Teksti suurus:

Silma looduskaitseala ning Lihula ja Tilga maastikukaitsealade kaitse alla võtmine, kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1998, 86, 1413

Silma looduskaitseala ning Lihula ja Tilga maastikukaitsealade kaitse alla võtmine, kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine

Vastu võetud 25.09.1998 nr 215

Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555) paragrahvi 5 lõigete 2 ja 4 ning paragrahvi 6 lõike 3 alusel ja arvestades Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning fauna ja floora kaitse kohta (EÜT L 206, 21.05.1992) ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 2.04.1979) sätteid, Vabariigi Valitsus määrab:

1. Võtta kaitse alla:

1) Silma looduskaitseala;

2) Lihula maastikukaitseala;

3) Tilga maastikukaitseala.

2. Kinnitada:

1) Silma looduskaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);

2) Silma looduskaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud);

3) Lihula maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);

4) Lihula maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud);

5) Tilga maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);

6) Tilga maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud).

3. Määrata Silma looduskaitseala valitsejaks Lääne-Eesti Saarestiku Biosfääri Kaitseala Läänemaa Keskus, Lihula maastikukaitseala valitsejaks Matsalu Looduskaitseala ja Tilga maastikukaitseala valitsejaks Hiiu Maavalitsus.

Peaminister Mart SIIMANN

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Riigisekretär Uno VEERING

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 25. septembri 1998. a määrusega nr 215

Silma looduskaitseala kaitse-eeskiri

I. ÜLDSÄTTED

1. Silma looduskaitseala (edaspidi kaitseala) on võetud kaitse alla Haapsalu lahe ja Noarootsi poolsaare jäänukjärvede ja roostike -- rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatus-, pesitsus- ja sulgimispaikade kaitseks ning ohustatud poollooduslike koosluste, rannaniitude säilitamiseks ja taastamiseks.

2. Kaitseala on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Silma looduskaitseala välispiiri kirjeldusega.

3. Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kahte tüüpi vöönditeks: sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

4. Kaitseala ja selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

5. Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:20 000), NSVL Geodeesia ja Kartograafia Peavalitsuse 1985. aasta topograafilise kaardi (mõõtkava 1:25 000) ning talumaade osas Katastri Ameti 1935.--1938. aastal väljaantud skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel.

II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

6. Inimestel on lubatud viibida ning marju ja seeni korjata kogu kaitsealal, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktis 20 sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30, 409; 59, 941) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555), kusjuures erateed ja -rajad on päikesetõusust kuni päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks.

7. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades ning eramaal omaniku loal. Kaitsealal paiknevad linnuvaatlustornid on aastaringselt avalikuks kasutamiseks.

8. Kaitsealal on keelatud liiklemine vee-mootorsõidukitega, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel. Jalgratastega liiklemine väljaspool selleks ettenähtud teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine selleks mitte ettenähtud liiklusteedel ja parklates on kaitsealal keelatud, välja arvatud:

1) eramaa omanikul oma kinnisasja piires;

2) teaduslikel välitöödel kaitseala valitseja nõusolekul ning järelevalve- ja päästetöödel;

3) käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud ning looduskaitsenõuetele vastavatel põllumajandus-, roovarumis- ja metsatöödel.

9. Lennud madalamal kui üks kilomeeter on kaitsealal keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel kaitseala valitseja nõusolekul ning järelevalve- ja päästetöödel.

10. Metsa kasutamise kord kaitsealal sätestatakse vöönditi käesoleva kaitse-eeskirjaga. Keelatud on energiapuistute rajamine ning puhtpuistute kujundamine.

11. Jahipidamine kaitsealal sätestatakse vöönditi käesoleva kaitse-eeskirjaga vastavalt kaitstavate loodusobjektide seadusele ja jahikorralduse seadusele (RT I 1994, 30, 465; 83, 1449; 1996, 49, 953; 1997, 86, 1460). Kaitsealal on keelatud ajujaht ning püüniste (välja arvatud eluspüügipüünised mingi püüdmiseks) kasutamine.

12. Kalapüük kaitsealal toimub vastavalt õigusaktidele ning käesolevale kaitse-eeskirjale. Kalapüük Haapsalu Tagalahes ja Sutlepa meres on keelatud jäälagunemisest kuni 15. maini, jäävabal talvel 1. märtsist kuni 15. maini. Kalapüük kaitsealal on lubatud üksnes kalapüügiloa või lisalehega kalastuskaardi alusel ning käsiõngega. Nimetatud dokumendid kehtivad kaitsealal ainult siis, kui nendel on kaitseala valitseja allkiri ja pitsati jäljend.

13. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) maakorralduskava kinnitamine;

2) metsaomanikule metsamajandamiskava väljastamine;

3) üld- ja detailplaneeringu kinnitamine;

4) projekteerimistingimuste andmine;

5) kulu põletamine keltsalt;

6) aerotööd.

14. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõjude hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.

Kaitseala valitseja vaatab metsateatise läbi ning annab oma nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast teatise saamist.

15. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnistu võõrandamisel volitatud riiki ostueesõiguse teostamisel esindama keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnistu võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras.

16. Kaitseala valitseja on kohustatud teavitama eramaa omanikku teaduslike uurimistööde läbiviimisest tema kinnisasja piires.

17. Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti.

III. SIHTKAITSEVÖÖND

18. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

19. Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit:

1) Tagalahe­Sutlepa sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Oru vallas Jaagu (12) talu kaitsealale jääv osa, kinnistu Uuemõisa (XVIII) maa, talude 19 ja 18a lahusmaatükkide ja talude Rannakopli (37) ja Rannapõlde (A38) kaitsealale jääv osa, talude A39, A73, A40 ja A41 lahusmaatükid, talu A42 lahusmaatüki ja talude Jätma (5), Koka (6), Lõksu, Vanaaseme (7), Liivaku (2a), Paali­Uuetoa (2), Allika (5) ja Tiigi (6) kaitsealale jääv osa, talude 3 (2 osas), 6 ja 4 lahusmaatükid, talu Kõrtsu (7) kaitsealale jääv osa, talu Vanapere (8) kirde-edelasuunalisest pinnasteest lääne poole jääv osa, talude 3, 2 (3 osas), 2a (3 osas), 8, 1 ja 5 kinnistu Saunja Maakoht edelapiiril asuvad läänepoolseimad lahusmaatükid, kinnistu Saunja Maakoht (ainult kinnistut läbivast läänepoolseimast põhja-lõunasuunalisest, kagusse pöörduvast kiviaiast lääne ja põhja poole jääv osa ning Saunja mõisast Salajõeni kulgevast pinnasteest lääne poole jääv osa), talu 6 lahusmaatüki ning talude Vanatõnu (4), Vivikusaun (3) ja Tõngesma (1) osad, mis jäävad edela poole mõttelisest sirgest, mis ühendab talu (1) lahusmaatüki läänepiiril kulgeva põhja-lõunasuunalise pinnastee ja Salajõe paremharu ristumiskohta talu Rannaküla kõrts kagupiiril kulgeva kiviaia lõunatipuga, talude Mäe (5), Tooma (6) ja Tõnise (7) kaitsealale jääv osa, talu Peetri (8) Saunja mõisast Salajõeni kulgevast pinnasteest lääne poole kaitsealale jääv osa, talude 2, 13, 12, 11, 10, 9, 8, 7, 5, 4, 21, 22, 23, 14 ja lit. A lahusmaatükid, talu (A1) lahusmaatüki ja talu Jõeääre (A14) maa loode-kagusuunalisest kiviaiast edela poole jääv osa, talude A18 ja A2 lahusmaatükid, talu Salajõe (A3) loode-kagusuunalisest kraavist ja talu Oja (A5) ida-läänesuunalisest kraavist edela poole jäävad osad, talude A4 ja A7 lahusmaatükkide ning talude Allika (A6), Kasemetsa (A17) ja Kaldamäe (A9) loode-kagusuunalisest pinnasteest edela poole jäävad osad, talude 14, 31, 15, 26, 23, 32, A17, A47 (3 osas), A11 (2 osas), 25, 21, 17, 37, 38, 29, 30, 27, 35, 16, A64, 8, 3 (2 osas), 4, 20, 34, A10 (2 osas), A15 (2 osas), 24, 28 ja A19 (2 osas) lahusmaatükid, talude A6 ja A17 lahusmaatükkide ning Liiva (A12) talu maa kaitsealale jääv osa ning Ertsama (A20) talu maa ja Noarootsi vallas Rävakülani (15) talu maa kaitsealale jääv osa, talu A29 lahusmaatükk, talude 19 ja 20 lahusmaatükkide kaitsealale jääv osa, talude 30, 28, A11, A34, 33, 32, A10, 17, A31, 27, 23a, 23 ja 18 (2 osas) lahusmaatükid, talude Bakase (16), Enbak (17), Pehrs (18), Vahtra (23a) ja Pouls (23) maa kaitsealale jääv osa, talu Markas (25) kaitsealale jääv osa, talude 22, 8, 7, 7a, 24a, 1, 2, 3, 26, 18, 25 ja 22 lahusmaatükid, talude 9, 9a, A6, A48, A4, 5 ja 24 lahusmaatükkide ida-läänesuunalisest elektriliinist lõuna poole jäävad osad, talude 17, 23 (2 osas), 23a, 19, 18, 5a, 1a, 8, 27 ja A16 lahusmaatükkide kaitsealale jäävad osad, talude A15, A3 ja A18 lahusmaatükkide Pürksi maanteest ida poole jäävad osad, talude 14, 39 ja A2 lahusmaatükid, talude A8 ja A4 lahusmaatükkide Pürksi maanteest kagu poole jääv osa, talude A10, A17, A11, A1, A22, A19, A4, A23, A21 ja A24 lahusmaatükid, talude 36, A26 ja A151 lahusmaatükkide kaitsealale jäävad osad ja talu A150 lahusmaatüki Hosby kanalist põhja poole jääv osa, talude 41, 11, 31, A145, A144, A143, A39, A40, A37, A53, 6 ja A52 Sutlepa mere äärsed lahusmaatükid ja talude A51, A104 ja A44 Sutlepa mere äärsete lahusmaatükkide kaitsealale jääv osa, talude Allika (A45), Kuusiku (A46), Ambrosi (A44), Rehe (A50) ja A52 kaitsealale jääv osa ning talude Pärna (A51), Tamme (A104), A47 ja A48 lahusmaatükkide kaitsealale jäävad osad, talude A53 ja A55 lahusmaatükkide veealad, talude 6, 7, 10, A32, A56, A31, A62 (kahes osas), A22, A47, A36, A21, A45, Tagavaramaa (A63), 55, A89, A90 ja 21 lahusmaatükid, talude Saare I (A60) ja Saare II (A61) veeala, talude A61, A13, A52, A7, A33, A34, A32, A29 (2 osas), 24, A51, A28, A50, A45 (2 osa), A14, A44, A3, III, A35, A39, A37, A41, A49, A53, A25 (2 osas), A50, A13, A31, A30, A65, A26 (2 osas), A22, A21, A27, A23, A24 ja Kapra (54) lahusmaatükid, kinnistu Võnnusaare maa, talude A129 (7 osas), 5a, A86, A84, A42, A96 (3 osas) ja A29 lahusmaatükid, kinnistu XVI maa, kinnistute A22, 17, 12, 33, 31 ja 10 lahusmaatükid, kinnistute Tagavaramaad (A117) ja (A118) ning Tagavaramaa (A122) maa, talude 64, 63, 60, 12, A1, A8, A3, A4, A9, A56, A23, A26, A28, A51 ja A104 lahusmaatükid ja kinnistute L.Vidgreni v. k. ja G. Kursoo v. k. maa, talude A7, A8, A6 ja A5 lahusmaatükkide kaitsealale jääv osa, Tahula (A1) talu lahusmaatükk, talude 11, 1, 6, 2, 3, 4 ja 5 lahusmaatükkide kaitsealale jäävad osad, talu 8 lahusmaatükk, kinnistu Lasketiir maa, talu Niggas (7) kaitsealale jääv osa, talude Söödi (A4) ja Aasa (A3) kaitsealale jääv osa, Tahula (II) (A2) talu maa kaitsealale jääv osa ning Tahula (A1) talu maa ida-läänesuunalisest kiviaiast põhja poole kaitsealale jääv osa.

Tagalahe­Sutlepa sihtkaitsevööndisse kuuluvad Tahu, Saunja ja Saaremõisa lahe ning Sutlepa mere veeala koos sealsete laidude ja rahudega ning kaitsealale jääv veeala Uuemõisa lahes koos sealsete Noarootsi ja Oru valda kuuluvate laidude ja rahudega;

2) Võõla­Kudani sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Noarootsi vallas talude A8 ja A4 lahusmaatükkide Pürksi maanteest loode poole jäävad osad, talu A18 lahusmaatüki Pürksi maanteest lääne poole jääv osa, talu A3 lahusmaatüki Pürksi maanteest ja Hara küla teest lääne poole jääv osa, talu A15 lahusmaatüki Hara küla teest lääne poole jääv osa, kinnistu Ühiskarjamaa kaitsealale jääv osa, talude Ranna (15), Holmi (14) ja Matsumäe (13) kaitsealale jääv osa, talude 3, 1, 1a, 4a, 4 (2 osas), 5a, 5 ja 6 lahusmaatükkide ja talude Sõeru (12), Kõrgemaa (4a) ja Nina (39) kaitsealale jääv osa, talude A7 ja A9 lahusmaatükid, talu Knuutras (A5) Kudani­Hara küla teest ida poole jääv osa ja kinnistu A20 lahusmaatükk, kogu Võõla mere rannajoonega piiritletud veeala ja Kudani järve veeala (talude A5, A2, A10, A11, A8 (2 osas), A14, A15, A18, A9, A45, A29, A7, A23, A20 ja A21 lahusmaatükkide ja talude Kristjans (A7), Theves (A4) ja Mikas (A6) osas).

20. Sihtkaitsevööndi laidudel on keelatud inimeste viibimine 1. aprillist kuni 15. juulini ning sihtkaitsevööndi veealal 1. aprillist kuni 15. maini, välja arvatud teaduslikel välitöödel ning järelevalve- ja päästetöödel. Sihtkaitsevööndi veealal on keelatud purjelaudade, vesijalgrataste ja ujuvparvede kasutamine.

21. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktidega 6--14 lubatud ning järgmised koosluste ja liikide säilitamiseks vajalikud või neid mittekahjustavad tegevused kaitseala valitseja nõusolekul:

1) kraavide hooldustööd;

2) teaduslikult põhjendatud tööd veereþiimi looduslikkuse tagamiseks;

3) sildade ja kiviaedade rajamine ja taastamine;

4) sadamakohtade, lautrite, teede, jalgradade ja õhuliinide hooldustööd;

5) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks;

6) mittetootmisliku iseloomuga ehitiste rajamine kaitseala tarbeks;

7) metsa majandamine vastavalt kaitse eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;

8) roovarumine jäält 15. novembrist kuni 1. märtsini või püsiva jääkatte olemasolul kuni rändlindude saabumiseni ning käsitsi roovarumine veest või maismaalt oma tarbeks 1. septembrist kuni 15. novembrini;

9) mingi-, kähriku-, rebase-, hundi- ja metsseajaht 1. novembrist kuni 28. veebruarini;

10) rahvaürituste (osalejate arvuga üle kümne inimese) korraldamine;

11) poollooduslike koosluste, rannaniitude esinemisaladel nende ilme ja liigilise mitmekesisuse tagamiseks karjatamine ja/või niitmine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.

22. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon -- looduskaitse; bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine).

IV. PIIRANGUVÖÖND

23. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega.

24. Kaitsealal on seitse piiranguvööndit:

1) Saunja piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Oru vallas kinnistu Saunja Maakoht maa (ainult kinnistut läbivast läänepoolseimast põhja-lõunasuunalisest, kagusse pöörduvast kiviaiast ida ja lõuna poole jääv osa ning Saunja mõisast Salajõeni kulgevast pinnasteest ida poole kaitsealale jääv osa), Vanapere (8) talu Saunja puhkebaaside juurde kulgevast loode-kagusuunalisest teest põhja poole kaitsealale jääv osa, Peetri (8) talu Saunja mõisast Salajõeni kulgevast pinnasteest ida poole kaitsealale jääv osa, talude 14, 16 ja 15 lahusmaatükkide ning talude Paju (25), Juhani (9), Parumaa (10), Oti (11), Saue (13), Oti (2) ja Kopli (18), Lepiku (19), Loigu (21), Vedro kõrts ning Ahinge ja Suurevälja (20) kaitsealale jäävad osad, talude Lõksu, Niidi (30) ja Oti (2) maa, talude 16, 17, 18, 3a, 3b, 8a, 8b, Põllusmaa (9), 10b, 10a ja Kasemetsa (7) lahusmaatükid ning talude Hindreku (6), Tänava (5), 4, 1, 2a, A49, A43, A59, A77, A60, A71, A42, A41, A53, A75, A55, A40, 19 ja 18a lahusmaatükkide kaitsealale jäävad osad ning talude 1 (2 osas), 7 (2 osas), 6 (2 osas), 5, 4 (2 osas), 3, 2, 2a ja 8 kinnistu Saunja Maakoht edelapiiril asuvad idapoolseimad lahusmaatükid;

2) Salajõe piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Oru vallas talu 6 lahusmaatüki ning talude Vanatõnu (4), Vivikusaun (3) ja Tõngesma (1) kaitsealale jäävad osad, mis jäävad kirde poole mõttelisest sirgest, mis ühendab talu (1) lahusmaatüki läänepiiril kulgeva põhja-lõunasuunalise pinnastee ja Salajõe paremharu ristumiskohta talu Rannaküla kõrts kagupiiril kulgeva kiviaia lõunatipuga, talu Rannaküla kõrts kaitsealale jääv osa, talu A4 talu Rannaküla kõrts läänepiiril asuv lahusmaatükk, talu Talli (A1) lahusmaatüki loode-kagusuunalisest kiviaiast kirde poole jääv osa, talu Jõeääre (A14) maa loode-kagusuunalisest kiviaiast kirde poole kaitsealale jääv osa, talu Oja (A5) ida-läänesuunalisest kraavist põhja poole kaitsealale jääv osa, talu Salajõe (A3) loode-kagusuunalisest kraavist põhja poole kaitsealale jääv osa, talu A4 talu Oja (A5) maa loodepiiril asuva lahusmaatüki loode-kagusuunalisest pinnasteest kirde poole jääv osa ja talude Allika (A6), Kasemetsa (A17), Kaldamäe (A9) ja A7 maa loode-kagusuunalisest pinnasteest kirde poole kaitsealale jääv osa;

3) Sutlepa piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Noarootsi vallas talude 9, 9a, A6, A48, A4 ja 24 lahusmaatükkide ning talu 5 maa elektriliinist põhja poole jäävad osad ja talude Martens (27), Seffers (28), Suure­Kangru (A29) ja Lill­Väver (30) kaitsealale jäävad osad;

4) Kudani piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Noarootsi vallas talude Theves (A4) ja Mikas (A6) maismaa osa, talude A21 ja A22 Kudani järve äärsed lahusmaatükid ning talu Knuutras (A5) maa Kudani­Hara küla teest lääne poole jääv osa;

5) Kulani piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Noarootsi vallas talu A150 lahusmaatüki Hosby kanalist lõuna poole jääv osa, talude Maasikamäe (A32), Põllu (A33), Söödi (A34), Kraavi (A35), Vilika (A36), Simas (A37) ja Karjatse (A41) kaitsealale jäävad osad ning talu Ness (A31) maa. Lahustükina kuuluvad piiranguvööndisse talude A28, A20 ja A38 läänepoolseimate kaitsealale jäävate lahusmaatükkide kaitsealale jääv osa ja talu A27 maa kaitsealale jääv osa;

6) Saare piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Noarootsi vallas talude A53 ja A55 lahusmaatükkide kaitsealale jäävad maismaa-osad, talude A42 ja Nurme (62) maa, talude A48, A46, A44, A53 ja A50 lahusmaatükid, talude A52, A54, A104 ja A51 lahusmaatükkide kaitsealale jäävad osad ning talude Saare (I) (A60) ja Saare (II) (A61) kaitsealale jääv maismaa-osa;

7) Tahu piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Noarootsi vallas Tahula (A1) talu ida-läänesuunalisest kiviaiast lõuna poole jääv osa, talude Pihelga (A8), Viiandi (A34) (A7) ja Nina Villemi (15) kaitsealale jäävad osad, talu A4 lahusmaatüki kaitsealale jääv osa, talude A6, A5 ja A3 lahusmaatükid ning talu 16 talu A3 lahusmaatüki edelapiiril asuv lahusmaatükk.

25. Piiranguvööndis on keelatud:

1) uute maaparandussüsteemide rajamine;

2) maavarade ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud eramaa omanikul oma kinnisasja piires maapõueseaduse (RT I 1994, 86/87, 1488; 1995, 75, 1321; 1996, 49, 953; 1997, 52, 833; 93, 1562) paragrahvide 26 ja 62 alusel kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul;

3) jäätmete ladustamine, välja arvatud kohaliku olmeprügi ladustamine oma kinnisasja piires kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades.

26. Kaitseala valitseja nõusolekuta on piiranguvööndis keelatud:

1) uute ehitiste püstitamine ning teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine, kui nimetatud objektid pole planeeritud kaitseala valitseja nõusolekul kehtestatud planeeringuga;

2) lõppraie (uuendusraie), välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;

3) mingi-, kähriku-, rebase-, hundi- ja metsseajaht 1. juulist kuni 28. veebruarini;

4) rahvaürituste (osalejate arvuga üle 30 inimese) korraldamine. Rahvaürituste korraldamiseks õuemaal ei ole vaja kaitseala valitseja nõusolekut.

27. Piiranguvööndis on lubatud kasutada aastas külvikordade keskmisena mineraalset lämmastikku kuni 60 kg/ha ja fosforit kuni 20 kg/ha. Keelatud on väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal ning väetiste külvamine:

1) lennukitelt;

2) 1. novembrist 31. märtsini;

3) lumele või keltsale.

28. Piiranguvööndi metsad kuuluvad kaitsemetsa kategooriasse (juhtfunktsioon -- looduskaitse; maastikuilme säilitamine).

V. LÕPPSÄTTED

29. Järelevalvet kaitsealal teostab kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt.

30. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

31. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 25. septembri 1998. a määrusega nr 215

Silma looduskaitseala välispiiri kirjeldus

Silma looduskaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Oru vallas Taebla jõe suudmest mööda Taebla jõe põhjakallast Haapsalu­Keila maanteeni ning edasi mööda selle teemaa läänepiiri põhja suunas kuni Rannapõlde (A38) talu juurest põhja suunas kulgeva pinnasteeni ning edasi mööda seda põhja suunas kuni Saunja küla teeni, edasi mööda Saunja küla tee teemaa läänepiiri põhja suunas kuni Saunja küla teelt Jätma (5) talu juurde kulgeva ida-läänesuunalise pinnasteeni ning edasi mööda selle teemaa lõunapiiri lääne suunas kuni Koka (6) ja Lõksu talude maad läbiva loode-kagusuunalise kiviaiani. Piir jätkub mööda nimetatud kiviaeda läbi Jätma (5), Koka (6) ja Lõksu talude maa loode suunas ja läbi Vanaaseme (7) talu maa loode, kirde ja ida suunas kuni Saunja küla teeni, edasi mööda selle teemaa läänepiiri kuni Siimu (4) talu maa kagunurgani ning edasi mööda Paali­Uuetoa (2) talu loodepiiri edela suunas kuni nimetatud kinnistu õuemaa piirini ning edasi mööda seda kagu, edela ja loode suunas (nimetatud õuemaad kaitsealalt välja jättes) kuni Paali­Uuetoa (2) talu maa loodepiirini. Piir jätkub mööda Paali­Uuetoa (2) talu loodepiiri edela suunas kuni loode-edelasuunalise kiviaiani ning edasi mööda seda loode suunas läbi Allika (5) talu maa Tiigi (6) talu kagupiirini ning edasi mööda nimetatud kiviaia mõttelist sirgjoonelist loodesuunalist pikendust loode suunas Tiigi (6) talu loodepiirini ning edasi mööda Kõrtsu (7) talu lõunapiiri lääne suunas kuni Kõrtsu (7) talu maad läbiva kirde-edelasuunalise kiviaiani ning edasi mööda seda kirde suunas kuni kirde-edelasuunalise pinnasteeni Vanapere (8) talu maal. Piir jätkub mööda nimetatud teed kirde suunas kuni Saunja puhkebaaside juurde kulgeva loode-kagusuunalise teeni ning edasi mööda nimetatud tee teemaa põhjaserva kagu suunas kuni Saunja mõisa juurde kulgeva põhja-lõunasuunalise pinnasteeni ning edasi mööda nimetatud tee teemaa lääneserva põhja suunas kuni Kärbla peakraavi suubuva kraavini. Edasi kulgeb piir mööda nimetatud kraavi ida ja kirde suunas kuni Kärbla peakraavini ning edasi mööda selle lõunakallast loode suunas kuni Salajõeni ning edasi mööda Salajõe põhjakallast ja Salajõe paremharu põhjakallast põhja-lõunasuunalise pinnasteeni Mäe (5) talu maal ning edasi mööda seda kuni Salajõe­Sutlepa küla teeni. Piir jätkub mööda Salajõe­Sutlepa küla tee teemaa lõunaserva loode suunas kuni Kaldamäe (A9) talu kagupiirini ning edasi mööda Kaldamäe (A9) talu maad läbivat loode-kagusuunalist kiviaeda loode suunas kuni Kaldamäe (A9) talu loodepiirini ning edasi mööda seda edela suunas kuni talu A3 lõunanurgani ja edasi mööda talude A3, Saare (A18), A2 ja A5 edelapiiri loode suunas kuni talu A5 läänenurgani ning edasi mööda talu A5 loodepiiri kirde suunas kuni talu A5 maad läbiva loode-kagusuunalise kiviaiani. Edasi kulgeb piir mööda nimetatud kiviaeda ja selle mõttelist sirgjoonelist loodesuunalist pikendust loode suunas kuni Noarootsi ja Oru valla vahelisel piiril kulgeva kiviaiani, edasi mööda seda kirde suunas kuni mõttelise sirgjooneni, mis kulgeb Bakase (16) talu juurde viiva põhja-lõunasuunalise pinnastee ja Rävakülani (15) talu maad läbiva kirde-edelasuunalise pinnastee ristumiskohast asimuudil 339o Oru valla piirini ning edasi mööda nimetatatud mõttelist sirgjoont Noarootsi vallas loode suunas kuni nimetatud pinnasteede ristumiskohani ning edasi mööda Bakase (16) talu juurde kulgevat põhja-lõunasuunalist pinnasteed nimetatud talu õuemaani ning edasi mööda selle edela- ja loodepiiri nimetatud õuemaa põhjanurgani ning edasi mööda kiviaeda lääne ja loode suunas kuni Vahtra (23a) talu maad läbiva loode-kagusuunalise pinnasteeni. Edasi kulgeb piir mööda nimetatud teed loode suunas kuni talu Pouls (23) läänepiirini ning edasi mööda seda ja nimetatud piiri mõttelist sirgjoonelist põhjasuunalist pikendust põhja suunas ning kinnistu Uustalu (A41) lahusmaatüki läänepiiri põhja suunas kuni talu Mangus (3) lõunapiirini. Piir jätkub mööda talu Mangus (3) lõunapiiri lääne suunas kuni kinnistu 9 lahusmaatüki idapiirini ja edasi mööda seda põhja suunas Martensi (27) talu lõunapiirini ning edasi mööda seda ida suunas kuni ristumiseni Sutlepa külast Pürksi maanteele kulgeva teega. Edasi kulgeb piir mööda nimetatud tee teemaa lõunapiiri Pürksi maanteeni ja edasi mööda nimetatud maantee teemaa lõunapiiri lääne suunas kuni Hara teeristini ning edasi mööda Hara küla tee teemaa läänepiiri kuni Hara küla teelt Matsumäe (13) talu juurde kulgeva loode-kagusuunalise pinnasteeni ning edasi mööda seda kuni Matsumäe (13) talu õuemaa kagu-, edela- ja loodepiiri (nimetatud õuemaad kaitsealalt välja jättes) kuni loode-kagusuunalise pinnasteeni ning edasi mööda seda loode suunas kuni kirde-edelasuunalise kiviaiani ning edasi mööda nimetatud kiviaeda ja selle mõttelist sirgjoonelist edelasuunalist pikendust edela suunas Võõla mere rannikuni. Piir jätkub mööda Võõla mere rannajoont põhja, kagu, põhja, kagu ja loode suunas kuni Võõla mere teetammini ja edasi mööda teetammi idaserva edela suunas kuni Võõla mere läänenurgani ning edasi mööda Võõla mere rannajoont lõuna suunas kuni Võõla merd Kudani järvega ühendava ida-läänesuunalise kraavini. Piir jätkub mööda nimetatud kraavi Kudani järveni ning edasi mööda Kudani järve rannajoont lääne ja kagu suunas kuni talu Theves (A4) edelapiirini ning edasi mööda nimetatud talu edela- ja lõunapiiri, talu Knuutras (A5) kagupiiri, kinnistu A20 lahusmaatüki kagupiiri ning uuesti talu Knuutras (A5) kagupiiri kuni talu A9 läänenurgani. Edasi kulgeb piir mööda talu A9 edelapiiri ning talude A7 ja A8 loodepiiri Pürksi maanteeni ning edasi mööda selle teemaa lõunapiiri kuni talu A27 maad läbiva idapoolseima loode-kagusuunalise kraavini ning edasi mööda seda kagu ja edela suunas kuni läänepoolseima loode-kagusuunalise kraavini talu A28 maal ning edasi mööda seda kagu suunas kuni ristumiseni ida-läänesuunalise kraaviga talu A28 maa idapiiril ning edasi mööda seda ida ja lõuna suunas kuni Hosby kanalini. Edasi kulgeb piir mööda Hosby kanali põhjakallast ida suunas kuni talu A19 läänepiirini ning edasi lõuna suunas mööda talude A19, A150, Ness (A31) ja Maasikamäe (A32) läänepiiri kuni ristumiseni loode-kagusuunalise kraaviga ning edasi mööda seda kuni Maasikamäe (A32) talu õuemaani, edasi mööda nimetatud talu õuemaa põhja-, ida- ja lõunapiiri kuni põhja-lõunasuunalise pinnasteeni ning edasi mööda selle idaserva lõuna suunas kuni nimetatud teega paralleelselt kulgeva kraavi pöördenurgani edela suunas ning edasi kagu suunas mööda mõttelist sirgjoont, mis ühendab nimetatud pöördenurka Karjatse (A31) talu maad läbiva kirde-edelasuunalise kraavi lõunapoolseima loodesse suunduva harukraavi põhjatipuga kuni nimetatud kraavi põhjatipuni ning edasi mööda nimetatud kraavi läbi talu Simas (A37) maa kagu suunas ja läbi Karjatse (A41) talu maa kagu, kirde ja uuesti kagu suunas kuni nimetatud kraavi idatipuni. Piir jätkub kagu suunas mööda mõttelist sirgjoont, mis ühendab nimetatud kraavi idatippu Sutlepa merre suubuva kirde-edelasuunalise kraavi pöördenurgaga kagu suunas nimetatud pöördenurgani ning edasi mööda nimetatud kraavi kirde suunas kuni Sutlepa mere rannajooneni ning edasi mööda Sutlepa mere rannajoont ning Sutlepa merd ja Lyckholmi lahte ühendava veesilma lõunakallast kuni talu A52 maa lõunapiirini ning edasi mööda seda edela suunas kuni läbi talu A53 maa kulgeva loode-edelasuunalise pinnasteeni ning edasi mööda seda kagu suunas kuni talu A42 edelapiiril kulgeva kraavini ning edasi mööda seda kagu suunas kuni talu A45 idanurgani ning edasi mööda kinnistu A45 kagupiiril kulgevat kraavi edela suunas kuni kinnistu A52 maad läbiva, Võnnu poolsaarele kulgeva pinnasteeni ning edasi mööda nimetatud pinnasteed kagu suunas kuni Saare II (A61) talu maal kulgeva loode-kagusuunalise pinnasteeni ning edasi mööda nimetatud pinnasteed loode suunas kuni Põlde (A59) talu maa idanurgani ning edasi mööda nimetatud talu kagupiiri ja mööda nimetatud talu edelapiiril kulgevat kraavi kuni talu A1 lahusmaatüki põhjanurgani. Piir jätkub edela suunas mööda talude A1, A8, A3, A4, A9, A56, A23, A26, A28, A51 ja A104 lahusmaatükkide loodepiiri ning kinnistu L. Vidgreni v. k. loodepiiri ja kinnistu G. Kursoo v. k. loode- ja edelapiiri kuni läbi talu A7 lahusmaatüki kulgeva põhja-lõunasuunalise kraavini. Piir jätkub mööda nimetatud kraavi lõuna suunas kuni talu 11 lõunapiirini ning edasi edela suunas mööda mõttelist sirgjoont, mis ühendab nimetatud punkti ja talu 2 lahusmaatükki läbiva idapoolseima põhja-lõunasuunalise kraavi kokkupuutepunkti talu 2 lahusmaatüki põhjapiiriga läbi talude 1 ja 6 maa kuni nimetatud kokkupuutepunktini ning edasi mööda nimetatud põhja-lõunasuunalist kraavi lõuna suunas kuni ristumiseni loode-kagusuunalise kraaviga talu Niggas (7) maal ning edasi mööda seda kagu suunas kuni põhja-lõunasuunalise kraavini ning edasi mööda seda ja nimetatud kraavi mõttelist sirgjoonelist lõunasuunalist pikendust lõuna suunas kuni Aasa (A3) talu juurde kulgeva ida-läänesuunalise kraavini ning edasi mööda nimetatud kraavi lääne suunas kuni põhja-lõunasuunalise kraavini. Edasi kulgeb piir mööda nimetatud kraavi läbi Tahula (II) (A2) talu maa lõuna suunas, läbi Tahula (A1) talu maa lõuna ja lääne suunas ja läbi Pihelga (A8) talu maa lääne ja loode suunas kirde-edelasuunalise kraavini Viiandi (A34) (A7) talu maal ning edasi mööda seda edela suunas kuni Haapsalu lahte suubuva loode-kagusuunalise kraavini ning edasi mööda nimetatud kraavi edela suunas Haapsalu lahe põhjarannikuni. Piir jätkub mööda Haapsalu lahe põhjarannikut lääne suunas kuni Österby peakraavi suudmeni ning edasi asimuudil 328o kuni Ridala valla kalapüügipiirkonna põhjapiirini ning edasi mööda seda ida suunas kuni rannajooneni ja edasi mööda rannajoont Taebla jõe suudmeni.

Silma looduskaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:20 000), NSVL Geodeesia ja Kartograafia Peavalitsuse 1985. aasta topograafilise kaardi (mõõtkava 1:25 000) ning talumaade osas Katastri Ameti 1935.--1938. aastal väljaantud skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel.

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 25. septembri 1998. a määrusega nr 215

Lihula maastikukaitseala kaitse-eeskiri

I. ÜLDSÄTTED

1. Lihula maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on võetud kaitse alla Lihula soostiku ja sealsete kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks.

2. Kaitseala on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Lihula maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.

3. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks vööndiks: sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

4. Kaitseala ning selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

5. Kaitseala ning selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Lihula metskonna 1987. aasta ja Halinga metskonna 1988. aasta puistuplaanide ja NSVL Geodeesia ja Kartograafia Peavalitsuse 1985. aasta topograafilise kaardi (mõõtkava 1:25 000) alusel, tagastatud talumaade osas maakatastri andmete alusel seisuga 1. november 1997. a ning ülejäänud talumaade osas Katastri Ameti 1934., 1935. ja 1938. aastal väljaantud skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel.

II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

6. Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni, pidada jahti ning püüda kala kogu kaitsealal, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktis 16 sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30, 409; 59, 941) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555), kusjuures erateed ja -rajad on päikesetõusust kuni päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks.

7. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud üksnes kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades ning eramaal omaniku loal.

8. Jalgratastega liiklemine väljaspool selleks ettenähtud teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine selleks mitte ettenähtud liiklusteedel ja parklates on kaitsealal keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud ja looduskaitsenõuetele vastavatel töödel.

9. Metsa kasutamise kord kaitsealal sätestatakse vöönditi käesoleva kaitse-eeskirjaga. Keelatud on puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine.

10. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindala muutmine;

2) maakorralduskava kinnitamine;

3) metsaomanikule metsamajandamiskava väljastamine;

4) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine;

5) rahvaürituste (osalejate arvuga üle 50 inimese) korraldamine.

11. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõjude hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.

Kaitseala valitseja vaatab metsateatise läbi ning annab oma nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast teatise saamist.

12. Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti.

13. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnistu võõrandamisel volitatud riiki ostueesõiguse teostamisel esindama keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnistu võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras.

III. SIHTKAITSEVÖÖND

14. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

15. Sihtkaitsevööndisse kuuluvad Lihula metskonna kvartalid 202 (nii riigimaa kui ka kinnistute Põlma (A20), A47, 2, 5, A43, A48 ja A42 lahusmaatükkide osas), 203 (nii riigimaa kui ka kinnistute Põlma (A20), A19, A13, 2 ja 4 lahusmaatükkide osas), 204 (kinnistute 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13 ja 14 lahusmaatükkide osas), 205 (kinnistute 2, 4, 5, A13, A48, A42 ja A44 lahusmaatükkide osas), 206 (kinnistute A3, A4 ja A7 lahusmaatükkide osas), 209 (nii riigimaa kui ka kinnistute 62, 61, 60, 59, 58, 57, 54, 55, 56, A44, A45 ja A42 lahusmaatükkide ja kinnistu Haha (A35) maa osas), 210 (kinnistute 5, A44, A45, A49, A13 ja A49 lahusmaatükkide ja kinnistu Haha (A35) maa osas), 211 (kinnistute A8, A18, A4, A3 ja A13 lahusmaatükkide osas), 200 (ainult osa, mille piir kulgeb kvartali 215 läänenurgast mööda nimetatud kvartali edelapiiri mõttelist sirgjoonelist pikendust 1600 meetrit loode suunas ning seejärel asimuudil 36o kuni kvartali 200 kirdepiirini ning edasi mööda nimetatud kvartali kirde-, ida- ja edelapiiri kvartali 215 läänenurgani; nii riigimaa kui ka kinnistute 46, 48, 49, 50, 51, 52, 53, 47, 64, 63, 62, 61 ja 60 lahusmaatükkide osas) ja 201 (ainult osa, mille piir kulgeb kvartali 204 kirdenurgast mööda kvartali 204 kirdepiiri mõttelist sirgjoonelist pikendust 600 meetrit loode suunas ning seejärel asimuudil 278o kuni ristumiseni kvartali 200 sihtkaitsevööndisse jääva osa loodepiiri mõttelise sirgjoonelise kirdesuunalise pikendusega läbi kvartali 201 ning edasi mööda nimetatud mõttelist sirgjoonelist pikendust edela suunas kuni kvartali 201 edelapiirini ning edasi mööda kvartali 201 edela- ja lõunapiiri kuni kvartali 204 kirdenurgani; nii riigimaa kui ka kinnistute A36, A46, 1, Põlma (A20), A19, 13, 12, 11 ja 10 lahusmaatükkide osas).

16. Sihtkaitsevööndis on keelatud inimeste viibimine 1. veebruarist kuni 15. juulini, välja arvatud teaduslikel välitöödel ning järelevalve- ja päästetöödel.

17. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktidega 6--10 lubatud tegevused ning kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks.

18. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon -- looduskaitse; metsaökosüsteemi areng üksnes loodusliku protsessina).

19. Sihtkaitsevööndi maa jäetakse kaitsealuse maana riigi omandisse maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; RT I 1996, 41, 796; 1997, 13, 210; 37/38, 570; 81, 1363; 93, 1556; 1998, 12, 153) paragrahvi 29 ja paragrahvi 31 lõike 1 punkti 2 alusel.

IV. PIIRANGUVÖÖND

20. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ja selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega.

21. Piiranguvöönd on kaitseala piires olev maa-ala, mis ei ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

22. Piiranguvööndis on lubatud looduskaitsenõuetega kooskõlas olev majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 6--10 keelatud ning järgmine tegevus:

1) uute maaparandussüsteemide rajamine;

2) veekogude veetaseme muutmine ja kallaste kahjustamine;

3) maavarade ja maa-ainese kaevandamine;

4) lõppraie (uuendusraie), välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;

5) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine;

6) jäätmete ladustamine;

7) teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine kaitseala valitseja nõusolekuta;

8) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul mittetootmisliku iseloomuga ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks.

23. Piiranguvööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon -- looduskaitse; bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine).

V. LÕPPSÄTTED

24. Järelevalvet kaitsealal teostab kaitseala valitseja ja teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt.

25. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

26. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 25. septembri 1998. a määrusega nr 215

Lihula maastikukaitseala välispiiri kirjeldus

Lihula maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Vanamõisa jõe ning Pärnu ja Lääne maakondade vahelise piiri ristumiskohast mööda Pärnu ja Lääne maakonna vahelist piiri lääne suunas kuni Rootsioja vasakkaldalt Lihula metskonna kvartali 170 eraldise 13 lõunanurgani kulgeva kraavini ning edasi mööda seda Lihula vallas loode suunas kuni nimetatud eraldise lõunanurgani. Piir jätkub mööda kvartali 170 eraldise 13 loodepiiril kulgevat kraavi kirde suunas läbi kvartali 170 kuni nimetatud kvartali idapiirini ning edasi mööda kvartali 170 ida- ja põhjapiiri kuni kinnistute 15 ja 12 lahusmaatükkide vahelisel piiril kulgeva kraavini. Piir jätkub mööda nimetatud kraavi põhja suunas kuni kinnistu A15 lahusmaatükki läbiva ida-läänesuunalise kraavini ning edasi mööda seda lääne ja edela suunas kuni kvartali 169 kirdepiiri mõttelise sirgjoonelise loodesuunalise pikendusega kattuva kraavini ning edasi mööda nimetatud kraavi kagu suunas kvartali 169 põhjanurgani. Edasi kulgeb piir mööda kvartali 169 loodepiiri, kvartali 167 kirde- ja põhjapiiri, kvartali 166 põhjapiiri, kvartali 165 põhja- ja läänepiiri, kvartali 168 põhja- ja loodepiiri ning kvartali 178 loodepiiri kuni Allikivi­Mihkli talu kagupiirini ning edasi mööda nimetatud talu kagu- ja edelapiiri kuni kinnistu 8 läänenurgani kulgeva kirde-edelasuunalise kraavini ning edasi mööda seda edela suunas kuni loode-kagusuunalise kraavini kinnistu 107 lahusmaatüki kirdepiiril ning edasi mööda nimetatud kraavi kagu suunas Riisa ojani. Piir jätkub mööda Riisa oja lõunakallast edela suunas kuni Riisa kraavini ning edasi mööda seda kagu suunas kuni kvartali 158 loodepiirini ning edasi mööda seda kirde suunas kuni kvartali 195 eraldist 5 läbiva loode-kagusuunalise kraavini ning edasi mööda seda kagu suunas läbi kvartali 158 kuni kvartali 158 idapiirini. Edasi kulgeb piir mööda kvartali 158 idapiiri, kvartali 159 kirde- ja kagupiiri, kvartalite 160 ja 161 edelapiiri, kvartali 162 loodepiiri ning kvartali 163 loode- ja edelapiiri Kiive talu piirini ning edasi mööda nimetatud talu loode- ja kirdepiiri kuni kvartali 226 põhjanurgani. Edasi kulgeb piir mööda kvartalite 214, 215, 216 ja 217 lõunapiiri, kvartali 218 lõuna- ja idapiiri, kvartalite 212 ja 213 lõunapiiri, kvartali 221 lääne- ja lõunapiiri ning edasi Koonga vallas mööda Halinga metskonna kvartalite 13 ja 38 kagupiiri kuni kvartali 38 eraldist 11 läbiva kirde-edelasuunalise kraavini ning edasi mööda seda kirde suunas läbi kvartalite 38, 13, 28 ja 14 kuni kvartali 14 kirdepiirini. Piir jätkub mööda kvartali 14 kirdepiiri ja kvartali 4 kagupiiri kuni kvartali 4 eraldiste 60 ja 62 vahelisel piiril kulgeva kraavini ning edasi mööda nimetatud kraavi kirde suunas läbi kvartali 4 kuni Vanamõisa jõeni ning edasi mööda Vanamõisa jõe läänekallast loode suunas kuni ristumiseni Lääne ja Harju maakonna vahelise piiriga.

Lihula maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Lihula metskonna 1987. aasta ja Halinga metskonna 1988. aasta puistuplaanide ning NSVL Geodeesia ja Kartograafia Peavalitsuse 1985. aasta topograafilise kaardi (mõõtkava 1:25 000) alusel, tagastatud talumaade osas maakatastri andmete alusel seisuga 1. november 1997. a ning ülejäänud talumaade osas Katastri Ameti 1934., 1935. ja 1938. aastal väljaantud skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel.

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 25. septembri 1998. a määrusega nr 215

Tilga maastikukaitseala kaitse-eeskiri

I. ÜLDSÄTTED

1. Tilga maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on võetud kaitse alla Lõuna-Hiiumaa maastikku ilmestava männiku ja seal kasvavate kaitsealuste taimeliikide kaitseks.

2. Kaitseala on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Tilga maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.

3. Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndisse.

4. Kaitseala (sihtkaitsevööndi) piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

5. Kaitseala (sihtkaitsevööndi) piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:20 000) alusel ning talumaade osas Katastri Ameti 1938. aastal väljaantud skeemiliste kaartide alusel.

II. KAITSEALA KAITSEKORD

6. Inimestel on lubatud viibida, pidada jahti ning korjata marju ja seeni kogu kaitsealal.

7. Jalgratastega liiklemine väljaspool selleks ettenähtud teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine selleks mitte ettenähtud liiklusteedel ja parklates on kaitsealal keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud ja looduskaitsenõuetele vastavatel metsatöödel.

8. Kaitseala metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon -- looduskaitse; bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine).

9. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) maakorralduskava kinnitamine;

2) üld- ja detailplaneeringu kinnitamine;

3) projekteerimistingimuste andmine;

4) katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindala muutmine;

5) rahvaürituste (osalejate arvuga üle 50 inimese) korraldamine.

10. Kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul on kaitsealal lubatud järgmine koosluste ja liikide säilimiseks vajalik või neid mittekahjustav tegevus:

1) olemasolevate teede, jalgradade, kraavide ja õhuliinide hooldustööd;

2) metsa majandamine vastavalt kaitse eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.

11. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõjude hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.

Kaitseala valitseja vaatab metsateatise läbi ning annab oma nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast teatise saamist.

12. Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti.

13. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnistu võõrandamisel volitatud riiki ostueesõiguse teostamisel esindama keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnistu võõrandamisest asjaõigusseaduses (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30, 409; 59, 941) sätestatud korras.

14. Tilga kaitseala maa jäetakse kaitsealuse maana riigi omandisse maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; RT I 1996, 41, 796; 1997, 13, 210; 37/38, 570; 81, 1363; 93, 1556; 1998, 12, 153) paragrahvi 29 ja paragrahvi 31 lõike 1 punkti 2 alusel.

III. LÕPPSÄTTED

15. Järelevalvet kaitsealal teostab kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt.

16. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

17. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 25. septembri 1998. a määrusega nr 215

Tilga maastikukaitseala välispiiri kirjeldus

Tilga maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Emmaste vallas Heltermaa­Emmaste maantee ja põlise riigimetsamaa ning Marjasoo (121b) talu maa vahelise piiri ristumiskohast mööda põlise riigimetsamaa piiri loode, edela, kagu (ületades Heltermaa­Emmaste maantee), lõuna ja uuesti edela suunas kuni Välja (216) talu idanurgani. Edasi kulgeb piir mööda Heltermaa­Emmaste maantee teemaa idapiiri edela suunas kuni nimetatud maanteelt Alma (154) taluni kulgeva põhja-lõunasuunalise teeni ning edasi mööda seda lõuna suunas kuni Alma (154) talu põhjapiirini. Piir jätkub mööda põlise riigimetsamaa piiri ida, kirde ja põhja suunas kuni Heltermaa­Emmaste maanteeni ning edasi mööda selle teemaa läänepiiri põhja suunas kuni ristumiskohani põlise riigimetsamaa ja Marjasoo (121b) talu maa vahelise piiriga.

Tilga maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:20 000) alusel ning talumaade osas 1938. aastal väljaantud Katastri Ameti skeemiliste kaartide alusel.

Keskkonnaminister Villu REILJAN

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json