Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord1
Vastu võetud 06.04.2004 nr 103
Määrus kehtestatakse «Jäätmeseaduse» (RT I 2004, 9, 52) § 6 lõike 2 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega reguleeritakse jäätmete liigitamist ohtlike jäätmete hulka, lähtudes nende päritolust, koostisest, ohtlike ainete sisaldusest ja «Jäätmeseaduse» §-s 8 sätestatud kahjulikust toimest, juhul kui «Jäätmeseaduse» § 2 lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud nimistu ei sisalda jäätmeliigi otsest nimetust või sõltub nimistu abil jäätmete liigitamine ohtlike jäätmete hulka ohtlike ainete olemasolust jäätmetes.
§ 2. Ohtlike jäätmete liigitamine põhitüüpide alusel
(1) Kui §-s 1 nimetatud nimistu ei sisalda jäätmeliigi otsest nimetust, tuleb jäätmete liigitamisel ohtlike jäätmete hulka lähtuda lisas 1 toodud ohtlike jäätmete põhitüüpidest, võttes arvesse lisas 2 toodud ohtlike komponentide olemasolu jäätmete koostises.
(2) Jäätmed liigitatakse ohtlike jäätmete hulka, kui nad vastavad lisas 1 nimetatud mis tahes põhitüübile ning võivad seejuures vähemalt ühe «Jäätmeseaduse» §-s 8 loetletud kahjuliku toime tõttu olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale.
§ 3. Ohtlike jäätmete liigitamine tuleohtlikkuse alusel
Jäätmete liigitamisel ohtlike jäätmete hulka «Jäätmeseaduse» § 8 punktide 3 ja 4 (koodinumbrid H3A ja H3B) alusel loetakse ohtlikeks jäätmed, mille leektäpp on võrdne või alla 55 °C.
§ 4. Ohtlike jäätmete liigitamine ohtlike ainete sisalduse alusel
(1) Kui jäätmete liigitamine ohtlike jäätmete hulka määruse §-s 1
nimetatud nimistu järgi sõltub ohtlike ainete olemasolust jäätmetes,
siis on ohtliku aine sisalduseks, mille alusel tuleb jäätmed
«Jäätmeseaduse» § 8 punktides 5–9, 11 ja 12 (koodinumbrid H4–H8, H10 ja
H11) loetletud omaduste kohaselt liigitada ohtlike hulka:
1) väga
mürgiseks aineks (ohutunnus T+) klassifitseeritud ja riskilausega R26,
R27 või R28 või riski ühendlausega R39/26, R39/27 või R39/28 komponendi
puhul ≥ 0,1 massi%;
2) mürgiseks aineks (ohutunnus T)
klassifitseeritud ja riskilausega R23, R24 või R25 komponendi puhul ≥ 3
massi%;
3) mürgiseks aineks (ohutunnus T) klassifitseeritud ja riski
ühendlausega R39/23, R39/24, R39/25, R48/23, R48/24 või R48/25
komponendi puhul ≥ 1 massi%;
4) kahjulikuks aineks (ohutunnus
Xn) klassifitseeritud ja riskilausega R20, R21 või R22 komponendi puhul
≥ 25 massi%;
5) kahjulikuks aineks (ohutunnus Xn)
klassifitseeritud ja riski ühendlausega R40/20, R40/21, R40/22, R48/20,
R48/21 või R48/22 komponendi puhul ≥ 10 massi%;
6)
sööbivaks aineks (ohutunnus C) klassifitseeritud ja riskilausega R35
komponendi puhul ≥ 1 massi%;
7) sööbivaks aineks (ohutunnus C)
klassifitseeritud ja riskilausega R34 komponendi puhul ≥ 5 massi%;
8)
ärritavaks aineks (ohutunnus Xi) klassifitseeritud ja riskilausega R41
komponendi puhul ≥ 5 massi%;
9) ärritavaks aineks (ohutunnus
Xi) klassifitseeritud ja riskilausega R36, R37 või R38 komponendi puhul
≥ 20 massi%;
10) 1. või 2. kategooria kantserogeenseks aineks
(ohutunnus T) klassifitseeritud ja riskilausega R45 või R49 komponendi
puhul ≥ 0,1 massi%;
11) 3. kategooria kantserogeenseks aineks
(ohutunnus Xn) klassifitseeritud ja riskilausega R40 komponendi puhul ≥
1 massi%;
12) 1. või 2. kategooria mutageenseks aineks (ohutunnus T)
klassifitseeritud ja riskilausega R46 komponendi puhul ≥ 0,1 massi%;
13)
3. kategooria mutageenseks aineks (ohutunnus Xn) klassifitseeritud ja
riskilausega R40 komponendi puhul ≥ 1 massi%;
14) 1. või 2.
kategooria teratogeenseks või reproduktiivset funktsiooni kahjustavaks
aineks (ohutunnus T) klassifitseeritud ja riskilausega R60 või R61
komponendi puhul ≥ 0,5 massi%;
15) 3. kategooria teratogeenseks
või reproduktiivset funktsiooni kahjustavaks aineks (ohutunnus Xn)
klassifitseeritud ja riskilausega R62 või R63 komponendi puhul ≥ 5
massi%;
16) veekeskkonnale akuutset mürgist ja pikaajalist
kahjustavat toimet avaldavaks aineks (ohutunnus N) klassifitseeritud ja
riski ühendlausega R50/53 komponendi puhul ≥ 0,25 massi%;
17)
veekeskkonnale mürgist ja pikaajalist kahjustavat toimet avaldavaks
aineks (ohutunnus N) klassifitseeritud ning riski ühendlausega R51/53
komponendi puhul ≥ 2,5 massi%;
18) veekeskkonnale kahjulikku ja
pikaajalist kahjustavat toimet avaldavaks aineks klassifitseeritud
(ohutunnust N ei ole määratud) ning riski ühendlausega R52/53 komponendi
puhul ≥ 25 massi%;
19) veekeskkonnale akuutset mürgist toimet
avaldavaks aineks (ohutunnus N) klassifitseeritud ja riskilausega R50
komponendi puhul ≥ 25 massi%;
20) veekeskkonnale kahjulikku
toimet avaldavaks aineks klassifitseeritud (ohutunnust N ei ole
määratud) ja riskilausega R52 komponendi puhul ≥ 25 massi%;
21)
veekeskkonnale pikaajalist kahjustavat toimet avaldavaks aineks
klassifitseeritud (ohutunnust N ei ole määratud) ja riskilausega R53
komponendi puhul ≥ 25 massi%;
22) osoonikihile ohtlikku toimet
avaldavaks aineks (ohutunnus N) klassifitseeritud ja riskilausega R59
komponendi puhul ≥ 0,1 massi%.
(2) Ohtlike ainete lõikes 1 nimetatud piirväärtusi ei rakendata jäätmete suhtes, mis koosnevad vaid ehedatest metallidest või nende sulamitest ega ole saastunud ohtlike ainetega.
§ 5. «Kemikaaliseaduse» rakendamine ohtlike jäätmete liigitamisel
(1) Jäätmetes sisalduvate ohtlike ainete klassifitseerimisel ning §-s 4 nimetatud ohutunnuste ja riskilausete määramisel tuleb lähtuda «Kemikaaliseaduse» (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 2003, 23, 144; 51, 352; 75, 499; 88, 591) § 10 alusel kehtestatud ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise korrast ning § 11 lõike 1 punkti 1 alusel kehtestatud ohtlike ainete loetelust.
(2) Kui jäätmed sisaldavad rohkem kui ühte ohtlikku ainet, tuleb jäätmete liigitamisel ohtlike jäätmete hulka määruse §-s 4 esitatud piirväärtuste järgi nende ainete sisaldust iseloomustavad väärtused summeerida «Kemikaaliseaduse» § 10 alusel kehtestatud korraga sätestatud valmististe klassifitseerimise metoodikat järgides.
(3) Kui «Kemikaaliseaduse» § 11 lõike 1 punkti 1 alusel kehtestatud ohtlike ainete loetelus on määratud konkreetse aine ohtlikkust tingiv sisalduse piirväärtus ning see on väiksem kui vastav määruse §-s 4 nimetatud piirväärtus, tuleb jäätmete ohtlikkuse määratlemisel lähtuda väiksemast väärtusest.
(4) Määruse §-s 1 nimetatud nimistu pinnast ja süvenduspinnast käsitlevas alljaotises nimetatud jäätmeid ei määratleta ohtlikena, kui ohtliku aine sisaldus neis ei ületa «Kemikaaliseaduse» § 12 alusel pinnase kohta kehtestatud vastava ohtliku aine piirnormi suurimat väärtust.
§ 6. Ülesanded ja kohustused ohtlike jäätmete liigitamisel
(1) Jäätmevaldaja liigitab oma valduses olevad jäätmed ohtlike või tavajäätmete hulka vastavalt «Jäätmeseaduse» § 2 lõike 4 alusel koostatud nimistule ja käesolevale määrusele, analüüsides vajaduse korral jäätmete koostist või tehes muid katseid või arvutusi, mis on olulised jäätmete liigitamise seisukohalt, kooskõlas «Jäätmeseaduse» § 116 lõikes 1 sätestatuga.
(2) Kui jäätmevaldaja on vastavalt «Jäätmeseaduse» § 73 lõikele 2 ja §-le 75 kohustatud omama jäätmeluba või on aruandekohuslane «Jäätmeseaduse» § 117 lõike 1või lõike 2 alusel, siis esitab jäätmevaldaja lõikes 1 nimetatud analüüside, katsete ja arvutuste tulemused ning nende alusel tehtud põhjendatud järeldused Keskkonnaministeeriumi maakonna keskkonnateenistusele (edaspidi keskkonnateenistus), kes on jäätmeloa andja või jäätmearuande saaja vastavalt «Jäätmeseaduse» § 117 lõike 1 alusel kehtestatud korrale. Jäätmevaldaja esitab nimetatud materjalid keskkonnateenistusele kas jäätmeloa taotlusmaterjalide hulgas või keskkonnateenistuse põhjendatud nõudmisel.
(3) Kui keskkonnateenistus ei nõustu jäätmevaldaja tehtud jäätmete liigitamist käsitlevate järeldustega või loeb esitatud põhjendusi ebapiisavaks, võib ta nõuda käesoleva määruse sätete rakendamiseks vajalike lisaandmete esitamist, määrates selleks tähtaja. Tähtaja määramisel peab keskkonnateenistus arvestama lisaandmete laadi ja kättesaadavust.
§ 7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. mail 2004. a.
1 Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiiv 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta (Euroopa Ühenduse Teataja L 377, 31.12.1991, lk 28) ja Euroopa Komisjoni otsus 2000/532/EÜ, millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (Euroopa Ühenduse Teataja L 226, 6. 09. 2000, lk 3–24; L 47, 16. 02. 2001, lk 1–31; L 47, 16. 02. 2001, lk 32)
| Peaminister Juhan PARTS |
| Keskkonnaminister Villu REILJAN |
| Riigisekretär Heiki LOOT |
|
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määruse nr
103 «Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord» lisa 1 |
OHTLIKE JÄÄTMETE LIIGITAMINE PÕHITÜÜPIDEKS SÕLTUVALT JÄÄTMETE PÄRITOLUST VÕI OLEMUSEST
Ohtlike jäätmete põhitüübid sõltuvalt jäätmete päritolust või olemusest on:
1. Jäätmed, millel on «Jäätmeseaduse» §-s 8 loetletud mis tahes
kahjulik toime ja mille koostisse kuuluvad:
1) anatoomilised
materjalid, haigla- ja muud tervishoiuasutuste jäätmed;
2)
ravimained, ravimid ja veterinaarias kasutatavad ühendid;
3)
puidukaitseained;
4) biotsiidid ja taimekaitsevahendid;
5)
lahustitena kasutatud ainete jäägid;
6) halogeenitud
orgaanilised ained, mida ei kasutata lahustitena, välja arvatud inertsed
polümeersed materjalid;
7) tsüaniide sisaldavad karastussoolad;
8)
mineraalõlid ja õlisid sisaldavad ained (nt metallitöötlemissetted);
9)
õli ja vee ning süsivesinike ja vee segud, emulsioonid;
10)
polüklooritud bifenüüle (PCB) ja polüklooritud terfenüüle (PCT)
sisaldavad ained (nt dielektrikud);
11) tõrva sisaldavad
rafineerimis-, destilleerimis- ja pürolüüsiprotsesside jäägid (nt
põhjasetted);
12) trükivärvid, värvid, pigmendid, lakid, värnits;
13)
vaigud, lateks, plastifikaatorid, liimid ja sideained;
14)
teadusuuringute või õppeprotsesside käigus tekkinud identifitseerimata
või uued keemilised ained, mille mõju inimtervisele ja keskkonnale ei
ole teada (nt laboratooriumijäägid);
15) pürotehnilised ja
muud plahvatusohtlikud materjalid;
16) fotograafias kasutatavad
kemikaalid ja töötlemismaterjalid;
17) polüklooritud
dibensofuraani derivaatidega saastunud materjalid;
18) polüklooritud
dibenso-p-dioksiini derivaatidega saastunud materjalid.
2. Jäätmed, mis sisaldavad lisas 2 loetletud mis tahes
komponenti, millel on «Jäätmeseaduse» §-s 8 loetletud mis tahes kahjulik
toime ja mille koostisse kuuluvad:
1) loomsed või taimsed seebid,
rasvad, vahad;
2) halogeenimata orgaanilised ühendid, mida ei
kasutata lahustitena;
3) anorgaanilised materjalid, mis ei sisalda
metalle ega metalliühendeid;
4) tuhk ja räbu;
5) muld,
liiv, savi, kaasa arvatud süvendusjäägid;
6)
tsüaniidivabad karastussoolad;
7) metallitolm ja -pulber;
8)
kasutatud katalüsaatorid;
9) metalle või metalliühendeid
sisaldavad vedelikud ja setted;
10) keskkonnakaitsemeetmete
rakendamise tulemusena tekkinud jäätmed (nt kottfiltrite tolm), välja
arvatud punktides 11, 12 ja 15 nimetatud jäätmed;
11)
skraberisetted;
12) veepuhastite setted;
13)
süsinikuärastusprotsesside jäägid;
14)
ioonvahetuskolonni jäägid;
15) töötlemata või
põllumajanduses kasutamiseks kõlbmatud reoveesetted;
16)
mahutite ja seadmete puhastamisel tekkinud jäägid;
17)
saastunud seadmed;
18) saastunud mahutid (nt pakend, gaasiballoonid),
mis on sisaldanud ühte või rohkemat lisas 2 loetletud komponenti;
19)
patareid ja muud elektrielemendid;
20) taimeõlid;
21)
olmejäätmete liigiti kogumisest pärinevad materjalid, millel on
«Jäätmeseaduse» §-s 8 loetletud mis tahes kahjulik toime;
22)
mis tahes muud jäätmed, mis sisaldavad lisas 2 loetletud komponente ja
millel on «Jäätmeseaduse» §-s 8 loetletud mis tahes kahjulik toime.
| Keskkonnaminister Villu REILJAN |
|
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määruse nr
103 «Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord» lisa 2 |
OHTLIKE JÄÄTMETE LIIGITAMINE NEIS SISALDUVATE OHTLIKE KOMPONENTIDE ALUSEL
Ohtlikud jäätmed liigitatakse neis sisalduvate ohtlike komponentide
alusel ning tähistatakse vastavate koodinumbritega (C-koodid) järgmiselt:
C1
berüllium, berülliumiühendid;
C2 vanaadiumiühendid;
C3
kroomi(VI)ühendid;
C4 koobaltiühendid;
C5 nikliühendid;
C6
vaseühendid;
C7 tsingiühendid;
C8 arseen, arseeniühendid;
C9
seleen, seleeniühendid;
C10 hõbedaühendid;
C11
kaadmium, kaadmiumiühendid;
C12 tinaühendid;
C13
antimon, antimoniühendid;
C14 telluur, telluuriühendid;
C15
baariumiühendid, välja arvatud baariumsulfaat;
C16
elavhõbe, elavhõbedaühendid;
C17 tallium,
talliumiühendid;
C18 plii, pliiühendid;
C19
anorgaanilised sulfiidid;
C20 anorgaanilised fluoriühendid, välja
arvatud kaltsiumfluoriid;
C21 anorgaanilised tsüaniidid;
C22
järgmised leelis- ja leelismuldmetallid: liitium, naatrium, kaalium,
kaltsium, magneesium;
C23 hapete lahused või tahked happed;
C24
aluste lahused või tahked alused;
C25 asbest (tolm ja kiud);
C26
fosfor, fosforiühendid, välja arvatud mineraalsed fosfaadid;
C27
metallide karbonüülühendid;
C28 peroksiidid;
C29
kloraadid;
C30 perkloraadid;
C31 asiidid;
C32 polüklooritud
bifenüülid (PCB) ja polüklooritud terfenüülid (PCT);
C33
farmaatsias ja veterinaarias kasutatavad ühendid;
C34 biotsiidid
ja taimekaitseained (nt pestitsiidid);
C35 nakkusttekitavad ained;
C36
kreosoodid;
C37 isotsüanaadid, tiotsüanaadid;
C38
orgaanilised tsüaniidid (nt nitriilid);
C39 fenoolid,
fenooliühendid;
C40 halogeenitud lahustid;
C41 orgaanilised
lahustid, välja arvatud halogeenitud lahustid;
C42
halogeenorgaanilised ühendid, välja arvatud inertsed polümeersed
materjalid ja muud käesolevas lisas loetletud ained;
C43
aromaatsed ühendid, polü- ja heterotsüklilised orgaanilised ühendid;
C44
alifaatsed amiinid;
C45 aromaatsed amiinid;
C46 eetrid;
C47
lõhkeainete omadustega ühendid, välja arvatud need, mis on loetletud
käesoleva lisa muudes punktides;
C48 väävelorgaanilised ühendid;
C49
polüklooritud dibensofuraani derivaadid;
C50 polüklooritud
dibenso-p-dioksiini derivaadid;
C51 süsivesinikud ja nende hapniku-,
lämmastiku- ja väävliühendid, mida käesoleva lisa muudes punktides ei
ole loetletud.
| Keskkonnaminister Villu REILJAN |
Facebook
Twitter