Teksti suurus:

Kohanimede eestikeelsuse kindlakstegemise kord

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I 2004, 51, 360

Kohanimede eestikeelsuse kindlakstegemise kord

Vastu võetud 22.06.2004 nr 226

Määrus kehtestatakse « Kohanimeseaduse» (RT I 2003, 73, 485; 2004, 22, 148) § 9 lõike 2 alusel.

§1. Kohanimede eestikeelsuse kindlakstegemise alused ja põhimõtted

(1) Kohanime eestikeelsuse kindlakstegemisel võetakse aluseks nüüdne käibiv nimekuju.

(2) Kohanimi on eestikeelne, kui tema tuum vastab käesoleva määruse §-des 3 ja 4 sätestatud nõuetele.

(3) Kohanimesse kuuluvale võimalikule hargtäiendile rakendatakse käesolevas määruses nimetuuma kohta sätestatut.

(4) Eesti murded, olgu oma õigekirjaga või ilma selleta, kuuluvad käesoleva määruse tähenduses eesti keele tervikusse.

§2. Kohanimede eestikeelsuse kindlakstegemise pädevus

(1) Olemasoleva või määratava kohanime eestikeelsuse teeb käesolevas määruses ettenähtud korras kindlaks kohanimemääraja, kelleks on kohalik omavalitsus, minister või Vabariigi Valitsus.

(2) Kahtluse korral olemasoleva või määratava kohanime eestikeelsuses pöördub kohanimemääraja kas kohanimenõukogu või nimeteadusliku usaldusasutuse poole keelelise eksperdihinnangu saamiseks. Nimeteaduslik usaldusasutus teeb oma eksperdihinnangu teatavaks ka kohanimenõukogule.

§3. Eestikeelsuse kriteeriumid

(1) Kohanimi on eestikeelne, kui on täidetud üks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 nimetatud tingimustest ning vajaduse korral ka käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud tingimus.

(2) Kohanimi on eestikeelne, kui nimetuum on:
1) äratuntavalt mõne eestikeelse sõna vorm;
2) kooskõlas eesti omasõnade häälikusüsteemi ja kirjaviisiga ega ole äratuntav muganemata võõrkeelne sõna;
3) füüsilise isiku nimi.

(3) Kui nimetuum on liigisõnast lahku kirjutatud ega ühildu sellega käändes, siis peab nimetuum lõppema vokaaliga nii, et tal on tegeliku või mõeldava eesti omasõna omastava käände kuju.

§4. Eestikeelsete kohanimede erisused

(1) Aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud juhtudel võivad nimetuumaks olla ka võõrsõnad, mille tunnused on:
1) tähtede f, š, z ja ž (võõrsõnatähtede) esinemine;
2) tähed b, d, g sõnavormi algul;
3) rõhk järgsilbil, juhul kui on tegemist ilmse laensõnaga.

(2) Võõrnimedes kasutatavad võõrtähed tulevad arvesse ainult käesoleva määruse § 3 lõike 2 punktis 3 märgitud juhtudel.

§5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. juulil 2004. a.

Peaminister Juhan PARTS
Regionaalminister Jaan ÕUNAPUU
Riigisekretär Heiki LOOT

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json