Kalapüügieeskiri
Vastu võetud 09.05.2003 nr 144
RT I 2003, 41, 282
jõustumine 18.05.2003
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev,
number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
15.07.2003 nr 199 (
RT I 2003, 54, 370) 19.07.2003
27.03.2004 nr 91 (
RT I 2004, 21, 143) 10.04.2004
21.04.2004 nr 119 (
RT I 2004, 29, 202) 1.05.2004
10.05.2005 nr 96 (RT I 2005, 28,
201) 27.05.2005
Määrus kehtestatakse «Kalapüügiseaduse»
§ 17 lõike 1 ja §19 lõike 4 ning «Majandusvööndi
seaduse» §6 lõike 1 punkti 1 alusel.
[RT
I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrus reguleerib kalapüüki siseveekogudes, sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis ja agarikupüüki meres.
(11) Määrus reguleerib kalapüüki meres niivõrd, kuivõrd seda ei reguleeri Euroopa Liidu õigusaktid.
(2) Kaitsealadel toimub kala- ja agarikupüük vastavalt käesolevale määrusele ja konkreetsel kaitsealal kehtivale korrale.
[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
2. peatükk
NÕUDED
KALAPÜÜGIVAHENDITELE
1. jagu
Lubatud
kalapüügivahendite loetelu ja kirjeldus
§2. Lubatud kalapüügivahendid
Lubatud kalapüügivahendid on õngpüünised, allveepüügivahendid, vähipüügivahendid, nakkepüünised, lõkspüünised, kurnpüünised ja traalpüünised.
§3. Õngpüünised
(1) Õngpüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala peibutamises õngekonksule kinnitatud söödaga või muu peibutusvahendiga, mille haaramisel kala haakub.
(2) Lubatud õngpüünised on:
1) lihtkäsiõng,
mis koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist, üheharulisest
konksust ja millega püügil kasutatakse looduslikku sööta ning mis võib olla
varustatud raskuse ja ujukiga;
2) spinning, mis koosneb rõngastega ridvast,
ridvarullist, õngenöörist ja landist või rakisest, võib olla varustatud
vahetrossi, lisaraskuse ja nn peibutustirguga;
3) käsiõng, mis koosneb
ridvast, õngenöörist ja sellele lipsudega kinnitatud kuni kolmest üheharulisest
konksust või kirptirgust, võib olla varustatud ridvarõngaste, raskuse, ujuki või
noogutiga ja rulli või haspliga õngenööri kerimiseks;
4) vedel, mis koosneb
õngenöörist, landist või rakisest, võib olla varustatud vahetrossi ja
lisaraskusega, ning mida veetakse paadi järel;
5) sikuti, mis koosneb
lühikesest ridvast, rullist või hasplist, õngenöörist ja tirgust või kirptirgust
ja võib olla varustatud vahetrossiga;
6) lendõng, mis koosneb ridvast,
rullist, õngenöörist ja konksust, millega püügil kasutatakse veepinnal ujuvat
looduslikku sööta või kunstpeibutist;
7) haakeõng, mis koosneb õngeridvast,
õngenöörist, raskusest ja kuni kolmest nöörile kinnitatud üheharulisest
õngekonksust, mille teraviku ja sääre vaheline kaugus ei ületa 15 mm;
8)
põhjaõng (tonka, krunda), mis koosneb õngenöörist, raskusest, kuni kolmest
lipsudega kinnitatud üheharulisest konksust, võib olla varustatud ridva või
ujukiga;
9) ankurdamata und – koosneb õngenöörist, ühest kuni kolmeharulisest
konksust ja ujukist, millele on keritud õngenöör, ning võib olla varustatud
vahetrossi ja lisaraskusega. Püügivahend ei või olla kinnitatud põhja, kalda,
paadi külge või mujale;
10) [kehtetu – RT I 2005, 28,
201 – jõust. 27.05.2005]
11) põhjaõngejada – koosneb ankurdatud
õngeliinist ja sellele lipsude abil kinnitatud õngekonksudest ning on asetatud
veekogu põhja;
12) triivõngejada – koosneb ankurdamata õngeliinist ja sellele
lipsude abil kinnitatud õngekonksudest ning triivib hoovuse või tuule
toimel;
13) mail – koosneb ankurdatud õngeliinist ja sellele lipsude abil
kinnitatud õngekonksudest, mis on ujukite või ujuva õngeliini abil põhjast
kõrgemale tõstetud.
(3) Lant on käesoleva määruse tähenduses puust, metallist või muust materjalist valmistatud peibutis, mis imiteerib kala looduslikku toitu.
(4) Rakis on käesoleva määruse tähenduses abivahend surnud kala söödana kasutamiseks.
(5) Kirptirk on käesoleva määruse tähenduses üheharuline konks, mille varrele on kinnitatud raskus või tehismaterjalist peibutis.
(6) Nooguti on käesoleva määruse tähenduses elastsest materjalist varras õngeridva otsas kala võtu avastamiseks.
(7) Haspel on käesoleva määruse tähenduses vahend õngenööri kerimiseks.
(8) Tirk on käesoleva määruse tähenduses lant või rakis, millel on kuni 3 konksu harude vahega mitte üle 30 mm.
[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
§4. Allveepüügivahendid
(1) Allveepüügivahend on vahend, millega püütakse vee all viibides.
(2) Lubatud allveepüügivahendid on:
1)
harpuunpüss – mehhaaniline või pneumaatiline vahend kala harpuunimiseks;
2)
harpuun – kidadega või ilma nendeta kuni kolmeharuline torkevahend, mida
lastakse harpuunpüssist või torgatakse kalasse. Harpuunpüssita võib harpuuni
kasutada ainult lesta- ja kammeljapüügiks.
§5. Vähipüügivahendid
Lubatud vähipüügivahendid on:
1) vähinatt –
söödastatav kuni 50 cm läbimõõduga tõstevõrk;
2) vähimõrd – söödastatav
lõkspüünis läbimõõduga alla ühe meetri, millel puuduvad juhtaed ja tiivad ning
mille avade arv ei ole üle kolme.
§6. Nakkepüünised
(1) Nakkepüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala takerdumises või sissemässumises võrgulinasse või kiilumises selle silma.
(2) Lubatud nakkepüünised on:
1) nakkevõrk ehk
võrk – selistele (nööridele) rakendatud tasapinnaline võrksein. Võrkude piirarvu
ja püügiõiguse tasu arvestamisel loetakse arvestusliku võrgu suuruseks võrk,
mille ülemise selise pikkus on 70 m, või võrgujada üldpikkusega kuni 70 m;
2)
abar – nakkevõrk, millele on ühele või mõlemale küljele juurde rakendatud
suuresilmne võrgulina;
3) seisevvõrk – ankurdatud nakkevõrk;
4) triivvõrk
– ujuv ankurdamata nakkevõrk, mis liigub hoovuse või tuule toimel ja võib olla
kinnitatud püügialusele;
5) raamvõrk – silmadest läbiaetud horisontaalsete ja
vertikaalsete pinedega nakkevõrk;
6) võrgujada – omavahel ühendatud kaks või
enam nakkevõrku.
[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
§7. Lõkspüünised
(1) Lõkspüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala eksitamises püünisesse või selle osasse, kuhu sisenemine on lihtne, kuid väljumine raskendatud.
(2) Lubatud lõkspüünised on:
1) mõrd –
juhtaia, tiibade, mis moodustavad kariaia ja ühe või mitme pujusega varustatud
kuni kahe pealt kinnise mõrrakerega lõkspüünis. Võrtsjärvel ei ole mõrrakerede,
kariaedade ja juhtaedade arv piiratud. Mõrra osad on näidatud joonisel lisas
7;
2) –4) [kehtetud - RT I 2005, 28,
201 – jõust. 27.05.2005]
5) kastmõrd ehk seisevnoot ehk kakuam – juhtaia,
karjaaia, ühe või mitme pujuse ja ühe või kahe pealt lahtise kasti ehk päraga
lõkspüünis;
6) [kehtetu - RT I 2005, 28,
201 – jõust. 27.05.2005]
7) silmutorbik – kooniline kuni 30 cm
suuläbimõõduga juhtaiata ja tiibadeta lõkspüünis;
8) silmumõrd – kuni 0,5 m
suukõrgusega vitstest, traadist või muust materjalist lõkspüünis, millel puudub
juhtaed.
(3) Mõrra lubatud alaliigid on:
1) avaveemõrd
– mõrd, mille suu kõrgus on üle 3 m. Mõrra suu kõrguseks loetakse mõrra suus
kere külge ühendatud tiiva või kariaia rakendatud osa pikkust;
2) ääremõrd –
mõrd, mille suu kõrgus ei ületa 3 m;
3) rivimõrd ehk angerjarüsa – tiibadeta
üldjuhul jadasse asetatav mõrd suu ja sellega ühendatud juhtaia kõrgusega kuni
0,5 m, mille kaks ühe või mitme pujusega varustatud keret on paigutatud ühe
juhtaia kummassegi otsa;
4) juhtaiata mõrd – ühe või mitme mõrrakeres oleva
pujusega ja tiibadega või ilma nendeta mõrd, millel puudub juhtaed;
5)
jõemõrd – mõrd, mis koosneb kuni kahest mõrrakerest, juhtaiast ja tiibadest, mis
ei moodusta kariaeda;
6) mõrrajada – kaks või enam samasuunaliste juhtaedade
või lisajuhtaedade abil omavahel ühendatud mõrda.
[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
§8. Kurnpüünised
(1) Kurnpüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb veekogu osa ümberpiiramises ja sealt kala kättesaamises püünise kokkuvedamisega.
(2) Lubatud kurnpüünised on:
1) põhjanoot, mis
koosneb võrdse pikkusega veoköitest, tiibadest ja pärast ning mille veoköied
toimivad kalapeletina ehk hirmutina;
2) veonoot, mis koosneb veoköitest,
tiibadest, noodakerest ja pärast ning mis kokkuvedamisel kurnab läbi kogu
veekihi ümberpiiratud alal;
3) kaldanoot – veonoot, millega loomus veetakse
kaldale;
4) pöördnoot ehk pöörinoot – veonoot, millega loomus veetakse
ujuvvahendile või jääle;
5) liiv, mis koosneb jäigast raamist ja sellele
kinnitatud võrkkotist;
6) kuurits, mis koosneb jäigast liigendraamist ja
sellele kinnitatud võrgulinast;
7) tõstevõrk – horisontaalselt vette asetatav
tõstetav püünis, mis koosneb raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist ning on
ilma varre või ridvata. Raami läbimõõt või iga külje pikkus peab olema vähemalt
1 meeter;
8) püüvõrk – ühest otsast ankurdatud ja teisest otsast veetav üle
80 mm silmasuurusega ning kuni 120 m pikkune võrksein.
§9. Traalpüünised
(1) Traalpüünis on püünis, millega püütakse kala ühe või kahe laeva järel veetavasse võrkkotti.
(2) Lubatud traalpüünised on:
1) traalnoot –
traalpüünis, mis on rakendatud mittejäigale karkassile ja mille horisontaalne
avatus saadakse traallaudade või muude tarindite abil või vedamisega kahe
laevaga (kaksiktraalnoot);
2) põhjatraalnoot – traalnoot, mis on varustatud
grunttropiga;
3) pelaagiline traalnoot – traalnoot, millel grunttropp
puudub;
4) tragi – jäigale karkassile rakendatud traalpüünis agarikupüügiks.
(3) Grunttropp – käesoleva määruse tähenduses on alumise selise alla eraldi otsale kinnitatud raskus.
§10. Kirjeldamata püügivahendite ja -viiside kasutamine
Käesolevas määruses kirjeldamata või põhimõttelt uute kalapüügivahendite või püügiviiside kasutamine on lubatud keskkonnaministri loal.
2. jagu
Piirangud ja
nõuded püügivahenditele ja -viisidele kõikides veekogudes
§11. Piirangud püügivahendite kasutamisele
Kõikides veekogudes on keelatud:
1) püüda kala
müttamisega, elektriga, mürk- või narkootiliste ainetega, torkeriistadega (v.a
harrastuslikul allveekalapüügil), haakeriistadega, tulirelvadega,
lõhkelaengutega; kasutada siseveekogudel jääalusel püügil söödana
eluskala;
2) sulgeda püünistega üle 1/3 veekogu või väina laiusest, välja
arvatud Võrtsjärvel ja määruse §-s 35 toodud juhtudel. Vabaks tuleb jätta väina
või veekogu ristlõike sügavaim osa;
3) kasutada nõuetekohaselt tähistamata ja
märgistamata seisev- ja triivpüüniseid. Seisevpüünis on veekogu põhja suhtes
liikumatu, triivpüünis liigub tuule või hoovuse toimel;
4) seisevpüüniste,
välja arvatud silmutorbik, vähinatt ja õngpüünis, asetamine püügile lähemale kui
50 m juba püügil olevatele seisevpüünistele, välja arvatud juhul, kui käesolevas
määruses on sätestatud teisiti;
5) kinnitada võrkpüünistele tarindeid, mis
võivad vähendada püünise koguva osa silmasuurust alla lubatu, välja arvatud
määruse §-s 12 toodud juhtudel;
6) kasutada harrastuslikul kalapüügil
samaaegselt rohkem kui 3 sama või eri liiki püügivahendit, välja arvatud
vähipüügil;
7) kasutada allveekalapüügil autonoomset hingamisvahendit ja
kunstlikku valgustust.
[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
§12. Lubatud tarindid
(1) Erandina § 11 punktis 5 sätestatust on
sisemeres ja siseveekogudes lubatud kasutada:
1) igasuguse traalnooda ja
põhjanooda pära alumise osa kulumise kaitseks jämedamast niidist (nöörist)
katet, mis on valmistatud samast kiust kui pära noodalina ning mille pikkus ei
ületa 3/4 pära silindrilise osa pikkusest. Kattekoti võib kinnitada pärale
ainult piki eesmist ja külgmist äärt;
2) igasuguse traalnooda ja põhjanooda
pära tugevuse tõstmiseks pära silindrilise osa välisküljele kinnitatud
silindrilist tugevduskotti, mille silmasuurus peab olema vähemalt kaks korda
suurem kui päras, kuid mitte alla 80 mm;
3) traalnootade ja põhjanootade
päras kinnitatud mittepöörduvat pujust või horisontaaltasapinnaga viltust, pära
lõpu poole tõusvat noodalinast paneeli (edaspidi tõusutee), mille
silmasuurus on väiksem kui päras. Pujus või tõusutee võib olla kinnitatud kas
pära sees või selle ees ja selle kinnitamise kaugus traalipära lõpust peab olema
vähemalt 3 korda suurem kui pujuse või tõusutee enda pikkus.
(2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud tugevduskott võib
olla kinnitatud traalipärale:
1) piki eesmist äärt ja tagumist äärt
ning
2) jamatud või kootud poole silma lisamisega ühte ja sama pära
põikisilmarida pidi või piki seda.
(3) Territoriaalmeres ja majandusvööndis on lubatud kasutada tarindeid vastavalt EL nõukogu määruse 88/98/EÜ, millega kehtestatakse tehnilised meetmed Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi vete kalavarude kaitseks (Euroopa Liidu Teataja L 009, 15.01.1998, lk 1 – 16), art 7.
[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
§13. Püügivahendite kontrollimise
sagedus
Kalapüügil
peab püüniste kontrollimise sagedus vältima saagi riknemise püünises.
§14. Nõuded püügivahendite tähistamisele sisemeres, kuni 4 meremiili kaugemal territoriaalmere lähtejoonest, sise- ja piiriveekogudes
(1) Sisemeres ja kuni 4 meremiili kaugemal territoriaalmere lähtejoonest, Narva jões ja veehoidlas, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves, Suures Emajões ja Võrtsjärves peavad seisevpüünised ja nende jadad ning kalade kunstkoelmute jadad olema tähistatud avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku asetatud lipuga, teises otsas ühe lipuga.
(11) Erandina lõikes 1 sätestatust peavad Narva jões hüdroelektrijaama tammist suudmeni silmutorbikute jadad olema tähistatud kaldapoolses otsas ujuva poiga, millele on märgitud kalapüügiloa number ja jadas olevate silmutorbikute arv.
(12) Sisemeres, kuni 4 meremiili kaugemal territoriaalmere lähtejoonest ning sise- ja piiriveekogudes tuleb võrgujadad ja lõkspüünised, mis on asetatud kombineeritult ehk labürinti, tähistada avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku asetatud lipuga, teises otsas ühe lipuga ning muudes väljaulatuvates tippudes värviliste poidega.
(2) Kui seisevpüünised ja nende jadad ning kalade kunstkoelmute jadad paiknevad ranna või kaldaga paralleelselt, tähistatakse ühe lipuga jada parempoolne ots (veekogult kalda suunas vaadatuna) ning kahe lipuga jada vasakpoolne ots.
(3) Lippude mõõtmed peavad olema vähemalt 30×30 cm ning nende kõrgus veepinnast vähemalt 1 m.
(4) Lõikes 1 nimetamata siseveekogudes määrab tähistusviisi loa väljaandja, arvestades püügipiirkonna eripära.
[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
§15. Nõuded püügivahendite tähistamisele territoriaalmere lähtejoonest kaugemal kui 4 meremiili
(1) Meres territoriaalmere lähtejoonest kaugemal kui 4 meremiili peavad seisev- ja triivpüünised olema tähistatud läänesektoris 180º – 360º (kaasa arvatud) lääne (edaspidi W) toodriga, millel on 2 ülestikku asetatud lippu, 2 helenduvat triipu ja vajadusel 2 topituld ning idasektoris 00º – 180º (kaasa arvatud) ida (edaspidi E) toodriga, millel on 1 lipp, 1 helenduv triip ja vajadusel 1 topituli.
(2) Püüniste jada pikkusega üle 1 meremiili peab lisaks lõikes 1 toodud nõuetele olema varustatud ka jada keskkohal asuva E toodriga, millel on valge lipp.
(3) Triivivad püünised ja nende jadad tuleb kummaski otsas tähistada E toodriga. Tähistama ei pea püünist laevaga ühendavat otsa.
(4) Merepinna lähedal asuvad uputatud püünised ja nende jadad peavad olema tähistatud toodriga, mille tipus on kerakujuline signaalmärk läbimõõduga vähemalt 25 cm ja millel on helenduv triip ning topituli.
(5) Toodrid peavad vastama järgmistele
nõuetele:
1) toodrite püünistele kinnitamise nöörid ehk otsad peavad olema
põhja vajuvast materjalist või olema uputatud raskustega;
2) tooder peab
ulatuma merepinnast vähemalt 1,5 m kõrgusele;
3) toodrite lipud peavad olema
neljakandilised külje pikkusega vähemalt 40 cm ja kahe ülestikuse lipu
vahekaugus peab olema vähemalt 20 cm ning alumise lipu kõrgus veepinnast ei tohi
olla alla 80 cm. Ühte ja sama püünist või püünistejada tähistavate toodrite
lipud peavad olema ühte värvi ja ühesuurused;
4) toodrite tuled peavad olema
kollased ja andma ühe plingi iga 5 sekundi tagant ning olema nähtavad vähemalt 2
meremiili kaugusele;
5) toodrite helenduvad triibud peavad olema vähemalt 6
cm laiused;
6) toodrid ja nende signaalmärgid ei tohi olla punast või
rohelist värvi;
7) juhul kui tooder on varustatud radaripeegeldiga, peab
viimane olema radariga nähtav vähemalt 2 meremiili kaugusele.
§16. Nõuded püügivahendite märgistusele
Püügivahendite märgistus peab võimaldama kohapeal (veekogul) või loa väljaandja juures kalapüügiloa omaniku kindlaks teha.
§17. Silmasuuruse mõõtmine
(1) Püügivahendite silmasuurust mõõdetakse kulumiskindlast materjalist valmistatud 2 mm paksuse mõõtekiiluga, mis on 1 cm kaldega 8 cm pikkuse kohta kummalgi serval ja millele on kantud mõõteskaala.
(2) Mõõtekiil surutakse märja võrgu- või noodalina silma. Mõõdetakse 20 silma ühes reas piki lina mitte lähemal kui 10 silma või 50 cm küljeõmblusele (pinele, selisele) ja silmasuuruseks loetakse mõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine.
(3) Territoriaalmeres ja majandusvööndis mõõdetakse kalavõrkude silmasuurust vastavalt EL nõukogu määruse 88/98/EÜ art 6 ning EL komisjoni määrusele 129/2003/EÜ, millega sätestatakse kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse määramise üksikasjalik eeskiri (Euroopa Liidu Teataja L 022, 25.01.2003, lk 5 – 14).
[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
3. jagu
Piirangud ja
nõuded püügivahenditele ning -viisidele sise- ja territoriaalmeres
ning majandusvööndis
1. jaotis
Traalpüük
§18. Aastaringsed püügikeelud ja nõuded püügivahendile
(1) Aastaringselt on keelatud:
1) püüda
traalpüünistega 20 m sügavusjoonest madalamal, välja arvatud agarikupüük tragiga
keskkonnaministri poolt määratud alal;
2) püüda traalpüünistega Irbe väinas
alal, mis on piiritletud läänest Oviši majaka (57 º 34,10 N; 21º42,90 E) ja
Loode majaka (57º58,34 N; 21º58,03 E) vahelise sirgega ning idast Kolka neeme
(57º45,60 N; 22º36,40 E) ja Kaavinina majaka (57º58,95 N; 22º11,77 E) vahelise
sirgega;
3) püüda Liivi lahes põhjatraalnoodaga;
4) püüda Liivi lahes
laevaga, mille masinavõimsus ei vasta EL nõukogu määruse 2287/2003/EÜ, millega
määratakse 2004. aastaks kindlaks kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused
ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade
suhtes (Euroopa Liidu Teataja L 344, 31.12.2003, lk 1 – 119), IV lisa p 11
nimetatule.
(2) Traalpüügil Liivi lahes ei tohi traalnooda vertikaalne ava stabiilsel püügirežiimil olla üle 12 m, mõõdetuna ülemise selise keskpunktist alumise selise keskpunktini.
[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
§19. Tähtajalised püügikeelud
Tähtajaliselt on keelatud:
1) püüda
põhjatraalnoodaga Soome lahes lääne pool 26º00 N idapikkust – 1. veebruarist 30.
juunini;
2) püüda pelaagilise traalnoodaga Liivi lahes – 30 päeva vältel
kevadperioodil. Keeluaja alguse määrab igal aastal keskkonnaminister
«Kalapüügiseaduse» § 19 lõike 3 alusel.
§20. Lubatud silmasuurused
(1) Traalpüügil sisemeres ei tohi üheski
traalnooda osas (v.a pujus, kui selle kinnituskoht on traali kalakoti lõpust
vähemalt kolme pujuse pikkuse kaugusel) silmasuurus olla:
1) räimepüügil
Rahvusvahelise Mereuuringute Nõukogu (International Council for the
Exploration of the Sea) poolt määratud alapiirkondades (edaspidi
alapiirkond) 28 (v.a Liivi laht) ja 29 lõuna pool 59º30 N põhjalaiust –
väiksem kui 28 mm;
2) räimepüügil alapiirkonnas 29 põhja pool 59º30 N
põhjalaiust ning Soome lahes – väiksem kui 16 mm;
3) kilupüügil – väiksem kui
16 mm;
4) tursapüügil traalnoodal, mille päras on spetsiaalne «BACOMA» tüüpi
selektiivsustarind – väiksem kui 105 mm;
5) [kehtetu – RT I 2004, 21, 143 –
jõust. 1.05.2004]
6) lesta-, merilesta- ja kammeljapüügil traalnoodal, mille
päras on spetsiaalne «BACOMA» tüüpi selektiivsustarind – väiksem kui 105
mm;
7) lesta-, merilesta- ja kammeljapüügil alapiirkonnas 28 ja
alapiirkondades 32 ja 29 lõuna pool 59º30 N põhjalaiust tavalise päraga
traalnoodal – väiksem kui 110 mm.
(2) Lõikes 1 nimetatud spetsiaalse «BACOMA» tüüpi selektiivsustarindi silmasuurus peab olema 110 mm.
(3) Traalpüügil territoriaalmeres ja majandusvööndis peab traalnooda silmasuurus vastama EL nõukogu määruse 88/98/EÜ art 5 ja IV lisas nimetatule ning «BACOMA» tüüpi selektiivsustarind peab vastama EL nõukogu määruse 2287/2003/EÜ IV lisas nimetatule.
(4) Traalpüügil Liivi lahes ei tohi üheski traalnooda osas (v.a pujus, kui selle kinnituskoht on traali kalakoti lõpust vähemalt kolme pujuse pikkuse kaugusel) silmasuurus olla räimepüügil väiksem kui 16 mm.
[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
§21. Püügivahendi püügivalmidus
(1) Sisemerel ei loeta traalnoota püügivalmis
olevaks, kui:
1) traallauad on jäigalt kinnitatud laeva poordi või traallooga
külge;
2) vaierid ei ole ühendatud traallaudadega ja kaablid
grunttropiga;
3) traalnooda rull on kaetud ja kinni soritud.
(2) Territoriaalmerel ja majandusvööndis lähtutakse püügivahendi püügivalmiduse hindamisel EL nõukogu määruse 88/98/EÜ art 8.
[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
2. jaotis
Mõrra- ja
kastmõrrapüük
§22. Püügikeelud
(1) Räime- ja meritindipüügil peab mõrra ja kastmõrra lina silmasuurus olema vähemalt 24 mm.
(2) Juhtaiaga mõrra mõrrapäras peab lina silmasuurus olema vähemalt 24 mm.
(3) Ogalikupüügil peab mõrra lina silmasuurus olema vähemalt 12 mm.
(4) Pärnu lahes Kotinina, mida tähistatakse
koordinaatidega 58º17,9' N ja 24º16,7' E, ja Tahkunina, mida tähistatakse
koordinaatidega 58º15,5' N ja 24º29,5' E, vahelisest ühendussirgest põhja
pool:
1) peab avaveemõrra lina silmasuurus olema mõrrapäras vähemalt 24 mm ja
teistes mõrra osades vähemalt 60 mm;
2) on keelatud kasutada kahe ja enama
kerega avaveemõrdu.
(5) [kehtetu - RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
§23. Nõuded mõrdade ja kastmõrdade püügile asetamisele
Mõrdade ja kastmõrdade püügile asetamisel tuleb
asetustiheduse osas täita järgmisi nõudeid:
1) avaveemõrdade kaugus
üksteisest peab olema vähemalt 300 m külgsuunas ja 50 m muus suunas;
2)
ääremõrdade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 100 m külgsuunas ja 50 m muus
suunas. Üle 100 m pikkuse juhtaiaga ääremõrra püügile asetamisel kohaldatakse
punktis 3 toodud nõudeid;
3) jadasse asetatud avavee- ja ääremõrdadel
piiratakse jada üldpikkust 400 meetriga, kusjuures jadade või jada ja lähima
üksiku mõrra kaugus üksteisest peab olema vähemalt 300 m külgsuunas ja 50 m muus
suunas;
4) kastmõrdade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 600 m külgsuunas
ja 300 m muus suunas. Kastmõrra juhtaia lubatud pikkus on kuni 600 m;
5)
rivimõrdade ja rivimõrra jadade kaugus üksteisest ning avavee- ja ääremõrdadest
peab olema vähemalt 100 m külgsuunas ja 50 m muus suunas.
[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
3. jaotis
Noodapüük
§24. Nõuded silmasuurusele
(1) Sisemeres on keelatud kasutada nootasid,
välja arvatud traal- ja seisevnoodad, mille lina silmasuurus:
1) räime- ja
meritindipüügil on väiksem kui 24 mm;
2) tursapüügil põhjanoodal, mille päras
on spetsiaalne «BACOMA» tüüpi selektiivsustarind, on väiksem kui 105 mm;
3)
[kehtetu – RT I 2004, 21, 143 – jõust. 1.05.2004]
4) lestapüügil
alapiirkonnas 28 põhjanoodal on väiksem kui 110 mm;
5) lestapüügil
alapiirkondades 32 ja 29 lõuna pool 59º30 N põhjalaiust tavalise päraga
põhjanoodal on väiksem kui 110 mm;
6) lestapüügil alapiirkondades 32 ja 29
lõuna pool 59º30 N põhjalaiust põhjanoodal, mille päras on spetsiaalne «BACOMA»
tüüpi selektiivsustarind, on väiksem kui 105 mm;
7) punktides 1–6 nimetamata
kalaliikide püügil on väiksem kui 48 mm.
(2) Lõikes 1 nimetatud spetsiaalse «BACOMA» tüüpi selektiivsustarindi silmasuurus peab olema 110 mm.
(3) Territoriaalmeres ja majandusvööndis peab nooda silmasuurus vastama EL nõukogu määruse 88/98/EÜ art 5 ja IV lisas nimetatule ning «BACOMA» tüüpi selektiivsustarind peab vastama EL nõukogu määruse 2287/2003/EÜ IV lisas nimetatule.
(4) Meritindipüügil ning §24 lõike 1 punktides 1 –6 nimetamata kalaliikide püügil territoriaalmeres ja majandusvööndis on keelatud kasutada nootasid, välja arvatud traal- ja seisevnoodad, mille lina silmasuurus on väiksem kui § 24 lõike 1 punktis 1 või 7 sätestatud.
[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
4. jaotis
Võrgu- ja
õngepüük
§25. Püügikeelud
(1) Pärnu lahes põhja pool Kotinina, mida
tähistatakse koordinaatidega 58º17,9' N ja 24º16,7' E, ja Tahkunina, mida
tähistatakse koordinaatidega 58º15,5' N ja 24º29,5' E, vahelist ühendussirget on
keelatud kasutada:
1) nakkevõrku kõrgusega üle 2 meetri –
aastaringselt;
2) nakkevõrku silmasuurusega alla 96 mm, välja arvatud
meritindi püügil, ja õngejada – aastaringselt;
3) nakkevõrku – 1. maist 30.
juunini.
(2) Lõhe- ja meriforellipüügil territoriaalmeres ja majandusvööndis kohaldatakse EL nõukogu määruse 88/98/EÜ art 9 sätestatut.
(3) Lõhepüügil sisemeres on keelatud kasutada õngekonksu, mille teraviku kaugus konksuäärest on alla 19 mm.
[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
§26. Nõuded silmasuurusele
(1) Nakkevõrgu silmasuurus peab kalapüügil
sisemeres olema:
1) lõhepüügil vähemalt 157 mm;
2) lestapüügil
alapiirkonnas 28 vähemalt 110 mm;
3) lestapüügil alapiirkondades 32 ja 29
lõuna pool 59º30 N põhjalaiust vähemalt 100 mm;
4) tursapüügil vähemalt 110
mm;
5) [kehtetu - RT
I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
(2) Nakkevõrgu silmasuurus peab olema:
1)
kilupüügil 20–40 mm;
2) meritindipüügil 24–40 mm;
3) räimepüügil vähemalt
28 mm.
(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetamata kalaliikide püügil on keelatud kasutada nakkevõrke väiksema silmasuurusega kui 70 mm.
(4) Keelatud on kasutada ankurdatud ujuvvõrke või triivvõrke, mille silmasuurus on väiksem kui 157 mm.
(5) Territoriaalmeres ja majandusvööndis peab nakkevõrgu silmasuurus vastama EL nõukogu määruse 88/98/EÜ art 5 ja IV lisas esitatule ning EL nõukogu määruse 2287/2003/EÜ IV lisa p 1.2 esitatule.
[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
§27. Üldnõuded seisevvõrkude ja nende jadade püügile asetamisele
(1) Seisevvõrkude ning nende jadade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 100 m.
(2) Seisevvõrgujada suurim pikkus alla 20 m sügavusel merealal ei tohi ületada 700 m.
§28. Nõuded püügivahenditele lõhe-, meriforelli- ja tursapüügil
(1) Lõhe- ja meriforellipüügil sisemeres on
lubatud:
1) ühel laeval asetada püügile kuni 600 triivvõrku, kusjuures ühe
triivvõrgu ülemise selise pikkus tohib olla kuni 35 m;
2) ühel laeval asetada
püügile kuni 2000 triivõnge;
3) hoida lõhet ja meriforelli püüdval laeval
tagavaraks kuni 100 triivvõrku ja kuni 200 õngekonksu üle nende üheaegselt
püügile asetamiseks lubatud hulga.
(2) Lõike 1 punktis 3 nimetatud varupüünised tuleb hoida kasutusel olevaist püünistest eraldi.
(22) Lõhe- ja meriforellipüügil territoriaalmeres ja majandusvööndis kohaldatakse EL nõukogu määruse 88/98/EÜ art 9 sätestatut.
(3) Tursapüügil sisemeres ei tohi:
1) võrkude
püügiloleku aeg võrkude vettelaskmise algusest kuni võrkude väljavõtmise lõpuni
ületada 48 tundi;
2) võrgujada kogupikkus ületada laevadel üldpikkusega 12 m
ja alla selle – 12 km;
3) võrgujada kogupikkus ületada laevadel üldpikkusega
üle 12 m – 24 km.
(4) Tursapüügil territoriaalmeres ja majandusvööndis kohaldatakse EL nõukogu määruse 2287/2003/EÜ IV lisa p 1.2 sätestatut.
[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
§29. Püügivahendi püügivalmidus
(1) Merel ei loeta võrke ja õngejadasid
püügivalmis olevaiks, kui:
1) võrgud on kaetud ja kinni soritud;
2)
õngeliinid ja -konksud on soritud kastidesse.
(2) Territoriaalmerel ja majandusvööndis lähtutakse püügivahendi püügivalmiduse hindamisel EL nõukogu määruse 88/98/EÜ art 8.
[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
4. jagu
Piirangud ja
nõuded püügivahenditele ning -viisidele siseveekogudes
1. jaotis
Piirangud ja
nõuded Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves
§30. Püügikeelud
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves on
keelatud:
1) traalpüük – aastaringselt;
2) püük põhjanoodaga lõuna pool
Praaga küla ja Ostrovtsõ küla ühendavat sirget – aastaringselt;
3) püük
seisevpüünistega L��mmijärves ning Piirissaare ja Kolpino saare ümbruses 300 m
laiusel alal kogu tähistatud faarvaatri ulatuses – aastaringselt;
4) püük
põhjanoodaga Peipsi järves – 1. jaanuarist 1. aprillini, välja arvatud jääalune
püük, ja 1. maist 1. septembrini;
5) püük nakkevõrguga 6. maist 31.
augustini;
6) püük nakkevõrguga kaldast arvates 1 km laiusel veealal Peipsi
järves ja 500 m laiusel veealal Lämmi- ja Pihkva järves – 20. oktoobrist
20. novembrini;
7) [kehtetu - RT I 2005, 28,
201 – jõust. 27.05.2005]
8) püük mõrraga Pihkva järves ja Lämmijärves
lõuna pool Uhtinina neeme ja Sigovitsi neeme ühendavat sirget – 15. maist 15.
juunini;
9) püük kurnpüünistega Pihkva järves ja Lämmijärves lõuna pool
Uhtinina neeme ja Sigovitsi neeme ühendavat sirget – 15. maist 15. augustini.
[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
§31. Nõuded silmasuurusele
(1) Silmasuurus peab olema:
1) mõrra päras
vähemalt 20 mm, kariaias ja juhtaias vähemalt 24 mm, välja arvatud
tindipüügil;
2) mõrras tindipüügil vähemalt 10 mm;
3) nooda, välja arvatud
põhjanooda, päras vähemalt 40 mm ja tiibades vähemalt 48 mm;
4) põhjanooda
päras vähemalt 48 mm ja tiibades vähemalt 40 mm.
(2) Keelatud on kasutada püügil
nakkevõrguga:
1) kaldast arvates 1 km laiusel veealal Peipsi järves ning 500
m laiusel veealal Lämmijärves ja Pihkva järves muid silmasuurusi kui 56–76
mm;
2) kaldast kaugemal kui 1 km Peipsi järves ning kaldast kaugemal kui 500
m Lämmijärves ja Pihkva järves väiksemat silmasuurust kui 130 mm, välja arvatud
siiapüügil;
3) siiapüügil kaldast kaugemal kui 1 km väiksemat silmasuurust
kui 96 mm.
(3) Keskkonnaminister võib ajutiselt suurendada või vähendada nakkevõrgu või põhjanooda silmasuurust, kui see on vajalik tulenevalt Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe (RT II 1994, 25, 87) alusel moodustatud Valitsustevahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Kalapüügi Komisjoni soovitustest.
[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
§32. Nõuded püügivahendite püügile asetamisele
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves tuleb
seisevpüüniste asetustiheduse osas täita järgmisi nõudeid:
1) avaveemõrdade
ja 1–3 m suu kõrgusega ääremõrdade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 500
m;
2) tindipüügile asetatud mõrra kaugus teistest mõrdadest peab olema
vähemalt 50 m;
3) Peipsi järves ei tohi seisevvõrgujada pikkus ületada 700 m,
jadade kaugus üksteisest peab olema kaldast arvates 1 km laiusel veealal
vähemalt 100 m ja kaldast kaugemal kui 1 km vähemalt 500 m;
4) Lämmi- ja
Pihkva järves ei tohi seisevvõrgujada pikkus ületada 500 m, jadade vaheline
kaugus üksteisest peab olema kaldast arvates 1 km laiusel veealal vähemalt 100 m
ja kaldast kaugemal kui 1 km vähemalt 500 m;
5) Lämmi- ja Pihkva järves peab
kaldast kaugemal kui 1 km nakkevõrkude ja mõrdade vaheline kaugus üksteisest
olema vähemalt 500 m;
6) mõrrajada kogupikkus ei tohi ületada 700 m ja
mõrrajadade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 500 m;
7) mõrrajada
moodustavate mõrdade vahekaugus üksteisest ühel pool mõrrajada põhijuhtaeda ei
tohi olla suurem kui 100 m.
[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
2. jaotis
Piirangud ja
nõuded teistes siseveekogudes
§33. Püügikeelud
(1) Siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi-
ja Pihkva järv, on keelatud:
1) traalpüük – aastaringselt;
2) püük
nakkevõrgu, liivi ja kuuritsaga lõheliste kudejõgedes, mis on määratud
«Looduskaitseseaduse» § 51 lõike 2 alusel – aastaringselt;
3) püük merre
suubuvates jõgedes tiibadega mõrraga, välja arvatud püük Nasva jõel ning püük
silmumõrra ja silmutorbikuga;
4) püük nakkevõrguga Pärnu jões Sindi tammist
mereni – aastaringselt;
5) püük lihtkäsiõngega, käsiõngega, põhjaõngega ,
allveepüügivahenditega ja ankurdamata unnaga lisas 1 nimetatud jõgedes või nende
osades – aastaringselt;
6) püük nakkevõrguga Narva jões allpool
hüdroelektrijaama tammi – 1. juunist 1. detsembrini;
7) püük Emajões ja Koosa
jões mõrdadega, kui nende vahekaugus on alla 250 m;
8) püük Võrtsjärves
nakkevõrkudega jääkatte lagunemisest 31. augustini, jääkatte puudumisel 1.
aprillist 31. augustini;
9) püük seisevpüünistega Võrtsjärves Tondisaare –
Pähksaare joonest mõlemale poole 250 m ulatuses – jääkatte lagunemisest 1.
novembrini, jääkatte puudumisel 1. aprillist 1. novembrini;
10) püük
Võrtsjärves mõrraga, mille tähiste vaheline kogupikkus ületab 175 m;
11) püük
Võrtsjärves jadasse asetatud mõrdadega, kui jada üldpikkus ületab 1000 m või
jadade pikivahe on alla 50 m;
12) püük silmumõrra ja silmutorbikuga 1.
märtsist 30. juunini;
13) püük Nasva jões jõemõrraga, mille suu kõrgus ületab
3,5 m, suu laius 5 m, juhtaia pikkus 50 m, vahetiiva pikkus 15 m ja kaldatiiva
pikkus 40 m. Jõemõrdade vahekaugus üksteisest ei tohi olla väiksem kui 100 m.
Mõrdadevahelist kaugust määratakse püügileasetatud mõrra pärast kuni järgmise
mõrra tiiva otsani;
14) püük Nasva jões 1. aprillist 31. maini, välja arvatud
püük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja spinninguga;
15) püük spinningu ja lendõngega
Jägala jões Linnamäe tammist suudmeni ja Pirita jões Vaskjala tammist suudmes
asuva muuli lõpuni 1. septembrist 31. detsembrini.
(2) Jägala jões Linnamäe tammist Peetri-Jaani saareni on vees viibides püük lihtkäsiõnge, käsiõnge, põhjaõnge ja spinninguga keelatud 1. aprillist 20. juunini. Kalapüük Peetri-Jaani saarelt on keelatud aastaringselt.
(3) Lõheliste kudejõgedes on käesoleva määruse §41 lõike 1 punktides 2 –4 toodud lõheliste püügikeelu ajal keelatud kalapüük vees viibides, välja arvatud silmupüügil silmutorbikute ja silmumõrdadega.
(4) Keskkonnaminister võib lõike 1 punktis 15 nimetatud jõgedel lubada kalastuskaardi alusel piiratud ulatuses püüki spinningu ja lendõngega.
[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
§34. Nõuded silmasuurusele
(1) Siseveekogudes, välja arvatud Peipsi järves,
Lämmijärves ja Pihkva järves ning Võrtsjärves, peab silmasuurus olema:
1)
mõrras vähemalt 24 mm;
2) nooda päras vähemalt 40 mm;
3) nakkevõrgul
vähemalt 60 mm.
(2) Võrtsjärves peab silmasuurus olema:
1)
mõrra päras vähemalt 36 mm, mõrra kariaias ja juhtaias vähemalt 48 mm;
2)
nooda päras vähemalt 40 mm;
3) nakkevõrgul vähemalt 130 mm.
§35. Nõuded püügivahendite püügile asetamisele
Erandina § 11 punktis 2 sätestatust on
väljarändava sissetoodud angerja püügil lubatud püügivahenditega tõkestada kala
liikumist kogu jõesängi laiuses:
1) Amme jões väljavoolul Kuremaa
järvest;
2) Amme jões väljavoolul Kaiavere järvest;
3) Mudajões
väljavoolul Saadjärvest.
[RT I 2004, 21, 143 – jõust. 10.04.2004]
3. peatükk
NÕUDED KALAPÜÜGIL
1. jagu
Kalapüügi
keeluajad ja keelualad
§36. Püügikeelud kõikides veekogudes
Kõikides veekogudes on keelatud püüda järgmisi
kalaliike:
1) tuur;
2) harjus;
3) tõugjas;
4) säga.
§37. Kalapüügi keeluajad ja -alad meres
(1) Meres on keelatud:
1) kalapüük Kunda,
Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Keila, Vääna, Vasalemma, Punapea jõe ja
Pidula oja suudmele lähemal kui 1000 m – aastaringselt;
2) kalapüük määruse
lisas 2 loetletud jõgede ja ojade suudmetele lähemal kui 500 m – 15. augustist
31. detsembrini;
3) kalapüük määruse lisas 3 loetletud vooluveekogude
suudmetele lähemal kui 500 m, välja arvatud püük lihtkäsiõngega ja käsiõngega –
1. märtsist kuni 31. maini;
4) kalapüük määruse lisas 4 loetletud
vooluveekogude suudmetele lähemal kui 500 m ��� 1. septembrist 30.
novembrini;
5) aastaringselt kalapüük Pärnu lahes Pärnu jõe parempoolsest
muulist (vaadatuna allavoolu) läände jääval 500 m laiusel alal, mida piirab
põhjast kaldajoon, idast muul, lõunast mõtteline joon, mis kulgeb muuli otsast
kuni punktini koordinaatidega 58º22,1 ' N, 24º27,3' E ja läänest mõtteline joon,
mis läbib punkte koordinaatidega 58º22,1' N, 24º27,3' E; 58º22,4' N, 24º27,7' E
ja 58º22,7' N, 24º28,1' E;
6) aastaringselt kalapüük Pärnu lahes alal, mis on
piiratud Pärnu jõe vasakpoolse muuliga (vaadatuna allavoolu), rannajoonega ja
Side tänava mõtteliseks pikenduseks oleva liiniga, mis läbib punkte
koordinaatidega 58 º 22,3 ' N, 24 º 30,3' E ja 58 º 21,6' N, 24 º 29,7' E ning
viimasega punktis koordinaatidega 58 º 21,6' N, 24 º 29,7' E ristuva ja muuli
otsa läbiva liiniga, välja arvatud tindipüük mõrdadega 1. märtsist kuni jääkatte
lagunemiseni;
7) kalapüük Pärnu lahes Madalmurru piirkonnas Uulu madalikul
tähistatud alal, mis on piiratud kirdest kaldajoonega, kagust mõttelise joonega,
mis läbib punkte koordinaatidega 58º20,7' N, 24º34,2' E; 58º20,0' N, 24º32,5' E
ja 58º18,9' N, 24º29,9' E ja loodest mõttelise joonega, mis läbib punkte
koordinaatidega 58º18,9' N, 24º29,9' E; 58º20,2' N, 24º32,0' E ja 58º21,1' N,
24º33,6' E – 15. aprillist 15. juulini;
8) kalapüük Kihelkonna, Kuusnõmme ja
Atla lahes alal, mis jääb kaldajoone ning Elda panka, Vilsandi majakat ja
Jaagarahu sadamat läbivate sirgete vahele – 1. oktoobrist 30. novembrini;
9)
kalapüük Hullo lahes põhja pool sirget, mis läbib punkte koordinaatidega
58º57,3' N põhjalaiust, 23º13,06' O idapikkust ning 58º57,3' N põhjalaiust,
23º17,06' O idapikkust – 25. oktoobrist kuni jääkatte tekkeni, jääkatte
puudumisel 31. detsembrini;
10) kalapüük Sviby lahe idaosas alal, mis paikneb
Upholmi neeme Hobulaiu põhjatipuga ja edasi Hobulaiu lõunamajakat Sviby sadamaga
ühendavate sirgete vahel – 25. oktoobrist kuni jääkatte tekkeni, jääkatte
puudumisel 31. detsembrini;
11) kalapüük Haapsalu Tagalahes Uuemõisa–Tahuküla
joonest ida poole täies ulatuses – jääminekust (jääkatte puudumisel 15.
märtsist) kuni 15. maini;
12) kalapüük kutselise kalapüügi vahenditega
Suur-Pakri ja Väike-Pakri saare vahelisel alal, mis lõunast on piiratud
Selgrundi poolsaare tippu ja Kappelskotteni neeme tippu ühendava sirgega ning
põhjast Väike-Pakri Vatnesi neeme põhjakaldaga paralleelselt Suur-Pakrini
tõmmatud sirgega;
13) kalapüük Koolimäe lahes alal, mis jääb Koolimäe oja
suudmele lähemale kui 500 m – jääkatte lagunemisest (jääkatte puudumisel 15.
märtsist) kuni 15. maini;
14) aastaringselt kalapüük Vaemla lahes punktide
58º49,3' N, 22º54,6' E ja 58º49,2' N, 22º53,4' E ühendusjooneni ning Sigala
lahes punktide 59º01,4' N, 22º30,9' E ja 59º01,5' N, 22º31,3' E
ühendusjooneni;
15) kalapüük Soonlepa lahes Talilaidu, Saarnaki laiu
põhjatippu ja Salinõmme kalavastuvõtupunkti ühendavate sirgete ja rannajoone
vahelisel alal – 10. oktoobrist 20. novembrini;
16) kalapüük Kirikulahes –
aastaringselt;
17) püüda lesta ja kammeljat alapiirkondades 28 ja 29
sisemeres –15. veebruarist 15. juunini;
18) püüda lesta ja kammeljat
alapiirkonnas 32 sisemeres – 15. veebruarist 15. juunini;
19) [kehtetu - RT
I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
20) püüda merilesta alapiirkondades
28 ja 29 lõuna pool 59º30' N põhjalaiust sisemeres – 15. veebruarist 15.
maini;
21) püüda haugi 1. märtsist 30. aprillini;
22) püüda siiga Ruhnu
saare ümbruses 20 m samasügavusjoonest madalamal 25. oktoobrist 1.
detsembrini.
23) püüda turska sisemeres 1. juunist 31. augustini:
24)
aastaringselt kalapüük Ujula abajas põhja pool punktide 58º 14,58' N, 22º 28,42'
E ja 58º 14,58' N, 22º 28,59' E ühendusjoont, välja arvatud kalapüük
lihtkäsiõnge, käsiõnge ja sikutiga ning ajavahemikus 1. novembrist kuni 31.
märtsini püük kurnpüünistega;
25) kalapüük Nasva jõe suudmele lähemal kui 500
m aastaringselt, välja arvatud püük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja spinninguga.
(2) Lesta-, merilesta- ja kammeljapüügil territoriaalmeres ja majandusvööndis kohaldatakse EL nõukogu määruse 88/98/EÜ art 2 sätestatut. Tursapüügil territoriaalmeres ja majandusvööndis kohaldatakse EL nõukogu määruse 2287/2003/EÜ IV lisa p 4 sätestatut.
[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
§38. Kalapüügi keeluajad ja -alad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves on
keelatud:
1) kalapüük kutselise kalapüügi ja allveepüügivahenditega Värska
lahes lõuna pool Berezje küla ja Kolpino saare põhjatippu ühendavat sirget – 15.
maist 15. juunini;
2) kalapüük, välja arvatud püük lihtkäsiõngega,
käsiõngega, spinninguga ja sikutiga, Peipsi järves alal, mida põhjast piirab
Ostrovtsõ küla lõunatippu ja Ojapera kanali põhjapoolset otsa (58º24,18' N,
27º19,18' E) ühendav sirge, lõunast Uhtinina neeme Sigovitsi neemega ühendav
sirge – 15. maist 15. juunini;
3) kalapüük Peipsi järves Koosa jõe suuet
(58º27,2' N, 24º14,6' E) ja Ojapera kanali põhjapoolset otsa (58º24,18' N,
27º19,18' E) ühendavast sirgest lääne pool – 1. maist 15. juunini;
4)
aastaringselt kalapüük Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelisele
kontrolljoonele Peipsi järves lähemal kui 200 m, Lämmi- ja Pihkva järves lähemal
kui 50 m;
5) püüda rääbist jääkatte lagunemisest (jääkatte puudumisel 1.
maist) kuni 20. juunini ja 1. novembrist 30. detsembrini;
6) püüda peipsi
siiga 20. oktoobrist 20. novembrini;
7) püüda haugi 1. aprillist 15.
maini;
8) püüda latikat, välja arvatud püük lihtkäsiõngega, 15. maist 15.
juunini;
9) püüda linaskit, välja arvatud püük lihtkäsiõngega, 20. juunist
20. juulini;
10) püüda koha 15. maist 15. juunini;
11) püüda lutsu
15. jaanuarist 5. veebruarini.
[RT I 2003, 54, 370 – jõust. 19.07.2003]
§39. Aastaringsed kalapüügi keeluajad ja -alad teistes siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv
(1) Aastaringselt on keelatud kalapüük Vainupea,
Riguldi, Punapea, Tirtsi, Vanajõe, Lemmejõe, Rannametsa (k.a Timmkanal) jões
ning Mägara, Kongla, Rihula, Karepa, Koolimäe, Kurdla, Kuusalu, Kaberla,
Treppoja, Kolga, Männiku, Priivitsa, Loode, Poama, Õngu, Pidula ja Jämaja ojas
ning Kiruma peakraavis, välja arvatud:
1) silmupüük torbikuga ja silmumõrraga
;
2) vähip��ük vähimõrra ja vähinataga;
3) püük lihtkäsiõngega Lemmejões,
Rannametsa jões ning Kolga, Männiku, Priivitsa, Loode ojas 15. aprillist 15.
maini.
(2) Aastaringselt on keelatud kalapüük jõgedes
jugadest, tammidest (paisudest) allavoolu järgmises ulatuses:
1) Pärnu jões –
Sindi paisust 500 m;
2) Narva jões – hüdroelektrijaama paisust esimese
maanteesillani;
3) Kunda jões – elektrijaama paisust suudmeni, välja arvatud
silmupüük silmutorbiku ja silmumõrraga Lontova sillast allavoolu;
4)
Vasalemma jões – Vanaveski tammist 500 m;
5) punktides 1–4 nimetatud jõgede
muudest tammidest ja paisudest ning nendes punktides nimetamata jõgede tammidest
ja paisudest allavoolu – 100 m.
(3) Narva jões hüdroelektrijaama tammist esimese maanteesillani võib keskkonnaminister lubada kalastuskaardi alusel piiratud ulatuses püüki landi või rakisega varustatud spinningu või lendõngega.
(4) Aastaringselt on keelatud kalapüük jõgedes
jugadest, tammidest (paisudest) ja sildadest allavoolu järgmises ulatuses:
1)
Pada jões – Bökmani tammist suudmeni;
2) Toolse jões – Selja–Kunda maantee
sillast suudmeni;
3) Selja jões – Varangu sillast suudmeni;
4) Mustoja
jões – Vihula tammist suudmeni;
5) Altja jões – Oandu tammist suudmeni;
6)
Võsu jões – Laviku tammist suudmeni;
7) Loobu jões – Joaveski tammist
suudmeni;
8) Valgejões – Kotka tammist suudmeni;
9) Pudisoo jões –
Tallinna–Narva maantee sillast suudmeni;
10) Loo jões – Loo tammist
suudmeni;
11) Keila jões – joast suudmeni;
12) Vääna jões – Hüüru sillast
suudmeni.
(5) Lõikes 4 toodud püügikeeld ei kehti kaugemal kui 100 m tammist või paisust silmupüügil silmutorbiku ja silmumõrraga ning vähipüügil.
(6) Keskkonnaminister võib lõikes 4 nimetatud aladel, välja arvatud 100 m tammist allavoolu ning Loobu ja Keila jões, lubada kalastuskaardi alusel piiratud ulatuses püüki landi või rakisega varustatud spinninguga ning lendõngega.
(7) Aastaringselt on keelatud kalapüük järgmistes
jõgedes:
1) Piusa jõgi – Kivioja suubumiskohast kuni Tartu – Petseri maantee
sillani;
2) Vaidava jõgi – Vastse-Roosa paisust kuni suudmeni;
3) Peetri
jõgi –kogu ulatuses.
(8) Aastaringselt on keelatud kalapüük:
1)
kalatreppidel ja neist ülesvoolu lähemal kui 50 m;
2) kutselise kalapüügi
vahenditega Suures Emajões lähtest kuni Jõesuu maanteesillani;
3) kutselise
kalapüügi vahenditega Võrtsjärves Suure Emajõe muulide vahel ja muulidele
lähemal kui 100 m ning Pühaste (Küünra) oja suuet ja Ainsaare põhjatippu
ühendavast sirgest lõuna pool.
[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
§40. Tähtajalised kalapüügi keeluajad ja -alad teistes siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv
(1) Keelatud on kalapüük:
1) Suures Emajões
suudmest kuni Koosa jõe alguseni – 1. maist 15. juunini;
2) kutselise
kalapüügi vahenditega Väikeses Emajões suudmest ülesvoolu kuni Jõgeveste sillani
– 1. aprillist 15. juunini;
3) Suure Emajõe vanajõgedes ja sootides vahemikus
Pedja jõe suudmest Kärevere maanteesillani – 1. aprillist 30. juunini;
4)
Narva jões Narva veehoidlast ülesvoolu ja Narva veehoidlast ülesvoolu Narva
jõkke suubuvates veekogudes, vanajõgedes ja sootides – jääkatte lagunemisest
(jääkatte puudumisel – 15. märtsist) 15. maini;
5) Lahepera järve Peipsi
järvega ühendavas Naelavere peakraavi lõigus (Lahe jõgi), Koosa, Kargaja, Agali,
Kalli ja Kaevandu jões, Leegu järve ja Kalli jõge ühendavas kanalis ning
Ahijärves, Võngjärves, Koosa järves Tartumaal, Lahepera, Kalli, Keeri ja Leegu
järves –1. maist 25. maini;
6) kalapüük Mullutu-Suurlahes – 1. aprillist 20.
maini;
(2) Keelatud on kalapüük 15. septembrist 31.
detsembrini järgmistes jõgedes:
1) Pärlijõgi Võru maakonnas –kogu
ulatuses;
2) Võhandu jõgi –Jõksi järvest kuni Vagula järveni;
3) Peeli
jõgi – Kolga oja suubumiskohast kuni suudmeni.
[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
§41. Püügikeelud kalaliikide kaupa teistes siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv
(1) Keelatud on püüda:
1) jõgedes jõesilmu 1.
märtsist 30. juunini;
2) lõhet ja meriforelli Narva, Kunda, Selja, Loobu,
Valgejõe, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma ja Pärnu jões – 1. septembrist
30. novembrini;
3) lõhet ja meriforelli punktis 2 nimetamata jõgedes ja
ojades – 1. septembrist 31. oktoobrini;
4) jõeforelli 15. septembrist 31.
detsembrini;
5) merisiiga Pärnu jões 15. oktoobrist 15. novembrini;
6)
peipsi siiga 20. oktoobrist 20. novembrini;
7) rääbist jääkatte lagunemisest
(jääkatte puudumisel – 1. maist) 1. juulini ja 10. novembrist 30.
detsembrini;
8) haugi jääkatte lagunemisest (jääkatte puudumisel – 15.
märtsist) 10. maini, välja arvatud Võrtsjärves;
9) haugi Võrtsjärves jääkatte
lagunemisest (jääkatte puudumisel – 15. märtsist) 30. aprillini;
10)
latikat 1. maist 20. juunini, välja arvatud Võrtsjärves ning püük lihtkäsiõnge
ja käsiõngega;
11) linaskit 20. juunist 20. juulini;
12) [kehtetu - RT
I 2004, 21, 143 – jõust. 10.04.2004]
13) vimba Kunda, Selja, Loobu,
Valgejõe, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma, Vihterpalu, Kasari (koos
lisajõgedega), Paadremaa, Audru, Pärnu, Sauga ja Reiu jões – 10. maist 20.
juunini;
14) koha jääkatte lagunemisest (jääkatte puudumisel – 15. aprillist)
15. juunini;
15) jõevähki 25. septembrist 25. juulini.
(2) Lõike 1 punktis 2 sätestatud tähtajal võib keskkonnaminister lubada kalastuskaardi alusel piiratud ulatuses püüki landi või rakisega varustatud spinninguga või lendõngega Narva ja Selja jões, Valgejões, Jägala, Pirita ja Vääna jões.
[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
§42. Keeluaegade muutmine
2. jagu
Kalade
alammõõdud ja kaaspüügi tingimused
§43. Kalade alammõõdud
(1) Kalade alammõõdud ning mõõtmise nõuded on toodud määruse lisas 5. Kui alammõõdu kehtivusala ei ole täpsustatud, kehtib alammõõt igal pool.
(11) Lesta-, merilesta-, kammelja-, angerja- ja lõhepüügil territoriaalmeres ja majandusvööndis kohaldatakse EL nõukogu määruse 88/98/EÜ art 3 ja III lisas sätestatut. Tursapüügil territoriaalmeres ja majandusvööndis kohaldatakse EL nõukogu määruse 2287/2003/EÜ IV lisa p 3 sätestatut.
(2) Alammõõdud ei kehti räime, kilu, meritindi, tursa, kammelja, lesta ja merilesta püügil lihtkäsiõngega.
(3) Keskkonnaminister võib ajutiselt suurendada või vähendada koha või haugi alammõõtu Peipsi, Lämmi- või Pihkva järvel , kui see on vajalik tulenevalt Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel moodustatud Valitsustevahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Kalapüügi Komisjoni soovitustest.
[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
§44. Kaaspüügi tingimused
(1) Alamõõdulise kala kaaspüük on lubatud
järgmiselt:
1) [kehtetu - RT
I 2004, 21, 143 – jõust. 10.04.2004]
2) turska sisemeres – kuni 5%
kaaluliselt tursasaagist;
3) rääbist – kuni 10% arvuliselt
rääbisesaagist;
4) angerjat püügil õngpüünistega – kuni 10% ja mõrrapüügil –
kuni 5% arvuliselt angerjasaagist;
5) lesta, merilesta ja kammeljat sisemeres
– kuni 5% arvuliselt nende liikide kogusaagist;
6) ahvenat meres, siiga,
vimba, latikat, haugi, säinast, lutsu, linaskit – kuni 5%, võrgupüügil – kuni 8%
arvuliselt selle kalaliigi saagist;
7) koha – kuni 5%, võrgupüügil – kuni 8%,
Peipsi järvel põhjanoodapüügil – kuni 15% arvuliselt kohasaagist.
(2) Mõõdulise kala, mille püük antud ajal, kohas
või püünisega on keelatud või mille püük pole püügiloaga ette nähtud, kaaspüüki,
välja arvatud räime ja kilu püük, lubatakse järgmiselt:
1) lesta ja merilesta
tursa traalpüügil sisemeres – 10% kaaluliselt tursasaagist;
2) [kehtetu - RT
I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
3) turska räime- ja kilupüügil
sisemeres – 3% kaaluliselt kogusaagist;
4) meritinti kilu ja räime
traalpüügil – piiramatult;
5) lesta püügil seisevnooda, võrgu ja mõrraga
sisemeres – 10% kaaluliselt kogusaagist;
6) lõhet ja meriforelli meres ning
siiga, vimba, latikat, haugi, säinast, koha, lutsu, linaskit – kuni 8% võrguga
püügil, kuni 5% muude püünistega püügil – arvuliselt kõigi nende liikide
kogusaagist.
(21) Lesta-, merilesta-, kammelja- ja tursapüügil territoriaalmeres ja majandusvööndis kohaldatakse EL nõukogu määruse 88/98/EÜ art 2 –4 sätestatut ning EL nõukogu määruse 2287/2003/EÜ IV lisa p 2 sätestatut.
(3) Räime ja kilu kaaspüüki lubatakse
järgmiselt:
1) räime lubatud kaaspüügi arvestamisel lähtutakse EL nõukogu
määruses 1434/98, millega täpsustatakse tingimusi, mille alusel võib lossida
heeringat muuks otstarbeks kui inimtoiduks (Euroopa Liidu Teataja L 191,
7.07.1998, lk 10 – 12), sätestatust;
2) kilu kaaspüüki räimepüügil, kui
ettevõtjale eraldatud kilupüügivõimalus on ära kasutatud –45% kaaluliselt
kogusaagist.
(31) Kilu ja räime suhte arvutamiseks traalpüügi saagis kasutatakse juhusliku proovi kogumise meetodit. Kilu ja räime kaaluline osakaal proovi kogukaalust arvutatakse lisas 6 toodud metoodika alusel.
(32) Kilu ja räime osakaalu määramiseks traalpüügi kogu saagis tuleb võtta vähemalt kolm proovi. Proov peab koosnema vähemalt 3 kilogrammist kalast, sisaldades üksnes kilu ja räime.
(33) Lõikes 32 nimetatud
proovi võtmisel kohaldatakse järgmisi nõudeid:
1) merel otse traalpüünisest
juhusliku proovi kogumisel tuleb võtta kalaproovid traalnooda erinevatest
osadest;
2) kui kalasaak on laevatekil või punkris, tuleb juhusliku proovi
saamiseks kalu koguda laevateki või punkri eri osadest;
3) kui kalasaak on
pandud konteineritesse, kastidesse või muudesse mahutitesse, tuleb kalaproovid
võtta juhuslikult valitud mahutite erinevatest osadest;
4) proovi võtmisel ei
tohi kalu võtta kätega, selleks tuleb kasutada kahva, labidat, kühvlit või muud
sarnast abivahendit.
(4) Jõgedes on lõhe, meriforelli ja jõeforelli kaaspüük keelatud.
(5) Tindipüügil Peipsi, Pihkva ja Lämmijärves ei tohi alamõõdulise kala kaaspüük ületada 2% kaaluliselt kogusaagist.
(6) Kui kalaliigi püük on koguseliselt piiratud, arvestatakse tema kaaspüük antud liigi püügikvoodi katteks, välja arvatud lõikes 7 toodud juhul.
(7) Räime- ja kilupüügil arvestatakse kaaspüük räime või kilu püügikvoodi katteks.
[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
§45. Nõuded lubatud kaaspüügiprotsendi ületamisel
(1) Juhul kui kaaspüük ületab §-s 44 lubatud määra, tuleb püük antud kohas või püünisega katkestada.
(2) Kalapüük lõks- ja kurnpüünistega loetakse
katkestatuks, kui:
1) püügil mõrdade, seisevnooda ja teiste lõkspüünistega on
nende kala koguv osa kas avatud või on sinna sissepääs kalale suletud;
2)
püügil meres traalnootade ja kurnpüünistega on enne uut püünise vettelaskmist
vahetatud püügikohta vähemalt 5 meremiili.
(3) [kehtetu - RT I 2004, 21, 143 – jõust. 10.04.2004]
[RT I 2004, 21, 143 – jõust. 10.04.2004]
4. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§46. [käesolevast tekstist välja jäetud]
§47. Määruse rakendamine
(1) Kuni 1. septembrini 2003. a ei kohaldata § 18 lõike 1 punktis 3 toodud peamasina koguvõimsuse 300 hj piirangut ühe pelaagilise traalnooda veol samaaegselt kahe laevaga (paaristraalimine).
(2) Paragrahvi 20 lõike 1 punktid 4 ja 5 jõustuvad 1. septembril 2003. a.
(3) Lõikes 2 nimetatud punktide jõustumiseni kehtivad määruse § 20 lõike 1 punktid 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
«4) tursapüügil traalnoodal, mille päras on
spetsiaalne «BACOMA» tüüpi selektiivsustarind – 105 mm;
5) tursapüügil
traalnoodal ilma «BACOMA» tüüpi selektiivsustarindita ja mis on valmistatud
ühekordsest nöörist noodalinast nööri jämedusega (läbimõõduga) mitte üle 6 mm
või kahekordsest nöörist valmistatud noodalinast nööri jämedusega mitte üle 4 mm
– 130 mm.»
(4) Paragrahvi 20 lõike 1 punkt 5 ja §24 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks 1. maist 2004. a.
[RT I 2004, 21, 143 – jõust. 10.04.2004]
|
Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse
nr 144 «Kalapüügieeskiri» |
VEEKOGUD VÕI
NENDE OSAD, KUS PÜÜK LIHTKÄSIÕNGEGA, KÄSIÕNGEGA, PÕHJAÕNGEGA,
ALLVEEPÜÜGIVAHENDITEGA JA ANKURDAMATA UNNAGA ON AASTARINGSELT
KEELATUD
[RT
I 2004, 21, 143 – jõust. 10.04.2004]
Jrk nr |
Veekogu nimi |
Veekogu osa, kus püük on keelatud |
1. |
Preedi (Vardja) jõgi |
kogu ulatuses |
2. |
Võllinge jõgi |
kogu ulatuses |
3. |
Oostriku jõgi |
kogu ulatuses |
4. |
Prandi jõgi |
lähtest Tori sillani |
5. |
Esna jõgi |
kogu ulatuses |
6. |
Palu peakraav |
kogu ulatuses |
7. |
Vodja jõgi |
kogu ulatuses |
8. |
Kunda jõgi |
lähtest Sämi sillani |
9. |
Selja jõgi |
lähtest Arkna sillani |
10. |
Sõmeru jõgi |
kogu ulatuses |
11. |
Jänijõgi |
kogu ulatuses |
12. |
Pärnu jõgi |
lähtest Reopalu jõe suudmeni |
13. |
Ahja jõgi |
lähtest Koorvere paisuni |
14. |
Hilba jõgi |
kogu ulatuses |
15. |
Peeda jõgi |
Suure-Kambja paisjärvest kuni suubumiseni Porijõkke |
[RT I 2004, 21, 143 – jõust. 10.04.2004]
|
Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse
nr 144 «Kalapüügieeskiri» |
JÕED JA OJAD, MILLE SUUDMETELE LÄHEMAL KUI 500 M MERES ON KALAPÜÜK KEELATUD 15. AUGUSTIST 31. DETSEMBRINI
Jrk nr |
Jõgi |
Nr 1986. a «Eesti NSV jõgede, ojade ja kraavide ametliku nimestiku» (edaspidi EJKN) järgi |
1. |
Pada jõgi |
719 |
2. |
Toolse jõgi |
741 |
3. |
Vainupea jõgi |
758 |
4. |
Mustoja jõgi |
760 |
5. |
Altja oja |
766 |
6. |
Võsu jõgi |
771 |
7. |
Pudisoo jõgi |
806 |
8. |
Loo jõgi |
821 |
9. |
Vihterpalu jõgi |
1017 |
10. |
Nõva jõgi |
1037 |
11. |
Riguldi jõgi |
1039 |
12. |
Kolga oja |
1209 |
13. |
Rannametsa jõgi |
1508 |
14. |
Vanajõgi |
1626 |
15. |
Jämaja oja |
1671 |
16. |
Õngu oja |
1625 |
[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
|
Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse
nr 144 «Kalapüügieeskiri» |
VOOLUVEEKOGUD, MILLE SUUDMETELE LÄHEMAL KUI 500 M MERES ON KALAPÜÜK KEELATUD 1. MÄRTSIST 31. MAINI
Jrk nr |
Vooluveekogu |
Nr EJKN järgi |
1. |
Lohja oja |
804 |
2. |
Tiskre oja |
940 |
3. |
Karilepa oja |
1006 |
4. |
Kloostri oja |
1008 |
5. |
Lepaoja |
1035 |
6. |
Veskijõgi |
1036 |
7. |
Salajõgi |
1044 |
8. |
Taebla jõgi |
1047 |
9. |
Võnnu oja |
1050 |
10. |
Asuküla peakraav |
1054 |
11. |
Saardu peakraav |
1058 |
12. |
Sinilepa peakraav |
1059 |
13. |
Haeska peakraav |
1060 |
14. |
Rannamõisa jõgi |
1061 |
15. |
Rõude jõgi |
1069 |
16. |
Kasari jõgi |
1070 |
17. |
Kasevälja kraav |
1187 |
18. |
Männiku kraav |
1188 |
19. |
Hanila oja |
1191 |
20. |
Uustalu kraav |
1192 |
21. |
Hõbesuu kraav |
1195 |
22. |
Paadrema jõgi |
1196 |
23. |
Küti oja |
1206 |
24. |
Tõstamaa jõgi |
1211 |
25. |
Tõrvanõmme peakraav |
1212 |
26. |
Künnimaa oja |
1215 |
27. |
Tuuraste oja |
1218 |
28. |
Audru jõgi |
1220 |
29. |
Uulu kanal |
1486 |
30. |
Häädemeeste jõgi |
1515 |
31. |
Priivitsa oja |
1518 |
32. |
Kabli oja |
1520 |
33. |
Lemmejõgi |
1521 |
34. |
Loode oja |
1523 |
35. |
Treimani oja |
1525 |
36. |
Sula peakraav |
1526 |
37. |
Prestviigi oja |
1604 |
38. |
Vaemla jõgi |
1605 |
39. |
Luguse jõgi |
1608 |
40. |
Jausa oja |
1613 |
41. |
Prassi kraav |
1618 |
42. |
Ollima kraav |
1619 |
43. |
Väljasoo kraav |
1621 |
44. |
Vanamõisa kraav |
1622 |
45. |
Leetselja peakraav |
1623 |
46. |
Luidja oja |
1628 |
47. |
Paope oja |
1629 |
48. |
Jõeranna oja |
1630 |
49. |
Armioja |
1631 |
50. |
Pihla oja |
1633 |
51. |
Kidatse oja |
1636 |
52. |
Tareste oja |
1638 |
53. |
Kärdla oja |
1639 |
54. |
Nuutri oja |
1640 |
55. |
Partsi oja |
1642 |
56. |
Suuremõisa jõgi |
1643 |
57. |
Põduste jõgi |
1645 |
58. |
[välja jäetud – RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005] |
|
59. |
Möldri oja |
1674 |
60. |
Riksu oja |
1675 |
61. |
Kotlandi peakraav |
1677 |
62. |
Vesiku oja |
1683 |
63. |
Oju peakraav |
1686 |
64. |
Leisi jõgi |
1709 |
65. |
Oitme oja |
1712 |
66. |
Võlupe jõgi |
1713 |
67. |
Taaliku peakraav |
1720 |
68. |
Nenu peakraav |
1724 |
69. |
Neemi peakraav |
1727 |
70. |
Kingli peakraav |
1729 |
71. |
Kuke peakraav |
1730 |
72. |
Maadevahe jõgi |
1733 |
73. |
Lõve jõgi |
1735 |
74. |
Ristoja |
1746 |
75. |
Kuusiku peakraav |
1747 |
76. |
Soonda oja |
1749 |
77. |
Lõetsa peakraav |
1753 |
78. |
Puulaiu kraav (Hiiumaa) |
|
79. |
Laisma kraav (Hiiumaa) |
|
80. |
Raudsilm (avamerepoolne osa, Hiiumaa) |
|
[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
|
Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse
nr 144 «Kalapüügieeskiri» |
VOOLUVEEKOGUD, MILLE SUUDMETELE LÄHEMAL KUI 500 M MERES ON KALAPÜÜK KEELATUD 1. SEPTEMBRIST 30. NOVEMBRINI
Jrk nr |
Vooluveekogu |
Nr EJKN järgi |
1. |
Sõtke jõgi |
655 |
2. |
Udria oja |
661 |
3. |
Pimestiku oja |
663 |
4. |
Perjatsi oja |
664 |
5. |
Künnapõhja oja |
668 |
6. |
Pühajõgi |
670 |
7. |
Rihula oja |
728 |
8. |
Karepa oja |
745 |
9. |
Kuusalu oja |
825 |
10. |
Valkla oja |
828 |
11. |
Kaberla oja |
831 |
12. |
Treppoja |
989 |
13. |
Männiku oja |
1214 |
14. |
Kadaka oja |
1517 |
15. |
Priivitsa oja |
1518 |
16. |
Lemmejõgi |
1521 |
17. |
Treimani oja |
1525 |
18. |
Poama oja |
1627 |
19. |
Ligeoja |
1691 |
20. |
Tirtsi jõgi |
1694 |
21. |
Kiruma peakraav |
1699 |
22. |
Keibu peakraav |
1034 |
|
Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse
nr 144 «Kalapüügieeskiri» |
KALADE ALAMMÕÕDUD JA MÕÕTMISE NÕUDED
Kalaliik |
Veeala, kus alammõõt kehtib1 |
l2, cm |
L3, cm |
Lõhe |
|
55 |
60 |
Meriforell (iherus) |
|
45 |
50 |
Jõeforell |
|
28 |
32 |
Rääbis |
|
10 |
12 |
Siig |
|
30 |
35 |
Meritint |
|
10 |
12 |
Haug |
|
40 |
45 |
Angerjas |
meres ja sinna suubuvates jõgedes |
|
45 |
Võrtsjärves, Peipsi ja Pihkva järves |
|
55 | |
teistes siseveekogudes |
|
50 | |
Säinas |
meres ja sinna suubuvates jõgedes |
32 |
38 |
teistes siseveekogudes |
27 |
32 | |
Linask |
|
25 |
30 |
Latikas |
Peipsi, Pihkva, Lämmijärves ning Suures ja Väikeses Emajões |
30 |
35 |
Vimb |
|
26 |
30 |
Tursk |
|
|
38 |
Luts |
Peipsi, Pihkva ja Võrtsjärves |
|
40 |
Koha |
meres ja sinna suubuvates jõgedes |
38 |
44 |
Peipsi, Pihkva ja Lämmijärves |
40 |
46 | |
Võrtsjärves |
45 |
51 | |
teistes siseveekogudes |
40 |
46 | |
Kammeljas |
|
25 |
30 |
Lest ja merilest |
alapiirkonnas 28 |
|
21 |
alapiirkondades 29 ja 32 |
|
20 | |
Jõevähk4 |
|
10 |
|
Ahven |
meres |
16 |
19 |
[RT I 2004, 21, 143 – jõust. 10.04.2004]
1 Veeala on
määratud juhul, kui alammõõt on veealade lõikes erinev või kehtib ainult teatud
veealal.
2 l – kala pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni
sabauime keskmiste kiirte alguseni.
3 L – kala pikkus ninamiku
tipust (suu suletud) kuni sabauime lõpuni. Kala loetakse mõõduliseks, kui
vähemalt üks antud mõõtudest (l või L) on võrdne alammõõduga või ületab
seda.
4 Jõevähi pikkust mõõdetakse otsaorgi tipust laka lõpuni
(lakakarvakesi arvestamata).
|
Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse
nr 144 «Kalapüügieeskiri» |
KILU JA RÄIME OSAKAALU MÄÄRAMISE METOODIKA
1. Kilu ja räime kaaluline osakaal proovi kogukaalust arvutatakse alljärgneva
metoodika alusel:
1.1. mõõdetakse juhusliku proovi üldkaal
(W),
1.2. eraldatakse proovis leiduvad kilud ja räimed,
1.3.
mõõdetakse eraldi kilu ja räime kaal juhuslikus proovis (Wkilu
ja Wräim ).
2. Kilu kaaluline osakaal (Wkilu) juhuslikus proovis arvutatakse järgmise valemi järgi:
3. Räime kaaluline osakaal (Wräim) juhuslikus proovis arvutatakse järgmise valemi järgi:
4. Kilu ja räime osakaalu määramiseks kogusaagis arvutatakse võetud proovide keskmine.
|
Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a
määruse nr 144 «Kalapüügieeskiri» |
MÕRRA OSAD
[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]