Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi vaheline sotsiaalkindlustusleping
Vastu võetud 27.09.1996
Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seadus
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu lõppemise kohta
Eesti Vabariik ja Soome Vabariik, soovides arendada tihedat koostööd sotsiaalkindlustuse valdkonnas ning koordineerida Eesti ja Soome vahel liikuvate inimeste õigusi sotsiaalkindlustusele, on kokku leppinud järgnevas:
I osa
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1. Mõisted
1. Käesolevas lepingus kasutatavatel mõistetel on järgmine tähendus:
a) «lepingupool» tähendab Eesti Vabariiki või Soome Vabariiki;
b) «õigusakt» tähendab seadusi, määrusi ja korraldusi, mis käsitlevad kummagi lepingupoole artiklis 2 mainitud sotsiaalkindlustussüsteemi valdkondi;
c) «pädev valitsusasutus» tähendab Soomes Sotsiaal- ja Tervishoiuministeeriumi ja Eestis Sotsiaalministeeriumi;
d) «asutus» tähendab ametkonda või asutust, mille valdkonda kuulub artiklis 2 toodud õigusaktide rakendamine;
e) «pädev asutus» tähendab asutust, mis rakendatavate õigusaktide kohaselt on pädev;
f) «hüvitis» tähendab kõikikäesoleva lepingu artiklis 2 toodud õigusaktidega kehtestatud rahalisi väljamakseid või muid hüvitisi; artikli 7 punktis 2 mõeldud töötamisel põhinevad hüvitised on Soomes töötulul põhinevad haiguspäevarahad, vanemahüvitised, tööpensionid ja töötushüvitised ning Eestis kohustusliku ravikindlustuse hüvitised, töötushüvitised ja vanaduspensionid;
g) «raviteenus» tähendab Soomes avaliku tervishoiusüsteemi teenuseid ja haiguskindlustusseaduse kohaselt makstavaid ravihüvitisi ja Eestis ravikindlustusseaduse kohaselt osutatavaid teenuseid;
h) «vanematehüvitis» tähendab Soomes haiguskindlustusseadusest tulenevalt makstavat vanematehüvitist ja Eestis raseduse ja sünnituse korral makstavat hüvitist;
i) «perehüvitis» tähendab Soomes lastetoetust ja lapse sünnitoetust ning Eestis lastetoetusi;
j) «kindlustusperiood» tähendab töötamis-, maksu- või elamisperioodi vastavalt nende määratlemisele või tunnistamisele kindlustusperioodiks õigusaktide alusel, mille järgi need on täidetud või loetakse täidetuks, samuti kõiki perioode, mis lepingupoole õigusaktides on võrdsustatud kindlustusperioodidega;
k) «elamine» tähendab Soome seisukohalt, et isikul on Soomes tegelik korter ja kodu ja et ta alaliselt elab põhiliselt Soomes, ja Eesti seisukohalt, et isik on Eesti alaline elanik või välismaalane, kes viibib Eestis tähtajalise elamisloa alusel;
l) «töötamine» tähendab Soome seisukohalt tegevust, mille alusel isikut peetakse tööpensionisüsteemi käsitlevate õigusaktide mõistes töötajaks või ettevõtjaks, ja Eesti seisukohalt tegevust, millise vältel tööandja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu ja füüsilisest isikust ettevõtja on maksnud sotsiaalmaksu;
m) «pereliige» tähendab abikaasat ja alla 18-aastast last ning sellist alla 25-aastast last, kelle põhitegevuseks on õppimine või kes on ametialasel väljaõppel.
2. Teistel käesolevas lepingus kasutatud mõistetel ja väljenditel on see tähendus, mis neile on antud kõne all oleva lepingupoole õigusaktides.
Artikkel 2. Rakendatavad õigusaktid
1. Käesoleva lepinguga rakendatakse lepingupoolte õigusakte, mis käsitlevad:
A. Soomes:
a) haiguskindlustust, kaasa arvatud vanemahüvitisi ja avalikku tervishoiusüsteemi;
b) rahvapensioni ja üldist perepensionisüsteemi ning tööpensionisüsteemi;
c) töötu kaitset;
d) tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustust, kui rakendatakse artikleid 8--11;
e) tööturutoetust, kui rakendatakse artikleid 8--11;
f) taastusravitoetust ja Rahvapensioniameti poolt korraldatud taastusravi, kui rakendatakse artikleid 8--11;
g) invaliidsustoetust ja lapsehooldustoetust selles osas, kui rakendatakse artikleid 8--11;
h) lastetoetust ja sünnitoetust;
i) tööandja sotsiaalkindlustusmaksu.
B. Eestis:
a) ravikindlustust;
b) riiklikku pensionisüsteemi;
c) töötu kaitset;
d) tööõnnetuste ja kutsehaiguste puhul makstavaid hüvitisi, kui rakendatakse artikleid 8--11;
e) lastetoetusi;
f) sotsiaalmaksu.
2. Käesoleva lepinguga rakendatakse õigusakte, millega koondatakse, asendatakse, muudetakse või täiendatakse punktis 1 toodud õigusakte, juhul kui lepingupoolte vahel ei lepita kokku teisiti.
3. Seoses käesoleva lepingu jõustumisega saadavad lepingupoolte pädevad valitsusasutused teineteisele nimekirja käesoleva artikli punktis 1 toodud sotsiaalkindlustuse valdkondi käsitlevatest õigusaktidest. Edaspidi teatavad pädevad valitsusasutused teineteisele iga aasta veebruarikuu lõpuks muudatustest, mis tulenevad enne seda jõustunud õigusaktidest.
4. Kui käesolevas lepingus pole sätestatud teisiti, ei võeta selle rakendamisel arvesse lepingupoolte sõlmitud rahvusvahelisi lepinguid või lepingupoolte selliseid õigusakte, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest.
Artikkel 3. Isikud, kelle suhtes lepingut rakendatakse
Käesolevat lepingut rakendatakse artiklis 2 nimetatud õigusaktidele alluvate või allunud isikute ja nende pereliikmete ning nendega võrdsustatud isikute suhtes, kui lepingus ei sätestata teisiti.
Artikkel 4. Võrdne kohtlemine
1. Lepingupoolte kodanikud on võrdsed küsimustes, mis käsitlevad lepingupoolte õigusaktides kehtestatud hüvitistega seotud õigusi ja kohustusi, kui käesolevas lepingus ei sätestata teisiti.
2. Käesoleva artikli punkti 1 sätteid rakendatakse samadel tingimustel ka lepingupoolte kodanike pereliikmete suhtes ja nendega võrdsustatud isikute suhtes, kelle õigused lähtuvad eespool mainitud isikutest.
Artikkel 5. Pagulased ja kodakondsuseta isikud
Soome rakendab artikli 4 sätteid ka pagulaste suhtes, kes on määratletud 1951. aasta 28. juuli Põgenikeseisundi konventsiooni ja 1967. aasta 31. jaanuari Põgenikeseisundi protokolliga, ning kodakondsuseta isikute suhtes, kes on määratletud 1954. aasta 28. septembri Kodakondsuseta isikute seisundi konventsiooniga, eeldades, et nad elavad lepingupoole territooriumil.
Artikkel 6. Hüvitiste maksmine välismaale
1. Töövõimetuse, vanaduse või toitjakaotuse korral makstavaid pensione ei või vähendada, muuta, peatada või tühistada põhjusel, et hüvitise saaja elab teise lepingupoole territooriumil, juhul kui käesolevas lepingus ei sätestata teisiti.
2. Kui käesolevas lepingus ei sätestata teisiti, makstakse eelmises punktis mainitud hüvitisi kolmanda riigi territooriumil elava teise lepingupoole kodanikule samadel tingimustel kui lepingupoole õigusaktide alusel kolmanda riigi territooriumil elavale antud lepingupoole kodanikule, tingimusel et antud lepingupoolel on kõneall oleva riigiga sõlmitud sotsiaalkindlustusleping või muu vastav regulatsioon.
3. Käesoleva artikli punktides 1 ja 2 sätestatu ei kehti Soome töötus- ja osaajalise pensioni ega pensionisaajale makstava eluasemetoetuse kohta.
4. Lepingupoole territooriumil elaval isikul, kes töötab teise lepingupoole territooriumil, on haiguse või raseduse ja sünnituse korral õigus hüvitisele selles riigis, kus ta töötab, nii kaua kuni töösuhe või ettevõtlusalane tegevus kestab. Kui töösuhe või ettevõtlusalane tegevus on lõppenud hüvitise saamise ajal, makstakse hüvitist, kui muud tingimused on täidetud, kõige enam 90 päeva eest.
II osa
RAKENDATAVAID ÕIGUSAKTE KÄSITLEVAD SÄTTED
Artikkel 7. Põhisätted
1. Lepingupoole territooriumil töötav isik allub töökohariigis kehtivatele õigusaktidele, sõltumata sellest, kumma lepingupoole territooriumil ta elab, kui lepingus ei sätestata teisiti.
2. Lepingupoole territooriumil elaval isikul, kes töötab mõlema lepingupoole territooriumil, on õigus elamise alusel määratavale hüvitisele ainult selle lepingupoole õigusaktide alusel, kelle territooriumil ta elab. Töötamise alusel makstavad hüvitised määratakse kindlaks lepingupoolte õigusaktide alusel.
3. Lepingupooled teatavad teineteisele artiklis 23 nimetatud rakenduslepingus kehtestatud viisil isikute allumisest oma õigusaktidele.
Artikkel 8. Erandid
1. Töötaja, kes
a) on töösuhtes tööandjaga, kes asub lepingupoole territooriumil,
b) allub selle lepingupoole õigusaktidele ja
c) lähetatakse ajutiselt teise lepingupoole territooriumile tööandja või tööandjaga seotud tööandja poolt tööle, mille kestus ei ületa kolme aastat, allub esimesena nimetatud lepingupoole õigusaktidele, nii nagu ta elaks ja töötaks selle lepingupoole territooriumil.
2. Mõlema lepingupoole territooriumil tegutseva transpordiettevõtte tööreise tegev töötaja allub selle lepingupoole õigusaktidele, mille territooriumil antud ettevõte asub.
3. a) Laevapere liige allub selle lepingupoole õigusaktidele, mille lipu alllaev sõidab.
b) Kui lepingupoole lipu all sõitev laev antakse teise lepingupoole territooriumil asuvale laevandusettevõttele rendile põhiliselt ilma laevapereta, siis kehtib käesoleva punkti alapunkt a vaid isiku kohta, kes on laeva omaniku või tema volitatud tööandja teenistuses. Laevandusettevõtte või laevandusettevõtte volitatud tööandja teenistuses olev isik allub selle lepingupoole õigusaktidele, mille territooriumil on laevandusettevõtte või laevandusettevõtte poolt volitatud tööandja asukoht.
4. a) Lepingupoole diplomaatilise või konsulaaresinduse isikkoosseis allub lähetava lepingupoole õigusaktidele eeldusel, et sellesse kuuluvad nimetatud lepingupoole kodanikud.
b) Töökohariigis enne töösuhte algamist elanud lepingupoole diplomaatilise esinduse haldus-, tehnilise ning teenindava personali, samuti konsulaaresinduse töötaja ja teenindava personali suhtes rakendatakse artikli 7 punkti 1 sätteid. Nimetatud isikul on siiski õigus valida enda suhtes rakendatavaks tööandjariigi õigusaktid eeldusel, et ta on selle riigi kodanik. Valiku peab tegema kolme kuu jooksul alates päevast, mil käesolev leping jõustub või eespool mainitud töösuhe teise lepingupoole territooriumil algab.
c) Käesoleva punkti alapunkti a sätted laienevad ka lepingupoolte teistele riigi- või avalikus teenistuses olevatele lähetatud isikutele.
5. Isik, kes vahetult enne õpingute alustamist allus lepingupoole õigusaktidele ja kelle põhitegevuseks on õppimine või kes on ametialasel väljaõppel teise lepingupoole territooriumil, allub esimesena mainitud lepingupoole õigusaktidele, kui artikkel 7 ei sätesta teisiti.
Artikkel 9. Kokkulepped erandite kohta
1. Pädev valitsusasutus või tema volitatud tööorgan võib kokku leppida artiklite 7 ja 8 suhtes tehtavates erandites.
2. Kui erilistest põhjustest ei tulene muud, ei või kokkuleppeid erandite kohta sõlmida enam kui viieks aastaks, kaasa arvatud artikli 8 punktis 1 sätestatud aeg.
Artikkel 10. Artiklite 7--9 rakendamine pereliikmete suhtes
1. Lepingu artikli 8 punktis 1 nimetatud töötajaga kaasas olevale ja temaga ühist majapidamist omavale pereliikmele laienevad sama lepingupoole õigusaktid, mis töötajale.
2. Lepingu artikli 8 punkti 4 alapunktides a ja c nimetatud isikuga kaasas olev ja temaga ühist majapidamist omav pereliige allub sama lepingupoole õigusaktidele, mis eespool mainitud isik.
3. Leppides artikli 9 alusel kokku artiklite 7 ja 8 osas tehtavates erandites, allub kaasas olev ja ühist majapidamist omav pereliige sama lepingupoole õigusaktidele, kui isik, kelle suhtes tehtavas erandis on kokku lepitud, juhul kui lepingus pole pereliikme kohta sätestatud teisiti.
4. Käesoleva artikli punktide 1, 2 ja 3 sätteid ei rakendata, kui pereliikmele laienevad tema oma töö alusel teise lepingupoole õigusaktid.
Artikkel 11. Kindlustusmaks
Töötajat või ettevõtjat puudutavaid kindlustusmakse makstakse selle lepingupoole õigusaktide alusel, millele ta käesoleva lepingu järgi oma töö alusel allub. Selle tööga ja sellest saadud tuludega seotud kindlustusmakse ei maksta teise lepingupoole õigusaktide alusel.
III osa
HAIGUS- JA VANEMAHÜVITIS NING RAVITEENUS
Artikkel 12. Kindlustus- ja hüvitusperioodide arvessevõtmine
Otsustades õiguse üle saada haigus- või vanemahüvitist, võetakse vajaduse korral arvesse teise lepingupoole territooriumil täitunud kindlustusperiood, samuti ka hüvitusperiood, juhul kui need ei ole kattuvad.
Artikkel 13. Raviteenus
1. Kui lepingupoole territooriumil elaval isikul on õigus selle lepingupoole õigusaktide alusel raviteenusele, saab ta, viibides ajutiselt teise lepingupoole territooriumil, oma tervislikule seisundile vastavat vältimatut arstiabi viimati mainitud lepingupoole õigusaktide alusel.
2. Eelmises punktis sätestatu ei kehti isiku suhtes, kelle viibimise eesmärgiks on ravi saamine. Eelmise punkti sätteid ei rakendata artiklis 23 nimetatud rakenduslepingus loetletud proteeside, oluliste abivahendite ega teiste märkimisväärsete raviteenuste kohta, välja arvatud ekstreemsetes olukordades.
3. Isikul, kes elab lepingupoole territooriumil, aga kes allub artikli 7 alusel teise lepingupoole õigusaktidele, on õigus raviteenusele ka elukohariigis.
4. Isikul, kes saab pensioni lepingupoole õigusaktide alusel, on õigus raviteenusele selle lepingupoole õigusaktide alusel, mille territooriumil ta elab.
Artikkel 14. Esindustes töötava isiku ja tema pereliikme ning mõnede teiste isikute õigus raviteenustele
1. Lepingu artikli 13 punktides 1 ja 2 sätestatule allub ka lepingupoole territooriumil asuva teise lepingupoole diplomaatilise ja konsulaaresinduse isikkoosseis ning temaga ühist majapidamist omav pereliige.
2. Eelmises punktis nimetatud lepingupoole esindus võib teise lepingupoole tervishoiusüsteemiasutusega kokku leppida õiguses ulatuslikumatele raviteenustele.
3. Lepingu artikli 13 punktide 1 ja 2 sätteid rakendatakse ka isiku suhtes, kellele artiklite 8--10 sätete põhjal laienevad teise lepingupoole õigusaktid.
Artikkel 15. Raviteenuste kulude korvamine lepingupoolte vahel
Lepingu artikli 13 punktide 1 ja 2 ja artikli 14 punktide 1 ja 3 sätete põhjal osutatud raviteenuste kulud korvatakse lepingupoolte vahel vastavalt lepingu artiklis 23 nimetatud rakenduslepingu täpsustavatele sätetele.
IV osa
VANADUS-, TÖÖVÕIMETUS- JA PEREPENSIONID
Artikkel 16. Pensionide määramine
Määrates käesoleva lepingu alusel pensione, rakendavad lepingupoolte pädevad asutused oma riigi õigusakte.
Artikkel 17. Soome rahvapensioni- ja üldist perepensionisüsteemi käsitlevad erisätted
1. Lepingupoole territooriumil elava isiku õigus rahva- ja perepensioniseaduse järgsele pensionile, samuti pensionide väljamaksmise kord määratakse käesoleva artikli sätetega.
2. Lepingupoole kodanikul on õigus vanaduspensionile, kui ta pärast 16-aastaseks saamist on elanud Soomes ühtejärge vähemalt kolm aastat.
3. Lepingupoole kodanikul on õigus lesepensionile, kui kadunu oli lepingupoole kodanik, elas vahetult enne oma surma lepingupoole territooriumil ning nii kadunu kui lesk olid pärast 16-aastaseks saamist elanud ühtejärge Soomes vähemalt kolm aastat.
4. Lepingupoole kodanikul on õigus toitjakaotuspensionile, kui kadunu oli lepingupoole kodanik, elas vahetult enne oma surma lepingupoole territooriumil ning kui ta pärast 16-aastaseks saamist oli ühtejärge Soomes elanud vähemalt kolm aastat.
5. Lepingupoole kodanik, kellele Soomes elamise ajal on määratud vanadus-, töövõimetus- või perepension, säilitab Eestisse elama asumisel õiguse pensionile, kui ta pärast 16-aastaseks saamist on ühtejärge elanud Soomes vähemalt kolm aastat.
6. Kui lepingupoole kodanikul on õigus käesolevas artiklis kehtestatud pensionile üksnes käesoleva lepingu alusel, võetakse pensionit määrates arvesse ka isiku Eestist saadav pension.
Artikkel 18. Soome tööpensioni puudutavad erisätted
1. Kui õigus pensionile eeldab kindlustusperioodide täitumist, võrdsustatakse vajaduse korral nende perioodidega Eesti õigusaktide alusel oma töö põhjal täitunud kindlustusperioodid, eeldades, et isik on pensionile jäämise aastal ja sellele vahetult eelnenud kümne kalendriaasta jooksul olnud vähemalt 12 kalendrikuud Soome tööpensioniseaduses sätestatud tööl.
2. Kui isikul ei ole täidetud Soome tööpensionisüsteemis ettenähtud 5-aastast Soomes elamise nõuet, mis annab õiguse saada tulevikus pensioni, võrdsustatakse isiku Eestis töötatud aja alusel täitunud kindlustusperioodid elamise ajaga Soomes, juhul kui need ei ole kattuvad.
Artikkel 19. Eesti rahva-, invaliidsus- ja toitjakaotuspensioni puudutavad erisätted
Rahva-, invaliidsus- ja toitjakaotuspension määratakse ja makstakse välja Soome elama asunud isikule vaid juhul, kui ta on elanud Eestis enne pensioni määramist ühtejärge vähemalt kolm aastat.
Artikkel 20. Eesti vanaduspensioni puudutavad erisätted
1. Eesti vanaduspensioni saamiseks tarviliku pensioniõigusliku staaži arvestamisel võetakse vajadusel arvesse Soome õigusaktide alusel oma töö põhjal täitunud kindlustusperioodid, kui need ei ole kattuvad. Eelduseks on, et isik on töötanud Eestis vähemalt kuus kuud.
2. Vanaduspensioni puhul makstakse lisaks rahvapensioni määrale pensioniõigusliku staaži aastatele vastavat osa rahvapensioni määrast, mis arvutatakse mõlema lepingupoole õigusaktide põhjal täitunud kindlustusperioodide alusel. See makstakse välja vaid Eesti õigusaktide alusel töötatud ja muude pensioniõigusliku staaži aastate eest.
3. Enne lepingu jõustumist Soome elama asunud isikule määratakse ja makstakse punkti 2 alusel vanaduspensioni vaid juhul, kui isikul on enne Soome elama asumist pensioniõiguslikku staaži Eestis vähemalt kolm aastat.
V osa
PEREHÜVITISED
Artikkel 21. Hüvitiste maksmine
1. Lastetoetused ja -hüvitised, välja arvatud lapse sünnitoetus, makstakse selle lepingupoole õigusaktide alusel, millele allub laps kuu esimesel kuupäeval.
2. Kui eelmises punktis nimetatud hüvitisi käesoleva lepingu või lepingupoole õigusaktide rakendamisest tulenevalt ei maksaks kumbki riik või seda maksaksid mõlemad, siis makstakse need välja vaid selle lepingupoole õigusaktide alusel, mille territooriumil laps tegelikult elab.
3. Ema sünnitus- ja lapse sünnitoetus makstakse välja sellele pingupoole õigusaktide alusel, millele allub lapse ema lapse sündimise ajal või millele allub lapse kasuvanem või adopteerija lapsendamise vormistamise ajal.
VI osa
TÖÖTU KAITSE
Artikkel 22. Kindlustus- ja hüvitusperioodide arvesse võtmine
1. Määrates õigust saada töötushüvitist, võetakse vajaduse korral arvesse teise lepingupoole territooriumil töötatud perioodid juhul, kui need ei kattu. Sel juhul on tingimuseks, et isik on töötanud selle lepingupoole territooriumil, kelle õigusaktidele vastavat hüvitist ta taotleb, vähemalt neli nädalat vahetult enne töötuks jäämist või et töö oleks pidanud kestma vähemalt neli nädalat, aga see lõppes isikust sõltumatutel põhjustel varem.
2. Lepingupoole õigusaktide ja käesoleva artikli punkti 1 alusel taotletud hüvitiste maksmise aega vähendatakse nende töötuna oldud päevade võrra, mille eest teise lepingupoole pädev asutus on maksnud töötushüvitist.
VII osa
MUUD SÄTTED
Artikkel 23. Rakendusleping ja teabevahetus
Pädevad valitsusasutused
a) lepivad käesoleva lepingu rakendamise protseduurides kokku rakenduslepingus,
b) vahetavad teavet rakendamise abinõude kohta, millega nad on tegelema hakanud,
c) vahetavad teavet õigusaktide muudatuste kohta, mis võivad mõjutada lepingu rakendamist ja
d) nimetavad kontaktorganid käesoleva lepingu rakendamise lihtsustamiseks ja kiirendamiseks.
Artikkel 24. Haldusabi
Ametkonnad ja asutused, kes rakendavad käesoleva lepingu sätteid, annavad üksteisele igakülgset abi, nii nagu oleks tegemist nende oma õigusaktide rakendamisega. Haldusabi, mida nimetatud ametkonnad ja asutused üksteisele annavad, on tasuta, kui pädevad valitsusasutused teatud kulutuste korvamise suhtes ei lepi kokku teisiti.
Artikkel 25. Andmekaitse
Kõik üksikisikut puudutavad andmed, mida käesoleva lepingu rakendamisel edastatakse ühelt lepingupoolelt teisele, on konfidentsiaalsed ja neid kasutatakse vaid otsustades õiguse üle saada lepingus ette nähtud ja infotaotluses märgitud või sellega seotud hüvitist.
Artikkel 26. Maksudest ja lõivudest vabastamine
1. Lepingupoole õigusaktides sätestatud taotluste ja dokumentide vabastamine maksudest, riigilõivudest, kohtu- ja registreerimismaksudest, või nende vähendamine juhul, kui rakendatakse selle lepingupoole õigusakte, kehtib ka teise lepingupoole õigusaktide või käesoleva lepingu alusel väljastatavate dokumentide kohta.
2. Käesoleva lepingu rakendamisel vajaminevaid dokumente ja tõendeid ei pea legaliseerima diplomaatilises või konsulaaresinduses.
Artikkel 27. Taotluste esitamine
1. Lepingupoole pädevale asutusele esitatud taotlus, avaldus või muudatustaotlus loetakse samaaegselt esitatuks ka teise lepingupoole pädevale asutusele.
2. Lepingupoole õigusaktide alusel makstavat hüvitist puudutavatt aotlust loetakse teise lepingupoole õigusaktide alusel makstavat vastavat hüvitist puudutavaks taotluseks tingimusel, et asjast huvitatud isik kuue kuu jooksul esimesena mainitud lepingupoole õigusaktidest tuleneva taotlusavalduse esitamisest teeb teise lepingupoole õigusaktide alusel vastavat hüvitist puudutava taotluse.
3. Arvutades Soome õigusaktide alusel makstavat viivist pensioni või muu hüvitise hilinemisaja eest, loetakse viivist puudutav taotlus vastavaid õigusakte rakendades esitatuks siis, kui see koos vajalike lisadokumentidega on saabunud pädevale asutusele Soomes.
Artikkel 28. Kohtuotsuste ja muude dokumentide tunnustamine ja täitmine
1. Lepingupoole jõustunud kohtuotsuseid, mis puudutavad käesolevas lepingus reguleeritud valdkondi, samuti lepingupoole asutuste või ametiisikute sotsiaalkindlustusmakse ja muid nõudmisi puudutavaid tunnustamist või täitmist vajavaid dokumente, tunnustatakse ja täidetakse ka teise lepingupoole territooriumil.
2. Tunnustamisest ja täitmisest on õigus keelduda vaid juhul, kui see on vastuolus selle lepingupoole õigussüsteemiga, kus otsust või dokumenti tuleb tunnustada või täita.
3. Täitmisel järgitakse selle lepingupoole õigusakte, kus täitmine toimub. Otsusele või dokumendile peab olema lisatud selle täitmisnõuet tõendav dokument (täitmisklausel).
4. Lepingupoole asutuse tähtajaks maksmata kindlustusmakse puudutavatel laekumitel on täitmisel ning pankroti- ja akordimenetluses teisel lepingupoolel sama eesõigus kui vastavatel laekumitel esimese lepingupoole territooriumil.
Artikkel 29. Tagasinõudmine
1. Kui lepingupoole asutus on maksnud hüvitise saajale hüvitist ulatuses, mis ületab tema õigused seda saada, võib antud asutus paluda teise lepingupoole asutust, kes maksab hüvitisi antud hüvitise saajale, pidada kinni liigselt makstud summa õigusaktidest tulenevate tingimuste ja piirangutega.
2. Kui lepingupoole asutus on sooritanud ettemakse aja eest, mil hüvitise saajal on õigus saada vastavat hüvitist teise lepingupoole õigusaktide alusel, võib antud asutus taotleda teise lepingupoole asutuselt kõne all oleva ettemakse kinnipidamist vastavas ulatuses sellest summast, mida asutus maksab hüvitise saajale sama aja eest.
3. Kui isik on saanud hüvitist lepingupoole territooriumil aja eest, mille eest tal on õigus saada teise lepingupoole õigusaktide alusel hüvitist, võib vastavat hüvitist andnud asutus, kui tal on tagasinõudeõigus hüvitise saajalt, paluda teise lepingupoole asutust, kes maksab hüvitisi kõne all olevale isikule, kinni pidada hüvitisele vastav summa hüvitisest, mida viimati mainitud asutus maksab antud isikule.
4. Asutus peab kinni eelmistes punktides nimetatud enam- ja ettemaksed või hüvitisele vastava summa vastavalt tema poolt rakendatavatest õigusaktidest tulenevatele tingimustele ja piirangutele. Asutus kannab kinnipeetud summa üle nõudmise esitanud teise lepingupoole asutusele.
Artikkel 30. Rakendamisel kasutatavad keeled
Lepingupoolte ametiisikud ja asutused võivad lepingut rakendades kasutada lepingupoolte riigikeeli või artiklis 23 nimetatud rakenduslepingus sätestatud inglise keelt.
Artikkel 31. Lahkarvamuste lahendamine
1. Lepingu tõlgendamise ja rakendamisega tekkivad lahkarvamused lahendatakse lepingupoolte pädevate valitsusasutuste vaheliste läbirääkimiste teel.
2. Kui lahkarvamusi ei ole võimalik lahendada eelmises punktis mainitud viisil, võib lepingupool pöörduda lahkarvamuste lahendamiseks vahekohtusse, mille otsus on lõplik ja kohustuslik. Lepingupooled lepivad kokku vahekohtu koosseisu ja protseduurireeglite osas.
VIII osa
ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 32. Lepingu laiendamine lepingu jõustumisele eelnevale ajale
1. Leping ei anna õigust hüvitise saamiseks lepingu jõustumisele eelneva aja eest.
2. Otsustades õiguse üle saada hüvitist käesoleva lepingu alusel, võetakse arvesse enne lepingu jõustumist lepingupoole õigusaktide alusel täitunud kindlustus- ja hüvitusperioodid.
3. Lepingut võidakse rakendada ka enne lepingu jõustumist tekkinud pensioniõiguse puhul.
4. Enne käesoleva lepingu jõustumist määratud hüvitised võidakse asjast huvitatud isiku taotlusel viia vastavusse käesoleva lepingu sätetega. Vastavusse viimise tulemusel ei tohi varem määratud hüvitisi vähendada.
5. Kui isikul on õigus ühe lepingupoole õigusaktide alusel elamisel põhinevale pensionile aja eest, mis eelnes käesoleva lepingu jõustumisele, ja sama aja eest töötamisel põhinevale pensionile teise lepingupoole õigusaktide alusel, määratakse pension ainult viimati mainitud lepingupoole õigusaktide alusel, nagu oleks isik elanud seal.
6. Rakendades artikli 8 punkti 1 sätteid enne lepingu jõustumist lepingupoole territooriumile lähetatud töötaja suhtes, vaadeldakse artiklis määratletud töötamist algavana lepingu jõustumisest, eeldades, et töötaja suhtes on töötamise ajal rakendatud kõiki artiklis 2 loetletud õigusakte.
7. Kui lepingupoole ametkond või asutus on enne lepingu jõustumist teinud otsuse sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide rakendamise kohta lähetatud töötaja suhtes, peetakse seda otsust artikli 8 punktis 1 mõeldud otsuseks ilma eritaotluseta, juhul kui otsus ei kehti enam kui kolm aastat lepingu jõustumisest.
Artikkel 33. Lepingu kehtivus ja ülesütlemine
1. Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks.
2. Kumbki lepingupool võib lepingu millal tahes üles öelda. Lepingu kehtivus lõpeb kuue kuu möödumisel päevast, mil ülesütlemisest on diplomaatiliste kanalite kaudu teatatud teisele lepingupoolele.
3. Kui käesoleva lepingu kehtivus lõpeb, jäävad lepinguga kehtestatud õigused endiselt jõusse.
Artikkel 34. Jõustumine
Käesolev leping jõustub sellele kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast, mil lepingupooled on teineteisele teatanud käesoleva lepingu jõustumiseks vajalike riiklikes õigusaktides esitatud tingimuste täitmisest.
Käesoleva kinnituseks on vastavalt ettenähtud korrale selleks volitatud isikud lepingule alla kirjutanud.
Koostatud Tallinnas 27. septembril 1996. aastal kahes eksemplaris eesti ja soome keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdselt õiguspädevad.
| Eesti Vabariigi nimel Toomas VILOSIUS | Soome Vabariigi nimel Sinikka MÖNKÄRE |
Facebook
Twitter