HALDUSÕIGUSLiiklus ja transport

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Autoveoseadus

Autoveoseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:07.05.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.05.2006
Avaldamismärge:

Autoveoseadus

Vastu võetud 07.06.2000
RT I 2000, 54, 346
jõustunud vastavalt §-le 36.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
21.03.2002RT I 2002, 32, 19018.04.2002
05.06.2002RT I 2002, 53, 33601.07.2002
19.06.2002RT I 2002, 61, 37501.08.2002
19.06.2002RT I 2002, 63, 38701.09.2002
20.11.2003RT I 2002, 102, 60101.01.2003
17.12.2003RT I 2003, 88, 59101.01.2004
14.04.2004RT I 2004, 30, 20507.05.2004

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolevas seaduses sätestatakse riigisisese ja rahvusvahelise autoveo korraldamise alused.

  (2) Käesolev seadus ei reguleeri kaitsejõudude autoveo korraldust.

  (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 2.  Mõisted

  Käesolevas seaduses on kasutatud mõisteid järgmises tähenduses:
  1) autovedu - sõitjate või veose kohaletoimetamine selleks ettenähtud ja kehtestatud korras registreeritud sõidukiga. Autovedu hõlmab ka sõitjate või veoseta sõiduki liikumist;
  2) tasuline autovedu - sõitjate või veose kohaletoimetamine, mille eest vedaja saab tasu mis tahes vormis;
  3) oma kulul korraldatav autovedu - sõitjate või veose kohaletoimetamine, mille eest vedaja tasu ei saa;
  4) riigisisene autovedu - sõitjate või veose kohaletoimetamine Eesti piires;
  5) rahvusvaheline autovedu - sõitjate või veose kohaletoimetamine riigipiiri ületades;
  6) vedaja - autoveo tegevusluba omav äriseadustikus (RT I 1995, 26-28, 355; 1998, 91-93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3, 6) nimetatud ja äriregistrisse kantud ettevõtja või seaduse alusel teise registrisse kantud isik, oma kulul korraldatava autoveo puhul ka kohalik omavalitsusüksus.

2. peatükk TASULINE AUTOVEDU 

§ 3.  Üldsätted

  (1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse veose tasulise veo korral, mida korraldatakse vedaja omandis oleva või rendile võetud auto või autorongiga, mille registrimass ületab 3500 kilogrammi.

  (2) Sõitjate tasulist autovedu reguleerib ühistranspordiseadus (RT I 2000, 10, 58; 2001, 18, 85; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 110, 654; 2003, 20, 116; 58, 387; 71, 471; 88, 589). Sõitjate tasulist autovedu reguleeritakse ka käesoleva seaduse §-des 21, 27 ja 28 nimetatud juhtudel.
[RT I 2004, 30, 205 - jõust. 07.05.2004]

§ 4.  Tasulise autoveo tegevusluba ja sõidukikaart

  (1) Tasulise autoveo korraldamiseks peavad vedajal olema tegevusluba ja iga kasutatava mootorsõiduki kohta sõidukikaart.

  (2) Tasulise autoveo tegevusluba on dokument, mis tõendab selle omaniku õigust korraldada autovedu tasu eest.

  (3) Tasulise autoveo sõidukikaart on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusloa alusel antav dokument, mis tõendab tegevusloa omaniku õigust kasutada sõidukikaardile kantud sõidukit tegevusloaga lubatud autoveol.

  (4) Tasulise autoveo tegevusluba ja sõidukikaart antakse riigisisese või rahvusvahelise autoveo korraldamiseks. Tasulise rahvusvahelise autoveo tegevusluba annab õiguse korraldada ka riigisisest tasulist autovedu.

  (5) Tasulise autoveo tegevusloa ja sõidukikaardita võib korraldada vedusid, mis veo iseloomust ja pikkusest tingituna ei oma autoveoturul olulist tähtsust. Selliste vedude loetelu kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .
[RT I 2002, 102, 601 - jõust. 01.01.2003]

§ 5.  Tasulise autoveo tegevusloa taotlejale ja selle omanikule esitatavad nõuded

  (1) Tegevusloa taotleja ja selle omaniku majandusseisund peab vastama käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud nõuetele.

  (2) Tegevusloa omaniku registreeritud tegevusala peab olema autoveoteenuse osutamine või seda hõlmav muu veondustegevus.

  (3) Tegevusloa taotleja või selle omanik peab määrama vedude eest vastutava isiku, kes korraldab vedaja veoteenuste osutamist ja vastab käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud nõuetele. Vedaja võib määrata mitu vedude eest vastutavat isikut. Vedude eest vastutav isik võib olla ka füüsilisest isikust vedaja ise.

  (31) Vedude eest vastutava isiku vahetumise korral peab tegevusloa omanik määrama uue vastutava isiku ja teavitama sellest tegevusloa andjat 30 kalendripäeva jooksul, esitades ühtlasi käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud dokumendid isiku määramise ja ametialase pädevuse kohta.

  (4) Tegevusloa omanik võib ajutiselt, kuid mitte üle ühe aasta, tegutseda vedude eest vastutava isikuta, kui selle põhjus on nimetatud isiku pikaajaline töövõimetus või surm.

  (5) Tegevusloa taotleja või selle omanik peab vastama hea maine nõudele. Tegevusloa taotleja või selle omaniku mainet peetakse heaks, kui tal ei ole seoses varasema majandustegevusega karistatust rohkem kui ühe väärteo või kuriteo eest maksu, tolli, tarbijakaitse või töö- ja puhkeaja valdkonnas või käesolevas seaduses ettenähtud tegevusloa, s��idukikaardi või veoloata veo korraldamise või riiklikku registrisse andmete esitamise korra rikkumise eest.

  (6) Füüsilisest isikust tegevusloa taotleja või selle omaniku mainet peetakse heaks, kui ta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatule vastab ka käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud nõuetele.

  (7) Tasulise rahvusvahelise autoveo tegevusloa taotlejal peab olema vähemalt kaheaastane riigisisese tasulise autoveo kogemus, mida ta tõendab tegevusloaga või muul viisil.
[RT I 2004, 30, 205 - jõust. 07.05.2004]

§ 6.  Tasulise autoveo tegevusloa taotleja ja selle omaniku majandusseisund

  (1) Tegevusloa taotleja või selle omaniku majandusseisund on nõuetele vastav, kui ta käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud andmetele tuginedes tõestab, et tal on ettevõtluse alustamiseks ja vedude nõuetekohaseks korraldamiseks vajalik rahaline seis.

  (2) Rahalise seisu hindamisel võetakse aluseks raamatupidamise aastaaruanded.

  (3) Raamatupidamise aastaaruannete puudumise korral võetakse aluseks:
  1) raha pangakontol ja muud rahalised vahendid ning võlad ja laenud;
  2) majandustegevuse stabiilsuse tagamiseks ettenähtud vara ja muu vara;
  3) sõidukite, kinnistute, seadmete ja varustuse ostukulud või esimesed sissemaksed ning käibekapital ja muud kulud.

  (4) Tegevusloa omanikul peab esimese sõiduki kohta, millele ta taotleb sõidukikaarti või millele see kaart on juba antud, olema vara vähemalt 140 000 krooni väärtuses, iga järgmise sõiduki korral on see summa vähemalt 80 000 krooni. Vara olemasolu tõendamiseks esitab tegevusloa omanik sõidukikaardi andjale järgmised dokumendid:
  1) juriidilisest isikust vedaja esitab oma vara ja kohustuste viimase poolaasta või aasta kinnitatud seisu ja raamatupidamise seaduse (RT I 2002, 102, 600; 2003, 88, 588) § 14 lõikes 3 toodud näitajate korral audiitori järeldusotsuse viimase aasta kohta. Samal eesmärgil võib sõidukikaardi andja tunnustada või tõendusena nõuda panga või muu asjakohaste volitustega asutuse kinnitust või tõendit kas garantiikirjana või muul samaväärsel viisil antud kinnituse või tõendina;
  2) füüsilisest isikust vedaja esitab panga või muu asjakohaste volitustega asutuse kinnituse või tõendi kas garantiikirjana või muul samaväärsel viisil antud kinnituse või tõendina. Samal eesmärgil võib vedaja esitada oma vara ja kohustuste viimase poolaasta või aasta kinnitatud seisu ja raamatupidamise seaduse § 14 lõikes 3 toodud näitajate korral audiitori järeldusotsuse viimase aasta kohta.
[RT I 2004, 30, 205 - jõust. 07.05.2004]

§ 7.  Vedude eest vastutav isik

  (1) Vedude eest vastutav isik peab olema teovõimeline hea mainega isik. Isik peab olema ametialaselt pädev korraldama veosevedu ning ta on vastutav tegevusloa omaniku juures veokorralduse ning veokorraldusega seotud majandustegevuse, töökorralduse, töötasustamise, tollikorralduse, töö- ja puhkeaja nõuete täitmise, liiklusohutuse, sõidukiohutuse ja keskkonnakaitse eest.

  (11) Isik võib olla vedude eest vastutavaks isikuks ainult ühe vedaja juures.

  (2) Vedude eest vastutava isiku mainet peetakse heaks, kui:
  1) teda ei ole karistatud kuriteo eest või kui karistuse ärakandmisest või täitmisest on möödunud vähemalt kolm aastat;
  2) teda ei ole karistatud kaheaastase perioodi jooksul ametialase tegevusega seoses üle kahe korra väärteo eest veokorralduse, autojuhi töö- ja puhkeaja reguleerimise, liiklusohutuse, sõiduki ohutuse või keskkonnakaitse valdkonnas või kui viimase karistuse täitmisest on möödunud üle ühe aasta;
  3) ta ei ole oma tegevuse või tegevusetusega põhjustanud käesoleva seaduse § 5 lõikes 5 nimetatud rikkumisi, mille eest on vedajat karistatud, või kui vedaja vastav karistatus on kustunud;
  4) ta ei ole oma tegevuse või tegevusetusega põhjustanud autoveo tegevusloa kehtetuks tunnistamist või kui nimetatud kehtetuks tunnistamisest on möödunud üle viie aasta;
  5) ta ei ole oma tegevuse või tegevusetusega põhjustanud vedajale tegevusloa andja poolt rohkem kui kahe ettekirjutuse tegemist või kui viimase ettekirjutuse tegemisest on möödunud üle ühe aasta.

  (3) Vedude eest vastutavat isikut peetakse ametialaselt pädevaks, kui ta on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tunnustatud õppeasutuses läbinud vedude eest vastutava isiku koolituskursuse ja sooritanud kursuse kirjaliku lõpueksami. (õ) 27.05.2008 15:35

  (4) Vedude eest vastutava isiku koolituskursust ei pea läbima isik, kes on vähemalt viis aastat olnud vedaja autoveo korraldaja ja on sooritanud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud koolituskursuse kirjaliku lõpueksami.

  (5) Vedude eest vastutava isiku koolituskursust ei ole vaja läbida ega lõpueksamit sooritada isikul, kellel on kõrgkoolidiplom erialal, mis tõendab piisavaid teadmisi koolituskursuse õppekavas loetletud ainetes.

  (6) Majandus- ja kommunikatsiooniminister kinnitab vedude eest vastutava isiku kvalifikatsiooninõuded, koolituskursuse õppekava, koolitustunnistuse vormi ning kõrgkoolide ja nendes ettevalmistatavate erialade loetelu, mille lõpetajale antud kõrgkoolidiplom vastab käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatule .
[RT I 2004, 30, 205 - jõust. 07.05.2004]

3. peatükk OMA KULUL KORRALDATAV AUTOVEDU 

§ 8.  Üldsätted

  (1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse oma kulul korraldatavale sõitjateveole autoga, milles koos juhikohaga on üle üheksa istekoha, ja oma kulul korraldatavale veoseveole auto või autorongiga, mille registrimass ületab 3500 kilogrammi.

  (2) Oma kulul sõitjate- ja veoseveo korraldamiseks peavad olema täidetud järgmised nõuded:
  1) autovedu on vedaja kõrvaltegevus;
  2) sõitjaid või veost vedav sõiduk on vedaja omandis või vedaja on võtnud selle rendile;
  3) veol kasutatava sõiduki juht on vedaja töötaja või vedaja ise;
(3) Oma kulul veoseveo korraldamiseks peavad olema täidetud järgmised lisanõuded:
  1) veos on vedaja omandis või vedaja on selle müünud, ostnud, rendile andnud või rendile võtnud, tootnud, töödelnud või parandanud;
  2) veost paigutatakse ümber ettevõttes või väljaspool ettevõtet enda vajaduseks.
[RT I 2004, 30, 205 - jõust. 07.05.2004]

§ 9.  Oma kulul korraldatava autoveo tegevusluba ja sõidukikaart

  (1) Oma kulul korraldatavaks riigisiseseks autoveoks ei pea vedajal olema tegevusluba ega sõidukikaarti.

  (2) Oma kulul korraldatavaks rahvusvaheliseks autoveoks peavad vedajal olema tegevusluba ja iga kasutatava mootorsõiduki kohta sõidukikaart.

  (3) Oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveo tegevusluba on dokument, mis tõendab tegevusloa omaniku õigust korraldada rahvusvahelist autovedu oma kulul.

  (4) Oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveo sõidukikaart on käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tegevusloa alusel antav dokument, mis tõendab tegevusloa omaniku õigust kasutada sõidukikaardile kantud sõidukit tegevusloaga lubatud autoveol.

  (5) Rahvusvahelist autovedu võib oma kulul korraldada ka sõidukiga, mille kasutajale on antud sõidukikaart tasulise rahvusvahelise autoveo tegevusloa alusel.

  (6) Oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveo tegevusloaga ei või korraldada tasulist vedu ega vedu, mis ei vasta käesoleva seaduse § 8 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

§ 10.  Oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveo tegevusloa taotlejale ja selle omanikule esitatavad nõuded

  (1) Oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveo tegevusloa taotleja peab taotlemisavalduses kinnitama, et ta korraldab vedu ainult oma kulul, ja nimetama tegevusala, millega veod on seotud.

  (2) Tegevusloa taotleja peab tõendama ja selle omanik tagama, et:
  1) autovedu moodustab ainult osa ettevõtja tegevusest, kusjuures veokulud kaetakse muu äritegevuse arvel ja arveid veoteenuse osutamise eest ei väljastata ;
  2) autovedu ei ole tema kui ettevõtja põhitegevus, vaid üksnes toetab seda.

  (3) Tegevusloa andja võib enne selle andmist nõuda tegevusloa taotlejalt nende dokumentide esitamist, mis tõendavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetele vastavust.
[RT I 2004, 30, 205 - jõust. 07.05.2004]

4. peatükk KOMBINEERITUD VEDU 

§ 11.  Üldsätted

  (1) Käesolevas seaduses mõistetakse kombineeritud veona veose rahvusvahelist kohaletoimetamist autoga, vedukiga või vedukita poolhaagisega, auto vahetatava kerega või vähemalt 6,096 m (20 jala) pikkuse konteineriga, kui vedaja kasutab veo alg- või lõppetapil maanteed ning ülejäänud etappidel raudtee- või mereveoteenust sama saatedokumendi alusel. Raudtee- ja mereveoetapi algpunkti ja lõpp-punkti vaheline kaugus otsejoones mõõdetuna peab olema üle 100 kilomeetri.

  (2) Kombineeritud veo algetapp on teelõik veose pealelaadimise kohast kuni ümberlaadimiseks sobiva lähima raudteejaama või meresadamani ning lõppetapp on teelõik veose ümberlaadimiseks sobivast lähimast raudteejaamast või meresadamast mahalaadimiskohani.

  (3) Mereveo korral ei tohi kombineeritud veo alg- või lõppetapi teelõigu pikkus peale- või mahalaadimise meresadamast otsejoones mõõdetuna ületada 150 kilomeetrit.

§ 12.  Kombineeritud veo korraldamine

  (1) Kui kombineeritud veo puhul korraldab veose saatja veo algetapil vedu käesoleva seaduse § 8 lõigete 2 ja 3 kohaselt oma kulul, ei ole nimetatud sätetega vastuolus veose saaja õigus toimetada veos veo lõppetapil sihtkohta oma kulul. Veose saaja peab kasutama autot, mis on tema omandis või mille ta on võtnud rendile ning mida juhib tema töötaja või veose saaja ise.

  (2) Rahvusvahelise kokkuleppe alusel võib kombineeritud autovedu korraldava vedaja vabastada käesoleva seaduse §-s 21 ettenähtud veoloa nõudest.

  (3) Kombineeritud veol kasutatavas saatedokumendis peavad olema märgitud raudteeveoga seotud peale- ja mahalaadimise raudteejaamad või mereveoga seotud peale- ja mahalaadimise sadamad. Pärast veo lõppemist teeb raudteejaama või sadama esindaja saatedokumenti sellekohase kande.

  (4) Kombineeritud veol kasutatavate sõidukite maksusoodustused sätestatakse maksuseadustes.

5. peatükk AUTOVEO TEGEVUSLOA JA SÕIDUKIKAARDI TAOTLEMINE NING ANDMINE 

§ 13.  Autoveo tegevusloa ja sõidukikaardi taotlemine

  (1) Autoveo tegevusloa taotleja esitab tegevusloa andjale järgmised dokumendid:
  1) avaldus;
  2) asutatava äriühingu asutamislepingu notariaalselt tõestatud ärakiri;
  3) põhikiri või ühinguleping, välja arvatud äriregistrisse kantud ettevõtja puhul;
  4) tasulise autoveo tegevusloa taotlemiseks käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 või 3 nimetatud rahalist seisu iseloomustavad dokumendid;
  5) vedude eest vastutava isiku määramist kinnitav dokument koos vedude eest vastutava isiku kirjaliku nõusolekuga, välja arvatud juhul, kui füüsilisest isikust ettevõtja on ise vedude eest vastutav isik;
  6) vedude eest vastutava isiku ametialast pädevust tõendav dokument;
  7) tasulise rahvusvahelise autoveo tegevusloa taotlemiseks vähemalt kaheaastase riigisisese tasulise autoveo korraldamist tõendavad dokumendid.

  (2) Sõidukikaardi taotleja esitab sõidukikaardi andjale järgmised dokumendid:
  1) avaldus;
  2) tegevusluba;
  3) käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 nimetatud vara olemasolu tõendavad dokumendid, välja arvatud oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveo puhul;
  4) mootorsõiduki registreerimise tunnistus või selle ärakiri;
  5) tehnoülevaatuse läbimist tõendav dokument või selle ärakiri;
  6) sõiduki kasutusleping, kui taotleja ei ole sõiduki omanik.

  (3) Autoveo tegevusloa ja sõidukikaardi andjale esitatud dokumente ei avaldata kolmandatele isikutele, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

  (4) Enne avalduse esitamist tegevusloa või sõidukikaardi saamiseks peab taotleja (välja arvatud juhul, kui tegevusloa või sõidukikaardi väljaandja on mittetulundusühing) tasuma riigilõivu.

  (5) Kui autoveo tegevusloa või sõidukikaardi saamiseks esitatud dokumentides on puudusi, määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtajaks peatub taotluse läbivaatamiseks sätestatud tähtaeg.
[RT I 2004, 30, 205 - jõust. 07.05.2004]

§ 14.  Autoveo tegevusloa ja sõidukikaardi andja

  (1) Tasulise riigisisese ja rahvusvahelise autoveo tegevusloa ja sõidukikaardi annab taotlejale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Vabariigi Valitsuse otsusega võib nimetatud dokumente andma volitada mittetulundusühingu. Sellekohase halduslepingu sõlmib majandus- ja kommunikatsiooniminister.

  (2) Kui tegevusluba ja sõidukikaarti andma on volitatud mittetulundusühing, on mittetulundusühingul õigus võtta tegevusloa ja sõidukikaardi väljastamise eest tasu, mille suurus ei ületa riigiasutuse poolt vastava tegevusloa ja sõidukikaardi väljastamise eest võetavat riigilõivu määra .

  (3) Tegevusloa ja sõidukikaardi andjal on õigus tegevusloa kehtivuse ajal kontrollida tegevusloa omaniku vastavust käesoleva seaduse § 5 või 10 nõuetele. Tegevusloa omanik peab kontrollimist võimaldama.
[RT I 2004, 30, 205 - jõust. 07.05.2004]

§ 15.  Autoveo tegevusloa ja sõidukikaardi taotluse läbivaatamine

  (1) Tegevusloa andja kontrollib taotleja esitatud andmeid äriregistrisse kantud ettevõtja puhul äriregistrist või seaduse alusel teise registrisse kantud isiku puhul sellest registrist, samuti karistusregistrist ning annab tegevusloa või teatab selle taotlejale tegevusloa andmisest keeldumisest kirjalikult 30 kalendripäeva jooksul pärast käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamist .

  (2) Sõidukikaardi andja kontrollib taotleja andmeid esimese sõidukikaardi taotlemisel äriregistrisse kantud ettevõtja puhul äriregistrist või seaduse alusel teise registrisse kantud isiku puhul sellest registrist ning annab sõidukikaardi või teatab selle taotlejale sõidukikaardi andmisest keeldumisest 15 kalendripäeva jooksul pärast käesoleva seaduse § 13 lõikes 2 nimetatud dokumentide esitamist.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud haldusaktid tehakse taotlejale teatavaks posti teel või elektrooniliselt.»
[RT I 2004, 30, 205 - jõust. 07.05.2004]

§ 16.  Autoveo tegevusloa andmisest keeldumine

  Tegevusloa andja võib keelduda tegevusloa andmisest, kui :
  1) tegevusloa taotleja on maksuvõlglane, kui talle on välja kuulutatud pankrot või kui ettevõtja eelmise tegevusloa kehtetuks tunnistamise põhjus on õigusnormide rikkumine, millest ei ole möödunud kahte aastat;
  2) tegevusloa taotleja ei vasta käesoleva seaduse §-s 5 või 10 esitatud nõuetele;
  3) tegevusloa taotlemiseks on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
  4) tegevusloa taotlejale on tehtud ettekirjutus käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 1, 3, 4, 5 või 6 nimetatud alustel ja sellest on möödunud vähem kui kuus kuud.
[RT I 2004, 30, 205 - jõust. 07.05.2004]

§ 17.  Autoveo tegevusloa ja sõidukikaardi andmed

  (1) Tegevusloale märgitakse järgmised andmed:
  1) autoveo liik (riigisisene või rahvusvaheline);
  2) vedaja nimi või ärinimi ning tema registreeritud asukoht ja registrikood;
  3) tegevusloa number;
  4) tegevusloa andmise kuupäev ja selle kehtivusaeg;
  5) tegevusloa andja nimetus ja pitser;
  6) tegevusloale alla kirjutava isiku ametinimetus, nimi ja allkiri.

  (2) Sõidukikaardile märgitakse järgmised andmed:
  1) autoveo liik (riigisisene või rahvusvaheline);
  2) selle vedaja, kelle omandis on või kelle renditud on mootorsõiduk, nimi või ärinimi ja tema registreeritud asukoht ning registrikood;
  3) sõidukikaardi number;
  4) sõidukikaardi andmise kuupäev ja selle kehtivusaeg;
  5) sõidukikaardi andmise aluseks oleva tegevusloa andja nimetus ja tegevusloa number;
  6) mootorsõiduki mark ja mudel ning riiklik registreerimismärk;
  7) mootorsõiduki omaniku nimi;
  8) sõidukikaardi andja nimetus ja pitser;
  9) sõidukikaardile alla kirjutava isiku ametinimetus, nimi ja allkiri.

  (3) Oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveo tegevusloale ja sõidukikaardile kantakse peale käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmete ka tegevusloa ja sõidukikaardi taotleja tegevusala, millega oma kulul korraldatav autovedu on seotud.

  (4) Tegevusloa ja sõidukikaardi vormid kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2002, 102, 601 - jõust. 01.01.2003]

§ 18.  Autoveo tegevusloa ja sõidukikaardi kehtivusaeg

  (1) Tasulise autoveo tegevusluba antakse esmakordselt üheks aastaks ja järgmistel kordadel viieks aastaks, kui ajavahemik eelmise tegevusloa lõppemise ja uue tegevusloa taotlemise vahel ei ületa kuut kuud. Nimetatud ajavahemiku ületamise korral antakse taotlejale tegevusluba üheks aastaks. Tegevusloa taotleja soovil võib tegevusloa anda lühemaks tähtajaks kui viis aastat.

  (2) Oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveo tegevusluba antakse viieks aastaks, kui tegevusloa taotleja ei soovi seda lühemaks ajaks.

  (3) Sõidukikaart kehtib ��ksnes tegevusloa kehtivusajal. Rendile võetud sõiduki korral kehtib sõidukikaart tegevusloa kehtivusajal, kuid mitte kauem kui rendilepingu tähtaja lõpuni.

  (4) Kui tegevusloa või sõidukikaardi kehtivusaeg on möödunud, nende kehtivus on peatatud või need on tunnistatud kehtetuks, tuleb dokument selle andjale viie tööpäeva jooksul tagastada.
[RT I 2004, 30, 205 - jõust. 07.05.2004]

§ 19.  Autoveo tegevusloa ja sõidukikaardi kehtivuse peatamine ning nende kehtetuks tunnistamine

  (1) Tegevusloa andja võib selle omanikule teha ettekirjutuse või ta võib tegevusloa või selle alusel antud sõidukikaardi kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatada või tunnistada kehtetuks, kui:
  1) tegevusloa omanik ei vasta enam käesoleva seaduse §-s 5 või 10 sätestatud nõuetele;
  2) tegevusloa ja sõidukikaardi omaniku andmed ei vasta tegevusloal ja sõidukikaardil märgitule;
  3) tegevusloa omanik, tema vedude eest vastutav isik või tema juures töötav autojuht on rikkunud vedude korraldamisel suuremõõtmelise või raskekaalulise veose vedamiseks teeseaduse (RT I 1999, 26, 377; 93, 831; 2001, 43, 241; 50, 283; 93, 565; 2002, 41, 249; 47, 297; 53, 336; 61, 375; 63, 387; 2003, 79, 530; 88, 594) § 35 lõike 2 alusel kehtestatud eriloal märgitud nõudeid või teinud nimetatud vedusid eriloata;
  4) tegevusloa omanik on rikkunud vedude korraldamisel rahvusvaheliste kokkulepetega kehtestatud nõudeid;
  5) oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveo tegevusloa omanik osutab selle alusel tasulist autoveoteenust;
  6) tegevusloa omanik ei täida ametialases tegevuses liiklusseaduse (RT I 2001, 3, 6; 2002, 92, 531; 90, 521; 105, 613; 110, 654 ja 655; 2003, 26, 156; 32, õiend; 78, 522), käesoleva seaduse või nende alusel vastuvõetud õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

  (2) Tegevusloa andja võib tegevusloa kehtivuse peatada või tegevusloa tunnistada kehtetuks ka selle omaniku enda taotlusel.

  (3) Kui kontrollimise tulemusel selgub, et vedaja majandusseisund ei vasta käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud nõuetele, kuid tema tegevuse majanduslikud näitajad tõendavad, et ta on edaspidi suuteline seda nõuet täitma, võib tegevusloa andja jätta tasulise autoveo tegevusloa kehtivuse peatamata, lubades korraldada autovedu kuni üks aasta.
[RT I 2004, 30, 205 - jõust. 07.05.2004]

6. peatükk AUTOVEO KORRALDAMINE 

§ 20.  [Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 21.  Rahvusvahelisel autoveol vajalik veoluba

  (1) Rahvusvahelist autovedu korraldaval vedajal peab olema veose siht- ja transiitriigi veoluba (edaspidi veoluba), kui rahvusvaheliste kokkulepetega ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Veoluba annab vedajale õiguse rahvusvaheliseks autoveoks Eesti ja veoloal märgitud riigi vahel, läbi selle riigi territooriumi või veoloal märgitud riigi ja kolmanda riigi vahel.

  (3) Vedajale veoloa andmisel lähtutakse rahvusvahelistest kokkulepetest. Veoloa andmise ja kasutamise eeskirja kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

  (4) Euroopa Majandusühenduse veoluba, mis tuleneb EÜ Nõukogu määrusest 881/92/EMÜ ühenduse piires liikmesriigi territooriumile või territooriumilt või ühe või mitme liikmesriigi territooriumi kaudu toimuva kaupade autoveo turule pääsemise kohta (EÜT L 95, 09.04.1992, lk 1–7), ja Euroopa Ühenduse veoluba, mis tuleneb EÜ Nõukogu määrusest 684/92/EMÜ autobussidega toimuva rahvusvahelise reisijateveo ühiseeskirjade kohta (EÜT L 74, 20.03.1992, lk 1–9) (edaspidi mõlemad koos EMÜ veoluba), annavad rahvusvahelisele autoveole lubatud vedajale õiguse tegevusloaga lubatud autoveoks Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriigi vahel, kahe liikmesriigi vahel või läbi liikmesriigi territooriumi, samuti liikmesriigi siseseks veoks, kui seda näeb ette rahvusvaheline kokkulepe.

  (5) Veoloa ja EMÜ veoloa taotleja peab tasuma riigilõivu, välja arvatud juhul, kui nimetatud dokumentide andja on mittetulundusühing.

  (6) EMÜ veoloa kinnitatud ärakiri peab olema igas veol kasutatavas mootorsõidukis.

  (7) EMÜ veoloa, selle kinnitatud ärakirja ja veoloa annab taotlejale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Vabariigi Valitsuse otsusega võib nimetatud dokumente andma volitada mittetulundusühingu. Sellekohase halduslepingu sõlmib majandus- ja kommunikatsiooniminister.

  (8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud dokumente andma on volitatud mittetulundusühing, on mittetulundusühingul õigus võtta nimetatud dokumentide väljastamise eest tasu, mille suurus ei ületa riigiasutuse poolt vastava EMÜ veoloa, selle kinnitatud ärakirja ja veoloa väljastamise eest võetavat riigilõivu määra.
[RT I 2004, 30, 205 - jõust. 07.05.2004]

§ 22.  Autoveo õigust tõendavate dokumentide kontrollimiseks esitamise kohustus

  (1) Autojuhil peavad olema ja ta peab esitama teda kontrollivale politseiametnikule või muule teda seaduse alusel kontrollivale ametiisikule järgmised dokumendid:
  1) liiklusseadusest (RT I 2001, 3, 6; 2002, 92, 531; 90, 521) ja ühistranspordiseadusest tulenevad asjakohased dokumendid;
  2) autoveo liigile vastav sõidukikaart;
  3) rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevad asjakohased dokumendid;
  4) autojuhi ametikoolituse tunnistus, kui see on nõutav ning, olenevalt veo liigist, ohtlikke veoseid vedava autojuhi või alarmsõidukijuhi tunnistus;
  5) muud veose liigist tulenevad dokumendid.

  (2) Kui autojuht ja sõiduki rendile võtnud vedaja on eri isikud, peab autojuhil peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide olema ka tööleping või tööandja kinnitatud väljavõte sellest. Töölepingu väljavõttes peavad olema märgitud tööandja ja töötaja nimi, lepingu sõlmimise kuupäev ning lepingu kehtivusaeg.
[RT I 2004, 30, 205 - jõust. 07.05.2004]

§ 23.  Eeskirjad

  (1) Majandus- ja kommunikatsiooniministril on õigus kehtestada :
  1) eri liiki veoste veoeeskirju ;
  2) veose laadimise ja kinnitamise eeskirja.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eeskirjadega ei saa reguleerida veolepingu poolte lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.
[RT I 2002, 102, 601 - jõust. 01.01.2003]

§ 24.  Hinnad ja tariifid

  Autoveo hinnad ja tariifid veose kohaletoimetamiseks määratakse kindlaks poolte kokkuleppel.

§ 25.  Sõidukile esitatavad nõuded

  (1) Autoveol kasutatava sõiduki tehnoseisund peab vastama liiklusseaduses sätestatud nõuetele.

  (2) Autoveol kasutatav auto ja haagis peavad olema kantud Eesti riiklikku autoregistrisse. Tasulisel rahvusvahelisel autoveol võib kasutada teises riigis registreeritud haagist.

§ 26.  Riigis ajutiselt oleva autoga riigisisese autoveo korraldamise keeld

  Riigis ajutiselt oleva välisriigis registreeritud autoga on keelatud korraldada riigisisest vedu, kui rahvusvahelistes kokkulepetes ei ole sätestatud teisiti.

§ 27.  Autojuhi ametikoolitus

  (1) Autojuht, kes on läbinud ametikoolituse kursuse Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tunnustatud õppeasutuses ja sooritanud selle kursuse lõpueksami, võib riigisisesel või rahvusvahelisel autoveol töötada lepingu alusel või osutada tasulist veoteenust füüsilisest isikust ettevõtjana järgmistel juhtudel:
  1) veose veol C- või C1-kategooria auto või CE- või C1E-kategooria autorongiga (edaspidi veoautojuht);
  2) sõitjate veol D- või D1-kategooria bussi või DE- või D1E-kategooria bussirongiga (edaspidi bussijuht);
  3) sõitjate taksoveol.

  (2) Autojuht, kes veab ohtlikke veoseid või juhib alarmsõidukit töölepingu alusel või tööülesandest tulenevalt, peab olema läbinud sellekohase koolituskursuse Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tunnustatud õppeasutuses ja sooritanud selle kursuse lõpueksami.
[RT I 2004, 30, 205 - jõust. 07.05.2004]

§ 28.  Autojuhile kohaldatavate kutseoskusnõuete kehtestamine

  Autojuhi ametikoolituse ning ohtlikke veoseid vedava autojuhi ja alarmsõidukijuhi koolituse eeskirjad, koolituskursuse õppekavad, autojuhi kutseoskusnõuded ja koolitustunnistuse vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .
[RT I 2002, 102, 601 - jõust. 01.01.2003]

7. peatükk JÄRELEVALVE 
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§-d 29--30. [Kehtetud - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 1. 09. 2002]

§ 31.  Järelevalve

  (1) Käesolevas seaduses ettenähtud dokumente võivad kontrollida asjaomased ametiisikud järgmiselt:
  1) politseiametnik ja abipolitseinik sõidukikaarti, autojuhi ametikoolituse tunnistust, kui see on nõutav, ohtlikke veoseid vedava autojuhi tunnistust ja alarmsõidukijuhi tunnistust ning välisriigi autojuhi veoluba või EMÜ veoloa ärakirja;
  2) tolliametnik välisriigi autojuhi veoluba või EMÜ veoloa ärakirja;
  3) piirivalveametnik rahvusvahelise autoveo sõidukikaarti ja EMÜ veoloa ärakirja.

  (2) Kui autojuhil ei ole autoveol sõidukikaarti või EMÜ veoloa ärakirja ja välisriigi autojuhil veoluba või EMÜ veoloa ärakirja, kuid see on käesoleva seaduse kohaselt nõutav, on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametiisikutel õigus vedu katkestada kuni katkestamist põhjustanud asjaolude väljaselgitamise või äralangemiseni.
[RT I 2004, 30, 205 - jõust. 07.05.2004]

71. peatükk VASTUTUS 
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 311.  Tasulise autoveo korraldamine tegevusloa või sõidukikaardita

  (1) Tasulise riigisisese või rahvusvahelise autoveo korraldamise eest tegevusloa või sõidukikaardita – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 312.  Oma kulul autoveo korraldamine tegevusloa või sõidukikaardita

  (1) Oma kulul rahvusvahelise autoveo korraldamise eest tegevusloa või sõidukikaardita – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 313.  Sõidukikaardi või veoloa esitamata jätmine

  Tasulise riigisisese või rahvusvahelise autoveoteenuse osutamisel sõidukikaardi, samuti nõutava veoloa või EMÜ veoloa ärakirja autojuhi poolt kontrollivale ametiisikule esitamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut .
[RT I 2004, 30, 205 - jõust. 07.05.2004]

§ 314.  Menetlus

  (1) Käesoleva seaduse §-des 311–31 3 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

  (2) Käesoleva seaduse §-des 311–31 3 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
  1) politseiprefektuur;
  2) Piirivalveamet;
  3) Maksu- ja Tolliamet;
  4) Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
[RT I 2003, 88, 591 - jõust. 01.01.2004]

8. peatükk ERISÄTTED 

§ 32.  Andmete esitamise kohustus

  (1) Käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud autoveo tegevusloa ja sõidukikaardi andja on kohustatud Riiklikule Statistikaametile esitama veoliikide kaupa andmed tegevuslubade ja sõidukikaartide andmise kohta poolaasta seisuga.

  (2) Käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud ametiisikud on kohustatud esitama Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile poolaasta seisuga andmed käesoleva seaduse nõuete rikkumise kohta Eestis ja teistes riikides registreeritud vedajate poolt.

  (3) Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on kohustatud teise riigi asjaomasele asutusele tegema teatavaks rahvusvaheliste autoveokokkulepete nõuete rikkumise, mille on Eestis toime pannud selle riigi vedaja.
[RT I 2002, 102, 601 - jõust. 01.01.2003]

9. peatükk LÕPPSÄTTED 

§-d 33--34. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 35.  Üleminekusätted

  (1) Kuni 2001.aasta 1. oktoobrini antavad rahvusvahelise autoveo tegevusload ja sõidukikaardid kehtivad neil märgitud kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 2002. aasta 1. oktoobrini.

  (2) Kuni 2002. aasta 1. oktoobrini on rahvusvahelisel autoveol omavahendite nõutav suurus 48 000 krooni iga kasutatava mootorsõiduki kohta.

  (3) Enne käesoleva seaduse jõustumist antud rahvusvahelise autoveo tegevusloa aluseks olev ametialast pädevust tõendav koolitustunnistus kehtib 2003. aasta 1. jaanuarini.

  (4) [Kehtetu - RT I 2004, 30, 205 - jõust. 07.05.2004]

§ 36.  Seaduse rakendamine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2000. aasta 1. oktoobril.

  (2) Käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud nõue korraldada tasulist riigisisest ja rahvusvahelist autovedu tegevusloa ja sõidukikaardi alusel ning § 9 lõikes 2 sätestatud nõue korraldada oma kulul rahvusvahelist autovedu tegevusloa ja sõidukikaardi alusel jõustuvad 2001. aasta 1. oktoobril.

  (3) Tasulisel riigisisesel autoveol kohaldatakse käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 sätestatud omavahendite suuruse nõuet alates:
  1) 2001. aasta 1. oktoobrist 30 protsendi ulatuses § 6 lõikes 4 ettenähtud suurusest;
  2) 2002. aasta 1. oktoobrist 100 protsendi ulatuses § 6 lõikes 4 ettenähtud suurusest.

  (4) Käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 sätestatud omavahendite suuruse nõuet kohaldatakse tasulisel rahvusvahelisel autoveol alates 2002. aasta 1. oktoobrist.

  (5) Käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 sätestatud ametialase pädevuse nõuet kohaldatakse tasulisel autoveol alates 2001. aasta 1. oktoobrist.

  (6) Käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud nõuet alarmsõidukijuhi tunnistuse ja bussijuhi ametikoolituse läbimist näitava dokumendi kontrollimiseks esitamise kohta kohaldatakse alates 2006. aasta 1. jaanuarist, veoautojuhi ja taksojuhi ametikoolituse läbimist näitava dokumendi kontrollimiseks esitamise kohta alates 2007. aasta 1. jaanuarist .

  (7) Käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuet autojuhi ametikoolituse ja alarmsõidukijuhi koolituse kohta kohaldatakse tööle võetavate autojuhtide ja alarmsõidukijuhtide suhtes alates 2003. aasta 1. jaanuarist.

  (8) Käesoleva seaduse § 7 lõikes 11 sätestatud nõuet, mille kohaselt vedude eest vastutav isik tohib töötada ainult ühe vedaja juures, rakendatakse alates 2005. aasta 1. jaanuarist.
[RT I 2004, 30, 205 - jõust. 07.05.2004]

  Õiend

  Parandatud trükiviga sõnades "Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi".

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json