Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Rannametsa-Soometsa looduskaitseala kaitse-eeskiri¹

Vastu võetud 27.07.2000 nr 254

Määrus kehtestatakse «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583; 95, 843) paragrahvi 5 lõike 4 ja paragrahvi 6 lõike 3 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

(1) Rannametsa-Soometsa looduskaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Pärnu Maavalitsuse 12. juuli 1991. a määrusega nr 319 kaitse alla võetud Rannametsa-Soometsa kaitseala baasil. Kaitseala põhieesmärk on rannaniitude, soo- ja metsakoosluste, Antsülusjärve ja Litoriinamere rannaluidete ning I ja II kategooria kaitsealuste liikide püsielupaikade kaitse.

(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele 12 sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

(3) Kaitseala ja selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

§ 2. Kaitseala piir

(1) Rannametsa-Soometsa looduskaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Häädemeeste vallas Häädemeeste jõe suudmest mööda jõe paremkallast ida suunas kuni elektriliinini. Piki elektriliini kulgeb piir põhja ja kirde suunas kuni Vaheliku kraavini. Piki kraavi kulgeb piir loode suunas kuni kirdest suunduva kraavini. Siit edasi jätkub piir piki kraavi kirde suunas, kuni kraav ristub karjaaiaga, misjärel kulgeb piki karjaaeda põhja suunas kuni karjateeni. Edasi kulgeb piir lääne suunas piki karjateed kuni kruusateeni, sealt edasi põhja suunas kuni Rannametsa jõeni, seejärel piki jõe vasakkaldal kulgevat kruusateed ida suunas kuni põhja-lõunasuunalise elektriliinini. Sealt edasi kulgeb piir piki elektriliini põhja suunas kuni teeni, mööda teed läheb ta lääne ja põhja suunas ning jätkub põhja suunas piki kraavi kuni Häädemeeste-Tahkuranna vallapiirini. Seejärel jätkub piir Tahkuranna vallas piki kraavi põhja-kirde suunas kuni teeni, mööda teed ida suunas kuni Surju metskonna läänepiirini. Edasi läheb piir mööda metskonna läänepiiri lõuna suunas kuni teeni, mööda teed lõuna suunas, üle Rannametsa jõe, piki jõe vasakkallast ida suunas kuni Pärnu-Riia maantee teemaa idapiirini, mida mööda suundub lõuna suunas kuni Vaheliku kraavini. Siit keerab piir põhja-kirdesse ja läheb piki Vaheliku kraavi kuni Rannametsa jõe vasakkaldal kulgeva pinnasteeni, mille põhjaserva mööda läheb piir edasi ida suunas kuni Sooküla-Häädemeeste teeni. Edasi kulgeb piir piki Sooküla-Häädemeeste tee teemaa idaserva lõuna suunas kuni Laiksaare metskonna kvartali 8 idapiirini ja edasi mööda seda põhja suunas kuni pinnasteeni. Seejärel läheb piir mööda pinnasteed kagu suunas kuni elektriliinini, sealt edasi mööda elektriliini kirde suunas kuni lõikumiseni loodesuunalise kraaviga ning piki kraavi loode suunas kuni Laiksaare metskonna kvartali 6 idapiirini, seejärel põhja suunas mööda nimetatud kvartali ida- ja põhjapiiri kuni kvartali põhjanurgani, sealt edasi mööda kraavi kirde-põhja suunas kuni kvartali 5 kagunurgani ja samas suunas edasi mööda selle kvartali idapiiri kuni Rannametsa jõeni. Piir jätkub põhja suunas üle Rannametsa jõe piki kvartali 4 ida-, põhja- ja läänepiiri kuni Rannametsa jõe paremkaldal kulgeva kruusateeni ja mööda seda kuni elektriliinini, mööda seda põhja suunas kuni kraavini. Piki kraavi jätkub piir samas suunas kuni Tolkuse ojani ja seejärel piki Tolkuse oja põhja-kirdesse kuni lõikumiseni Tahkuranna ojaga. Siit edasi suundub piir piki Tahkuranna oja põhja-loodesse kuni Häädemeeste-Tahkuranna valla piirini. Piki vallapiiri suundub piir põhja suunas kuni lõikumiseni kirdest suunduva kraaviga. Sealt edasi läheb piir mööda kraavi kirde ja ida suunas kuni kraavi lõpuni, sealt mööda mõttelist pikendust samas suunas edasi kuni magistraalkraavini, piki magistraalkraavi põhja suunas, sealt samas suunas mööda pinnasteed kuni ristumiseni ida-läänesuunalise Leemeti teega. Siit kulgeb piir piki Leemeti teed lääne suunas kuni lõuna suunast tuleva kraavini, mööda kraavi edela ja lääne suunas kuni Häädemeeste-Tahkuranna vallapiirini, mööda vallapiiri kagu-lõuna suunas kuni endise Häädemeeste metskonna kvartali 3 kagunurgani, sealt mööda kvartalite 3 ja 2 lõunapiiri lääne suunas, mööda kvartali 2 läänepiiri põhja suunas kuni Tahkuranna-Häädemeeste vallapiirini, sealt edasi mööda vallapiiri lääne suunas, siis põhja suunas kuni Tahkuranna ojani. Seejärel läheb piir Tahkuranna vallas mööda Tahkuranna oja lääne ja lõuna suunas, kuni ületab Tahkuranna oja ja jõuab Tahkuranna valla territooriumile, kuni Kesküla (4:0362) maaüksuse kagunurgani. Edasi kulgeb piir piki Kesküla maaüksuse lõunapiiri lääne suunas kuni maaüksuse edelanurgani, sealt edasi mööda metsasihti kuni Surju metskonna kvartali 265 idapiirini. Siis läheb piir edasi mööda kvartali 265 ida- ja lõunapiiri, 267 ja 266 põhjapiiri, 266, 268 ja 270 läänepiiri kuni maaüksuse 5:0166 kagupiirini, edasi mööda nimetatud maaüksuse lõunapiiri kuni teeni, sealt mööda teed põhja suunas kuni kraavini. Piki kraavi kulgeb piir lääne ja põhja suunas kuni pinnasteeni, Lepiku talu (XXVII) maa edelanurgani. Piir jätkub mööda talude 8–37, XXXIII, LI, LII ühismaa idapiiri. Edasi kulgeb piir piki nimetatud ühismaa idapiiri põhja suunas kuni magistraalkraavini, piki mida suundub loodesse, kuni jõuab rannajooneni. Piki rannajoont läheb piir edela suunas kuni Võistesaare kõige läänepoolsema punktini. Siit see jätkub piki mõttelist sirget, mis suundub 300 m otse läände punktini (x;y), edasi lõunasse ja punktini (x;y), mis paikneb Häädemeeste jõe suudmest 2000 m läänes. Siit kulgeb piir itta ja suundub otse Häädemeeste jõe suudmeni.

Looduskaitseala esimese lahusmaatüki piir kulgeb Häädemeeste vallas Pärnu-Ikla maantee ja Häädemeeste-Soometsa tee ristumiskohast piki Pärnu-Ikla maantee teemaa idapiiri lõunasse kuni Laiksaare metskonna maaüksuse M-8 läänepiirini, seejärel mööda nimetatud Laiksaare metskonna piiri põhja ja lõuna suunas kuni Pärnu-Ikla maanteeni, üle nimetatud tee ja edasi mööda selle teemaa lääneserva kuni kirde-edelasuunalise kraavini, mööda seda edela suunas kuni Häädemeeste-Laiksaare teeni, edasi mööda nimetatud tee teemaa põhjaserva lääne suunas kuni kruusateeni ning mööda seda loode, põhja ja kirde suunas kuni Pärnu-Ikla maanteeni.

Kaitseala teise lahustüki piir kulgeb Häädemeeste vallas Surju metskonna kvartali 403 lõunanurgast mööda selle kvartali idapiiri põhja suunas kuni Häädemeeste-Surju vallapiirini, jätkub piki vallapiiri algul põhja, siis ida suunas kuni lõikumiseni kirde-edelasuunalise kraaviga Lodja metskonna kvartalis 14. Edasi läheb piir Surju vallas piki kraavi diagonaalselt läbi kvartalite 14 ja 15 kirde suunas kuni kvartali 2 kagunurgani. Seejärel läheb piir mööda kraavi ida suunas, läbides kvartaleid 2–7, kuni kvartali 7 idapiirini ja mööda kvartali piiri põhja-loode suunas kuni Surju metskonna kvartali 409 lõunapiirini (Soometsa kraav). Siit läheb piir Surju metskonna kvartalis 415 piki vahesihti kirde suunas kuni kvartali 415 kirdepiirini, edasi mööda selle kvartali kirdepiiri põhja suunas, mööda kvartalite 410, 393, 388, 377 ja 367 idapiire põhja suunas kuni kvartali 367 kirdenurgani. Edasi kulgeb piir lääne suunas piki kvartalite 367, 366, 365, 364 ja 363 põhjapiiri, kvartalite 363 ja 372 idapiiri, kvartalite 384 ja 382 põhjapiiri kuni kvartali 382 loodenurgani. Seejärel läheb kaitseala piir edasi lõuna suunas piki metskonna läänepiiri kuni Tolkuse ojani ja piki Tolkuse oja ida suunas kuni metskonna kvartali 403 lõunapunktini.

(2) Rannametsa–Soometsa looduskaitseala välispiiri ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1991.–1993. aasta maakasutuskaartide (mõõtkava 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Häädemeeste metskonna 1986. aasta puistuplaani, Surju, Lodja ja Laiksaare metskonna 1997. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) ning talumaade osas Katastri Ameti 1939. aasta skeemkaardi (mõõtkava 1:10 000) ning Maa-ameti Maakatastrikeskuse katastrikaartide (kanded seisuga 22. oktoober 1998, mõõtkava 1:10 000) alusel.

§ 3. Kaitseala valitseja

Rannametsa-Soometsa looduskaitseala valitseja on Pärnumaa keskkonnateenistus.

2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

§ 4. Lubatud tegevused

(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni kogu kaitseala maa-alal, välja arvatud määruse paragrahvi 11 lõikes 3 sätestatud juhtudel. Liikumine eramaal toimub vastavalt «Asjaõigusseadusele» (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) ja «Kaitstavate loodusobjektide seadusele».

(2) Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettevalmistatud ja tähistatud paikades, välja arvatud õuemaal. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.

(3) Kaitsealal on lubatud vähem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

(4) Kaitsealal on lubatud ujuvvahendiga liiklemine, kusjuures veemootorsõidukiga liiklemine on lubatud ainult selleks ettenähtud ja tähistatud teel ning järelevalve-, pääste- ja teadustöödel.

§ 5. Keelatud tegevused

(1) Kaitsealal on keelatud jalgrattaga sõitmine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid, välja arvatud teadusalastel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva määrusega lubatud metsatöödel.

(2) Kaitsealal on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine.

(3) Kaitsealal on keelatud kalapüük Rannametsa jões 1. aprillist 1. juulini.

(4) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) maakorralduskava kinnitamine;
2) katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindala muutmine;
3) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine;
4) projekteerimistingimuste andmine;
5) metsamajandamiskava väljastamine.

§ 6. Teadusalased välitööd

Teadusalaseid välitöid tehakse kaitsealal «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» paragrahvis 25 sätestatud korra alusel.

§ 7. Üksikobjekti kaitse

Kaitseala piiranguvööndis paikneva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel.

§ 8. Tegevuse kooskõlastamine

(1) Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas määruses ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse.

(2) Kaitseala valitseja vastab taotlusele kirjaliku nõusoleku ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega või motiveeritud keeldumisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist.

(3) Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.

(4) Kaitseala valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ja tulenevalt koosluse liigilise ning vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist annab oma kirjaliku nõusoleku ja vajadusel omapoolsed tingimused või esitab motiveeritud keeldumise kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.

§ 9. Kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamine

«Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamisel riigi esindajaks ostueesõiguse teostamisel keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest «Asjaõigusseaduses» sätestatud korras.

3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND

§ 10. Vööndi kirjeldus

(1) Rannametsa-Soometsa looduskaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

(2) Kaitsealal on 12 sihtkaitsevööndit:
1) Mõtuse sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Surju vallas Surju metskonna kvartalid 363–367, 372–377, 386–388, 390–393, 409, 410 ja kvartali 415 kaitseala maa-alale jääv osa;
2) Soometsa sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Häädemeeste vallas Surju metskonna kvartal 382, välja arvatud Soometsa metsavahi õuemaa, kvartal 383 (ainult eraldised 1–6 täielikult, eraldiste 7 ja 8 pinnasteest lääne poole jääv osa);
3) Maarjapeakse sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Häädemeeste vallas Surju metskonna kvartalist 383 ainult eraldis 9 täielikult ja eraldiste 7 ja 8 pinnasteest ida poole jääv osa, Surju vallas Surju metskonna kvartalid 385, 398-402, 404-408; Lodja metskonna kvartalid 1 7, kvartalite 14 ja 15 kaitsealale jääv osa;
4) Tolkuse sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Tahkuranna vallas talu 23^a (B-5150) kaitseala piiridesse jääv osa; talude 23^b, 26^b, 27^b ja 28^b lahusmaatükid Tahkuranna ojast idas; talude 8–23, XVI–XIX, XXVIII, LI ja LII ühismaa kaitseala piiridesse jääv osa; talude A81, A89 ja Soona (A91) lahusmaatükid; endise Häädemeeste metskonna kvartalid 1, 10, 11, 21, 22, 33, 34, talude Jõulu (A70), Männiku (A71), Nurme (A72), Milleri (A73), Uusmaa (A75), A76, A77, Soo (A78), A79, Mätta (A80), Kuke (A82), A83, Väljaotsa (A84), A85, A87, A88, Lõo (A92), Oru (A93), Mäe (A94), Merimetsa (A95), Välbasoo (A96), Soo-otsa (A97), Kasesalu (A98), Põdra (A99), Metsamäe (A100), Sookaela (A101), Tuijõe (A102), A103, Matsi (A104), Allika (A105), Merimaa (A106), Künka (A107), A108, Nirgi (A109), Tõnu (A110), A111, A112, Soometsa (A113), Aili (Kiinvaldi) (A114), Soovaariku (A115), A116, Kasepeakse (A117), Lehtmetsa (A118), Sambla (A119), Mäeotsa (A120), Aruvälja (A121), Kaseoru (A122), A123, Kägu (A124), Kaljuste (A125), Soooru (A126), Kogu (A127), Juurika (A136), Nemme (I^b), Soldati (II^b), III^b, VI^b, Tikkaoja (VIII), Kuubiku (IX), Kurro (XVI), XVI^a, XIX, XXIII, Melleste (XXXII) XXXIV^a, Epra LIV, Päts LV, Suti (1^b), Sutti (2 ja 2^a), Nõmme 2^b, 3^b, Kembi (4), 4^a, 4^b, 5^b (c-23637), Kerdijaagu (5, 5^a ja 6), 6^a, 6^b, 7^b, 8^b, 10^b, 11^b, 12^b, 13^b, 14^b, 15^b, 16^b, 17^b, 18^b, 19^b, Vahtra (20^b), 21^b, 22^b, 23^a (B-5155), 23^b (B-5154), 24^b, 25^b, 26^b, 27^b, 28^b, 29, 29^a, 29^b, 30^b, 31^b, 32^b, 34, 34^a, 105 (c-23636), lit B, lit D ja Pärli I (5:0164) maaüksuste maadel; Häädemeeste vallas talude A61, A62, Nuka (A64), Süda (A68), Võidu (A69), Soolepa (A73) (Soolepa (1:0111) maaüksus) A122 ja A182 (c-25546) kaitseala piiridesse jäävad maad (Leemeti teest lõunasse jääval alal); talude A86 ja A173 (c-25552) maad; Möldre (A172) (c-25553) kaitseala piiridesse jääv maa; talude A134 (c-25544), A135 (B-5147 ja c-25543), A137 (c-25886), A144 (c-25889), A145 (c-25888), A146 (c-25887), A147 (c-25885) (c-25551), Neo (A171) (c-25554), Kivimurru (A174), Langu (A175) (c-25555), Aavasoo (A176) (c-25556), Ärma (A177) (c-25550), Teearu (A178) (c-25549) ja A182 (c-25546) maad; Langu (1:3/2) maaüksus; talude Liiva (A138) (c-25891), Koidu (A139) (c-25892), Võsa (A140) (c-25558), Annemaa (A141) (c-25541), Kasemetsa (A142) (c-25893) ja Võsastiku (A143) (c-25890) ning Muguri (1:0092) maaüksuse kaitsealale jääv osa; Surju metskonna kvartali 278 eraldised 13–15, kvartali 280 eraldised 9–11, kvartali 284 eraldis 10 ja kvartali 288 eraldis 13, kvartalid 292, 294, 296, 298, 300–303, talude Soo (A32), Suure-Jaani (A33), Jõe (A34), A128, A129, Järve (A230), Vabriku (A231), Vainovälja (A232), Kingu (A233), Saare (A234), Kase (A235), Täksi (A237), Selja (A238), Kamara (A239), Uue-Sarapuu (A240) ning Kuusiku (A241) ja maaüksuste Uue-Sarapuu (2:0143), 2:8/- ja 2:0100 maadel; Laiksaare metskonna kvartalid 1–3; talude Nõmmeotsa (A198), A199, A200, Murumäe (A227), Vuksi (A228), Lainemägi (A229) ja Meistri (A236) ning maaüksuste 3:6/- ja 3:2/- kaitseala piiridesse jäävad maad; talude Uku (A66), Taara (A67), Tasuja (A68), Laanemetsa (A201) ja Soo (A202) ning Tasuja (5:0228) maaüksuse maad, mis jäävad Vaheliku kraavi ja Maasika-Häädemeeste magistraalkraavi vahele; talude lit A´´ (c-23119), c-15338 ja 25 maad, mis jäävad Pärnu-Ikla maantee ja Vaheliku kraavi vahele;
5) Luidete sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Tahkuranna vallas Surju metskonna kvartalid 266–277, 278 (ainult eraldised 1–12), 279, 280 (ainult eraldised 1–8), 281–283, 284 (ainult eraldised 1–9), 285-287, 288 (ainult eraldised 1–12), 289 ja 290; Häädemeeste vallas Surju metskonna kvartalid 281–295, 297, 299 ja 301.
Esimese lahustükina kuulub Luidete sihtkaitsevööndisse Häädemeeste vallas Surju metskonna kvartal 403.
Teise lahustükina kuuluvad Häädemeeste vallas sihtkaitsevööndisse Laiksaare metskonna kvartalid 4–7 ja kvartal 8 (ainult eraldised 1–11).
Kolmanda lahustükina kuuluvad Luidete sihtkaitsevööndisse Häädemeeste vallas Laiksaare metskonna maaüksused M-8 ja M-9.
6) Pikla sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Tahkuranna vallas Pikla kalakasvatuse kuus tiiki talude Ollandi (15 ja 15^a), 18, Metste (19^a), 23, 23^a, 24, 24^a, 27, 28, Matsi (30), 31, 32, 32^a, 33, 34, 34^a, Meliste (XXXIII), A9, A136, Sella (XXI), LI, Ranna LII, XVIII ja XXVIII (Tahkuranna mõis) ning 1, 10, 13, 17 ja 124 (Reiu mõis) maadel;
7) Sooküla sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Häädemeeste vallas Sooküla (Võiduküla) liivakarjääri maaüksus 3:3/-;
8) Võistesaare sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Tahkuranna vallas talude 8–37, XVI, XXXIII, LI, LII ühismaa ja Võistesaarest kagusse jääv mereala koos laidudega;
9) Võistealuse sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Tahkuranna vallas talude Kihnu (11, 11^a ja 12), Ollandi (15, 15^a ja 16), Pedi (21, 22 ja 22^a), 25, Kerdi (25^a), 26, 26^a, Matsi (29 ja 29^a) 35a, Didriko (36, 37 ja 37^a), Köstri (A150), Kople (XXII) (Tamme 5:0061 maaüksus), Variku (XXV), Lepiku (XXVI ja XXVII), Ava (XXIX), Sarapuu (XXX), Nurka (XXXI), LIV ja Päts LV maad ning talude 8-37, XVI, XXXIII, LI, LII ühismaa;
10) Piirumi sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Tahkuranna vallas talude Lülle (13), Lilla (14), Metste (19, 19^a ja 20), Matsi (29, 29^a ja 30), Marro (35), 35^a, Didriko (36, 37 ja 37^a), Rannajaago (38), Kera 39, Sella (XX), Sepa (XXIII), XXXVI, Välba (XXXVIII), Tautsi (XXXIX) rannaniit, Järimetsa (XL), XLI, LIII maadel; talude 39–43, XLI, XLIII, XLV-XLVII ühismaal (Tahkuranna mõis); talude 4, 5, 6, 7, 8, 9, 11, 14, 15, 16, 18, 19, 20, 21, 22 (Reiu mõis), P, R, 3, T, U, V, Y, Z (Uulu mõis), A87, A109, A116, 25^b, 84, 85, 86, 87 ja 90 (Tammiste mõis) maad ja Pikla ninast kagu poole jäävad laiud;
11) Rannametsa sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Häädemeeste vallas talude Kase (A1), Laanesoo (A17), Võiduvälja (A18), Vaenuvälja (A19), A24, Kuusepõllu (A44), lit C jrl. 43-le, lit D jrl. 46^b-le (Luha 5:0251 maaüksuse), lit E jrl. 45^b-le, jrl. 44^a-le, 43^b, 45 ja 46 (Niido 5:0258 maaüksuse) maad;
12) Pulgoja sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Häädemeeste vallas talude lit C jrl. 64-le (maaüksus 5:0182), lit V jrl. 52-le, lit Õ jrl. 67, lit Ä jrl. 80-le, lit. Ü jrl. 66-le, lit Z jrl. 56-le, Ansu (1), Tanna (2), Virga (4), Ida (5), 6, 7, Aru (8 ja 38), Kuusiku (10, B-5434), Sultsi (12), 14, 16, Kingu (17), Padina (18), Riisa (19), Sulu (21 ja 22), Sella (31), Veranurga (32, c-24535), 34, 35, Kuuse (36), Aru (37), 45, 46, 31, 37, EELK Häädemeeste koguduse kirikumaa (56, B-5477; A56) (Risti maaüksused 5:0201, 5:0202 ja 6:0270), 78, 90 (c-25929), 98 (c-23108), 99 (c-23109), 127 ning maaüksuse 5:5/- maad; talude 3, 13, 15, 32, 33 ühismaa ning talude 1, 4–8, 13, 14, 31, 34–38 ja EELK Häädemeeste koguduse (A56) ühismaa.

§ 11. Tegevus sihtkaitsevööndis

(1) Sihtkaitsevööndis, välja arvatud rannikul ning Pulgoja sihtkaitsevööndis alal, mis jääb magistraalkraavist lõuna poole, on keelatud linnujaht 20. augustist 10. septembrini.

(2) Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva määruse paragrahvides 4, 6 ja 7 sätestatud lubatud tegevus. Kaitseala valitseja nõusolekul on lisaks paragrahvi 5 lõikes 4 sätestatud tegevusele lubatud:
1) jahipidamine, välja arvatud Mõtuse sihtkaitsevööndis, kusjuures on keelatud ajujaht ning püüniste (välja arvatud mingi- ja koprapüünised) kasutamine;
2) puu- ja põõsarinde harvendamine vastavalt kaitse eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
3) olemasolevate maaparandussüsteemide hooldustööd;
4) uute teede, õhuliinide ja muude rajatiste ning tootmisega mitteseotud ehitiste rajamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks;
5) tegevus poollooduslike koosluste ilme ja liigilise koosseisu ning kaitsealuste liikide elupaikade säilitamiseks.

(3) Mõtuse sihtkaitsevööndis on keelatud:
1) inimeste viibimine 1. veebruarist 30. juunini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel ning teadusalastel välitöödel;
2) metsatööd 15. jaanuarist 31. augustini.

§ 12. Sihtkaitsevööndi metsa kaitse

Sihtkaitsevööndi metsa kaitse-eesmärk Mõtuse, Luidete, Pikla, Sooküla, Võistesaare, Võistealuse, Piirumi, Rannametsa ja Pulgoja sihtkaitsevööndites on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

Soometsa, Tolkuse ja Maarjapeakse sihtkaitsevööndites on metsa kaitseeesmärk metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.

4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND

§ 13. Vööndi kirjeldus

(1) Rannametsa–Soometsa looduskaitseala piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada «Kaitstavate loodusobjektide seaduses» ning selle alusel käesoleva määrusega kehtestatud tingimusi.

(2) Rannametsa–Soometsa piiranguvööndisse kuulub kaitseala piires olev maa-ala, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

§ 14. Tegevus piiranguvööndis

(1) Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, välja arvatud käesoleva määruse paragrahvis 5 sätestatud keelatud tegevused. Samuti on keelatud:
1) uute maaparandussüsteemide rajamine;
2) maavarade ja maa-ainese kaevandamine;
3) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal;
4) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on koosluse liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamiseks õigus esitada nõudeid turberaie liigi, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo, raielangi puhastamise viiside ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
5) jäätmete ladustamine, välja arvatud kodumajapidamises tekkinud tavajäätmete ladustamine kinnisasja piires kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on piiranguvööndis keelatud:
1) teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine;
2) veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine;
3) uute ehitiste püstitamine;
4) jahipidamine, välja arvatud laidudel, kusjuures on keelatud ajujaht ning püüniste (välja arvatud mingi- ja koprapüünised) kasutamine.

(3) Piiranguvööndis on lubatud kasutada aastas külvikordade keskmisena mineraalset lämmastikku 60 kg/ha ja fosforit 20 kg/ha. Keelatud on väetiste külvamine:
1) lennukitelt;
2) 1. novembrist 31. märtsini;
3) lumele või keltsale.

§ 15. Valdaja kohustused

Piiranguvööndis on rannaniitude esinemisalal nende ilme ja liigilise mitmekesisuse tagamiseks kohustuslik niitmine, karjatamine ning roo tõrjumine vastavalt kaitse-eesmärgile.

§ 16. Piiranguvööndi metsa kaitse

Piiranguvööndi metsa kaitse-eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
¹ Määruses on arvestatud Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivide 92/43/EMÜ (EÜT L 206, 21.05.1992) ja 79/409/EMÜ (EÜT L 103, 2.04.1979) nõudeid.