Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Eelarve

Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Majandustegevus eri valdkondades

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Hasartmänguseadus

Vastu võetud 14.06.1995
RT I 1995, 58, 1005
jõustumine 21.07.1995

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

  (1) Käesoleva seadusega sätestatakse õiguslikud alused hasartmängude, välja arvatud loteriid, korraldamiseks :
  1) Eesti Vabariigi tolliterritooriumil;
  2) Eesti Vabariigi riigilipu all sõitval laeval ja Eesti Vabariigis äriregistrisse kantud isiku poolt prahtimislepingu alusel prahitud laeval.

  (2) Loteriide korraldamist reguleerib loteriiseadus (RT I 1994, 50, 845).

  (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 2.  Hasartmängu korraldamise lubatavus

  (1) Hasartmängu korraldamise õigus on riigil, kes võib seda õigust edasi anda käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras väljaantava tegevusloaga.

  (2) Vabariigi Valitsusel on õigus kehtestada hasartmängude loetelu, mille korraldamine on keelatud.

§ 3.  Hasartmängu mõiste

  (1) Hasartmäng käesoleva seaduse mõttes on mäng, milles osalemine võimaldab omandada raha, muud vara või varalisi õigusi ning mille tulemus määratakse täielikult või osaliselt juhuslikkusel põhineva tegevusega, kusjuures hasartmängus osaleja (edaspidi mängija) riskib kaotada mängus osalemise õiguse eest tehtud panuse.

  (2) Hasartmänguks käesoleva seaduse mõttes ei loeta mängu mänguautomaadil, kui ainsaks võiduvõimaluseks on tasuta mäng samal mänguautomaadil.

§ 4.  Hasartmängude liigid

  (1) Hasartmängud jagunevad:
  1) õnnemängud - hasartmängud, mille tulemus määratakse täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega, kusjuures ühtlaselt jaotuvaid juhuslikke arve, millest mängu tulemus sõltub, saadakse kaardipaki, ruletiketta, täringu, elektroonilise või mehhaanilise mänguautomaadiga või muul viisil;
  2) osavusmängud - hasartmängud, mille tulemus sõltub osaliselt mängija füüsilisest osavusest;
  3) totalisaatorid - hasartmängud, mille tulemus määratakse osaliselt juhuslikkusel põhineva tegevusega, kus mängija teeb panuse spordivõistluse tulemusele ning mängukorraldaja on kohustatud võitjale või võitjatele maksma võidusumma, mille suurus sõltub sissemakstud panuste kogusummast;
  4) kihlveod - hasartmängud, mille tulemus määratakse osaliselt juhuslikkusel põhineva tegevusega, kus mängija teeb panuse mingi sündmuse toimumisele või toimumata jäämisele ning mängukorraldaja kohustub võitjale või võitjatele maksma võidusumma, mille suurus sõltub mängija tehtud panusest ja enne sündmuse toimumist kindlaksmääratud võidusumma arvutamisel kasutatavast suhtarvust.

  (2) Vaidluse korral on Vabariigi Valitsusel või tema poolt volitatud ministril õigus otsustada, millisesse hasartmängude liiki hasartmäng kuulub.

§ 5.  Piirangud hasartmängu läbiviimisele, selles osalemisele ja selle reklaamimisele

  (1) Õnnemängu mängida ning kihlveos ja totalisaatoril osaleda võib vähemalt 21-aastane isik.

  (2) Mängukohas, kus korraldatakse õnnemängu mängulaual, võib viibida ainult isik, kelle viibimine mängukohas on fikseeritud Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

  (3) Hasartmängu korraldav füüsilisest isikust ettevõtja või füüsiline isik, kes kuulub äriühingust hasartmängukorraldaja aktsionäride, osanike, juhatuse liikmete või mängukohas töötavate isikute hulka, kelle otseseks tööülesandeks on hasartmängu läbiviimine või selle üle kontrolli teostamine, ei tohi mängida hasartmängu mängukohas, kus hasartmängukorraldajaks on eelnimetatud hasartmängukorraldaja.

  (4) Hasartmängukorraldaja ei tohi anda mängijale krediiti panuste tegemiseks.

  (5) Osavusmängu võitudeks võivad olla ainult asjad, kusjuures ühe võidu väärtus ei tohi ületada 500 krooni.

  (6) Hasartmängu ja mängukohtade reklaam on keelatud, välja arvatud mängukohas tehtav reklaam. Nõuded hasartmängu reklaamile sätestab reklaamiseadus (RT I 1997, 52, 835).

§ 6.  Mängureeglid

  (1) Hasartmäng korraldatakse vastavalt hasartmängu korraldava füüsilisest isikust ettevõtja allkirjaga või äriühingu juhatuse või seda asendava organi otsusega kinnitatud mängureeglitele, mis peavad sisaldama:
  1) hasartmängukorraldaja ärinime;
  2) kasutatava mängusüsteemi täpset kirjeldust;
  3) võitude väljaandmise kohta, korda ja lõpptähtaega;
  4) mängijate esitatavate pretensioonide lahendamise korda ja tähtaega.

  (2) Õnnemängu, kihlveo ja totalisaatori mängureeglid esitatakse korraldusloa väljaandjale ning neid võib muuta ainult korraldusloa väljaandja kirjalikul nõusolekul.

  (3) Osavusmängu mängureeglid esitatakse valla- või linnavalitsusele mängukoha avamise õiguse taotlemisel ning neid võib muuta ainult valla- või linnavalitsuse kirjalikul nõusolekul.

  (4) Vabariigi Valitsusel või tema poolt volitatud ministril on õigus kehtestada tingimusi konkreetse hasartmängu või hasartmängude grupi mängureeglitele käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 2-4 sätestatu osas.

  (5) Mängureeglid peavad olema eksponeeritud kohas, kus korraldatakse hasartmängu (edaspidi mängukoht), või tuleb esitada mängija esimesel nõudmisel.

§ 7.  Mängukoht

  (1) Õnnemängu, kihlvedu või totalisaatorit võib korraldada ainult käesoleva seaduse § 12 2. lõikes sätestatud korraldusloal märgitud asukohas. Osavusmängu võib korraldada valla- või linnavalitsuse lubatud kohas.

  (2) Hasartmängukorraldaja on kohustatud kirjalikult teatama mängukoha avamisest asukohajärgsele politseiasutusele ja hasartmängu-järelevalveasutusele vähemalt viis päeva enne mängukoha avamist.

  (3) Õnnemängu, kihlveo või totalisaatori mängukoha võib avada üksnes aadressil, mille kohta vastav valla- või linnavalitsus on andnud kirjaliku nõusoleku enne käesoleva seaduse § 12 2. lõikes nimetatud korraldusloa taotlemist. Valla- või linnavalitsus otsustab nõusoleku andmise või mitteandmise hiljemalt kahe kuu jooksul vastava taotluse laekumisest, lähtudes kohalikule omavalitsusele õigusaktidega pandud ülesannetest.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 8.  Nõuded mängukohale

  (1) Ruumis, kus korraldatakse õnnemängu, kihlvedu või totalisaatorit, on keelatud muu majandustegevus peale valuutavahetuse, toitlustamise ning suupistete ja jookide müügi.

  (2) Ruumis, kus korraldatakse õnnemängu, kihlvedu või totalisaatorit, on keelatud korraldada osavusmängu või paigutada sinna mänguautomaate, mille ainsaks võiduvõimaluseks on tasuta mäng samal mänguautomaadil.

  (3) Õnnemängu mängulaual võib korraldada ainult mängukohas, kus paikneb vähemalt neli mängulauda.

  (4) Õnnemängu mänguautomaadil võib korraldada ainult mängukohas, kuhu on paigaldatatud ja kus töötab vähemalt kaheksa mänguautomaati.

  (5) Käesoleva paragrahvi 3. ja 4. lõikes sätestatud nõuded ei laiene mängukohtadele, mis asuvad Eesti Vabariigi riigilipu all sõitval laeval või Eestis äriregistrisse kantud juriidilise isiku poolt prahtimislepingu alusel prahitud laeval.

  (6) Mängukohas, kus korraldatakse õnnemängu mängulaual, peab olema eraldi kassa, kus vahetatakse raha õnnemängus panuste tegemiseks kasutatavateks mängumärkideks ja mängumärke rahaks.

  (7) Ruumis, kus korraldatakse õnnemängu, kihlvedu või totalisaatorit, ei või viibida alla 21-aastased isikud.

  (8) Lisaks käesolevas seaduses sätestatule võib valla- või linnavalitsus kehtestada piiranguid oma haldusterritooriumil asuvate mängukohtade lahtiolekuajale.

§ 9.  Hasartmängukorraldaja kohustused

  (1) Hasartmängukorraldaja on kohustatud:
  1) tagama mängukohas avaliku korra ja mängijate turvalisuse;
  2) mitte lubama mängima isikut, kellel käesoleva seaduse § 5 1.-3. lõike alusel puudub õigus vastavast mängust osa võtta, ning isikut, kes alkoholi, narkootikumi või muu tugevatoimelise aine mõju all olles või muul põhjusel ei suuda ilmselt mõista oma tegude tähendust;
  3) registreerima mängukohas, kus korraldatakse õnnemängu mängulaual, väljamakstavad võidud alates 5000 kroonist Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras;
  4) andma mängijale välja võidu vastavalt mängureeglitele;
  5) andma mängija nõudmisel talle Vabariigi Valitsuse või tema poolt volitatud ministri kehtestatud vormis kirjaliku tõendi võidu väljaandmise kohta ;
  6) lahendama mängija esitatud pretensioonid mängureeglites ettenähtud tähtajal ja korras;
  7) hoidma saladuses mängija võidu või kaotuse suuruse, andes selle kohta teavet ainult seaduses ettenähtud juhtudel;
  8) täitma teisi temale käesoleva seaduse ja muude õigusaktidega pandud kohustusi.

  (2) Hasartmängukorraldajal on keelatud sõlmida alla 21-aastase isikuga töölepingut või tööettevõtulepingut, mille sisuks on vahetult hasartmängu korraldamisega seotud töökohal töötamine või tööde tegemine või kontrolli teostamine hasartmängu korraldamise üle.

§ 10.  Nõuded hasartmängu korraldamisel kasutatavale mänguinventarile

  (1) Õnnemängu korraldamiseks kasutatavad mängulauad, mänguautomaadid ja kihlveo või totalisaatori korraldamiseks kasutatavad seadmed (edaspidi mänguinventar) peavad olema hasartmängukorraldaja omand. Mänguinventari soetamisel kapitalirendi korras võib mänguinventar kuni kapitalirendi maksete täieliku tasumiseni kuuluda kapitalirendile andjale, kusjuures väljaostu tähtaeg ei tohi ületada korraldusloa kehtivusaega.

  (2) Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud minister kehtestab:
  1) [Kehtetu - RT I 2000, 86, 545 - jõust. 02.12.2000]
  2) õnnemängu korraldamisel mänguautomaadil väljaantava võidu minimaalse protsendi kogu tehtud panuste summast .

§ 11.  Erinõuded hasartmängukorraldaja raamatupidamisele

  Vabariigi Valitsusel või rahandusministril on õigus kehtestada erinõudeid hasartmängude korraldamise kajastamisele raamatupidamises ja raamatupidamise algdokumentide kohustuslikke vorme.

2. peatükk TEGEVUSLOA JA KORRALDUSLOA VÄLJAANDMINE NING TÜHISTAMINE 

§ 12.  Tegevusluba ja korraldusluba

  (1) Hasartmängu korraldamise tegevusluba (edaspidi tegevusluba) on dokument, mis annab selles märgitud isikule õiguse tegelda hasartmängu korraldamisega. Tegevusluba antakse 10 aastaks eraldi õnnemängu, osavusmängu, kihlveo või totalisaatori korraldamiseks.

  (2) Korraldusluba on kuni viieaastase kehtivusega dokument, mis annab isikule, kellel on tegevusluba õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamiseks, õiguse korraldada korraldusloal märgitud õnnemänge, kihlvedusid või totalisaatoreid korraldusloal märgitud aadressil asuvas mängukohas. Osavusmängude puhul asendab korraldusluba käesoleva seaduse § 23 alusel väljaantud valla- või linnavalitsuse kirjalik nõusolek.

  (3) Tegevusloa väljaandmise või sellest keeldumise otsustab Vabariigi Valitsuse määratud kaheksaliikmeline komisjon, mille esimees on ametikoha järgi rahandusminister (edaspidi tegevusloa väljaandja).

  (4) Korraldusloa väljaandmise või sellest keeldumise otsustab Maksu- ja Tolliamet (korraldusloa väljaandja).
[RT I 2005, 32, 236 - jõust. 01.07.2005]

§ 13.  Tegevusloa taotlemise õigust omavad isikud

  (1) Tegevusluba osavusmängu korraldamiseks võib taotleda äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja.

  (2) Tegevusluba õnnemängu, kihlveo ja totalisaatori korraldamiseks võib taotleda nimelisteks aktsiateks jaotatud aktsiakapitaliga aktsiaselts või osaühing, kelle:
  1) aktsia- või osakapitali suurus on vähemalt 2 miljonit krooni;
  2) ainsaks tegevusalaks on hasartmängude korraldamine;
  3) aktsionäride, osanike, juhatuse liikmete, samuti mängukohas töötavate isikute hulka, kelle otseseks tööülesandeks on hasartmängu läbiviimine või selle üle kontrolli teostamine, ei kuulu isik, kes kannab karistust tahtliku kuriteo eest või kelle karistatus selle kuriteo eest ei ole kustunud või kes on kuulunud äriühingu organisse, kes on korraldanud hasartmängu ilma tegevus- või korraldusloata või mille tegevusluba on tühistatud käesoleva seaduse § 16 1. lõike punktides 1, 4, 6, 7 või 8 toodud alustel.

§ 14.  Tegevusloa taotlemine

  (1) Tegevusloa taotlemisel peab käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud isik esitama tegevusloa väljaandjale avalduse tegevusloa saamiseks, milles on märgitud:
  1) taotleja nimi ja aadress;
  2) taotlejal telefoni ja faksi olemasolu korral nende numbrid;
  3) korraldada soovitava hasartmängu liik;
  4) avalduse täitnud isiku nimi, ametikoht, volitus ja allkiri.

  (2) Tegevusloa taotlemisel osavusmängu korraldamiseks peab käesoleva seaduse § 13 1. lõikes nimetatud isik avaldusele lisama:
  1) äriühingu puhul - ärakirjad asutamislepingust või ühingulepingust ja põhikirjast (olemasolul) ning osanike või aktsionäride nimekirja;
  2) füüsilisest isikust ettevõtja puhul - ettevõtja nime, isikukoodi, elukoha, ärinime ja tegevusala ning ettevõtte asukoha ja aadressi;
  3) äriregistrisse kantud isiku puhul - registrikoodi;
  4) korraldada soovitavate osavusmängude nimekirja, mängusüsteemide kirjeldused ja mängureeglid;
  5) teabe osavusmängude korraldamise koha eeldatava asukoha kohta;
6)-7)
[Kehtetud - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

  (3) Tegevusloa taotlemisel õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamiseks peab käesoleva seaduse § 13 2. lõikes nimetatud isik avaldusele lisama:
  1) ärakirjad asutamislepingust ja põhikirjast;
  2) juhul kui aktsia- või osakapitali sissemaksed on rahalised - panga teatise aktsia- või osakapitali sissemaksmise kohta;
  3) juhul kui aktsia- või osakapitali sissemaksed on mitterahalised - mitterahalise sissemaksena aktsiate või osa vastu äriühingule üleantud vara väärtust fikseeriva tõendi, mille on kinnitanud sõltumatu ekspert või audiitor;
  4) juhatuse ja nõukogu liikmete valimise otsused;
  5) osanike või aktsionäride nimekirja andmetega nende osa kohta äriühingu kapitalis;
  6) juhul kui äriühingul on olnud eelnev majandustegevus - äriühingu viimase kolme majandusaasta raamatupidamise aastaaruanded koos audiitori järeldusotsustega;
  7) füüsilise isiku, kelle osa ületab 5 protsenti tegevusluba taotleva äriühingu aktsia- või osakapitalist või häälte arvust, viimase kolme aasta tuludeklaratsioonide koopiad;
  8) juriidilise isiku, kelle osa ületab 5 protsenti tegevusluba taotleva äriühingu aktsia- või osakapitalist või häälte arvust, põhikirja ning viimase kolme majandusaasta raamatupidamise aastaaruanded koos audiitori järeldusotsusega ja omanike nimekirjad andmetega omanike osa kohta vastava juriidilise isiku kapitalis;
  9) korraldada soovitavate õnnemängude, kihlvedude või totalisaatorite nimekirja ja mängusüsteemide kirjelduse;
  10) teabe õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamise koha eeldatava asukoha kohta;
 11)- 12)
[Kehtetud - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]
  13) äriregistrisse kantud aktsiaseltsi või osaühingu puhul - registrikoodi.

  (4) Enne avalduse esitamist osavusmängu, õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamiseks peab tegevusloa taotleja tasuma riigilõivu.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 15.  Tegevusloa taotleja tausta kontrollimine ning otsuse tegemine tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta

  (1) Tegevusloa väljaandja on kohustatud kontrollima tegevusloa taotleja maksuvõlgnevuse puudumist ja tegevusloa taotleja tausta, veendudes tegevusloa taotlemisel esitatud dokumentide õigsuses ning kogudes vajaduse korral täiendavaid andmeid, mis iseloomustavad tegevusloa taotlejat äriühinguna või füüsilisest isikust ettevõtjana.

  (2) Tegevusloa väljaandja nõudel on tegevusluba taotlev isik kohustatud andma täiendavat teavet:
  1) oma eelnevast majandustegevusest;
  2) äriühingust tegevusloa taotleja aktsionäride, osanike ja juhatuse liikmete kohta;
  3) äriühingust tegevusloa taotleja aktsia- või osakapitali päritolu kohta;
  4) hasartmängude läbiviimise kavandatavatest tingimustest;
  5) hasartmängude korraldamiseks kasutatava mänguinventari kohta.

  (3) Tegevusloa taotleja tausta kontrollimisel tehtud põhjendatud kulutused tasub tegevusluba taotlev isik Vabariigi Valitsuse või tema poolt volitatud ministri kehtestatud korras .

  (4) Tegevusloa väljaandja teeb otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta nelja kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud dokumentide esitamise päevast. Tegevusloa andmine või selle andmisest keeldumise otsus tehakse taotlejale teatavaks posti teel 10 päeva jooksul pärast otsuse tegemist.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 16.  Tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

  (1) Tegevusloa väljaandja tunnistab kehtetuks tegevusloa, kui:
  1) selle taotlemisel on teadvalt esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
  2) isik, kellele on antud tegevusluba osavusmängu korraldamiseks, ei ole rohkem kui ühe aasta jooksul faktiliselt tegelnud osavusmängu korraldamisega;
  3) isikul, kellele on antud tegevusluba õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamiseks, ei ole üle ühe aasta olnud ühtegi kehtivat korraldusluba või ta ei ole sama ajavahemiku vältel faktiliselt tegelnud õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamisega;
  4) isik, kellele on antud tegevusluba, on avanud ilma korraldusloata mängukoha õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamiseks;
  5) õnnemängu, kihlvedu või totalisaatorit korraldav aktsiaselts või osaühing ei vasta enam käesoleva seaduse § 13 2. lõikes sätestatud nõuetele;
  6) hasartmängukorraldaja on teist korda viie aasta jooksul rikkunud talle käesoleva seaduse §-dega 8 ja 9 pandud kohustusi;
  7) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]
  8) hasartmängukorraldaja ei ole täitnud tähtaegselt politseiametniku või hasartmängujärelevalveasutuse ametniku ettekirjutust ning hasartmängu-korraldaja ei ole vaidlustanud ettekirjutust kohtus ja kohus ei ole ettekirjutuse täitmist peatanud.

  (2) Tegevusloa väljaandjal on õigus tunnistada kehtetuks tegevusluba:
  1) õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldusloa kehtetuks tunnistamise otsuse alusel;
  2) politsei või hasartmängujärelevalveasutuse motiveeritud esildise alusel.

  (3) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 17.  Otsus tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta

  (1) Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuses näidatakse ära:
  1) isik, kelle tegevusluba tunnistatakse kehtetuks, tegevusloa number ja väljaandmise aeg;
  2) tegevusloa väljaandja;
  3) otsuse tegemise kuupäev;
  4) tegevusloa kehtetuks tunnistamise tinginud asjaolud koos viitega käesoleva seaduse § 16 lõikele ja punktile, mille alusel tegevusluba tunnistatakse kehtetuks;
  5) otsuse jõustumise kuupäev.

  (2) Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus tehakse isikule, kelle tegevusluba tunnistatakse kehtetuks, posti teel teatavaks kahe päeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus jõustub seitsmendal päeval pärast selle tegemist. Tegevusloa väljaandja teatab tegevusloa kehtetuks tunnistamisest viivitamata politseile. Kui hasartmängu korraldamisega seoses tuvastatakse kuriteo tunnused, edastatakse materjalid uurimisorganile.

  (3) Alates tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumise päevast on hasartmängukorraldaja kohustatud sulgema kõik mängukohad. Varem võidetud, kuid seni välja andmata võitude väljaandmine toimub vastavalt mängureeglitele.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 18.  Õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldusloa taotlemine

  (1) Konkreetses mängukohas õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamiseks antavat korraldusluba on õigus taotleda isikul, kellele käesoleva seadusega ettenähtud korras on antud tegevusluba õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamiseks.

  (2) Korraldusloa taotlemisel tuleb korraldusloa väljaandjale esitada avaldus korraldusloa saamiseks, milles on märgitud:
  1) taotleja ärinimi, asukoht, aadress, registrikood ja äriregistrisse kandmise kuupäev;
  2) taotlejal telefoni ja faksi olemasolul nende numbrid;
  3) mängukohas korraldada soovitava õnnemängu, kihlveo või totalisaatori nimetus;
  4) mängukoha aadress;
  5) mängukoha eest vahetult vastutava isiku nimi ja aadress;
  6) avalduse täitnud isiku nimi, ametikoht ja allkiri.

  (3) Korraldusloa taotlemise avaldusele tuleb lisada:
  1) tegevusloa ärakiri;
  2) äriühingu osanike või aktsionäride ning juhatuse ja nõukogu (olemasolul) liikmete nimekiri;
  3) mängukoha plaan ja kirjeldus;
  4) dokumentide ärakirjad, mis tõendavad korraldusloa taotleja omandi- või valdamisõigust mängukohaks planeeritavale hoonele või ruumile;
  5) valla- või linnavalitsuse kirjalik nõusolek mängukoha avamiseks korraldusloa taotlemise avalduses näidatud aadressil;
  6) mängukohas kasutatavate mängulaudade, mänguautomaatide või kihlveo või totalisaatori korraldamiseks kasutatava inventari hulk ja tüübid;
  7) korraldada soovitavate õnnemängude, kihlvedude või totalisaatorite mängureeglid;
  8) planeeritav töökohtade arv ja struktuur;
  9) korraldusloa taotleja viimase majandusaasta audiitorkontrolli läbinud aruanne või audiitorkontrolli läbinud kasumiaruandest, bilansist ja lisadest koosnev vahearuanne, mis on koostatud mitte varem kui kaks kuud enne korraldusloa taotlemist, juhul kui taotlejal on olnud varem majandustegevus;
  10) ärakirjad dokumentidest, mis tõendavad omandi- või valdamisõigust mängukohas kasutatavale mänguinventarile;
  11) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]
  12) mängukohas rakendatavate turvameetmete iseloomustus;
  13) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

  (3¹) Enne korraldusloa taotlemise avalduse esitamist peab korraldusluba taotlev isik tasuma riigilõivu.

  (4) Korraldusloa väljaandja nõudel on korraldusluba taotlev isik kohustatud andma täiendavat teavet hasartmängu läbiviimise tingimuste ja kasutatava mänguinventari kohta.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 19.  Otsuse tegemine õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldusloa andmise või sellest keeldumise kohta

  (1) Korraldusloa väljaandja kontrollib korraldusluba taotleva isiku maksuvõlgnevuse puudumist ning teeb otsuse õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldusloa andmise või sellest keeldumise kohta kahe kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse §-s 18 nimetatud dokumentide esitamise päevast. Korraldusloa andmine või selle andmisest keeldumine tehakse taotlejale posti teel teatavaks 10 päeva jooksul pärast otsuse tegemist.

  (2) Korraldusluba ei anta, kui:
  1) korraldusloa taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
  2) korraldusluba taotlev isik keeldub andmast täiendavat teavet korraldusloa väljaandjale;
  3) mängukoht ei vasta käesoleva seaduse §-des 7 ja 8 sätestatud nõuetele;
  4) esitatud mängureeglid on ilmselt kahjulikud mängijale või ei vasta käesoleva seaduse § 6 4. lõikes sätestatud Vabariigi Valitsuse või tema poolt volitatud ministri kehtestatud tingimustele;
  5) mängukohas kavatsetakse kasutada mänguinventari, mis ei vasta Vabariigi Valitsuse või tema poolt volitatud ministri kehtestatud nõuetele;
  6) korraldusluba taotlev isik on maksuvõlglane.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 20.  Korraldusloa kehtetuks tunnistamise alused
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

  (1) Korraldusloa väljaandja tunnistab kehtetuks korraldusloa, kui:
  1) selle taotlemisel on teadvalt esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
  2) valla- või linnavalitsus ei anna nõusolekut hasartmängude korraldamise tähtaja pikendamiseks;
  3) hasartmängukorraldaja ei ole täitnud tähtaegselt politseiametniku või hasartmängujärelevalveasutuse ametniku konkreetset mängukohta puudutavat ettekirjutust ning hasartmängukorraldaja ei ole vaidlustanud ettekirjutust kohtus ja kohus ei ole ettekirjutuse täitmist peatanud;
  4) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

  (2) Korraldusloa väljaandja võib kehtetuks tunnistada korraldusloa, kui:
  1) mängukoht, mille kohta korraldusluba on antud, ei vasta enam käesolevas seaduses ning sellest tulenevates õigusaktides kehtestatud nõuetele;
  2) hasartmängukorraldaja ei ole mängukohas täitnud talle käesoleva seaduse §-dega 8 ja 9 pandud kohustusi;
  3) on tõendatud mängijate petmine mängukohas hasartmängukorraldajaga töösuhetes oleva isiku poolt;
  4) mängukohas ei ole kinni peetud mängureeglitest või on kasutatud mängureegleid, mis pole kooskõlas käesoleva seaduse või teiste õigusaktidega;
  5) mängukohas ei ole käesolevale seadusele ja teistele õigusaktidele vastavat raamatupidamist;
  6) politsei on teinud esildise mängukoha sulgemiseks seoses korduvate avaliku korra rikkumistega mängukohas;
  7) valla- või linnavalitsus on teinud esildise seoses tema poolt mängukoha lubamise otsusega kehtestatud tingimuste vähemalt teistkordse rikkumisega;
  8) mängukohas korraldatakse korraldusloal märkimata hasartmänge.

  (3) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 21.  Otsus korraldusloa kehtetuks tunnistamise kohta

  (1) Korraldusloa kehtetuks tunnistamise otsuses näidatakse ära:
  1) isik, kelle korraldusluba tunnistatakse kehtetuks, ning korraldusloa number ja väljaandmise aeg;
  2) korraldusloa väljaandja nimetus;
  3) otsuse tegemise kuupäev;
  4) korraldusloa kehtetuks tunnistamist tinginud asjaolud koos viitega käesoleva seaduse § 20 lõikele ja punktile, mille alusel korraldusluba tunnistatakse kehtetuks;
  5) otsuse jõustumise kuupäev.

  (2) Korraldusloa kehtetuks tunnistamise otsus tehakse isikule, kelle korraldusluba tunnistatakse kehtetuks, posti teel teatavaks kahe päeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Korraldusloa kehtetuks tunnistamise otsus jõustub seitsmendal päeval pärast selle tegemist. Korraldusloa väljaandja teatab korraldusloa kehtetuks tunnistamisest viivitamata politseile. Juhul kui mängukohas hasartmängu korraldamisega seoses tuvastatakse kuriteo tunnused, edastatakse materjalid uurimisorganile.

  (3) Alates korraldusloa kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumise päevast on hasartmängukorraldaja kohustatud sulgema mängukoha, mille kohta korraldusluba oli antud. Mängukohas varem võidetud, kuid seni välja andmata võitude väljaandmine toimub vastavalt mängureeglitele.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 22.  Tegevusloa või korraldusloa kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamine
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

  (1) Tegevusloa või korraldusloa kehtetuks tunnistamise otsust võib isik, kellele tegevusluba või korraldusluba oli antud, vaidlustada halduskohtumenetluse korras.

  (2) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 23.  Osavusmängu mängukoha avamine

  (1) Isik, kellel on tegevusluba osavusmängu korraldamiseks, võib korraldada osavusmängu valla- või linnavalitsuse kirjalikul nõusolekul, kus on märgitud mängukoht ja nõusoleku kehtivuse tähtaeg.

  (2) Valla- või linnavalitsuse nõusoleku taotlemisel osavusmängu mängukoha avamiseks esitatakse talle:
  1) avaldus;
  2) tegevusloa ärakiri;
  3) korraldada soovitava osavusmängu mängureeglid;
  4) teave tulevase mängukoha asukohast.

  (3) Valla- või linnavalitsuse nõudel on hasartmängukorraldaja kohustatud andma täiendavat teavet osavusmängude läbiviimise tingimuste ning nende läbiviimiseks kasutatava mänguinventari kohta.

3. peatükk JÄRELEVALVE HASARTMÄNGUDE KORRALDAMISE ÜLE 

§ 24.  Järelevalvet teostavad ametnikud

  Järelevalvet hasartmängude korraldamise üle teostavad politseiametnikud ja hasartmängujärelevalveasutuse ametnikud (edaspidi järelevalvet teostavad ametnikud). Hasartmängujärelevalveasutus on Maksu- ja Tolliamet.
[RT I 2005, 32, 236 - jõust. 01.07.2005]

§ 25.  Ettekirjutus hasartmängukorraldajale

  (1) Järelevalvet teostaval ametnikul on õigus teha hasartmängukorraldajale kohustuslikke ettekirjutusi, kui hasartmängu korraldamise kontrollimisel on avastatud käesoleva seaduse, muude õigusaktide või korraldusloa eritingimuste rikkumisi. Ettekirjutuses peab sisalduma:
  1) ettekirjutuse koostanud ametniku nimi ja ametikoht;
  2) ettekirjutuse tegemise kuupäev;
  3) hasartmängukorraldaja nimi;
  4) mängukoha aadress, kui ettekirjutus tehakse konkreetse mängukoha suhtes;
  5) ettekirjutuse tegemist tingivad asjaolud koos viitega vastava seaduse või muu õigusakti sätetele;
  6) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
  7) ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendatavad sanktsioonid koos viitega vastava seaduse või muu õigusakti sätetele.

  (2) Ettekirjutus antakse hasartmängukorraldajale või tema esindajale kätte allkirja vastu kuupäevaliselt ja vajadusel ka kellaajaliselt või saadetakse posti teel väljastusteatega.

  (3) [Kehtetu - RT I 2005, 32, 236 - jõust. 01.07.2005]

§ 26.  Mängukoha kontrollimine

  Hasartmängu korraldamise seaduslikkuse kontrollimiseks on järelevalvet teostaval ametnikul õigus kontrollida ilma eelneva hoiatuse või eriloata mängukohti:
  1) ajal, mil on avatud mängijate sissepääs mängukohta või mängukohas viibib mängijaid;
  2) pärast mängukoha sulgemist mängijatele kuni vahetult hasartmängu korraldamisega seotud töötajate lahkumiseni mängukohast;
  3) käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetamata ajal hasartmängukorraldaja või tema esindaja juuresolekul.

§ 27.  Hasartmängukorraldaja majandustegevuse dokumentide kontrollimine

  (1) Hasartmängu korraldamise seaduslikkuse kontrollimiseks on järelevalvet teostaval ametnikul õigus kontrollida hasartmängukorraldaja majandustegevust kajastavaid dokumente ning teha neist väljavõtteid ja ärakirju.

  (2) Järelevalvet teostav ametnik on kohustatud mängija isiku ja tema võidu või kaotuse kohta käivat teavet kasutama ainult riikliku järelevalve teostamise huvides.

§ 28.  Õigus saada teavet hasartmängukorraldajalt

  Ettekirjutuse alusel on hasartmängukorraldaja või tema esindaja kohustatud:
  1) ilmuma politseisse või hasartmängujärelevalveasutusse selgituste andmiseks hasartmängu korraldamise kohta;
  2) esitama politseile või hasartmängujärelevalveasutusele enda valduses olevaid dokumente, mis puudutavad tema poolt hasartmängu korraldamist.

§ 29.  Mängukoha ajutine sulgemine

  Mängukoha, mille kohta on välja antud käesoleva seadusega ettenähtud korraldusluba, kuid kus tuvastatakse käesoleva seaduse või muude hasartmängu korraldamist reguleerivate õigusaktidega kehtestatud nõuete rikkumine, mida ei ole võimalik kohe kõrvaldada ning mille tulemusena on mängijad seatud õigusaktide või mängureeglitega ettenähtust halvemasse olukorda, võib järelevalvet teostava ametniku ettekirjutuse alusel sulgeda kuni rikkumise kõrvaldamiseni.

§ 29¹.  Mängukoha sulgemine

  (1) Politsei või järelevalvet teostav ametnik on kohustatud kohe sulgema mängukoha:
  1) kus korraldatakse keelatud hasartmängu;
  2) kus hasartmängu korraldab isik, kellel puudub kehtiv tegevusluba;
  3) kui seal korraldatakse õnnemängu, kihlvedu või totalisaatorit, mille kohta puudub kehtiv korraldusluba;
  4) kus korraldatakse hasartmängu, mis ei ole lubatud hasartmängukorraldajale väljaantud tegevusloaga.

  (2) Mängukoha sulgemisel pitseerib järelevalvet teostav ametnik hoone või ruumi, milles hasartmängu korraldati, kuni mängukohas kasutatava mänguinventari konfiskeerimise otsuse täitmiseni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

4. peatükk VASTUTUS HASARTMÄNGUSEADUSE RIKKUMISE EEST 

§ 29².  Hasartmängukorraldajale esitatavate nõuete rikkumine

  (1) Hasartmängukorraldaja või tema töötaja poolt:
  1) alla 21-aastase isiku hasartmängus osalema lubamise eest,
  2) isiku, kes alkoholi, narkootikumi või muu tugevatoimelise aine mõjul ei suuda ilmselt mõista oma tegude tähendust, hasartmängus osalema lubamise eest,
  3) mängijale panuste tegemiseks krediidi andmise eest,
  4) õnnemängudes saavutatud võitude registreerimise nõude rikkumise eest või
  5) muude hasartmängu korraldajale ettenähtud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
[RT I 2005, 32, 236 - jõust. 01.07.2005]

§ 29³.  Hasartmängu korraldamise nõuete rikkumine

  (1) Tegevusluba omava hasartmängukorraldaja või tema töötaja poolt hasartmängu korraldamise eest ilma korraldusloata või korraldusloal märkimata asukohas, samuti korraldusloal märkimata hasartmängu korraldamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 29⁴.  Mängureeglite rikkumine ja mängija petmine

  (1) Kehtestatud mängureeglite rikkumise või mängija petmise eest hasartmängukorraldaja või tema töötaja poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 29⁵.  Mänguinventarile esitatavate nõuete rikkumine

  (1) Hasartmängu juhuslikkuse takistamise või hasartmängu korraldamisel kasutatavale mänguinventarile esitatavate muude nõuete rikkumise eest hasartmängukorraldaja või tema töötaja poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 29⁶.  Mängukohale esitatavate nõuete rikkumine

  (1) Keelatud majandustegevuse lubamise eest õnnemängu, totalisaatori või kihlveo mängukohas või muude mängukohale esitatavate nõuete rikkumise eest hasartmängu korraldaja või tema töötaja poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 29⁷.  Alla 21-aastase isiku hasartmängus osalemine

  Alla 21-aastase isiku poolt õnnemängu mängimise või kihlveos või totalisaatoril osalemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 29⁸.  Menetlus

  (1) Käesoleva seaduse §-des 29²–29 ⁷ sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

  (2) Politseiprefektuur või Maksu- ja Tolliamet võib konfiskeerida §-s 29³ ja kohus §-des 29³ ja 29⁵ sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme vastavalt karistusseadustiku §-le 83.

  (3) Käesoleva seaduse § 29² punktides 3–5 ja §-des 29³–29⁶ sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Maksu- ja Tolliamet.

  (4) Käesoleva seaduse §-des 29², 29³ ja 29⁷ sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on politseiprefektuur.
[RT I 2005, 32, 236 - jõust. 01.07.2005]

  §-d 30--34.
[Kehtetud - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 35.  Seaduse rakendamine

  (1) Isik, kellel käesoleva seaduse jõustumise päeval on kehtiv riiklik tegevuslitsents hasartmängudealase tegevuse korraldamiseks, võib jätkata hasartmängude korraldamist ilma käesolevas seaduses ettenähtud tegevus- ja korraldusloata kuue kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, juhindudes käesoleva seaduse §-st 1, § 2 2. lõikest, §-dest 3-5, § 6 1., 4. ja 5. lõikest ning §-dest 9-11.

  (2) Käesoleva seaduse § 13 2. lõikes nimetatud isik, kui tal on käesoleva seaduse jõustumise päeval kehtiv riiklik tegevuslitsents hasartmängudealase tegevuse korraldamiseks, peab tegevusloa taotlemisel õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamiseks lisaks käesoleva seaduse § 14 3. lõikes loetletule esitama taotleja viimase majandusaasta audiitorkontrolli läbinud aruande või audiitorkontrolli läbinud kasumiaruandest, bilansist ja lisadest koosneva vahearuande, mis on koostatud mitte varem kui kaks kuud enne tegevusloa taotlemist.

  (3) Kuue kuu möödumisel käesoleva seaduse jõustumisest võib õnnemängu, kihlvedu või totalisaatorit korraldada ainult isik, kellele on käesolevas seaduses ettenähtud korras antud vastav tegevusluba ja korraldusluba, ning osavusmängu ainult isik, kellele käesolevas seaduses ettenähtud korras on antud vastav tegevusluba ning kes on saanud linna- või vallavalitsuselt käesoleva seaduse §-s 23 ettenähtud nõusoleku osavusmängu mängukoha avamiseks.

  (4) [Kehtetu - RT I 1996, 49, 953 - jõust. 26.07.1996]

§ 36.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]