Maakorralduse käigus kinnisasja oluliste osade hindamise korra kinnitamine
Vastu võetud 16.12.1998 nr 288
Maakorraldusseaduse (RT I 1995, 14, 169; 59, 1006; 1996, 36, 738) paragrahvi 23 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsus määrab:
Kinnitada «Maakorralduse käigus kinnisasja oluliste osade hindamise kord» (juurde lisatud).
|
Peaminister Mart SIIMANN
Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär Uno VEERING |
|
Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 1998. a määrusega nr 288 |
Maakorralduse käigus kinnisasja oluliste osade hindamise kord
1. Maakorralduse käigus kinnisasja oluliste osade hindamise kord (edaspidi kord) on kehtestatud maakorraldusseaduse (RT I 1995, 14, 169; 59, 1006; 1996, 36, 738) paragrahvi 23 lõike 2 alusel ning reguleerib kinnisasja oluliste osade hindamist maakorraldustoiminguna läbiviidaval kinnisasja vahetamisel, jagamisel ning ümberkruntimisel, sealhulgas ümberkruntimisel maareformi käigus.
2. Kinnisasja (maatüki) oluliste osade määratlemisel lähtutakse asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30, 409; 59, 941) paragrahvi 16 lõikes 1 sätestatust.
3. Maakorralduse käigus kinnisasja oluliste osade hindamise eesmärk on määrata maakorraldustoimingute eelsetes piirides kinnisasja oluliste osade väärtus ning maakorralduskavaga määratud piirides kinnisasja oluliste osade väärtus nende võrdlemiseks, et tagada maakorraldusseaduses sätestatud korraldatava kinnisasja (koos oluliste osadega) ning maakorralduse käigus moodustatava kinnisasja (koos oluliste osadega) väärtuste võrdsuse põhimõtte järgimine. Juhul kui vastavalt maakorraldusseaduse paragrahvi 16 lõikele 3 ei ole ümberkruntimist võimalik läbi viia maakorralduspiirkonda arvatud korraldatava ning maakorralduskavaga määratud kinnisasjade väärtuste võrdsuse põhimõttest lähtudes, on kinnisasja oluliste osade hindamise tulemused maakorralduse osalisele hüvituse maksmise aluseks.
4. Kord ei reguleeri kasvava metsa hindamist. Kasvava metsa hindamisel rakendatakse Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 1998. a määrusega nr 73 (RT I 1998, 33, 438) kinnitatud «Erastataval maal asuva metsa maksumuse määramise korda».
5. Maakorralduse läbiviija võib vajadusel hindamise tellida isikult, kellele vastavalt maa hindamise seaduse (RT I 1994, 13, 231; 94, 1609; 1995, 2/3, 4; 1996, 36, 738; 49, 953) paragrahvi 4 lõikele 1 on antud vastav tegevuslitsents. Oluliste osade hindamist käsitletakse maa hindamise seaduse paragrahvis 8 sätestatud erakorralise hindamisena.
6. Oluliste osade hindamine viiakse läbi ainult osas, mille suhtes puudub maakorralduse osaliste kokkulepe väärtuse määramise kohta.
7. Oluliste osade hindamise läbiviimine eeldab, et ka selle maatüki, millega olulised osad on seotud, väärtuse osas on olemas pooltevaheline kokkulepe või viiakse läbi maa erakorraline hindamine.
8. Hindamisel võetakse arvesse kõik hinnatavat objekti koormavad ja selle kasuks seatud piiratud asjaõigused, mis mõjutavad objekti väärtust, samuti kõik muud objekti väärtust suurendavad või vähendavad tegurid.
9. Hindamisel kasutatakse tehingute võrdlemise, puhastulu ja kulumeetodit või nende meetodite kombinatsioone, lähtudes rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest.
10. Oluliste osade väärtus määratakse hindamise hetke seisuga, silmas pidades maakorralduse läbiviimisele eelnevat situatsiooni, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Hindamisel ei võeta arvesse planeeringutest, sihtotstarbe muutumisest ja ehitustegevusest tulenevat võimalikku väärtuse muutumist tulevikus.
11. Ehitiste hindamisel on aluseks harilik väärtus või jääktaastamismaksumus.
12. Hindamisel lähtutakse maatüki ja ehitiste kui terviku kontseptsioonist, kusjuures hindamise objektiks on ehitised koos nende teenindamiseks vajaliku maaga. Ehitis(t)e teenindamiseks vajaliku maa määrab maakorralduse nõuetest tulenevalt maakorralduse läbiviija.
13. Jääktaastamismaksumust rakendatakse, kui harilikku väärtust ei ole võimalik või poolte kokkuleppel ei soovita rakendada. Jääktaastamismaksumus leitakse kulumeetodil, arvesse võttes füüsilist, funktsionaalset ja/või välist kulumit.
III. KORISTAMATA VILJA HINDAMINE JA MAATÜKIGA SEOTUD ASJAÕIGUSTE HINDAMINE
14. Koristamata vilja hindamine viiakse läbi ainult mitmeaastaste põllukultuuride hindamisel. Aluseks on saamata jäänud tulu nüüdisväärtus või poolte kokkuleppel koristamata viljaga seonduvad vajalikud kulutused. Üheaastaste põllukultuuride hindamist ei teostata.
15. Maatükiga seotud (piiratud) asjaõiguste hindamisel on aluseks nende harilik väärtus.
16. Maakorralduse läbiviija koostab oluliste osade väärtuse määramise kohta hindamisakti või vormistab selle osana kinnisasja hindamisaktist. Hindamisakt on ümberkruntimisel maakorralduse läbiviija poolt koostatavasse maakorralduspiirkonda kuuluvate kinnisasjade ja nende oluliste osade väärtuste loetelusse andmete kandmise alus.
17. Hindamisakt peab sisaldama hindamise eesmärki, objekti kirjeldust, metoodika kirjeldust ja valiku põhjendust, lõpptulemuse seisukohalt olulisi arvutusi, lõpptulemust (kroonides) ning vajalikke lisamaterjale.
| Keskkonnaminister Villu REILJAN |
Facebook
Twitter