Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Eesti Vabariigi valitsuse ja Moldova Vabariigi valitsuse vaheline tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping

Vastu võetud 23.02.1998

Lepingu ratifitseerimise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

Eesti Vabariigi valitsus ja Moldova Vabariigi valitsus,

soovides sõlmida lepingut tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimiseks ning maksudest hoidumise tõkestamiseks,

leppisid kokku järgnevas:

Artikkel 1. Isikuline ulatus

Käesolev leping kehtib isikute suhtes, kes on ühe või mõlema lepinguosalise riigi residendid.

Artikkel 2. Lepingualused maksud

1. Käesolev leping kehtib lepinguosalise riigi, tema riiklike allüksuste või kohalike omavalitsuste poolt kehtestatud tulu- ja kapitalimaksude suhtes, seda sõltumata nende sissenõudmise viisist.

2. Tulu- ja kapitalimaksudena käsitletakse makse, mis on kehtestatud kogu tulule, kogu kapitalile või tulu või kapitali koostisosadele, sealhulgas makse vallas- või kinnisvara võõrandamisest saadud tulule, samuti makse kapitali väärtuse kasvule.

3. Olemasolevad maksud, mille suhtes leping kehtib, on konkreetselt:

a) Eestis:

(i) tulumaks;

(ii) kohalik tulumaks;

(edaspidi «Eesti maks»);

b) Moldova Vabariigis:

(i) ettevõtte tulumaks (impozitul pe beneficiul (venitul) intreprinderilor);

(ii) füüsilise isiku tulumaks (impozitul pe venitul persoanelor fizice);

(iii) kinnisvara maks (impozitul pe proprietati imobiliare);

(edaspidi «Moldova maks»).

4. Leping kehtib ka iga samase või olemuslikult sarnase maksu suhtes, mis on kehtestatud pärast käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäeva lisaks olemasolevatele maksudele või nende asemel. Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud teatavad teineteisele igast tähtsamast muudatusest, mis on tehtud nende vastavates maksuseadustes.

Artikkel 3. Üldmõisted

1. Käesolevas lepingus, kui kontekst ei nõua teisiti:

a) mõiste «Eesti» tähistab Eesti Vabariiki ja, kasutatuna geograafilises mõttes, tähistab Eesti territooriumi ja muid Eesti territoriaalvetega külgnevaid alasid, kus Eesti võib Eesti seaduste alusel ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega kasutada õigusi merepõhja, maapõue ning neis leiduvate loodusvarade suhtes;

b) mõiste «Moldova Vabariik» tähistab Moldova Vabariiki ja, kasutatuna geograafilises mõttes, tähistab Moldova territooriumi, sealhulgas siseveesid ja õhuruumi, kus Moldova Vabariik kasutab kooskõlas rahvusvahelise õiguse normidega suveräänseid õigusi tööle maavarade ja loodusvaradega;

c) mõisted «lepinguosaline riik» ja «teine lepinguosaline riik» tähistavad Eestit või Moldova Vabariiki, nii nagu kontekst seda nõuab;

d) mõiste «isik» hõlmab füüsilist isikut, kompaniid ja muud isikute ühendust;

e) mõiste «kompanii» tähistab juriidilist isikut või iga üksust, keda maksustamise eesmärgil käsitletakse juriidilise isikuna;

f) mõisted «lepinguosalise riigi ettevõte» ja «teise lepinguosalise riigi ettevõte» tähistavad vastavalt lepinguosalise riigi residendi ettevõtet ja teise lepinguosalise riigi residendi ettevõtet;

g) mõiste «rahvusvaheline transport» tähistab lepinguosalise riigi ettevõtte õhutransporti, välja arvatud juhul, kui õhutransport toimub ainult teise lepinguosalise riigi piirides;

h) mõiste «kompetentne ametivõim» tähistab:

(i) Eestis rahandusministrit või tema volitatud esindajat;

(ii) Moldova Vabariigis rahandusministrit või tema volitatud esindajat;

i) mõiste «kodanik» tähistab:

(i) lepinguosalise riigi kodakondsust omavat füüsilist isikut;

(ii) juriidilist isikut, partnerluse vormi või assotsiatsiooni, kelle staatus on määratletud lepinguosalises riigis kehtivate seadustega.

2. Kui lepinguosaline riik kasutab lepingu rakendamisel teisi, siin defineerimata mõisteid, siis on neil, kui kontekst ei nõua teisiti, tähendus, mis neil on selle lepinguosalise riigi seaduse alusel vastavate maksude kohta, mille suhtes leping kehtib.

Artikkel 4. Resident

1. Käesoleva lepingu mõttes tähistab mõiste «lepinguosalise riigi resident» isikut, kellel on selle riigi seaduste alusel maksukohustus elukoha, residentsuse, juhtkonna asukoha, asutamiskoha või mõne muu sarnase kriteeriumi tõttu. Mõiste hõlmab ka seda riiki, tema riiklikke allüksusi ja kohalikke omavalitsusi. Kuid see mõiste ei hõlma isikut, kellel on selles riigis maksukohustus ainult seal asuvate tuluallikate või kapitali tõttu.

2. Kui käesoleva artikli lõike 1 sätete kohaselt on füüsiline isik mõlema lepinguosalise riigi resident, siis määratakse tema staatus järgnevalt:

a) teda loetakse residendiks riigis, kus tal on alaline elukoht; kui tal on alaline elukoht mõlemas riigis, siis loetakse teda residendiks riigis, kellega tal on otsesemad isiklikud ja majanduslikud sidemed (eluliste huvide keskus);

b) kui riiki, kus on tema eluliste huvide keskus, ei ole võimalik kindlaks määrata või kui tal puudub alaline elukoht kummaski riigis, siis loetakse teda residendiks riigis, kus ta korduvalt viibib;

c) kui ta viibib korduvalt mõlemas riigis või ei viibi korduvalt neist kummaski, siis loetakse teda residendiks riigis, kelle kodanik ta on;

d) kui ta on mõlema riigi kodanik või ei ole kummagi riigi kodanik, siis lahendatakse see küsimus lepinguosaliste riikide kompetentsete ametivõimude vastastikusel kokkuleppel.

3. Kui käesoleva artikli lõike 1 sätete kohaselt on isik, kes ei ole füüsiline isik, mõlema lepinguosalise riigi resident, siis püüavad lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud lahendada seda küsimust vastastikuse kokkuleppe teel ja otsustada lepingu rakendamise üle sellise isiku suhtes. Vastava kokkuleppe puudumisel ei loeta isikut lepingu alusel antavate soodustuste saamise mõttes kummagi lepinguosalise riigi residendiks.

Artikkel 5. Püsiv tegevuskoht

1. Käesoleva lepingu mõttes tähistab mõiste «püsiv tegevuskoht» äritegevuse kindlat asukohta, mille kaudu täielikult või osaliselt toimub ettevõtte äritegevus.

2. Mõiste «püsiv tegevuskoht» hõlmab eriti:

a) juhtkonna asukohta;

b) filiaali;

c) kontorit;

d) tehast;

e) töökoda, ja

f) kaevandust, nafta- või gaasipuurauku, karjääri või mõnda teist loodusvarade kasutuselevõtu kohta.

3. Ehitusplats või ehitus- või seadmestamistööde koht kujutab endast püsivat tegevuskohta ainult juhul, kui see kestab kauem kui kuus kuud.

4. Olenemata käesoleva artikli eelnevatest sätetest ei loeta mõistet «püsiv tegevuskoht» hõlmavat:

a) rajatiste kasutamist ettevõttele kuuluvate kaupade ainult ladustamise, väljapaneku või kohaletoimetamise eesmärgil;

b) ettevõttele kuuluvate kaubavarude hoidmist ainult ladustamise, väljapaneku või kohaletoimetamise eesmärgil;

c) ettevõttele kuuluvate kaubavarude hoidmist ainult töötlemise eesmärgil teise ettevõtte poolt;

d) äritegevuse kindla asukoha pidamist ainult ettevõttele vajalike kaupade ostmise või informatsiooni kogumise eesmärgil;

e) äritegevuse kindla asukoha pidamist ainult ettevõtte toimimiseks vajaliku, mõne muu ettevalmistava või abistava iseloomuga tegevuse eesmärgil;

f) äritegevuse kindla asukoha pidamist ainult seoses käesoleva lõike punktides a kuni e loetletud tegevuste ükskõik milliste kombinatsioonidega, eeldades, et kõik sellest kombinatsioonist tulenev kindla asukoha kaudu toimuv äritegevus on ettevalmistava või abistava iseloomuga.

5. Olenemata käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 sätetest, kui isik, kes ei ole sõltumatu esindaja staatuses vastavalt käesoleva artikli lõikele 6, tegutseb ettevõtte nimel ning on volitatud sõlmima ja sõlmib korduvalt lepinguosalises riigis ettevõtte nimel lepinguid, siis loetakse sel ettevõttel olevat püsiv tegevuskoht selles riigis kõigi sellise isiku poolt ettevõtte jaoks sooritatud tegevuste suhtes juhul, kui sellise isiku tegevus ei vasta käesoleva artikli lõikes 4 loetletud tegevustele, mis oleksid toimunud äritegevuse kindla asukoha kaudu ja mis ei muudaks seda äritegevuse kindlat asukohta vastavalt selle lõike sätetele püsivaks tegevuskohaks.

6. Ettevõttel ei loeta olevat lepinguosalises riigis püsivat tegevuskohta ainult selles riigis maakleri, komisjonäri või mõne teise sõltumatu esindaja kaudu toimuva äritegevuse suhtes eeldusel, et sellised isikud tegutsevad oma tavapärase äritegevuse raames.

7. Asjaolu, et kompanii, kes on lepinguosalise riigi resident, kontrollib kompaniid või on kontrollitav kompanii poolt, kes on teise lepinguosalise riigi resident, või kelle äritegevus toimub selles teises riigis (kas püsiva tegevuskoha kaudu või mõnel muul viisil), ei muuda iseenesest kumbagi kompaniid üksteise suhtes püsivaks tegevuskohaks.

Artikkel 6. Kinnisvaratulu

1. Lepinguosalise riigi residendi poolt teises lepinguosalises riigis asuvast kinnisvarast saadud tulu (sealhulgas tulu põllumajandusest või metsandusest) võib maksustada selles teises riigis.

2. Mõistel «kinnisvara» on tähendus, mis tal on selle lepinguosalise riigi seaduse alusel, kus mainitud vara tegelikult asub. Mõiste hõlmab igal juhul kinnisvara päraldisi, põllumajanduses ja metsanduses kasutatavat sisseseadet ning eluskarja, maaomandit käsitleva üldise seadusega sätestatud õigusi, optsioone või sarnaseid kinnisvara omandamise õigusi, kinnisvara kasutamisvaldust ja õigusi muutuvatele või püsivatele väljamaksetele töö või õiguse eest tööle maavarade leiukohtade, allikate ja teiste loodusvaradega. Õhusõidukeid ei käsitleta kinnisvarana.

3. Käesoleva artikli lõike 1 sätted kehtivad kinnisvara otsesest kasutamisest, rendile andmisest või mõnel muul viisil kinnisvara kasutamisest saadud tulu kohta, aga ka kinnisvara võõrandamisest saadud tulu kohta.

4. Kui aktsiate või muude korporatiivsete õiguste omamine kompaniis annab selliste aktsiate või korporatiivsete õiguste omanikule õiguse kompaniile kuuluva kinnisvara kasutusele, siis võib selle õiguse otsesest kasutamisest, rendile andmisest või mõnel muul viisil kasutamisest saadud tulu maksustada selles lepinguosalises riigis, kus kinnisvara asub.

5. Käesoleva artikli lõigete 1, 3 ja 4 sätted kehtivad ka ettevõtte kinnisvarast ja eraviisilises teenistuses kasutatavast kinnisvarast saadud tulu kohta.

Artikkel 7. Äritegevuse kasum

1. Lepinguosalise riigi ettevõtte kasumit maksustatakse ainult selles riigis, kui ettevõtte äritegevus ei toimu teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu. Kui ettevõtte äritegevus toimub eelpool mainitud viisil, siis võib ettevõtte kasumit maksustada teises riigis, kuid ainult seda osa kasumist, mis saadakse selle püsiva tegevuskoha kaudu.

2. Olenevalt käesoleva artikli lõike 3 sätetest, kui lepinguosalise riigi ettevõtte äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu, siis loetakse kummaski lepinguosalises riigis selle püsiva tegevuskoha kaudu saadavaks kasumit, mida püsivas tegevuskohas oleks võinud saada iseseisev ettevõte, kes osaleb samade või sarnaste tingimuste alusel samadel või sarnastel tegevusaladel ja on täiesti iseseisev oma suhetes ettevõttega, kelle püsiv tegevuskoht ta on.

3. Püsiva tegevuskoha kasumi määramisel lubatakse kuludena maha arvata kulusid, mis on tekkinud püsiva tegevuskoha kaudu toimuva äritegevuse tõttu, sealhulgas juhtimise ja administreerimisega tekkinud kulud, seda kas riigis, kus püsiv tegevuskoht asub, või mujal. Seejuures ei lubata kuludena maha arvata summasid, mida maksti püsiva tegevuskoha kaudu (teisiti kui tegelike kulude katmiseks) ettevõttele või tema kontoritele kasutustasuna, tasudena või muude sarnaste väljamaksetena patentide või muude õiguste kasutamise eest või komisjonitasuna teatud teenuste osutamise või juhtimise eest või, välja arvatud pangandusettevõtte puhul, intressidena ettevõtte poolt püsiva tegevuskoha kaudu toimuvale äritegevusele antud rahalise laenu eest.

4. Niivõrd, kuivõrd püsiva tegevuskoha kaudu saadavat kasumit määratakse lepinguosalise riigi poolt järgitava tava kohaselt ettevõtte kogukasumi jaotamise alusel tema erinevate osade vahel, ei takista käesoleva artikli lõike 2 ükski säte määramast maksustatavat kasumit selles lepinguosalises riigis kasutatava jaotusmeetodi järgi; seejuures peab kasutatav jaotusmeetod olema selline, et tulemus oleks kooskõlas käesoleva artikli põhimõtetega.

5. Kasumit ei loeta püsiva tegevuskoha kaudu saadavaks ainuüksi põhjusel, et selle püsiva tegevuskoha kaudu ostetakse ettevõtte jaoks kaupu.

6. Käesoleva artikli eelnevate lõigete mõttes määratakse püsiva tegevuskoha kaudu saadav kasum igal aastal sama meetodi alusel, välja arvatud juhul, kui on olemas sobiv ja küllaldane põhjus vastupidiseks.

7. Kui kasum hõlmab tulu liike, mida käsitletakse eraldi käesoleva lepingu teistes artiklites, siis rakendatakse nende artiklite sätteid sõltumata käesoleva artikli sätetest.

8. Miski käesolevas artiklis ei takista lepinguosalist riiki rakendamast oma seadust, mis käsitleb isiku kindlustustegevuse maksustamist (niivõrd, kuivõrd see seadus kehtib käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäeval ja kui seda ei muudeta määral, mis mõjutaks tema üldist iseloomu).

Artikkel 8. Õhutransport

1. Lepinguosalise riigi ettevõtte rahvusvahelisest õhutranspordist saadud kasumit maksustatakse ainult selles riigis.

2. Käesoleva artikli lõike 1 sätted kehtivad ka kasumi kohta, mis on saadud osalusest puulis, ühisäritegevuses või rahvusvahelises transpordiorganisatsioonis.

Artikkel 9. Assotsieerunud ettevõtted

1. Kui

a) lepinguosalise riigi ettevõte osaleb otseselt või kaudselt teise lepinguosalise riigi ettevõtte juhtimises, kontrollimises või kapitalis, või kui

b) samad isikud osalevad otseselt või kaudselt lepinguosalise riigi ja teise lepinguosalise riigi ettevõtte juhtimises, kontrollimises või kapitalis,

ja kui kummalgi juhul määratakse või lepitakse kahe ettevõtte vahelistes kaubanduslikes või finantssuhetes kokku iseseisvate ettevõtete vahelistest erinevad tingimused, siis võib lugeda kasumit, mis oleks ilma nende tingimusteta lisandunud ühele nendest ettevõtetest, kuid mis nende tingimuste tõttu ei lisandunud, selle ettevõtte kasumi hulka ja vastavalt ka maksustada.

2. Kui lepinguosaline riik loeb selle riigi ettevõtte kasumi hulka -- ja maksustab vastavalt -- kasumi, mille osas teise lepinguosalise riigi ettevõte on selles teises riigis maksustatud, ja kui selline kasum on kasum, mis oleks lisandunud esimesena mainitud riigi ettevõttele, kui nende kahe ettevõtte vahelised tingimused oleksid olnud sarnased iseseisvate ettevõtete vaheliste tingimustega, siis reguleerib teine riik vastavalt selle kasumi maksustamise ulatust. Sellise reguleerimise ulatuse määramisel arvestatakse käesoleva lepingu teisi sätteid ja lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud konsulteerivad vajaduse korral teineteisega.

Artikkel 10. Dividendid

1. Dividende, mida kompanii, kes on lepinguosalise riigi resident, maksab teise lepinguosalise riigi residendile, võib maksustada selles teises riigis.

2. Seejuures võib neid dividende maksustada ka selles lepinguosalises riigis ja vastavalt selle riigi seadustele, kus dividende maksev kompanii on resident, aga kui dividendide saaja on dividendide kasusaav omanik, siis ei ületa dividendidelt võetav maks 10 protsenti dividendide brutosummast.

Käesoleva lõike sätted ei mõjuta kompanii selle kasumi maksustamist, millest dividende makstakse.

3. Käesolevas artiklis kasutatuna tähistab mõiste «dividendid» tulu aktsiatelt või muudest kasumis osalevatest õigustest, mis ei ole võlanõuded, tulu teistest korporatiivsetest õigustest, mida selle riigi maksuseaduste järgi, kus dividende jaotav kompanii on resident, käsitletakse maksustamisel tuluna aktsiatelt.

4. Käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 sätted ei kehti, kui dividendide kasusaava omaniku, kes on lepinguosalise riigi resident, äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis, kus dividende maksev kompanii on resident, seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu või ta tegutseb selles teises riigis eraviisiliselt seal asuva kindla asukoha kaudu ja osalus, mille alusel dividende makstakse, on tegelikult seotud sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukoha kaudu toimuva äritegevusega. Sel juhul kehtivad vastavalt kas käesoleva lepingu artikli 7 või artikli 14 sätted.

5. Kui kompanii, kes on lepinguosalise riigi resident, saab kasumit või tulu teisest lepinguosalisest riigist, siis ei saa see teine riik kehtestada maksu kompanii poolt makstavatele dividendidele, välja arvatud juhul, kui dividende makstakse selle teise riigi residendile või kui osalus, mille alusel dividende makstakse, on tegelikult seotud selles teises riigis asuva püsiva tegevuskoha või kindla asukoha kaudu toimuva äritegevusega, ega allutada kompanii jaotamata kasumit maksule kompanii jaotamata kasumilt, isegi kui makstavad dividendid või jaotamata kasum koosnevad täielikult või osaliselt selles teises riigis tekkinud kasumist või tulust.

Artikkel 11. Intressid

1. Intresse, mis tekivad lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, võib maksustada selles teises riigis.

2. Seejuures võib neid intresse maksustada ka selles lepinguosalises riigis ja vastavalt selle riigi seadustele, kus intressid tekivad, aga kui intresside saaja on intresside kasusaav omanik, siis ei ületa intressidelt võetav maks 10 protsenti intresside brutosummast.

3. Olenemata käesoleva artikli lõike 2 sätetest on lepinguosalises riigis tekkinud intressid, mille saajaks ja kasusaavaks omanikuks on teise lepinguosalise riigi valitsus, sealhulgas riiklikud allüksused ja kohalikud omavalitsused, kesk(riigi)pank või täielikult sellele valitsusele kuuluv finantsinstitutsioon, või selle valitsuse poolt garanteeritud laenudest saadud intressid vabastatud esimesena mainitud riigi maksust.

4. Käesolevas artiklis kasutatuna tähistab mõiste «intressid» tulu igat liiki võlanõuetest, mis on või ei ole tagatud hüpoteegiga, eriti aga tulu valitsuse väärtpaberitest ja tulu võlakohustustest või obligatsioonidest, sealhulgas selliste väärtpaberite, võlakohustuste või obligatsioonidega kaasnevatest preemiatest ning auhindadest. Käesoleva artikli mõttes ei käsitleta intressidena viivist hilinenud maksetelt.

5. Käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 sätted ei kehti, kui intresside kasusaava omaniku, kes on lepinguosalise riigi resident, äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis, kus intressid tekivad, seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu või ta tegutseb teises riigis eraviisiliselt seal asuva kindla asukoha kaudu ja võlanõue, mille eest intresse makstakse, on tegelikult seotud sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukoha kaudu toimuva äritegevusega. Sel juhul kehtivad vastavalt kas käesoleva lepingu artikli 7 või artikli 14 sätted.

6. Intresse loetakse tekkinuks lepinguosalises riigis, kui maksja on selle riigi resident. Seejuures, kui intresse maksval isikul, kes on või ei ole lepinguosalise riigi resident, on lepinguosalises riigis püsiv tegevuskoht või kindel asukoht, millega seoses tekkis võlgnevus, millelt intresse makstakse, ning intressid tekivad püsiva tegevuskoha või kindla asukoha kaudu toimuva äritegevuse tõttu, siis loetakse intresse tekkinuks riigis, kus asub püsiv tegevuskoht või kindel asukoht.

7. Kui intresside maksja ja kasusaava omaniku või nende mõlema ja mõne teise isiku vaheliste erisuhete tõttu vastava võlanõude eest makstavate intresside summa ületab summa, mis oleks maksja ja kasusaava omaniku vahel kokku lepitud selliste suhete puudumisel, siis kehtivad käesoleva artikli sätted ainult viimati mainitud summale. Sel juhul kuulub maksete liigne osa maksustamisele vastavalt kummagi lepinguosalise riigi seadustele, arvestades käesoleva lepingu teisi sätteid.

Artikkel 12. Kasutustasu

1. Kasutustasu, mis tekib lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, võib maksustada selles teises riigis.

2. Seejuures võib sellist kasutustasu maksustada ka selles lepinguosalises riigis ja vastavalt selle riigi seadustele, kus kasutustasu tekib, aga kui kasutustasu saaja on kasutustasu kasusaav omanik, siis ei ületa kasutustasult võetav maks 10 protsenti kasutustasu brutosummast.

3. Käesolevas artiklis kasutatuna tähistab mõiste «kasutustasu» igat liiki makseid, mida saadakse tasuna kasutamise eest või õiguse eest kasutada kirjanduslike, kunstiliste või teaduslike tööde, sealhulgas kino- ja telefilmide ning raadio- või televisioonisaadete salvestiste autoriõigusi, patente, kaubamärke, disaine või mudeleid, plaane, salajasi valemeid või protsesse või kasutamise eest või õiguse eest kasutada tööstuslikku, kaubanduslikku või teadusalast sisseseadet või tööstuslikku, kaubanduslikku või teadusalast kogemust puudutavat informatsiooni.

4. Käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 sätted ei kehti, kui kasutustasu kasusaava omaniku, kes on lepinguosalise riigi resident, äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis, kus kasutustasu tekib, seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu või ta tegutseb teises riigis eraviisiliselt seal asuva kindla asukoha kaudu ja õigus või vara, mille eest kasutustasu makstakse, on tegelikult seotud sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukoha kaudu toimuva äritegevusega. Sel juhul kehtivad vastavalt kas käesoleva lepingu artikli 7 või artikli 14 sätted.

5. Kasutustasu loetakse tekkinuks lepinguosalises riigis, kui maksja on selle riigi resident. Seejuures, kui kasutustasu maksval isikul, kes on või ei ole lepinguosalise riigi resident, on lepinguosalises riigis püsiv tegevuskoht või kindel asukoht, millega seoses tekkis kohustus maksta kasutustasu, ning kasutustasu tekib püsiva tegevuskoha või kindla asukoha kaudu toimuva äritegevuse tõttu, siis loetakse kasutustasu tekkinuks riigis, kus asub püsiv tegevuskoht või kindel asukoht.

6. Kui kasutustasu maksja ja kasusaava omaniku või nende mõlema ja mõne teise isiku vaheliste erisuhete tõttu kasutamise, õiguse või informatsiooni eest makstava kasutustasu summa ületab summa, mis oleks maksja ning kasusaava omaniku vahel kokku lepitud selliste suhete puudumisel, siis kehtivad käesoleva artikli sätted ainult viimati mainitud summale. Sel juhul kuulub maksete liigne osa maksustamisele vastavalt kummagi lepinguosalise riigi seadustele, arvestades käesoleva lepingu teisi sätteid.

Artikkel 13. Kapitali juurdekasv

1. Kapitali juurdekasvu, mis on saadud lepinguosalise riigi residendi poolt käesoleva lepingu artiklis 6 käsitletud ja teises lepinguosalises riigis asuva kinnisvara võõrandamisel või aktsiate võõrandamisel kompaniis, mille vara koosneb põhiliselt sellisest varast, võib maksustada selles teises riigis.

2. Kapitali juurdekasvu vallasvara võõrandamisel, mis moodustab osa lepinguosalise riigi ettevõtte teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu toimuvas äritegevuses kasutatavast varast või lepinguosalise riigi residendi teises lepinguosalises riigis toimuvaks eraviisiliseks teenistuseks vajaliku kindla asukoha vallasvarast, sealhulgas kapitali juurdekasvu sellise püsiva tegevuskoha (kas eraldi või koos kogu ettevõttega) või kindla asukoha võõrandamisel, võib maksustada selles teises riigis.

3. Kapitali juurdekasvu, mis on saadud lepinguosalise riigi ettevõtte poolt selle ettevõtte rahvusvahelises transpordis kasutatavate õhusõidukite või selliste õhusõidukite ekspluateerimiseks vajaliku vallasvara võõrandamisel, maksustatakse ainult selles riigis.

4. Kapitali juurdekasvu iga muu vara võõrandamisel, mida ei ole käsitletud käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3, maksustatakse ainult selles lepinguosalises riigis, kus võõrandaja on resident.

Artikkel 14. Eraviisiline teenistus

1. Tulu, mida lepinguosalise riigi residendist füüsiline isik saab kutsealasest või muust eraviisilise iseloomuga teenistusest, maksustatakse ainult selles riigis, kui tal ei ole teises lepinguosalises riigis oma teenistuseks pidevalt vajalikku kindlat asukohta. Kui tal on selline kindel asukoht, siis võib tulu maksustada teises lepinguosalises riigis, kuid ainult selles osas, mis saadakse selle kindla asukoha kaudu. Selles mõttes, kui lepinguosalise riigi residendist füüsiline isik viibib teises lepinguosalises riigis perioodi või mitme perioodi jooksul kokku rohkem kui 183 päeva mõne kaheteistkümnekuulise perioodi vältel, mis algab või lõpeb vastaval rahandusaastal, siis loetakse tal teises riigis olevat tema tegevuseks pidevalt vajalik kindel asukoht ja tema teises riigis toimunud ülalpool mainitud tegevusest saadud tulu loetakse saaduks selle kindla asukoha kaudu.

2. Mõiste «kutsealane teenistus» hõlmab eriti eraviisilist teadus-, kirjandus-, kunsti-, kasvatus- või haridusalast tegevust, aga ka arstide, juristide, inseneride, arhitektide, hambaarstide ja raamatupidajate eraviisilist tegevust.

Artikkel 15. Palgateenistus

1. Olenevalt käesoleva lepingu artiklite 16, 18 ja 19 sätetest maksustatakse lepinguosalise riigi residendi poolt saadud palka, töötasu ning muud sarnast teenistuse eest saadud tasu ainult selles riigis, kui teenistus ei ole toimunud teises lepinguosalises riigis. Kui teenistus on toimunud nii, siis võib sellist teenistuse eest saadud tasu maksustada selles teises riigis.

2. Olenemata käesoleva artikli lõike 1 sätetest maksustatakse lepinguosalise riigi residendi poolt teises lepinguosalises riigis teenistuse eest saadud tasu ainult esimesena mainitud riigis, kui:

a) tasu saaja viibib teises riigis perioodi või mitme perioodi jooksul, mis ei ületa kokku 183 päeva mõne kaheteistkümnekuulise perioodi vältel, mis algab või lõpeb vastaval rahandusaastal, ja

b) tasu maksab tööandja või tasu makstakse tööandja nimel, kes ei ole selle teise riigi resident, ja

c) tasu ei teki tööandja teises riigis asuva püsiva tegevuskoha või kindla asukoha kaudu toimuva äritegevuse tõttu.

3. Olenemata käesoleva artikli eelnevatest sätetest võib lepinguosalise riigi ettevõtte poolt rahvusvahelises transpordis kasutatavatel õhusõidukitel toimunud teenistuse eest saadud tasu maksustada selles riigis.

Artikkel 16. Juhatuse liikmete tasu

Juhatuse liikmete tasu ja muud sarnast väljamakset, mida lepinguosalise riigi resident saab teise lepinguosalise riigi residendist kompanii juhatuse või muu sarnase organi liikmena, võib maksustada selles teises lepinguosalises riigis.

Artikkel 17. Kunstnikud ja sportlased

1. Olenemata käesoleva lepingu artiklite 14 ja 15 sätetest võib lepinguosalise riigi residendi teatris, kinos, raadios või televisioonis kunstnikuna või muusiku või sportlasena teises lepinguosalises riigis toimuvast isiklikust tegevusest saadud tulu maksustada selles teises riigis.

2. Kui kunstniku või sportlase isiklikust tegevusest tekkinud tulu ei saa kunstnik või sportlane, vaid mõni teine isik, siis võib seda tulu olenemata käesoleva lepingu artiklite 7, 14 ja 15 sätetest maksustada lepinguosalises riigis, kus kunstniku või sportlase tegevus on toimunud.

3. Käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 sätted ei kehti tulu kohta, mida saadakse kunstniku või sportlase poolt lepinguosalises riigis toimuvast tegevusest, kui seda finantseeritakse täielikult või põhiliselt ühe või mõlema lepinguosalise riigi riiklikest, riiklike allüksuste või kohalike omavalitsuste fondidest. Sel juhul maksustatakse tulu ainult selles lepinguosalises riigis, kus kunstnik või sportlane on resident.

Artikkel 18. Pension

Olenevalt käesoleva lepingu artikli 19 lõike 2 sätetest maksustatakse lepinguosalise riigi residendile eelnenud teenistuse eest makstavat pensioni ja muud sarnast tasu ainult selles riigis.

Artikkel 19. Riigiteenistus

1. a) Palgad, töötasud ja muud sarnased tasud, mis ei ole pension ja mida lepinguosalise riigi, riikliku allüksuse või kohaliku omavalitsuse poolt makstakse füüsilisele isikule selle riigi, allüksuse või omavalitsuse teenistuses oleku eest, maksustatakse ainult selles riigis.

b) Seejuures maksustatakse sellised palgad, töötasud ja muud sarnased tasud ainult teises lepinguosalises riigis, kui teenistus on toimunud selles riigis ja kui füüsiline isik on selle riigi resident, kes:

(i) on antud riigi kodanik; või

(ii) kellest ei saanud antud riigi residenti ainult teenistuse eesmärgil.

2. a) Pensioni, mida lepinguosalise riigi, riikliku allüksuse või kohaliku omavalitsuse poolt või nende poolt loodud fondidest makstakse füüsilisele isikule selle riigi, allüksuse või omavalitsuse teenistuses oleku eest, maksustatakse ainult selles riigis.

b) Seejuures maksustatakse seda pensioni ainult teises lepinguosalises riigis, kui füüsiline isik on selle riigi resident ja kodanik.

3. Palkade, töötasude ja muude sarnaste tasude ning pensioni kohta, mis on saadud lepinguosalise riigi, riikliku allüksuse või kohaliku omavalitsuse äritegevusega seotud teenistuse eest, kehtivad käesoleva lepingu artiklite 15, 16 ja 18 sätted.

Artikkel 20. Üliõpilased

Üliõpilase või praktikandi, kes on või oli vahetult enne lepinguosalises riigis viibimist teise lepinguosalise riigi resident ja kes viibib esimesena mainitud riigis ainult õpingute või praktiseerimise eesmärgil, ülalpidamiseks, õpinguteks või praktiseerimiseks saadud väljamakseid ei maksustata selles riigis tingimusel, et need väljamaksed tulevad väljaspool seda riiki asuvatest allikatest.

Artikkel 21. Muu tulu

1. Lepinguosalise riigi residendi poolt saadud tulu liike, mida käesoleva lepingu eelmistes artiklites ei ole käsitletud, maksustatakse ainult selles riigis, olenemata sellest, kus tulu tekib.

2. Käesoleva artikli lõike 1 sätted ei kehti tulu kohta, mis ei ole käesoleva lepingu artikli 6 lõikes 2 määratletud kinnisvaratulu, kui sellise tulu saaja, kes on lepinguosalise riigi resident, äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või kelle eraviisiline teenistus toimub teises lepinguosalises riigis asuva kindla asukoha kaudu ja õigused või vara, millega seoses tulu saadakse, on tegelikult seotud sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukoha kaudu toimuva äritegevusega. Sel juhul kehtivad vastavalt kas käesoleva lepingu artikli 7 või artikli 14 sätted.

Artikkel 22. Kapital

1. Kapitali, mis koosneb lepinguosalise riigi residendile kuuluvast käesoleva lepingu artiklis 6 käsitletud ja teises lepinguosalises riigis asuvast kinnisvarast, võib maksustada selles teises riigis.

2. Kapitali, mis koosneb vallasvarast, mis moodustab osa lepinguosalise riigi ettevõtte teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu toimuvas äritegevuses kasutatavast varast või lepinguosalise riigi residendi teises lepinguosalises riigis toimuvaks eraviisiliseks teenistuseks vajaliku kindla asukoha kaudu toimuvas äritegevuses kasutatavast vallasvarast, võib maksustada selles teises riigis.

3. Kapitali, mis koosneb lepinguosalise riigi ettevõtte poolt rahvusvahelises transpordis kasutatavatest õhusõidukitest ja selliste õhusõidukite ekspluateerimiseks vajalikust vallasvarast, maksustatakse ainult selles lepinguosalises riigis.

4. Lepinguosalise riigi residendi kapitali kõiki muid koostisosasid maksustatakse ainult selles riigis.

Artikkel 23. Topeltmaksustamise vältimine

1. Eesti residendi puhul välditakse topeltmaksustamist järgnevalt:

a) Kui Eesti resident saab tulu või omab kapitali, mida vastavalt käesolevale lepingule võib maksustada Moldova Vabariigis, ja kui tema siseriiklikus seadusandluses puudub enamsoodustatud käsitlus, siis võimaldab Eesti:

(i) mahaarvestuse selle residendi tulumaksust summas, mis vastab Moldova Vabariigis makstud tulumaksule;

(ii) mahaarvestuse selle residendi kapitalimaksust summas, mis vastab Moldova Vabariigis makstud kapitalimaksule.

Seejuures ei ületa selline mahaarvestus kummalgi juhul seda osa Eesti tulu- või kapitalimaksust, mis oli arvestatud enne mahaarvestuse tegemist vastavalt kas tulule või kapitalile, mida võib maksustada Moldova Vabariigis.

b) Käesoleva lõike punkti a mõttes, kui Eesti residendist kompanii saab dividende Moldova Vabariigi residendist kompaniilt, kelle hääleõiguslikest aktsiatest kuulub talle vähemalt 10 protsenti, siis ei hõlma Moldova Vabariigis makstud maks mitte ainult dividendidelt makstud maksu, vaid ka maksu dividendide aluseks olevalt kasumiosalt.

2. Moldova Vabariigi residendi puhul välditakse topeltmaksustamist järgnevalt:

Kui Moldova Vabariigi resident saab tulu või omab kapitali, mida vastavalt käesolevale lepingule võib maksustada Eestis, siis võimaldab Moldova Vabariik:

a) mahaarvestuse selle residendi tulumaksust summas, mis vastab Eestis makstud tulumaksule;

b) mahaarvestuse selle residendi kapitalimaksust summas, mis vastab Eestis makstud kapitalimaksule.

Seejuures ei ületa selline mahaarvestus kummalgi juhul seda osa Moldova Vabariigi tulu- või kapitalimaksust, mis oli arvestatud enne mahaarvestuse tegemist vastavalt kas tulule või kapitalile, mida võib maksustada Eestis.

Artikkel 24. Mittediskrimineerimine

1. Lepinguosalise riigi kodanikke ei allutata teises lepinguosalises riigis maksustamisele või sellega kaasnevatele nõuetele, mis on erinevad või koormavamad kui maksustamine või sellega kaasnevad nõuded, millele samades tingimustes alluvad või alluksid selle teise riigi kodanikud, seda eriti residentsuse suhtes. Olenemata käesoleva lepingu artikli 1 sätetest rakendatakse käesolevat sätet ka isikute suhtes, kes ei ole ühe või mõlema lepinguosalise riigi residendid.

2. Kodakondsuseta isikuid, kes on lepinguosalise riigi residendid, ei allutata kummaski lepinguosalises riigis maksustamisele või sellega kaasnevatele nõuetele, mis on erinevad või koormavamad kui maksustamine või sellega kaasnevad nõuded, millele samades tingimustes alluvad või alluksid vastava riigi kodanikud.

3. Lepinguosalise riigi ettevõtte teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu toimuva äritegevuse maksustamine ei saa teises riigis olla vähem soodus kui selle teise riigi sama tegevusega ettevõtete maksustamine. Käesolevat sätet ei saa tõlgendada kui lepinguosalise riigi kohustust võimaldada teise lepinguosalise riigi residentidele neid isiklikke maksusoodustusi, maksuvabastusi ja maksuvähendusi perekonnaseisu või perekondlike kohustuste tõttu, mida ta võimaldab oma residentidele.

4. Välja arvatud juhtudel, kui kehtivad käesoleva lepingu artikli 9 lõike 1, artikli 11 lõike 7 või artikli 12 lõike 6 sätted, kuuluvad lepinguosalise riigi ettevõtte poolt teise lepinguosalise riigi residendile makstavad intressid, kasutustasu ja teised väljamaksed selle ettevõtte maksustatava kasumi määramisel mahaarvestusele samadel tingimustel, kui neid oleks makstud esimesena mainitud riigi residendile. Sarnaselt kuuluvad esimese lepinguosalise riigi ettevõtte kõik võlad teise lepinguosalise riigi residendile selle ettevõtte maksustatava kapitali määramisel mahaarvestusele samadel tingimustel, kui neid oleks määratud esimesena mainitud riigi residendile.

5. Lepinguosalise riigi ettevõtteid, kelle kapitali kas täielikult või osaliselt omatakse või otseselt või kaudselt kontrollitakse teise lepinguosalise riigi ühe või enama residendi poolt, ei allutata esimesena mainitud riigis maksustamisele või sellega kaasnevatele nõuetele, mis on erinevad või koormavamad kui maksustamine või sellega kaasnevad nõuded, millele alluvad või alluksid esimesena mainitud riigi teised sarnased ettevõtted.

6. Olenemata käesoleva lepingu artikli 2 sätetest kehtivad käesoleva artikli sätted igat liiki maksude suhtes.

Artikkel 25. Vastastikuse kokkuleppe protseduur

1. Kui isik arvab, et ühe või mõlema lepinguosalise riigi tegevus põhjustab või võib põhjustada tema sellist maksustamist, mis ei ole kooskõlas käesoleva lepingu sätetega, siis võib ta hoolimata nende riikide siseriiklikus seadusandluses sätestatust esitada oma juhtumi selle lepinguosalise riigi, kelle resident ta on, kompetentsele ametivõimule või kui tema juhtum käib käesoleva lepingu artikli 24 lõike 1 alla, siis selle lepinguosalise riigi, kelle kodanik ta on, kompetentsele ametivõimule. Juhtum tuleb esitada kolme aasta jooksul alates lepingu sätetele mittevastavat maksustamist põhjustava tegevuse esimesest teatavakstegemisest.

2. Kui protest on kompetentse ametivõimu arvates õigustatud ja rahuldavat lahendust ei saavutata, siis püüab ta lahendada juhtumit vastastikusel kokkuleppel teise lepinguosalise riigi kompetentse ametivõimuga, pidades seejuures silmas lepingu sätetele mittevastava maksustamise vältimist. Saavutatud kokkulepe viiakse täide hoolimata ajapiirangutest lepinguosaliste riikide siseriiklikus seadusandluses.

3. Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud püüavad vastastikusel kokkuleppel lahendada kõiki raskusi või kahtlusi, mis tekivad lepingu tõlgendamisel või rakendamisel. Samuti võivad nad üksteisega konsulteerida topeltmaksustamise vältimiseks juhtudel, mida lepingus ei ole käsitletud.

4. Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud võivad eelnevate lõigete mõttes kokkuleppe saavutamiseks teineteisega vahetult konsulteerida.

Artikkel 26. Informatsioonivahetus

1. Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud vahetavad sellist informatsiooni, mis on vajalik käesoleva lepingu sätete või lepinguosaliste riikide siseriikliku seadusandluse täitmiseks lepingualuste maksude suhtes niivõrd, kuivõrd sellekohane maksustamine ei ole lepinguga vastuolus. Informatsioonivahetus ei ole piiratud käesoleva lepingu artikliga 1. Lepinguosaliselt riigilt saadud informatsiooni käsitletakse saladusena sarnaselt selle riigi siseriikliku seadusandluse alusel saadava informatsiooniga ja seda avaldatakse ainult isikutele või ametivõimudele (sealhulgas kohtutele ja valitsusasutustele), kes on seotud lepingualuste maksude määramise või kogumisega, maksude sissenõudmisega, maksude suhtes vastutusele võtmisega või nende maksudega seotud kaebuste lahendamisega. Need isikud või ametivõimud kasutavad informatsiooni ainult nimetatud eesmärkidel. Nad võivad avaldada informatsiooni avalikul kohtuprotsessil või kohtuotsuse raamides.

2. Käesoleva artikli lõike 1 sätteid ei saa mingil juhul tõlgendada kui lepinguosalisele riigile pandud kohustust:

a) kasutada administratiivseid meetmeid, mis on vastuolus selle või teise lepinguosalise riigi seaduste ja administratiivse tegevusega;

b) anda informatsiooni, mis ei ole selle või teise lepinguosalise riigi seaduste alusel või administreerimise tavalise korra järgi kättesaadav;

c) anda informatsiooni, mis avaldaks mõne kaubavahetuse, äritegevuse, tööstusliku, kaubandusliku või kutsealase saladuse või kaubavahetusprotsessi või informatsiooni, mille avaldamine oleks vastuolus riiklike huvidega (ordre public).

Artikkel 27. Diplomaatiliste esinduste ja konsulaarasutuste liikmed

Miski käesolevas lepingus ei mõjuta diplomaatiliste esinduste või konsulaarasutuste liikmete rahanduslikke eelisõigusi vastavalt rahvusvahelise õiguse üldreeglitele või erikokkulepete tingimustele.

Artikkel 28. Lepingu jõustumine

1. Lepinguosalised riigid teatavad teineteisele diplomaatiliste kanalite kaudu käesoleva lepingu jõustumiseks vajalike põhiseaduses sätestatud nõuete täitmisest.

2. Leping jõustub käesoleva artikli lõikes 1 mainitud teatamistest viimase päeval ja tema sätted hakkavad mõlemas lepinguosalises riigis kehtima:

a) 1. jaanuaril või pärast 1. jaanuari saadud tulult kinnipeetavate maksude suhtes -- kalendriaastal, mis järgneb lepingu jõustumise aastale;

b) muude tulu- ja kapitalimaksude suhtes maksudele, mis kuuluvad maksmisele 1. jaanuaril või pärast 1. jaanuari algaval rahandusaastal -- kalendriaastal, mis järgneb lepingu jõustumise aastale.

Artikkel 29. Lepingu lõpetamine

Käesolev leping jääb jõusse kuni tema lõpetamiseni ühe lepinguosalise riigi poolt. Kumbki lepinguosaline riik võib lõpetada lepingu diplomaatiliste kanalite kaudu kirjaliku etteteatamisega vähemalt kuus kuud enne kalendriaasta lõppu. Sel juhul lakkab leping mõlemas lepinguosalises riigis kehtimast:

a) 1. jaanuaril või pärast 1. jaanuari saadud tulult kinnipeetavate maksude suhtes -- kalendriaastal, mis järgneb lepingu lõpetamisteate andmise aastale;

b) muude tulu- ja kapitalimaksude suhtes maksudele, mis kuuluvad maksmisele 1. jaanuaril või pärast 1. jaanuari algaval rahandusaastal -- kalendriaastal, mis järgneb lepingu lõpetamisteate andmise aastale.

Selle tõendamiseks on vastavalt volitatud isikud kirjutanud alla käesolevale lepingule.

Sõlmitud Tallinnas 1998. aasta 23. veebruaril, kahes eksemplaris eesti, moldova ja inglise keeles, kusjuures kõik kolm teksti on võrdselt autentsed. Tõlgendamise erinevuse korral võetakse aluseks ingliskeelne tekst.

Lisa 13021605 Leping inglise keeles