste loetelu kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 24.  Postiteenuse osutamise tüüptingimused

  (1) Tegevusloa alusel postiteenuse osutaja peab kehtestama postiteenuse osutamise tüüptingimused. Tüüptingimustes tuleb täpselt ette näha:
  1) tasu määramise, kehtestamise ja muutmise kord;
  2) tasu muutmisest teatamine;
  3) postiteenuse tarbijalt nõutavate tagatiste määramise alused;
  4) postiteenuse tarbija kaebuse käsitlemise kord, eriti postisaadetise kaotsimineku, varguse, rikkumise või teenuse kvaliteedinõuetele mittevastavuse korral, koos postiteenuse eest võetud tasu tagasimaksmise või kahjude hüvitamise tingimustega.

  (2) Tegevusloa alusel tegutsev postiteenuse osutaja peab postiteenuse osutamise tüüptingimused ja nende muudatused eelnevalt kooskõlastama Sideametiga. Sideamet kooskõlastab postiteenuse osutamise tüüptingimused koos tegevusloa väljastamisega. Tüüptingimuste muudatuse kooskõlastamise otsustab Sideamet ühe kuu jooksul, arvates vastava avalduse esitamisest.

  (3) Sideamet ei kooskõlasta postiteenuse osutamise tüüptingimusi, kui need on vastuolus õigusaktidega.

  (4) Postiteenuse osutamise tüüptingimused peavad olema postiteenuse osutaja poolt tehtud igale soovijale mõistlikul viisil avalikult kättesaadavaks.

§ 25.  Sihtnumbrite süsteem

  (1) Universaalse postiteenuse osutaja poolt kasutatav sihtnumbrite süsteem peab olema välja töötatud nii, et see võimaldab postisaadetisi efektiivselt sorteerida ja kätte toimetada kogu Eesti territooriumil.

  (2) Sihtnumbrite süsteemi võib muuta üksnes Sideameti eelneval nõusolekul, välja arvatud juhul, kui muudatus piirdub üksikute postiaadressidega.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud muudatus ei jõustu varem kui kuue kuu möödumisel Sideametilt nõusoleku saamisest.

  (4) Sihtnumbrite süsteem peab olema postiteenuse osutaja poolt tehtud igale soovijale mõistlikul viisil avalikult kättesaadavaks.

§ 26.  Postimaksevahendid

  (1) Postimaksevahendid on postmargid ning frankeerimismasina- või muud postisaadetise edastamise eest tasumist kinnitavad postisaadetisele kantavad jäljendid.

  (2) Postimaksevahendite väljalaskmise ja kasutamise õigus lõpeb hiljemalt tegevusloa kehtivusaja lõppemisega.

  (3) Postimaksevahendite järeletegemine on keelatud.

  (4) Postmarkide reproduktsioonide tegemine selle väljalaskja loata on keelatud.

  (5) Postmarkide väljalaskmise ainuõiguse annab Vabariigi Valitsus ühele universaalse postiteenuse osutajale.

  (6) Postimaksevahendite väljalaskmise, kasutamise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 27.  Postiteenuse osutaja nimelised templid

  (1) Postiteenuse osutaja nimelised templid (edaspidi nimelised templid) on kalendertempel, tähtsaadetise tempel, väärtsaadetise tempel ning muud templid, mille jäljendeid kannab postiteenuse osutaja postisaadetistele nende eristamisel või edastamise korraldamisel.

  (2) Nimeline tempel on seotud postiteenuse osutaja vastava postitoimingu teostamise kohaga ja sellelt peavad nähtuma muu hulgas järgmised rekvisiidid:
  1) postiteenuse osutaja ärinimi;
  2) postitoimingu teostamise koha nimi;
  3) postitoimingu tunnus;
  4) kalendertemplil ka postitoimingu teostamise kuupäev.

  (3) Ühte liiki nimelise templi kasutamine sisult erinevatel postitoimingutel või postitoimingute teostamise erinevates kohtades või teiste isikute poolt on keelatud.

  (4) Postiteenuse osutaja peab märgistama kõik tema poolt edastamisele kuuluvad postisaadetised kalendertempliga.

  (5) Postiteenuse osutaja nimelised templid kuuluvad kohustuslikule registreerimisele Sideametis.

  (6) Nimeliste templite registreerimise, kasutamise ja hävitamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 28.  Postisaadetise kättetoimetamise võimatus

  (1) Postisaadetise kättetoimetamise võimatus käesoleva seaduse tähenduses on olukord, kus:
  1) postisaadetist ei ole võimalik saajale edastada aadressi puudumise, ebatäpsuse, loetamatuse või muu sarnase põhjuse tõttu;
  2) saaja keeldus postisaadetist vastu võtmast;
  3) postisaadetis on tagastatud teise postiteenuse osutaja poolt postiteenuse osutajale, kes selle edastas, käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud põhjusel.

  (2) Postiteenuse osutaja peab tegema mõistlikke pingutusi postisaadetise kättetoimetamise võimatuse tõttu edastamata postisaadetise õige saaja väljaselgitamiseks. Kui saaja ei selgu, tagastatakse kättetoimetamise võimatuse tõttu edastamata postisaadetis saatjale. Kui sellise postisaadetise saatja ei ole saadetiselt tuvastatav, on postiteenuse osutajal õigus suletud postisaadetis avada kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 31.

  (3) Kui ka postisaadetise avamisel ei selgu selle saaja ega saatja, säilitab postiteenuse osutaja postisaadetist kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 29.

§ 29.  Kättetoimetamise võimatuse tõttu edastamata saadetise säilitamine, müümine ja hävitamine

  (1) Postiteenuse osutaja on kohustatud käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud postisaadetisi, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud postisaadetised, säilitama kuus kuud.

  (2) Käesoleva seaduse §-s 28 nimetatud postisaadetised, mille sisu on kiirelt riknev või mis sisaldavad reklaam- või turundustrükiseid, kuuluvad postiteenuse osutaja poolt kohesele hävitamisele.

  (3) Kui postisaadetist ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul välja või tagasi nõutud, kuulub postisaadetis tähtaja möödumisel riigile ning postiteenuste osutaja on kohustatud selle müüma või hävitama kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 4.

  (4) Postisaadetises sisalduvad kirjalikud teated hävitatakse pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist. Muu postisaadetises sisalduv müüakse avalikul oksjonil tingimusel, etseeei riku saatja ja saaja eraelu puutumatust. Postisaadetises sisalduv ja müügist saadud raha kantakse riigieelarvesse.

  (5) Majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestab postisaadetise kättetoimetamise võimatuse tõttu edastamata postisaadetise säilitamisele, müümisele ja hävitamisele nõuded ja korra.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

5. peatükk POSTISALADUS JA ANDMEKAITSE 

§ 30.  Postisaladus

  (1) Postiteenuse osutaja poolt juhtima õigustatud või volitatud isikud ja töötajad ning isikud, kes postiteenuse osutajaga sõlmitud lepingu alusel aitavad kaasa postisaadetiste edastamisele, peavad hoidma postisaladust nii teenuse osutamise ajal kui ka pärast seda. Postisaladus on igasugune posti saatjat ja saajat ning postisaadetise sisu puudutav informatsioon, sealhulgas informatsioon konkreetse isiku postikäibe kohta.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikud ei tohi hankida teavet postisaadetiste sisu või postikäibe täpsemate asjaolude kohta suuremas ulatuses kui postiteenuse osutamiseks vajalik. Sellise teabe kasutamine muul eesmärgil kui postiteenuse osutamine on keelatud.

  (3) Erandeid käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud postisaladuse hoidmise kohustusest ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teabe hankimise piirangutest võib teha üksnes jälitustoimingute läbiviimiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras.

  (4) Postisaadetiste kinnipidamine ja konfiskeerimine on reguleeritud teiste seadustega.

§ 31.  Postisaadetise avamine

  (1) Postiteenuse osutajal on suletud postisaadetise avamise õigus üksnes:
  1) saatja või saaja nõusolekul;
  2) juhul, kui see on vältimatu kahjustatud postisaadetise sisu kaitsmiseks või selle seisundi fikseerimiseks;
  3) postisaadetisest isikutele või asjadele lähtuva võimaliku füüsilise ohu tõrjumiseks või
  4) juhul, kui postisaadetis on kättetoimetamise võimatuse tõttu edastamata ja seda ei ole võimalik andmete puudumise tõttu saatjale tagastada.

  (2) Postisaadetiste avamine viiakse läbi selleks moodustatud komisjoni poolt postiteenuse osutaja selleks ettenähtud ruumides. Postisaadetiste avamiseks moodustatud komisjon on vähemalt kolmeliikmeline ja sellesse kuulub üks vastava ülesande täitmiseks määratud politseiametnik. Saatja või saaja nõusolekul avatavat postisaadetist võib avada ka üksnes saatja või saaja või nende poolt volitatud isiku juuresolekul.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul võib postisaadetise avada ja ohutuks teha, kui on alust arvata, et postisaadetisest lähtub võimalik füüsiline oht ja avamise juures viibib vähemalt kaks päästetöötajat või politseiametnikku.

  (4) Avatud postisaadetise sisuga on keelatud tutvuda põhjalikumalt, kui seda eeldab avamise põhjus. Postisaadetise avamise juures viibivad isikud on kohustatud hoidma postisaadetise avamisel teada saadud postisaladust.

  (5) Avatud postisaadetis tuleb märgistada ja avamise kohta tuleb koostada protokoll kehtestatud korras.

  (6) Postisaadetiste avamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 32.  Andmekaitse

  (1) Postiteenuse osutajal on õigus kooskõlas andmekogude seadusega (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77) postiteenuste osutamiseks kasutatava aadressiregistri koostamiseks ja ülalpidamiseks koguda ja töödelda posti saatjate ja saajate mittedelikaatseid isikuandmeid isikuandmete kaitse seaduses (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833; 2000, 50, 317; 92, 597; 104, 685; 2001, 50, 283) ja käesolevas seaduses sätestatud korras.

  (2) Postiteenuse osutaja võib koguda, töödelda ja kasutada isikuandmeid niivõrd, kuivõrd see on vajalik postiteenuste osutamise tagamiseks, eelkõige:
  1) lepingu sõlmimiseks ja muutmiseks;
  2) käibeandmete väljaselgitamiseks lepingulistel eesmärkidel;
  3) postisaadetiste nõuetekohaseks kättetoimetamiseks;
  4) postiteenuste eest võetava tasu määramiseks, hindamiseks ning kontrollimiseks.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu ei anna õigust koguda, töödelda ja kasutada postisaadetiste sisu puudutavaid andmeid.

  (4) Postiteenuse osutaja võib lepingu sõlmimiseks või muutmiseks kogutud isikuandmeid töödelda ja kasutada kliendi nõusolekul oma reklaami, kliendinõustamise või turu-uuringute eesmärgil.

  (5) Postiteenuse osutaja ei või postiteenuse osutamist ega selle eest tasu määramist seada sõltuvusse nende isikuandmete avaldamisest, mis ei ole vajalikud teenuse osutamiseks või selle eest tasu määramiseks.

6. peatükk JÄRELEVALVE SEADUSE TÄITMISE ÜLE 

§ 33.  Sideameti pädevus

  Järelevalvet käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teostab Sideamet.

§ 34.  Ettekirjutus

  (1) Sideameti peadirektoril, tema asetäitjal ja järelevalvet teostaval volitatud ametnikul on õigus teha kohustuslikke ettekirjutusi õiguserikkumise lõpetamiseks või teatud toiminguteks, kui järelevalve teostamise käigus on avastatud käesoleva seaduse, sellest tulenevate õigusaktide või tegevusloa tingimuste rikkumisi.

  (2) Sideameti ettekirjutuses peab olema märgitud:
  1) ettekirjutuse koostamise aeg ja koht;
  2) Sideameti aadress;
  3) ettekirjutuse koostanud ametniku ametinimetus, ees- ja perekonnanimi;
  4) isik, kellele ettekirjutus on adresseeritud;
  5) ettekirjutuse tegemise tinginud asjaolud;
  6) sätted, mis näevad ette vastutuse õiguserikkumise eest;
  7) nõue õiguserikkumise lõpetamiseks;
  8) ettekirjutuse täitmise tähtaeg.

  (3) Ettekirjutus antakse isikule või tema esindajale kätte allkirja vastu kuupäevaliselt ja kellaajaliselt või saadetakse posti teel väljastusteatega.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse mittetäitmise korral võib Sideamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 35.  Teabe esitamise kohustus

  (1) Sideametil on õigus nõuda igalt postiteenuse osutajalt käesoleva seadusega Sideametile pandud ülesannete ja kohustuste täitmiseks vajalikku teavet, muu hulgas andmeid majandustegevuse rahaliste ja mitterahaliste andmete kohta, ning õigus kontrollida postiteenuse osutaja tööajal tema postiteenuste osutamisega seotud dokumente.

  (2) Taotluse teabe või dokumendi saamiseks vormistab Sideamet kirjalikult, määrates selle teabe või dokumendi esitamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui 10 päeva.

  (3) Postiteenuse osutaja on kohustatud teavitama Sideametit ühe kuu jooksul kirjalikult kõigist tema kohta käivates andmetes toimunud muudatustest, võrreldes tema poolt Sideametile käesoleva seaduse alusel esitatud andmetega.

  (4) Sideameti ametnikud peavad tagama neile seoses tööülesannete täitmisega teatavaks saanud posti- ja ärisaladuse hoidmise ning neil on õigus kasutada nimetatud teavet ainult oma tööülesannete täitmiseks.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 36.  Kaebuste lahendamine

  (1) Postiteenuse osutaja õigusaktidega vastuolus oleva tegevuse peale võib iga isik esitada Sideametile kirjaliku kaebuse.

  (2) Sideamet peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaebuse läbi vaatama ja tegema selle kohta otsuse kahe kuu jooksul, arvates kaebuse saamisest, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust tähtaega.

  (3) Sideamet võib nõuda kaebuse esitanud isikult ja isikult, kelle tegevuse peale kaevati, lisaandmeid, mis on vajalikud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse tegemiseks, ning viia läbi ekspertiise. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja kulgemine peatub alates vastava taotluse esitamisest Sideameti peadirektori poolt kuni lisaks nõutud andmete esitamiseni või ekspertiisi tulemuste saamiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks kuuks.

  (4) Sideamet peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaebuse kohta antud Sideameti peadirektori käskkirja väljavõtte saatma viivitamata kaebuse esitanud isikule ja isikule, kelle tegevuse peale kaebus esitati.

§ 37.  Postiteenuse osutajate riiklik register

  (1) Postiteenuse osutajate riikliku registri (edaspidi register ) asutab ja selle põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus andmekogude seaduses sätestatud korras.

  (2) Registri vastutav töötleja on Sideamet.

  (3) Registrisse kantakse:
  1) postiteenuse osutaja nimi ja isiku- või registrikood;
  2) postiteenuse osutaja asukoha aadress ja muud kontaktandmed;
  3) registreerimise või tegevusloa väljastamise kuupäev;
  4) osutatava postiteenuse liik ja geograafiline piirkond;
  5) postiteenuse osutaja nimelised templid;
  6) tegevuse lõpetamise kuupäev.

§ 38.  Aruandlus

  (1) Sideamet esitab majandus- ja kommunikatsiooniministrile iga aasta esimeses kvartalis kirjaliku aruande postivaldkonnas toimunud arengute ja esilekerkinud probleemide ning Sideameti tegevuse kohta nimetatud valdkonnas eelnenud kalendriaastal.

  (2) Aruandes esitatakse:
  1) ülevaade majandustegevusest postiteenuste valdkonnas koos aasta jooksul toimunud muutuste kirjelduse ja olukorra analüüsiga;
  2) teeninduskvaliteedi analüüs koos vastava olukorra hinnanguga;
  3) ülevaade Sideameti tegevusest ning esilekerkinud probleemidest koos ettepanekutega edasise tegevuse kavandamiseks.

§ 39.  Sideameti üle teenistusliku järelevalve teostamine

  Teenistuslikku järelevalvet Sideameti üle teostab majandus- ja kommunikatsiooniminister Vabariigi Valitsuse seaduses (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16) sätestatud korras. Teenistuslik järelevalve ei tohi piirata Sideameti sõltumatust talle käesoleva seadusega pandud ülesannete täitmisel.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

7. peatükk VASTUTUS 

§ 39¹.  Postiteenuse osutaja poolt andmete muudatustest teatamata jätmine või valeandmete esitamine

  (1) Sideametile postiteenuse osutaja kohta käivate andmete muudatustest teatamata jätmise või valeandmete esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 39².  Postimaksevahendi ilma vastava loata väljalaskmine, reprodutseerimine või kasutamine ja nimelise templi mittenõuetekohane kasutamine või reprodutseerimine

  (1) Postimaksevahendi ilma vastava loata väljalaskmise, reprodutseerimise või kasutamise või nimelise templi mittenõuetekohase kasutamise või reprodutseerimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 39³.  Postiteenuse osutamisel postisaladuse või andmekaitse nõuete rikkumine

  (1) Postiteenuse osutamisel postisaladuse või andmekaitse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 39⁴.  Universaalse postiteenuse osutamise nõuete rikkumine

  Juriidilise isiku poolt universaalse postiteenuse osutamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 39⁵.  Muude postiseaduse nõuete rikkumine

  (1) Käesoleva seaduse §-des 39¹–39 ⁴ sätestamata nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 39⁶.  Menetlus

  (1) Käesoleva seaduse §-des 39¹–39 ⁵ sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

  (2) Käesoleva seaduse §-des 39¹–39 ⁵ sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Sideamet.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 40-42.  [Kehtetud - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

8. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE 

§ 43.  Tegevuse registreerimise ja tegevuslubade väljastamise nõuete rakendamine

  (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist postiteenust osutanud isikud peavad tegevuse alustamise teate või tegevusloa väljastamise taotluse esitama Sideametile käesoleva seadusega sätestatud korras hiljemalt 2002. aasta 1. märtsiks.

  (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist postiteenust osutanud isikud, kes käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras on esitanud vastava teate või taotluse, võivad oma tegevust jätkata enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud alusel ja korras kuni Sideameti otsuseni tegevuse registreerimise või sellest keeldumise või tegevusloa väljastamise või sellest keeldumise kohta.

§ 44.  Universaalse postiteenuse rakendamine

  Kuni käesoleva seaduse § 43 lõikes 2 nimetatud tähtajani osutavad universaalset postiteenust isikud, kellel oli Eesti Vabariigi sideseaduse (RT 1991, 3, 49; RT I 2000, 18, 116) alusel väljastatud riiklik tegevuslitsents.

§ 45.  Postimaksevahendite väljalaskmise ja kasutamise õiguse rakendamine

  (1) Kuni käesoleva seaduse § 43 lõikes 2 nimetatud tähtajani võivad postimaksevahendeid välja lasta ja kasutada isikud, kellel oli selline õigus käesoleva seaduse jõustumisel.

  (2) Kuni 2006. aasta 31. detsembrini antakse postmarkide väljalaskmise ainuõigus käesoleva seaduse § 26 lõike 5 alusel isikule, kellel oli selline õigus käesoleva seaduse jõustumisel.

§ 46-47.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 48.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.