Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Krediidiasutuste avalikud aruanded

Vastu võetud 19.10.1999 nr 25
RTL 1999, 148, 2094
jõustumine 07.11.1999

Muudetud järgmiste aktidega:

9.02.2000 nr 1 (RTL 2000, 29, 346) 3.03.2000

31.01.2001 nr 1 (RTL 2001, 17, 243) 10.02.2001

21.12.2001 nr 5 (RTL 2001, 139, 2071) 3.01.2002

19.09.2002 nr 14 (RTL 2002, 112, 1622) 5.10.2002

4.02.2004 nr 3 (RTL 2004, 16, 249) 16.02.2004

Lähtudes krediidiasutuste seaduse (RT I 1999, 23, 349) paragrahvi 92 lõikest 2 ning paragrahvidest 90 ja 91, Eesti Pank määrab:

1. Kinnitada «Krediidiasutuste «Avaliku aruande» koostamise kord» vastavalt käesoleva määruse lisale.

2. Krediidiasutustel esitada «Avalikud aruanded» Finantsinspektsioonile elektrooniliselt tekstifailidena ning «Avalike aruannete» koosseisu kuuluvad tabelid Finantsinspektsioonile elektrooniliselt Excel 97 formaadis, vastavalt käesoleva määruse lisas nimetatud avalikustamise tähtaegadele.

[RTL 2001, 139, 2071; 3.01.2002]

3. [kehtetu - RTL, 2004, 16, 249; 16.02.2004]

 

Kinnitatud Eesti Panga presidendi 19. oktoobri 1999. a määrusega nr 25

KREDIIDIASUTUSTE «AVALIKU ARUANDE» KOOSTAMISE KORD

I peatükk. Üldosa

 

1. Üldsätted

1.1. Käesoleva korraga sätestatakse krediidiasutuse ja tema kontserni kohta «Avaliku aruande» («Avaliku vahearuande» ja «Avaliku majandusaasta aruande») koostamise kord ja metoodika ning avalikustamisele kuuluvate või üldsusele kättesaadavate andmete miinimumnõuded.

1.2. «Avalik aruanne» koostatakse eemärgiga anda kreeditoridele, investoritele ja teistele isikutele adekvaatset ja võrreldavat informatsiooni krediidiasutuse ja tema kontserni majandustegevuse ja -seisundi kohta.

1.3. «Avalik aruanne» koostatakse vastavalt käesolevale korrale residentse krediidiasutuse ja tema kontserni kohta, usaldatavusnormatiivid esitatakse krediidiasutuse ja tema konsolideerimisgrupi kohta.

1.4. «Avalik aruanne» peab sisaldama ka lisateavet ning andmeid, millel on määrav tähtsus krediidiasutuse ja tema kontserni majandusseisundi ja -tegevuse hindamisel ning «Avalikus aruandes» esitatud informatsiooni õigel ja terviklikul tõlgendamisel. Lisateave avalikustatakse käesoleva korraga kehtestatud struktuuri raames selgitusena või eraldi lisana.

1.5. «Avalikku aruannet» ei tohi avaldada ja esitada reklaami eesmärgil.

1.6. Kui krediidiasutusel ei ole võimalik esitada mingit osa käesoleva korraga kehtestatud nõuetele vastavast informatsioonist süsteemsete piirangute, struktuursete muutuste või temast mitteolenevate asjaolude tõttu, peab «Avalik aruanne» sisaldama vastavat selgitust ning informatsiooni, mis on käesoleva korraga kehtestatud nõuetele ligilähedaseim.

1.7. Kuna nõuded «Avalikule vahearuandele» ja «Avalikule majandusaasta aruandele» võivad olla teatud osades erinevad, siis käesoleva korra tekstis on kasutatud mõistet «Avalik aruanne» juhul, kui järgnevalt toodud nõuded kehtivad nii «Avaliku vahearuande» kui «Avaliku majandusaasta aruande» koostamisel.

2. Nõuded «Avalikus aruandes» esitatud informatsioonile

2.1. «Avalik aruanne» koostatakse eesti keeles. Kui «Avalikku aruannet» tõlgitakse võõrkeelde ja levitatakse avalikkusele, peab see vastama käesoleva korraga kehtestatud nõuetele ja vormidele.

2.2. «Avalik aruanne» koostatakse Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus miljonites ühikutes.

2.3. Võrreldavuse tagamiseks esitatakse informatsioon «Avalikus aruandes» vastavalt käesoleva korraga kehtestatud aruande struktuuri- ja vorminõuetele ning kasutades identseid termineid.

2.4. Kui «Avalikus aruandes» esitatakse ainult krediidiasutuse näitajad, lisatakse selle kohta vastav selgitus sissejuhatusse. «Avalikus aruandes» võib esitada ainult krediidiasutuse näitajad vaid juhul, kui krediidiasutusel ei ole tütarettevõtjaid, millega koos krediidiasutus moodustaks kontserni.

2.5. Kui «Avaliku aruande» avalikustamise järgselt selgub, et esitatud informatsiooni on sattunud oluline viga, tuleb sellest kohe avalikkust teavitada ning koostada korrigeeritud «Avalik aruanne».

2.6. Kui «Avalikus aruandes» esitatud viimase aruandeperioodi finantsnäitajad ei ole võrreldavad eelmiste aruandeperioodide näitajatega kas hindamisaluste või arvestusmeetodite muutmiste tõttu, tuleb tehtud muudatused selgitada raamatupidamise aruannete lisades, näidates ära nende mõju finantsnäitajatele.

2.7. Arvestuspõhimõtete või hindamisaluste muutmiste mõju olulisuse hindamisel ja avalikustamisel tuleb lähtuda "Raamatupidamise seaduse" (RT I 2002, 102, 600; 2003, 88, 588) § 22 lõikest 2 ning heast raamatupidamistavast.

[RTL 2004, 16, 249; 16.02.2004]

3. «Avaliku aruande» koostamise sagedus ja tähtajad

3.1. «Avaliku aruande» aruandeperioodideks on jooksva majandusaasta kolm, kuus, üheksa ja kaksteist kuud.

3.2. Vajaduse korral võib koostada «Avalikku aruannet» lisaks käesolevas korras sätestatule ka muude perioodide kohta. Sellisel juhul ei pea krediidiasutuse ja kontserni kohta avalikustama kogu käesoleva korraga kehtestatud avalikustamisele kuuluvat finantsinformatsiooni ja -aruandeid (v.a jooksva majandusaasta kolme, kuue, üheksa ja kaheteistkümne kuu kohta), kuid peab järgima käesoleva korraga kehtestatud struktuuri ja vorminõudeid ning koostamise ja arvutamise metoodikat. Kui «Avalik aruanne» sisaldab andmeid, mis kajastavad majandustegevust ajavahemikul, mis erineb käesoleva korraga kehtestatud aruandeperioodist, peab sissejuhatuses selgitama aruandeperioodi tegeliku pikkuse.

3.3. Krediidiasutus koostab «Avaliku vahearuande» iga aruandeperioodi kohta ja «Avaliku majandusaasta aruande» majandusaasta kohta.

3.4. «Avalik vahearuanne» esitatakse Finantsinspektsioonile ja avalikustatakse hiljemalt kaks kuud pärast aruandeperioodi lõppu. «Avalik majandusaasta aruanne» esitatakse Finantsinspektsioonile ja avalikustatakse hiljemalt kaks nädalat enne aktsionäride või liikmete korralist üldkoosolekut.

[RTL 2001, 139, 2071; 3.01.2002]

4. Avalikustamine

4.1. «Avalik majandusaasta aruanne» ja «Avalikud vahearuanded» avalikustatakse eraldi.

4.2. «Avalik aruanne» peab olema avalikult kättesaadav käesoleva korra punktis 3.4 sätestatud tähtaegadel krediidiasutuse juhatuse asukoha aadressil (edaspidi peakontor), tema kõigis filiaalides ja esindustes ning internetis.

4.3. Krediidiasutus peab igale «Avalikku aruannet» soovivale isikule kohe võimaldama tasuta koopia «Avaliku aruande» «Koondinformatsioonist», mis on koostatud vastavalt käesoleva korra II peatüki punktile 2. Kui «Avalik aruanne» on kohe kättesaadav, siis ei ole selle nõude täitmine kohustuslik. Krediidiasutus peab igale isikule, kes krediidiasutuse peakontoris soovib saada «Avalikku aruannet», kohe tasuta võimaldama vastavalt käesoleva korra II peatükile koostatud ning viimasena avalikustatud «Avalikust aruandest» tervikliku koopia. Krediidiasutus peab igale isikule, kes krediidiasutuse filiaalis või esinduses soovib saada «Avalikku aruannet», tasuta võimaldama vähemalt kahe pangapäeva jooksul vastavalt käesoleva korra II peatükile koostatud ning viimasena avalikustatud «Avalikust aruandest» tervikliku koopia.

4.4. Kui «Avaliku aruande» koostaja on välisriigi krediidiasutuse tütarkrediidiasutus Eestis, peab lisaks käesoleva korraga kehtestatule avalikustama ka emaettevõtjaks oleva välisriigi krediidiasutuse viimase võimaliku kontserniaruande, mis on koostatud kooskõlas asukohamaa õigusaktidega. Välisriigi krediidiasutuse filiaal Eestis peab avalikustama välisriigi krediidiasutuse viimased võimalikud konsolideeritud ja kontserniaruanded, mis on koostatud kooskõlas asukohamaa õigusaktidega ja tõlgitud eesti keelde.

4.5. Igal isikul on õigus nõuda selgitusi «Avalikus aruandes» sisalduva informatsiooni kohta ning krediidiasutus peab hea usu põhimõtetest lähtuvalt tegema endast parima, et neid selgitusi anda.

 

II peatükk. «Avaliku aruande» sisu

 

1. Üldsätted

1.1. «Avalik vahearuanne» koosneb järgmistest osadest:
1) koondinformatsioon;
2) sissejuhatus;
3) seletuskiri;
4) raamatupidamise aruanne.

1.2. «Avalik majandusaasta aruanne» koosneb järgmistest osadest:
1) sissejuhatus;
2) tegevusaruanne;
3) raamatupidamise aruanne;
4) juhatuse poolt koostatud kasumijaotamise ettepanek.

2. Koondinformatsioon

2.1. «Koondinformatsioon» on «Avaliku vahearuande» eraldiseisev osa, kuhu on koondatud olulisem informatsioon «Avaliku vahearuande» osadest: «Sissejuhatus», «Seletuskiri» ja «Raamatupidamise aruanne». «Koondinformatsiooni» esitamise eesmärk on avalikustada operatiivne kontsentreeritud ülevaade krediidiasutuse ja kontserni majandustegevusest ja -seisundist juhul, kui «Avalik vahearuanne» ei ole igale isikule, kes seda soovib, kohe kättesaadav.

2.2. Koondinformatsioonina esitatakse krediidiasutuse ja kontserni majandusseisundi ning -tegevuse kohta järgmised andmed:
1) aruandekuupäev;
2) krediidiasutuse ärinimi, asukoht ja aadress;
3) reitingu informatsioon: pikaajalise kohaliku valuuta ja välisvaluuta reitingu olemasolu, reitinguagentuuri nimi ning reitingu väärtus;
4) suurus: vara kokku (bilansimaht);
5) kasumlikkus: puhaskasum, omakapitali tulukus ning vara tootlikkus;
6) varade kvaliteet: tähtajaks tasumata nõuete ja laenude kogusumma ja selle suhe kogu varasse (%-des) ning laenukahjumite eraldiste summa;
7) neto-omavahendite suurus, kapitali adekvaatsuse näitaja;
8) informatsioon «Avaliku vahearuande» avalikustamise kohta.

2.3. Koondinformatsioonis esitatud andmed ei tohi olla vastuolus «Avaliku vahearuande» osades «Sissejuhatus», «Seletuskiri» ja «Raamatupidamise aruanne» esitatuga.

2.4. Kui «Avalik vahearuanne» on igale isikule, kes seda soovib, kohe kättesaadav, võib koondinformatsiooni jätta esitamata.

3. Sissejuhatus

3.1. «Avaliku aruande» sissejuhatuses esitatakse järgmine üldinformatsioon:
1) krediidiasutuse üldandmed;
2) audiitor;
3) aruande bilansipäev ja aruandeperioodi pikkus;
4) aruande valuuta (Eesti kroonid) ja ühikud (miljonites kroonides);
5) juhtimisorganite deklaratsioon.

[RTL 2004, 16, 249; 16.02.2004]

3.2. «Avaliku majandusaasta aruande» sissejuhatuses avalikustatakse aktsionäride või liikmete üldkoosolekule majandusaasta aruande kinnitamiseks esitamise kuupäev ja eelneva majandusaasta aruande kinnitamise kuupäev.

3.3. «Avaliku aruande» sissejuhatusele kirjutab alla juhatuse esimees (kui krediidiasutuse põhikirjas ei ole sätestatud teisiti) koos kuupäeva märkimisega. Kui vastavalt krediidiasutuse põhikirjale peaksid «Avalikule aruandele» alla kirjutama teatud juhatuse liikmed ning nimetatud isikud ei ole alla kirjutanud füüsiliste takistuste tõttu, peab olema lisatud allakirjutanute poolt kirjalik põhjendus. Kui nimetatud isikud keelduvad alla kirjutamast, peab olema lisatud õiend allakirjutamisest keeldumise põhjuste kohta.

3.4. Krediidiasutuse üldandmed

3.4.1. Krediidiasutuse üldandmed peavad sisaldama aruandva krediidiasutuse ärinime, asukohta ja aadressi.

3.4.2. Lisaks «Avalikus majandusaasta aruandes» esitatakse:
1) krediidiasutuse registreerinud riigi nimetus;
2) registreerimise kuupäev, registrikood ning register, kus krediidiasutus on registrisse kantud.

3.5. Audiitor

3.5.1. «Avalikus aruandes» esitatakse krediidiasutuse ja kontserni finantstegevust ja -seisundit auditeeriva audiitori kohta järgmine informatsioon:
1) audiitori nimi;
2) audiitori kutse andmise aeg;
3) audiitorühingu ärinimi, registrikood, asukoht ja aadress.

3.5.2. Krediidiasutuse ja kontserni raamatupidamise aruanded peavad olema auditeeritud vastavalt rahvusvahelistele auditeerimise standarditele. Audit viiakse läbi vastavalt International Federation of Accountants (IFAC) põhimõtetele, standarditele ja soovitustele.

3.5.3. «Avalikus vahearuandes» esitatakse informatsioon selle kohta, kas aruandeperioodi viimases kvartalis on aruandvas krediidiasutuses või kontsernis audiitori poolt teostatud audit või ülevaade. Kui audit või ülevaade on teostatud, siis kirjeldatakse, millises osas, mis oli auditeerimise või ülevaate tegemise põhjus ning lisatakse audiitori otsus.

3.5.4. «Avalikule majandusaasta aruandele» peab olema lisatud allkirjastatud audiitori järeldusotsus.

3.6. Juhtimisorganite deklaratsioon

«Avalik aruanne» peab sisaldama aruandva krediidiasutuse juhatuse koostatud kirjalikku deklaratsiooni, et tutvununa «Avalikus aruandes» esitatud informatsiooniga on nad «Avaliku aruande» avalikustamise kuupäeval seisukohal, et:
1) «Avalik aruanne» koosneb järgmistest osadest ja aruannetest (loetelu) ning sisaldab kogu käesoleva korraga sätestatud nõuetele vastavat informatsiooni;
2) «Avalikus aruandes» esitatud andmed ja lisainformatsioon on tõene ning terviklik;
3) «Avalikus aruandes» esitatud andmetest ja informatsioonist ei puudu ega ei ole välja jäetud midagi, mis mõjutaks nende sisu või tähendust.

[RTL 2004, 16, 249; 16.02.2004]

4. Seletuskiri

4.1. «Avaliku aruande» seletuskirjas antakse ülevaade asjaoludest, millel on määrav tähtsus krediidiasutuse või krediidiasutuse kontserni finantsseisundi ja -tegevuse hindamisel.

4.2. «Avaliku vahearuande» seletuskirjas esitatakse järgmine informatsioon:
1) krediidiasutuse kontserni kirjeldus;
2) olulised majandussündmused;
3) riskid;
4) normatiivid;
5) suhtarvud;
6) reitingud;
7) kohtuvaidlused.

4.3. «Avalikus majandusaasta aruandes» esitatakse seletuskirja asemel tegevusaruanne. Tegevusaruandele lisatakse «Avaliku vahearuande» sissejuhatuse nõuetele vastav informatsioon ning informatsioon krediidiasutuse dividendipoliitika kohta, kirjeldatakse krediidiasutuse ja kontserni tugevaid külgi ja ressursse, mis ei kajastu bilansis (näiteks krediidiasutuse töötajate kvalifikatsioonid), esitatakse nõukogu ja juhatuse liikmete nimed ning nende osaluse suurus aruandva krediidiasutuse aktsia- või osakapitalis, aruandva krediidiasutuse aktsia- või osakapitalis aruandeaasta lõpu seisuga vähemalt 5%-list osalust omavate aktsionäride või liikmete nimed ning nende asu- või elukohariigid ja osaluse suurus. Osaluse suuruse arvestamisel lähtutakse krediidiasutuste seaduse paragrahvis 10 toodud põhimõtetest.

4.4. Tegevusaruanne koostatakse vastavalt "Raamatupidamise seaduse" §-le 24.

[RTL 2004, 16, 249; 16.02.2004]

4.5. Krediidiasutuse kontserni kirjeldus

4.5.1. Krediidiasutuse kontserni kirjeldus annab ülevaate sellest, millised äriühingud kuuluvad krediidiasutuse konsolideerimisgruppi ja millised kontserni. Ema- ja tütarettevõtja määratletakse lähtudes krediidiasutuste seaduse paragrahvist 7. Krediidiasutuse konsolideerimisgrupp määratletakse lähtudes krediidiasutuse seaduse paragrahvist 9.

4.5.2. «Avalikus aruandes» esitatakse aruandeperioodil toimunud ja kavandatavad muudatused kontserni koosseisus ning viide «Avalikule aruandele», kus on toodud krediidiasutuse kontserni täielik kirjeldus. «Avaliku majandusaasta aruande» tegevusaruandes esitatakse krediidiasutuse kontserni kirjeldus majandusaasta lõpu seisuga.

4.5.3. Krediidiasutuse kontserni kirjelduses esitatakse järgmine informatsioon:
1) krediidiasutusega samasse kontserni kuuluva iga äriühingu kohta: ärinimi, aadress, põhitegevusalad, registreerimise kuupäev, registrikood ning register, kus äriühing on registrisse kantud;
2) krediidiasutuse/emaettevõtja osaluse suurus igas punkti 4.5.3 alapunktis 1 nimetatud äriühingus;
3) erinevused krediidiasutuse konsolideerimisgrupi ja kontserni vahel.

4.6. Olulised majandussündmused

«Avalikus aruandes» esitatakse informatsioon krediidiasutust ja kontserni puudutavatest olulistest majandussündmustest järgmiselt:
1) aruandeperioodi viimases kvartalis («Avaliku majandusaasta aruande» tegevusaruandes - aruandeaastal) toimunud majandussündmused või arengusuunad, mis on avaldanud mõju «Avalikus aruandes» esitatud finantsnäitajatele ja -aruannetele ning krediidiasutuse poliitikale antud küsimustes;
2) avalikustamise kuupäevaks teadaolevad majandussündmused või arengusuunad, mis mõjutavad või võivad tulevikus mõjutada krediidiasutuse või kontserni majandusolukorda ning krediidiasutuse finantsstrateegiat;
3) teadaolevad krediidiasutuse või kontserni tegevusstrateegiat käsitlevad plaanid;
4) «Avalikus vahearuandes», mis avalikustatakse aktsionäride või liikmete korralise üldkoosoleku järgselt, avalikustatakse teade majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise kohta. Majandusaasta aruande kinnitamise puhul avalikustatakse üldkoosoleku poolt kinnitatud kasumi jaotamise otsus.

4.7. Riskid

4.7.1. «Avalikus majandusaasta aruandes» esitatakse kirjeldus riskide juhtimisel rakendatud põhimõtetest järgmiste riskikategooriate lõikes:
1) krediidirisk;
2) tururisk;
3) likviidsusrisk;
4) maarisk;
5) operatsioonirisk ja muud finantstegevusega kaasnevad riskid.

4.7.2. Iga punktis 4.7.1 toodud riskikategooria osas tuleb anda ülevaade lähtudes järgmistest aspektidest:
1) riskivõtmise põhimõtted;
2) riski olemuse kirjeldus ning kuidas teatud risk tekib aruandva krediidiasutuse ja kontserni tegevuse seisukohalt;
3) riskimõõtmise mudelite kirjeldus, sh mudeli tüüp, mudeli poolt kaetavad portfellid, hoidmisperiood, vaatlusperiood;
4) riski juhtimise ja kontrollipoliitikate ja tavade kirjeldus;
5) riskide juhtimise protsessi hindamismeetodid;
6) riski jälgimissüsteemide üldine kirjeldus, sh positsioonide jälgimise sagedus, vastutuse jagunemine ning sisemine informeerimine;
7) riski kontrollisüsteemide ja -protseduuride üldine kirjeldus, sh lisatakse võimalusel see, kas positsioonidele on määratud limiidid ning limiitide kontrollimise struktuur;
8) milliseid tagatisi või finantsinstrumente riskide katmisel kasutatakse, sh riski võimalikul realiseerumisel tekkivate kahjude katmiseks sõlmitud kindlustuslepingud ning nende mõju riskide suurusele;
9) eraldi kauplemisportfelli kuuluvate ja mittekuuluvate tuletisinstrumentide mõju üldisele riskitasemele, kui krediidiasutus arvutab kapitalinõuet kauplemisportfelli kuuluvatest instrumentidest tulenevate riskide katmiseks.

4.7.3. «Avalikus majandusaasta aruandes» antakse ülevaade krediidiasutuse ja kontserni sisekontrollisüsteemidest. Sisekontrollisüsteem on nõukogu, juhatuse ja personali kooskõlastatud tegevus, mille ülesanne on tagada, et kõikide lülide töö oleks suunatud püstitatud üldise eesmärgi saavutamisele, oleks efektiivne, aruandlus vastaks tegelikkusele ning tingimusteta täidetaks seadusi ja õigusakte. Ülevaade antakse lähtudes järgmistest aspektidest:
1) sisekontrollisüsteemi ulatus - kas see hõlmab krediidiasutuse kontserni kui terviku või ainult krediidiasutuse enda kontrolli;
2) krediidiasutuse ja kontserni erinevate juhtimistasemete (nõukogu, juhatus, sisekontrolli osakond) vastutus ja pädevus kontrollimeetmete väljatöötamisel, juhatuse vastutus nende rakendamisel ning nõukogu osa sisekontrolli töö jälgimisel;
3) sisekontrolli osa krediidiasutuse ja kontserni riskide jälgimise ning juhtimise printsiipide, sh kontrollitoimingute rakendamisel;
4) krediidiasutuse ja kontserni sisemine finants-, tegevus- ning juriidilise informatsiooni haldamise süsteem, sh kuidas on tagatud asjakohase informatsiooni jõudmine nendeni, kes seda oma kohustuste täitmisel vajavad;
5) audiitori hinnang sisekontrolli tegevuse ja toimingute piisavuse kohta;
6) ülevaade krediidiasutuse ja kontserni poolt kavandatavatest muudatustest riskide juhtimise põhimõtetes ja sisekontrollisüsteemis ning muudatuste rakendamiseks planeeritud tähtaegadest.

4.8. Normatiivid

4.8.1. «Avalikus aruandes» esitatakse krediidiasutuse ja tema konsolideerimisgrupi kohta järgmised normatiivid:
1) kapitali adekvaatsuse näitaja;
2) likviidsus;
3) riskide kontsentreerumine.

4.8.2. Kui normatiivide arvutamise aluseks olevad raamatupidamisandmed erinevad «Avaliku aruande» osas «Raamatupidamise aruanded» esitatud andmetest, tuleb erinevused selgitada normatiivide juures. Erinevused raamatupidamisandmetes võivad esineda juhul, kui krediidiasutuse konsolideerimisgrupi aruanded erinevad krediidiasutuse kontserni aruannetest.

4.8.3. Krediidiasutuse konsolideerimisgrupp määratletakse lähtudes krediidiasutuste seaduse paragrahvi 9 sätetest.

4.8.4.Krediidiasutus ja tema konsolideerimisgrupp koostavad kapitali adekvaatsuse aruande lähtudes Eesti Panga presidendi 2.juuli 2002. a määruse nr 12 “Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid” (RTL 2002, 80, 1236; 112, 1622; 2003, 3, 36; 39, 577) lisast 1 “Krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse arvutamise juhend soolo ja konsolideeritud baasil".

[ RTL 2004, 16, 249; 16.02.2004]

4.8.5. «Avalikus aruandes» esitatakse krediidiasutuse ja tema konsolideerimisgrupi omavahendid ning kapitali adekvaatsuse näitaja aruandeperioodi ja eelneva majandusaasta sama aruandeperioodi lõpu seisuga vastavalt käesoleva korra punktis 4.8.6 toodud vormile.

4.8.6. KAPITALI ADEKVAATSUS

GruppKrediidiasutus

1. Esimese taseme omavahendid
1.1  Sissemakstud aktsia- ja osakapital
1.2  Üldine pangandusreserv
1.3  Muud reservid
1.4  Eelmiste aastate jaotamata kasum / kahjum
1.5  Jooksva aruandeperioodi kasum
1.6  Vähemusosalus (ainult konsolideeritud aruandes)
1.7  Realiseerimata kursivahed (ainult konsolideeritud aruandes)
1.8  Negatiivne firmaväärtus (ainult konsolideeritud aruandes)
1.9  Oma aktsiad (miinusega)
1.10 Immateriaalne põhivara (miinusega)
1.11 Jooksva aruandeperioodi kahjum (miinusega)
2. Teise taseme omavahendid
3. Kokku bruto-omavahendid (1+2)
4. Mahaarvamised bruto-omavahenditest
5. Kokku neto-omavahendid (3-4)
6. Kolmanda taseme omavahendid
7. Riskiga kaalutud varad
7.1  I kategooria (riski kaal 0 %)
7.2  II kategooria (riski kaal 20%)
7.3  III kategooria (riski kaal 50%)
7.4  IV kategooria (riski kaal 100%)
8. Riskiga kaalutud bilansivälised tehingud
8.1  Grupp I
8.2  Grupp II
9. Kapitalinõue välisvaluutariski katmiseks
10. Kapitalinõue kauplemisportfelli riskide katmiseks
10.1 Kapitalinõue intressipositsiooni riski katmiseks
10.2 Kapitalinõue aktsiapositsiooni riski katmiseks
10.3 Kapitalinõue kaubariski katmiseks
10.4 Kapitalinõue optsiooniriski katmiseks
10.5 Kapitalinõue kauplemisportfelli ülekanderiski katmiseks
10.6 Kapitalinõue kauplemisportfelli   krediidiriski katmiseks
11. Kapitalinõue riskikontsentratsiooni piirmäära ületanud kauplemisportfelli krediidiriskile avatud positsioonidelt
12. Kapitali adekvaatsus (5.+6.)/(7.+8.+9.*10+10*12,5+11*12,5)

[RTL 2002, 112, 1622; 5.10.2002]

4.8.7. Krediidiasutus ja tema konsolideerimisgrupp arvutavad valuutade netopositsioonid lähtudes Eesti Panga presidendi 2. juuli 2002.a määruse nr 12 «Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid» lisast 1 «Krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse arvutamise juhend soolo ja konsolideeritud baasil».

[RTL 2002, 112, 1622; 5.10.2002]

4.8.8. «Avalikus aruandes» esitatakse krediidiasutuse ja tema konsolideerimisgrupi valuutade netopositsioonid eraldi. Tuuakse välja vastavalt krediidiasutuse või krediidiasutuse ja tema konsolideerimisgrupi 1% neto-omavahendite taset ületavad valuutade netopositsioonid aruandeperioodi lõpu seisuga vastavalt käesoleva korra punktis 4.8.9 toodud vormile.

[RTL 2002, 112, 1622; 5.10.2002]

4.8.9 VALUUTADE NETOPOSITSIOONID

Valuuta	Bilansiline positsioon		Bilansiväline positsioon		Netopositsioon
	pikk	lühike	pikk	lühike

 

4.8.10. Krediidiasutus ja tema konsolideerimisgrupp koostavad aruande «Nõuded ja kohustused tähtaegade lõikes» lähtudes Eesti Panga presidendi 2. juuli 2002.a määruse nr 12 «Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid» lisast 5 «Krediidiasutuse likviidsuse arvutamise juhend ning aruandluse kord».

[RTL 2002, 112, 1622; 5.10.2002]

4.8.11. «Avalikus aruandes» esitatakse krediidiasutuse ja tema konsolideerimisgrupi aruanne «Nõuded ja kohustused tähtaegade lõikes» aruandeperioodi lõpu seisuga vastavalt käesoleva korra punktis 4.8.12 toodud vormile.

4.8.12. NÕUDED JA KOHUSTUSED TÄHTAEGADE LÕIKES

Nõuded; kohustused\ tähtaeg	Nõudmiseni	Tähtajaks tasumata	Kuni 1 kuu	1 kuni 3 kuud	3 kuni 12 kuud	1 kuni 2 aastat	2 kuni 5 aastat		Üle 5 aasta
1. Krediidiasutuse nõuded
2. Grupi nõuded
sh sularaha ja nõuded pankadele
nõuded klientidele
väärtpaberid
muud nõuded
1. Krediidiasutuse kohustused
2. Grupi kohustused
sh võlgnevus pankadele
võlgnevus klientidele
emiteeritud võlakirjad
muud kohustused

4.8.13. Krediidiasutus ja tema konsolideerimisgrupp koostavad riskide kontsentreerumise aruande lähtudes Eesti Panga presidendi 2. juuli 2002.a määruse nr 12 «Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid» lisast 3 «Krediidiasutuste riskide kontsentreerumise arvutamise juhend ning aruandluse kord soolo ja konsolideeritud baasil».

[RTL 2002, 112, 1622; 5.10.2002]

4.8.14. Krediidiasutusega seotud isikute määratlemisel lähtutakse krediidiasutuste seaduse paragrahvi 84 lõikest 2.

4.8.15. «Avalikus aruandes» esitatakse krediidiasutuse ja tema konsolideerimisgrupi riskide kontsentreerumine aruandeperioodi lõpu seisuga vastavalt käesoleva korra punktis 4.8.16 toodud vormile.

4.8.16. RISKIDE KONTSENTREERUMINE

	Grupp		Krediidiasutus
	arv/ summa	% netoomavahenditest	arv/ summa	% netoomavahenditest
1. Suure riskikontsentratsiooniga klientide arv
2. Klientide suure riskikontsentratsiooniga võlakohustused
3. Krediidiasutusega seotud isikute võlakohustused

4.9. Suhtarvud

4.9.1. «Avalikus aruandes» esitatakse krediidiasutuse ja kontserni kohta järgmised suhtarvud:
1) omakapitali tulukus (ROE);
2) omakapitali kordaja (EM);
3) puhastulukus (PM);
4) vara tootlikkus (AU);
5) puhas intressimarginaal (NIM);
6) aktsiakapitali tulukus (EPS);
7) hinnavahe (SPREAD).

4.9.2. «Avalikus aruandes» esitatakse suhtarvud (v.a EPS) protsentides ümardatuna kahe komakohani. Aktsiakapitali tulukus (EPS) esitatakse kroonides ümardatuna kahe komakohani.

4.9.3. Suhtarvude arvutamisel võetakse bilansilised näitajad arvesse eelmise ja käesoleva aruandeperioodide lõpunäitajate aritmeetilise keskmisena, kasumiaruande näitajad - aruandeperioodi lõpu seisuga.

4.9.4. «Avalikus vahearuandes» teisendatakse suhtarvud ühe kvartali (s.t kolme kuu) baasile. «Avalikus majandusaasta aruandes» esitatakse suhtarvud aasta põhjal. Lisaks võib avalikustada kvartaalse tulukuse näitajad annualiseerides need libiseva viimase nelja kvartali alusel.

4.9.5. Tulenevalt käesolevas korras toodud nõuetest bilansile ja kasumiaruandele tuleb suhtarvude arvutamisel kasutada järgmist metoodikat:
1) omakapitali tulukus (ROE) on puhaskasumi suhe omakapitali. ROE leidmiseks jagatakse kasumiaruandes kirjel «Puhaskasum/-kahjum (+/-)» näidatud summa bilansis kohustuste ja omakapitali kirjel «Omakapital kokku» näidatud summaga;
2) omakapitali kordaja (EM) on koguvara suhe omakapitali. EMi leidmiseks jagatakse bilansis varakirjel «Vara kokku» näidatud summa bilansis kohustuste ja omakapitali kirjel «Omakapital kokku» näidatud summaga;
3) puhastulukus (PM) on kasumi suhe kogutuludesse. PMi leidmiseks jagatakse kasumiaruandes kirjel «Puhaskasum/-kahjum (+/-)» näidatud summa krediidiasutuse kasumiaruandes kirjetel «Intressitulu», «Teenustasu tulu», «Kasum/tulu finantstehingutelt», «Tulu finantsinvesteeringutelt», «Muud tegevustulud», «Erakorralised tulud», «Kasum/tulu kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutusest (+)», «Kasum/tulu nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuse muutusest (+)», «tulu pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutusest» näidatud summaga. Krediidiasutuse kontserni puhul leitakse kogutulud kasumiaruande kirjete «Intressitulu», «Kindlustuspreemiad», «Tulu väärtpaberitest», «Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum (+)», «Teenustasutulu», «Neto kasum/kahjum finantstehingutelt (+)», «Kasum/tulu kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutusest (+)», «Nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuse muutus (+)», «Pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus (+)», «Muud tegevustulud» ning «Erakorralised tulud/kulud (+)» liitmise teel;

[RTL 2004, 16, 249; 16.02.2004]
4) vara tootlikkus (AU) on kogutulude suhe koguvarasse. AU leidmiseks jagatakse krediidiasutuse kasumiaruandes kirjetel «Intressitulu», «Teenustasu tulu», «Kasum/tulu finantstehingutelt», «Tulu finantsinvesteeringutelt», «Muud tegevustulud», «Erakorralised tulud», «Kasum/tulu kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutusest (+)», «Kasum/tulu nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuse muutusest (+)», «Tulu pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutusest» näidatud summa bilansis varakirjel «Vara kokku» näidatud summaga. Krediidiasutuse kontserni puhul leitakse kogutulud kasumiaruande kirjete «Intressitulu», «Kindlustuspreemiad», «Tulu väärtpaberitest», «Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum (+)», «Teenustasutulu», «Neto kasum/kahjum finantstehingutelt (+)», «Kasum/tulu kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutus (+)», «Nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuse muutus (+)», «Pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus (+)», «Muud tegevustulud» ning «Erakorralised tulud/kulud (+)» liitmise teel;

[RTL 2004, 16, 249; 16.02.2004)
5) puhas intressimarginaal (NIM) on neto intressitulu suhe intressitootvatesse varadesse. NIM leidmiseks jagatakse krediidiasutuse kasumiaruandes kirjel «Neto intressi kasum/kahjum» (v.a intressitulu ja intressikulu bilansivälistelt tehingutelt) näidatud summa krediidiasutuse bilansis varakirjetel «Nõuded keskpangale», «Nõuded krediidiasutustele», «Nõuded klientidele», «Võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid», «Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded» näidatud summaga. Krediidiasutuse kontsernile puhast intressimarginaali ei arvutata;

[RTL 2004, 16, 249; 16.02.2004]
6) Aktsiakapitali tulukus (EPS) arvutatakse vastavalt Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna 11. märtsi 2000. a istungi protokollilise otsusega 4-2 kinnitatud juhendile «Finantsnäitaja ¿ Puhaskasum aktsia kohta ¿ arvutamine ja kajastamine» (RTL 2000, 40, 561).

7) hinnavahe (SPREAD-i) leidmiseks lahutatakse intressitulu suhtest intressitootvatesse varadesse intressikulu suhe intressikandvatesse kohustustesse.

Intressitulu suhte intressitootvatesse varadesse leidmiseks jagatakse kasumiaruandes kirjel «Intressitulu» (v.a intressitulu bilansivälistelt tehingutelt) näidatud summa krediidiasutuse bilansis varakirjetel «Nõuded keskpangale», «Nõuded krediidiasutustele», «Nõuded klientidele», «Võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid», «Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded» näidatud summaga.

Intressikulu suhte intressikandvatesse kohustustesse leidmiseks jagatakse kasumiaruandes kirjel «Intressikulu» (v.a intressikulu bilansivälistelt tehingutelt) näidatud summa krediidiasutuse bilansis kohustuste ja omakapitali kirjetel «Võlgnevused keskpangale», «Võlgnevused krediidiasutustele», «Võlgnevused klientidele», «Emiteeritud võlakirjad», «Valitsuse laenufondid ja välisabifondid», «Allutatud kohustused» näidatud summaga.

[RTL 2004, 16, 249; 16.02.2004]

4.9.6. Kui «Avalikus aruandes» esitatakse lisaks punktis 4.9.5 toodud suhtarvudele teised suhtarvud või samad suhtarvud teise arvutusmetoodika alusel, siis need avalikustatakse koos arvutusmetoodikaga.

4.10. Reitingud

4.10.1. «Avalikus aruandes» esitatakse informatsioon selle kohta, kas krediidiasutus või kontsern omab reitingut.

4.10.2. Reitingu(te) olemasolu korral esitatakse reitingu(te) kohta järgnev informatsioon:
1) reitingu tüüp;
2) reitinguagentuuri nimi;
3) reitingu väärtus;
4) vastava reitinguagentuuri reitingutaseme lühikirjeldus või viide selle avalikustamise kohale;
5) viimase kahe aasta jooksul toimunud reitingu muutmised koos muudatuste kuupäevadega ning viide reitinguagentuuri otsuse avalikustamise kohale.

4.11. Kohtuvaidlused

«Avalikus aruandes» esitatakse informatsioon kõigi aruandvale krediidiasutusele või kontsernile olulist tähendust omavate kohtu- ja arbitraaþi e vahekohtu menetluses olevate asjade kohta, kus üheks protsessiosaliseks on aruandev krediidiasutus või kontserni kuuluv äriühing, ning millest tulenevalt võib aruandev krediidiasutus või kontsern tulevikus kanda olulist kahju. «Avalikus aruandes» märgitakse protsessiosaliste nimed (ärinimed) ja aruandva krediidiasutuse või kontserni poolt tulevikus kantava eeldatava varalise kahju maksimaalne suurus.

5. Raamatupidamise aruanded

5.1. «Avalikus aruandes» esitatakse krediidiasutuse ja kontserni kohta järgmised raamatupidamise aruanded:
1) bilanss;
2) kasumiaruanne;
3) rahavoogude aruanne;
4) omakapitali liikumise aruanne;
5) lisad.

5.2. Igal aruandel näidatakse aruande pealkiri, valuuta tähis ja millist perioodi aruanne hõlmab.

5.3. «Avalikus majandusaasta aruandes» esitatakse aruandeaasta ja sellele eelneva majandusaasta finantsnäitajad ja -aruanded.

5.4. Bilanss

5.4.1. Krediidiasutuse bilanss koostatakse lähtudes Eesti Panga presidendi 3. detsembri 2003.a määrusest nr 13 «Krediidiasutuse bilanss ja kasumiaruannne ning krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilanss, kasumiaruanne ja bilansivälised kohustused».

[RTL 2004, 16, 249; 16.02.2004]

5.4.2. Krediidiasutuse kontserni bilanss koostatakse lähtudes Eesti Panga presidendi 3. detsembri 2003.a määrusest nr 13 «Krediidiasutuse bilanss ja kasumiaruanne ning krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilanss, kasumiaruanne ja bilansivälised kohustused».

[RTL 2004, 16, 249; 16.02.2004]

5.4.3. Krediidiasutuse ja kontserni bilansis näidatakse bilansikirjete seis eelneva majandusaasta lõpus ja aruandeperioodi lõpus.

5.4.4. «Avalikus vahearuandes» krediidiasutuse bilansi esitamisel järgida Eesti Panga presidendi 3. detsembri 2003.a määrusega nr 13 «Krediidiasutuse bilanss ja kasumiaruanne ning krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilanss, kasumiaruanne ja bilansivälised kohustused» kinnitatud krediidiasutuse bilansikirjeid ning avaldada ainult veerg «Kokku».

[RTL 2004, 16, 249; 16.02.2004]

5.4.5. Avalikus majandusaasta aruandes» näidatakse krediidiasutuse bilansi kirjed vastavalt kontserni bilansi kirjetele, kirjete järjekorrale ja liigendusele.

5.5. Bilansivälised tehingud

5.5.1. Krediidiasutus koostab bilansiväliste tehingute aruande lähtudes heast raamatupidamistavast ning Eesti Panga presidendi 11. juuli 2002.a määrusest nr 13 "Krediidiasutuste bilansiväliste tehingute aruanded" (RTL 2002, 83, 1275).

[RTL 2002, 112, 1622; 5.10.2002]

5.5.2. «Avalikus aruandes» esitatakse krediidiasutuse ja kontserni bilansivälised tehingud aruandeperioodi lõpu seisuga vastavalt käesoleva korra punktis 5.5.3 toodud vormile. Tulenevalt aruandva krediidiasutuse või kontserni finantstehingute iseärasustest võib esitatud vormi kirjeid täiendavalt liigendada.

5.5.3. BILANSIVÄLISED TEHINGUD

	Grupp		Krediidiasutus
	nõuded	kohustused	nõuded	kohustused
1. Tühistamatud tehingud
1.1. Garantiid ja muud sarnased tühistamatud tehingud sh finantsgarantiid
1.2. Tühistamatud tehingud, mis on seotud varahaldus- ja investeerimisteenuste osutamisega
1.3. Krediidiliinide ja arvelduskrediitide kasutamata osa
1.4. Muud tühistamatud tehingud
2. Tuletisväärtpaberid sh optsioonid
2.1. Valuutaga seotud tuletisväärtpaberid
2.2. Intressimääraga seotud tuletisväärtpaberid
2.3. Aktsiatega seotud tuletisväärtpaberid
2.4. Muu alusvaraga seotud tuletisväärtpaberid
3. Tühistatavad tehingud
3.1. Krediidiliinid ja arvelduskrediitide kasutamata osa
3.2. Muud tühistatavad tehingud
4. Kohustuste katteks panditud ja kasutusvaldusega koormatud vara

[RTL 2004, 16, 249; 16.02.2004]

5.6. Kasumiaruanne

5.6.1. Krediidiasutuse kasumiaruanne koostatakse lähtudes Eesti Panga presidendi 3. detsembri 2003.a määrusest nr 13 «Krediidiasutuse bilanss ja kasumiaruanne ning krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilanss, kasumiaruanne ja bilansivälised kohustused».

[RTL 2004, 16, 249, 16.02.2004]

5.6.2. Krediidiasutuste kontserni kasumiaruanne koostatakse lähtudes Eesti Panga presidendi 3. detsembri 2003.a määrusest nr 13 «Krediidiasutuse bilanss ja kasumiaruanne ning krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilanss, kasumiaruanne ja bilansivälised kohustused».

[RTL 2004, 16, 249, 16.02.2004]

5.6.3. Krediidiasutuse ja kontserni kasumiaruanded koostatakse järgmiste perioodide kohta:
1) kasumiaruanne, kus näidatakse lõppenud kvartali kasum ja sama kvartali kasum eelneval majandusaastal;
2) kasumiaruanne, kus näidatakse jooksva aasta kasum (kumulatiivne) aasta algusest aruandeperioodi lõpuni ja sama perioodi kasum eelneval majandusaastal.

5.6.4. "Avalikus vahearuandes» krediidiasutuse kasumiaruande esitamisel järgida Eesti Panga presidendi 3. detsembri 2003.a määrusega nr 13 «Krediidiasutuse bilanss ja kasumiaruanne ning krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilanss, kasumiaruanne ja bilansivälised kohustused» kinnitatud krediidiasutuse kasumiaruande kirjeid ning avaldada ainult veerg "Kokku".

[RTL 2004, 16, 249; 16.02.2004]

5.6.5. Avalikus majandusaasta aruandes» näidatakse krediidiasutuse kasumiaruande kirjed vastavalt kontserni kasumiaruande kirjetele, kirjete järjekorrale ja liigendusele.

5.7. Rahavoogude aruanne

5.7.1. Krediidiasutuse ja kontserni rahavoogude aruanded koostatakse lähtudes Raamatupidamise Toimkonna juhendist 2 "Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes (RTL 2003, 10, 117).

[RTL 2004, 16, 249; 16.02.2004]

5.7.2. Krediidiasutuse ja kontserni rahavoogude aruandes näidatakse jooksva aasta rahavood aasta algusest aruandeperioodi lõpuni (kasvavalt) ja sama perioodi rahavood eelneval majandusaastal.

5.8. Omakapitali liikumise aruanne

Krediidiasutuse ja kontserni omakapitali liikumise aruannetes näidatakse omakapitali kirjete algsaldod aasta alguses ning aruandeperioodi lõpu seis ja omakapitali liikumine aruandeperioodil.

5.9. Lisad

5.9.1. Lisades esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada õige ja õiglase ülevaate krediidiasutuse ja kontserni varadest, kohustustest, omakapitalist ja majandustulemustest. Lisad koostatakse süsteemselt ja nummerdatakse lähtudes kirjete järjekorrast. Viide teatud kirjet selgitava lisa numbrile näidatakse kirje kõrval sulgudes.

5.9.2. Krediidiasutuse ja kontserni «Avaliku vahearuande» koostamisel ei pea rakendatud arvestusmeetodeid selgitama, kui:
1) «Avaliku vahearuande» koostamisel rakendatud arvestusmeetodid on needsamad, mille alusel koostati lõppenud majandusaasta raamatupidamisaruanne ja

2) «Avalik majandusaasta aruanne» eelneva majandusaasta kohta on investoritele, aktsionäridele (liikmetele) ja kreeditoridele kättesaadav.

5.9.3. Krediidiasutuse ja kontserni «Avaliku majandusaasta aruande» lisas nr 1 avalikustatakse vastavalt "Raamatupidamise seaduse" §-le 17 põhimõtted, milledest lähtuvalt on raamatupidamise aruanded koostatud.Selgitatakse raamatupidamisarvestuses kasutatavaid põhimõtteid:
1) ülevaade meetoditest ja eeldustest, mida kasutatakse turuväärtuse hindamisel, kui noteeritud hind pole kättesaadav;
2) nõuete ja laenude klassifitseerimine ja kajastamine raamatupidamisaruannetes;
3) laenukahjumite eraldiste moodustamine;
4) kaubeldavate ja mittekaubeldavate tuletisväärtpaberite reaalväärtuse kindlaksmääramise meetodid;
5) erinevate tuletisväärtpaberite arvestusmeetodite kirjeldus;
6) riskimaandamiseks kasutatavate finantsinstrumentide raamatupidamisarvestus;
7) poliitika ja protseduuride kirjeldus, mida jälgitakse varade ja kohustuste saldeerimisel, mis tulenevad tuletisväärtpaberitest.

[RTL 2004, 16, 249; 16.02.2004]

5.9.4. «Avaliku vahearuande» lisades selgitatakse arvestuspõhimõtete muutuste mõju lõppenud ja eelolevate perioodide majandustulemustele, lähtudes Raamatupidamise Toimkonna juhendist 15 "Vahearuanded» (RTL 2003, 124, 2013).

[RTL 2004, 16, 249; 16.02.2004]

5.9.5. KLIENTIDE VÕLAKOHUSTUSTE KONTSENTREERUMINE GEOGRAAFILISTE PIIRKONDADE LÕIKES

5.9.5.1. «Avaliku aruande» lisades esitatakse andmed krediidiasutuse ja kontserni klientide võlakohustuste kontsentreerumise kohta vastavalt klientide elu- ja asukohariigi olulisematele geograafilistele piirkondadele.

5.9.5.2. «Avalikus aruandes» näidatakse aruandva krediidiasutuse ja kontserni klientide võlakohustuste summad geograafiliste piirkondade lõikes ning iga piirkonna osakaal kõigi võlakohustuste summast vastavalt punktis 5.9.5.3 toodud vormile.

5.9.5.3. KLIENTIDE VÕLAKOHUSTUSTE KONTSENTREERUMINE GEOGRAAFILISTE PIIRKONDADE LÕIKES

Piirkond \ võlakohustuse liik	Bilansilised võlakohustused				sh tähtajaks tasumata ja ebatõenäoliselt laekuvad võlakohustused		Bilansivälised võlakohustused (%)		Piirkonna osakaal
	Laenud	Väärt paberid	Muud nõuded

 

5.9.5.4. Geograafiliste piirkondade määratlemisel lähtutakse Riikide ja territooriumide klassifikaatorist.¹

¹Kättesaadav Statistikaameti koduleheküljel ( www.stat.ee).

[RTL 2004, 16, 249; 16.02.2004]

5.9.6. KLIENTIDE VÕLAKOHUSTUSTE KONTSENTREERUMINE MAJANDUSSEKTORITE LÕIKES

5.9.6.1. «Avalikule majandusaasta aruandele» lisatakse andmed krediidiasutuse ja kontserni klientide võlakohustuste kontsentreerumisest vastavalt klientide põhitegevusalade olulisematele majandussektoritele.

5.9.6.2. Lisas näidatakse aruandva krediidiasutuse ja kontserni klientide võlakohustuste summad, sh eraldi tuuakse välja tähtajaks tasumata ja ebatõenäoliselt laekuvad võlakohustused, majandussektorite lõikes ning iga majandussektori osakaal võlakohustuste summast kokku.

5.9.6.3.Majandussektorite defineerimisel lähtutakse Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatorist (EMTAK)¹.

[RTL 2004, 16, 249; 16.02.2004]

5.9.7. TÄHTAJAKS TASUMATA JA EBATÕENÄOLISELT LAEKUVAD NÕUDED JA LAENUD

5.9.7.1. «Avalikus aruandes» esitatakse tähtajaks tasumata nõuded ja laenud aruandeperioodi lõpu seisuga vastavalt käesoleva korra punktis 5.9.7.2 toodud vormile.

5.9.7.2. TÄHTAJAKS TASUMATA NÕUDED JA LAENUD

Maksmise nõue \ tähtajast möödunud	Grupp			Krediidiasutus
	kuni 30 kalendripäeva	30 kuni 60 kalendripäeva	üle 60 kalendripäeva		kuni 30 kalendripäeva	30 kuni 60 kalendripäeva	üle 60 kalendripäeva
1. Laenud
2. Võlakirjad
3. Muud nõuded
Kokku

5.9.7.3. Tähtajaks tasumata nõuete ja laenude all näidatakse nõuded ja laenud, mis on osaliselt või täies ulatuses või mille intressimakse on tähtajaks tasumata. Nõuded ja laenud näidatakse nende bilansilises jääkmaksumuses (ilma intressinõueteta). Maksmise tähtajast möödunud tähtaja määratlemisel lähtutakse kõige hilisemast tähtajast (nt laen, mille intressimakse on tähtajaks tasumata 50 kalendripäeva ja põhiosa makse on tähtajaks tasumata 25 kalendripäeva, näidatakse veerus maksmise tähtajast möödunud «30 kuni 60 kalendripäeva»).

5.9.7.4. «Avalikus aruandes» esitatakse krediidiasutuse ja kontserni suuremate varagruppide lõikes ebatõenäoliselt laekuvate nõuete ja laenude kohta järgmine informatsioon:
1) ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ja laenud eelmise aruandeperioodi lõpu seisuga;
2) aruandeperioodi jooksul kuludesse kantud ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ja laenud;
3) eelnevatel perioodidel kuludesse kantud ning aruandeperioodil laekunud ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ja laenud;
4) aruandeperioodi jooksul lootusetuks tunnistatud ja mahakantud ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ja laenud;
5) ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ja laenud aruandeperioodi lõpu seisuga. 5.9.7.4. «Avalikus majandusaasta aruandes» esitatakse koondinformatsioon majandusaasta jooksul restruktureeritud laenude ja nõuete kohta.