Kemikaaliseadus
Vastu võetud 06.05.1998
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolev seadus annab õigusliku aluse kemikaali käitlemise korraldamiseks ja kemikaali käitlemisega seotud majandustegevuse piiramiseks ning sätestab käitlemise põhilised ohutusnõuded ja kemikaalist teavitamise korra.
(2) Käesoleva seaduse sätteid kohaldatakse ka muu seadusega reguleeritud kemikaali käitlemise valdkondades niivõrd, kuivõrd need ei ole reguleeritud muu seadusega.
§ 2. Kemikaali mõiste
(1) Käesolevas seaduses käsitatakse kemikaalina ainet või valmistist, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel.
(2) Aine koosneb ühest keemilisest elemendist või on keemiliste elementide ühend.
(3) Valmistis on vähemalt kahe aine segu.
§ 3. Kemikaali identifitseerimine
(1) Kemikaal identifitseeritakse aine või valmistise nimetuse ja rahvusvaheliselt tunnustatud koodide alusel.
(2) Aine nimetus peab iseloomustama selle koostist ja struktuuri.
(3) Valmistisele annab nimetuse selle valmistaja või importija.
(4) Eestis käideldava kemikaali nimetus peab olema ladinatähestikulises kirjapildis.
(5) Rahvusvaheliselt tunnustatud koodid võetakse kasutusele sotsiaalministri määrusega.
§ 4. Kemikaali käitlemine
Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, müümine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus.
§ 5. Ohtlik kemikaal
(1) Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara.
(2) Ohtlikud kemikaalid klassifitseeritakse vastavalt ohtlikkuse iseloomule ja käitlemisviisile.
(3) Ohtliku kemikaali künniskogus on kogus, millest alates see kemikaal ruumiliselt piiritletud alal võib käitlemisel põhjustada inimohvreid või massilise tervisekahjustusega suurõnnetuse.
(4) Ohtliku kemikaali käitlemise korraldamisel võetakse aluseks:
1) käideldavate kemikaalide summaarse ohtlikkuse alammäär;
2) käideldavate kemikaalide summaarse ohtlikkuse lubatav määr;
3) käitlemiseks lubatud kemikaali piirkogus.
§ 6. Ohtlik ettevõte ja suurõnnetuse ohuga ettevõte
(1) Ohtlik on ettevõte, kus kemikaale käideldakse summaarse ohtlikkuse alammäärast suuremas koguses.
(2) Ohtlike ettevõtete kategoriseerimisel kehtestatakse käideldavate kemikaalide summaarse ohtlikkuse suurim lubatav määr.
(3) Suurõnnetuse ohuga on ettevõte, kus ohtlikke kemikaale käideldakse künniskogusest suuremas koguses.
(4) Suurõnnetuse ohuga ettevõttele antakse käitlemiseks lubatud kemikaalide piirkogused, millest suuremat kogust kemikaale ei tohi käidelda.
§ 7. Pädev riigiasutus
(1) Vabariigi Valitsus asutab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Kemikaalide Teabekeskuse.
(2) Kemikaalide Teabekeskus on pädev riigiasutus, kelle ülesanded on:
1) koguda teavet Eestisse sissetoodud või Eestis toodetavate suure või keskmise tootmismahuga, ohtlike või uut ainet sisaldavate kemikaalide kohta;
2) hinnata teavitatavast kemikaalist johtuvat riski ning teabe vastavust rahvusvahelistele ja Eesti õigusaktidele, vajaduse korral nõuda täiendavat teavet, teha ettepanekuid riski vähendamiseks;
3) teavitada nõusolekust keelustatud ja rangelt piiratud käitlemisega kemikaali sisseveoks, kui see toimub vastavuses rahvusvaheliste ja Eesti õigusaktidega;
4) vahetada teavet teiste riikide pädevate riigiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
(3) Teabe kogumist suurõnnetuse ohuga ettevõtte tegevusele kehtestatud nõuete täitmise kohta ning teabe vahetamist teiste riikide pädevate riigiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega korraldab Päästeamet.
§ 8. Kemikaaliohutuse Komisjon
(1) Vabariigi Valitsus moodustab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas valitsusasutuste esindajatest ja teistest asjatundjatest Kemikaaliohutuse Komisjoni.
(2) Kemikaaliohutuse Komisjoni ülesanded on:
1) analüüsida kemikaaliohutuse aktuaalseid probleeme ja teha valitsusasutustele ettepanekuid kemikaalidest johtuva ohu vältimiseks või vähendamiseks;
2) teha Vabariigi Valitsusele ettepanekuid kemikaalikäitlust reguleerivate õigusaktide väljatöötamiseks, muutmiseks või täiendamiseks;
3) anda eksperdihinnang kemikaaliohutuse või sellega seotud õigusaktide eelnõudele;
4) anda valitsusasutustele eksperdiabi ja konsultatsioone kemikaaliohutuse alal;
5) teha ettepanekuid kemikaaliohutusalaste uuringute läbiviimiseks, trükiste väljaandmiseks, õppe ja täiendusõppe korraldamiseks ning terminoloogia ühtlustamiseks;
6) kavandada ja koordineerida kemikaaliohutuse nõupidamiste korraldamist;
7) töötada välja kemikaaliohutuse arengukava.
2. peatükk
KEMIKAALIKÄITLUSE KORRALDUS
§ 9. Keelustatud ja rangelt piiratud käitlemisega kemikaalide sisse- ja väljaveo ning käitlemise kord
(1) Keelustatud ja rangelt piiratud käitlemisega on kemikaalid, mille käitlemine on kas keelatud või on kindlaksmääratud otstarbel, tegevusalal või tähtaja jooksul lubatud.
(2) Keelustatud ja rangelt piiratud käitlemisega kemikaalide käitlemise lubatud otstarve, tähtajad ja tegevusalad, nende kemikaalide sisse- ja väljaveo ning käitlemise kord ja käitlemise keeld kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.
(3) Keelustatud ja rangelt piiratud käitlemisega kemikaalide nimekirjad kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.
§ 10. Ohtlike kemikaalide identifitseerimine, klassifitseerimine, pakendamine, märgistamine ja arvestamine
Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise, märgistamise ja arvestamise kord ohtlikus ettevõttes kehtestatakse sotsiaalministri määrusega.
§ 11. Ohtlike kemikaalide käitlemise korraldus
(1) Sotsiaalministri määrusega kehtestatakse:
1) ohtlike ainete loetelu;
2) ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas;
3) elanikkonnale ja loodusele ohtlike kemikaalide käitlemise piirangud.
(2) Majandusministri määrusega kehtestatakse:
1) nõuded kemikaali käitlemise seadmele, lähtudes kemikaali ohtlikkusest ja käitlemisviisist;
2) ohtlike ettevõtete ohtlikkuse kategooriad ning kemikaalide summaarse ohtlikkuse määra ja alammäära arvutamise juhend;
3) ohtliku kemikaali künniskogus ja käitlemise piirkogus suurõnnetuse ohuga ettevõttele.
(3) Teede- ja sideministri määrusega kehtestatakse, lähtudes kemikaali ohtlikkusest:
1) nõuded kemikaali hoiukohale, peale-, maha- ja ümberlaadimiskohale ning teistele kemikaali käitlemiseks vajalikele ehitistele sadamas, autoterminalis, raudteejaamas, lennujaamas;
2) nõuded veovahendile;
3) tervisele, varale või keskkonnale kemikaalist johtuda võiva kahju vältimist või vähendamist võimaldavad nõuded veose jälgimisele ning veole teedel, veeteedel, õhu kaudu ja posti teel.
(4) Siseministri määrusega kehtestatakse:
1) ohtlikus ettevõttes riskianalüüsi tegemise kord ning õnnetuse ärahoidmise ja õnnetuse korral tegutsemise nõuded;
2) suurõnnetuse ohuga ettevõtte teabelehe, ohutusaruande ning hädaolukorra plaanide koostamise ja esitamise kord;
3) suurõnnetuse ohuga ettevõtete loetelu.
§ 12. Ohtlike ainete piirnormid looduses
Ohtlike ainete piirnormid looduses kehtestatakse keskkonnaministri määrusega.
§ 13. Ohtlike kemikaalide käitlemise kitsendused suurõnnetuse ohuga ettevõttes
(1) Suurõnnetuse ohuga ettevõttes käitlemiseks lubatud ohtlike kemikaalide piirkoguse määramisel võetakse aluseks:
1) teabeleht või ohutusaruanne;
2) ettevõtte varasem kogemus ohtlike kemikaalide käitlemisel;
3) käideldavate kemikaalide ohtlikkus ja ohtude koosmõju võimalus;
4) töötajate kvalifikatsiooni tase;
5) ettevõtte valmisolek tegutsemiseks suurõnnetuse korral;
6) riskianalüüs võimaliku raskeima tagajärjega suurõnnetuse kohta;
7) tagatise suurus võimaliku raskeima tagajärjega suurõnnetuse tekitatud kahju hüvitamiseks.
(2) Käitlemiseks lubatud ohtlike kemikaalide piirkogused suurõnnetuse ohuga ettevõttes kuuluvad uuesti läbivaatamisele järgmistel asjaoludel:
1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1, 4, 5 ja 7 osas on toimunud olulised muudatused;
2) ettevõttes hakatakse kasutama seni arvesse võtmata ohtlikku kemikaali või uut käitlemisviisi;
3) ettevõttes kavandatakse ohtliku kemikaali käitlemist üle määratud piirkoguse.
(3) Vabariigi Valitsus võib keelustada või piirata suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte tegevust järgmistel asjaoludel:
1) ettevõtte tegevus tekitab ettenähtava suurõnnetuse ohu;
2) järelevalvevolitusi omavad valitsusasutused on esitanud põhjendatud taotluse;
3) valla- või linnavolikogu, kelle haldusterritooriumil ohtlik ettevõte asub, on esitanud Siseministeeriumi kaudu põhjendatud taotluse;
4) ettevõttes on toimunud ohtliku kemikaaliga seotud suurõnnetus;
5) ettevõtja on käesoleva paragrahvi lõike 1 osas esitanud väärandmeid;
6) ettevõtja on esitanud Kemikaalide Teabekeskusele väärandmeid käideldavate kemikaalide omaduste ja hulga kohta;
7) ettevõtja ei ole esitanud siseministri kehtestatud korrale vastavat teabelehte või ohutusaruannet ja hädaolukorra plaani.
(4) Kui suurõnnetuse ärahoidmine nõuab kiiret tegutsemist, on järelevalveasutusel vastavalt oma pädevusele õigus ajutiselt peatada ettevõtte tegevus ning kehtestada keelde ja piiranguid, teavitades sellest viivitamatult Vabariigi Valitsust.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tegevuse peatamine, keelud ja piirangud kehtivad kuni vastavasisulise otsuse langetamiseni Vabariigi Valitsuses.
§ 14. Suurõnnetuse ohuga ettevõtte asukoht
Valla- või linnavolikogu otsustab suurõnnetuse ohuga uue ettevõtte asukoha oma haldusterritooriumil ettevõtja esitatud ohutusaruandest lähtudes.
§ 15. Tingimused kemikaali käitlemiseks
(1) Ettevõtja on kohustatud:
1) kemikaali käitlemisel rakendama vajalikke abinõusid kemikaalidest johtuda võiva kahju vältimiseks, arvestades kemikaali hulka ja ohtlikkust;
2) pidama käideldavate kemikaalide arvestust;
3) teavitama Kemikaalide Teabekeskust teavitamisele kuuluvast kemikaalist;
4) viivitamatult informeerima päästeasutust ja kohalikku omavalitsust reostusest ja õnnetusest;
5) tagama ohtlikule ettevõttele ja selle tegevusele kehtestatud nõuete ja piirangute täitmise.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud kemikaalide arvestus peab näitama iga kemikaali liikumist ettevõttes selle soetamisest kuni töötlemiseni, väljastamiseni või kahjutustamiseni. Arvestuse andmed ohtliku kemikaali kohta säilitatakse vähemalt kümme aastat.
(3) Teavitamisele kuuluva kemikaali sisseveo- või käitlemisõigus tekib, kui Kemikaalide Teabekeskus on:
1) andnud importijale üle teabe sisseveo lubatavuse kohta;
2) kinnitanud esitatud teabe nõuetekohasust.
(4) Ettevõtja teeb riskianalüüsi ja kavandab abinõud ohtlikest kemikaalidest johtuva õnnetuse vältimiseks ja õnnetuse korral tegutsemiseks, lähtudes käesoleva seaduse § 11 lõike 4 alusel kehtestatud õigusaktidest, ning teavitab sellest kohalikku omavalitsust ja päästeasutust.
(5) Õnnetuse korral hüvitab ettevõtja tema põhjustatud kahju.
(6) Võimaliku kahju hüvitamiseks peab ohtliku ettevõtte omanik kindlustama oma vastutuse kahju eest, mis võib johtuda suurõnnetusest.
(7) Tegevuse lõpetamise korral vastutab ettevõtja tema valduses oleva kemikaali ohutuse eest kuni selle üleandmiseni uuele valdajale, kellele laienevad käesoleva seaduse nõuded kemikaali vastuvõtmise hetkest.
§ 16. Kemikaali hoidmise ja omandamise piirang
(1) Kui füüsiline isik ei ole registreeritud äriregistrisse ettevõtjana, tohib ta omandada ja hoida vaid jaemüügis olevaid kemikaale.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kemikaalide hoidmine ja käitlemine ei tohi põhjustada ohtu hoidjale ja käitlejale, kaasinimestele, varale või keskkonnale.
(3) Ohtlike kemikaalide jaemüügi kord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.
3. peatükk
OHUTUSNÕUDED
§ 17. Põhilised ohutusnõuded
(1) Kemikaali käitlejal peab olema vajalik teave kemikaali füüsikaliste ja keemiliste omaduste, ohtlikkuse, ohutusnõuete ja kahjutustamise kohta.
(2) Kemikaali käitleja peab järgima kemikaali käitlemise kohta kehtestatud ohutusnõudeid. Ettevõtja on kohustatud looma ettevõttes tingimused ohutusnõuete järgimiseks.
(3) Ohtliku kemikaali käitlemisega tegelevate isikute kvalifikatsioon peab eeldama:
1) käideldava kemikaali omaduste tundmist vastavalt käitlemisviisile;
2) oskust identifitseerida kemikaali ohtlikkust selle ohutuskaardi, pakendil oleva märgistuse ja muu teabe alusel;
3) kemikaali käitlemisega seotud ohtude tundmist;
4) õnnetuse korral esmaste pääste- ja abivahendite praktilise kasutamise ja esmaabi andmise oskust;
5) ohutustehniliste, tervise- ja keskkonnakaitseliste võtete tundmist.
(4) Ettevõtja teenistuses olevate ohtliku kemikaali käitlemisega tegelevate isikute kvalifikatsiooni eest vastutab ettevõtja.
(5) Kemikaalist johtuva reostuse korral peab käitleja kõrvaldama reostuse, likvideerima reostuse põhjuse, teavitama keskkonnajärelevalve asutust ja hüvitama tekitatud kahju.
§ 18. Kemikaali pakendile ja märgistusele esitatavad nõuded
(1) Kemikaali pakend peab olema vastupidav ja kindlustama kemikaali ohutu käitlemise.
(2) Ohtliku kemikaali pakendi märgistusel peavad olema selgelt loetavad järgmised andmed:
1) kemikaali kaubanduslik nimetus, koostisosade nimetused;
2) valmistaja- või importijaettevõtte nimi, aadress;
3) ohutunnus;
4) riski kirjeldus;
5) ohutusnõuete kirjeldus;
6) kemikaali kogus.
(3) Kui kemikaali pakend või teave kemikaali kohta ei võimalda seda ohutult käidelda, kahjutustatakse kemikaal omaniku algatusel ja kulul.
(4) Kemikaali jaemüük võib toimuda ainult suletud ja nõuetekohaselt märgistatud originaalpakendis või selleks ettenähtud seadmetega.
§ 19. Kemikaali ohutuskaart
Ohtliku kemikaali valmistaja või importija peab koostama ning enne kemikaali üleandmist käitlejale üle andma ohutuskaardi, mis sisaldab kemikaali kohta järgmist teavet:
1) identifitseerimine;
2) koostis;
3) ohtlikkus;
4) esmaabi andmise viis;
5) tegutsemine tulekahju korral;
6) õnnetuse vältimise abinõud;
7) käitlemine ja hoiustamine;
8) mõju inimesele, isikukaitsevahendid;
9) füüsikalised ja keemilised omadused;
10) püsivus ja reaktsioonivõime;
11) terviserisk;
12) keskkonnarisk;
13) jäätmekäitluse viis;
14) veonõuded;
15) reguleerivad õigusaktid;
16) muu teave.
4. peatükk
KEMIKAALIST TEAVITAMINE
§ 20. Kemikaalist teavitamine
(1) Kemikaalist teavitamine on teabe esitamine Kemikaalide Teabekeskusele Eestisse sissetoodud või Eestis valmistatud suure või keskmise tootmismahuga, keelustatud või rangelt piiratud käitlemisega ning uut ainet sisaldavate kemikaalide nimetuse, omaduste, hulga ja käitlemisotstarbe kohta.
(2) Esitatav teave peab võimaldama hinnata kemikaalidega seonduvaid ohte ja rakendada abinõusid kemikaali ohutuks käitlemiseks.
(3) Kemikaalist teavitamise kord kehtestatakse sotsiaalministri määrusega, mis sätestab:
1) nõuded teavitajale ja esitatavale teabele sõltuvalt käitlemise mahust ja otstarbest;
2) teavitajale vastamise ja käitlemise alguse tähtajad;
3) rahvusvaheliste organisatsioonidega teabe vahetamise korra;
4) kemikaalist teavitamise erisused, kui kemikaali kasutatakse ainult teadus- või rakendusuuringus;
5) keskmise ja suure tootmismahu.
(4) Teavitamisele kuuluvat kemikaali tohib turustada ainult siis, kui on täidetud nõuetekohase teavitamise tingimused ja teavitamise registreerimisest on möödunud 60 päeva või käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 2 kohaselt sätestatud lühem tähtaeg.
(5) Kemikaali käitlemise otstarbe muutmisel või kemikaali ohtlikkuse kohta lisaandmete teatavakssaamisel peab kemikaali käitleja sellest viivitamata teavitama Kemikaalide Teabekeskust.
§ 21. Uuest ainest teavitamine
(1) Uus on aine, mis ei ole registreeritud Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelus (European Inventory of Existing Commercial Chemical Substances, EINECS).
(2) Importija või valmistaja peab esitama nõuetekohase teabe uue aine kohta Kemikaalide Teabekeskusele.
(3) Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelu jõustatakse Eestis sotsiaalministri määrusega.
§ 22. Teabe kättesaadavus ja ärisaladuse kaitse
(1) Teave Kemikaalide Teabekeskuses registreeritud kemikaali ohtlikkuse ja selle ohutu käitlemise kohta on avalik.
(2) Kemikaalide Teabekeskus on kohustatud hoidma ja kaitsma ärisaladust seadusega sätestatud korras.
(3) Ärisaladuse hulka ei kuulu:
1) aine või valmistise kaubanduslik nimetus;
2) teavitaja, valmistaja ja importija nimi;
3) füüsikalised ja keemilised omadused;
4) andmed ohutuskaardil ja lisateave kemikaali ohtlikkuse kohta;
5) toksikoloogiliste ja ökotoksikoloogiliste testide koondtulemused;
6) ohtliku aine kindlakstegemise analüütilised meetodid;
7) ohtlikud lisandid;
8) ohutusabinõud;
9) kahjutustamise viisid.
5. peatükk
JÄRELEVALVE JA VASTUTUS SEADUSE RIKKUMISE EEST
§ 23. Füüsilise ja juriidilise isiku vastutus
Füüsiline isik kannab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide rikkumise eest tsiviil- ja haldusvastutust või kriminaalvastutust ning juriidiline isik tsiviil- ja haldusvastutust seaduses ettenähtud korras.
§ 24. Järelevalve
Järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostavad vastavalt oma pädevusele keskkonnajärelevalve asutused ja päästeasutused ning Majandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Teede- ja Sideministeeriumi valitsemisala ametid ja inspektsioonid.
6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 25. Seaduse jõustumine
Käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punkt 3, §-d 18, 20 ja 21 rakenduvad kahe aasta möödudes käesoleva seaduse jõustumisest.
| Riigikogu esimees Toomas SAVI |
Facebook
Twitter