Investeerimisfondi vara puhasväärtuse määramise kord
Vastu võetud 13.06.2005 nr 46
Määrus kehtestatakse «Investeerimisfondide seaduse» (RT I 2004, 36, 251; 90, 616) § 142 lõike 2 ning § 204 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse lepingulise ja aktsiaseltsina asutatud investeerimisfondi (edaspidi fond) vara puhasväärtuse määramise kord.
(2) Fondi vara puhasväärtus määratakse vastavalt «Investeerimisfondide seaduses» (edaspidi seadus), käesolevas määruses, fondi tingimustes või põhikirjas sätestatule ja §-s 13 sätestatud puhasväärtuse määramise sisereeglitele (edaspidi sisereeglid).
§ 2. Puhasväärtuse määramine
(1) Fondi vara puhasväärtuse määramiseks arvutatakse fondi aktivate väärtus, millest arvestatakse maha nõuded fondi vastu.
(2) Fondi aktivate väärtuse arvutamiseks liidetakse §-de 3–11 kohaselt määratud aktivate väärtused.
(3) Fondivalitseja võib erandjuhul, lähtudes eelkõige osakuomanike õigustatud huvidest, määrata fondi vara puhasväärtuse sisereeglites sätestatud korrast erinevalt, juhul kui sisereeglite kohane määramine ei taga vara õiglast väärtust. Selline võimalus peab olema eelnevalt sisereeglites sätestatud ning fondivalitseja on sellisest otsusest kohustatud viivitamata Finantsinspektsiooni teavitama.
(4) Fondi aktivad on fondile kuuluvad asjad, väärtpaberid ja muud õigused.
(5) Väärtpaberi all mõistetakse väärtpaberit vastavalt «Väärtpaberituru seaduse» (RT I 2001, 89, 532; 2002, 23, 131; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 81, 544; 88, 591; 2004, 30, 208; 36, 251; 37, 255; 2005, 13, 64) §-le 2.
2. peatükk
FONDI AKTIVATE VÄÄRTUSE MÄÄRAMINE
§ 3. Fondi aktivate väärtus
(1) Fondi aktivate väärtus määratakse käesolevas peatükis toodud meetodite alusel, võttes arvesse eelkõige nende turuväärtust.
(2) Kui turuväärtust pole võimalik kindlaks määrata, lähtutakse aktivate väärtuse määramisel nende õiglasest väärtusest. Õiglane väärtus (fair value) käesoleva määruse tähenduses on aktiva tõenäoline müügihind, mis on määratud arukalt, heas usus ja osakuomaniku või aktsionäri parimatest huvidest lähtudes ning millega sõltumatud ja kompetentsed osapooled oleksid nõus tehingut teostama.
(3) Fondi aktivate väärtuse määramiseks valitud meetodeid tuleb rakendada järjepidevalt ning, sõltumata eri liiki osakute olemasolust, kõigi sama fondi aktivate suhtes ühtsetel alustel.
(4) Fondivalitseja on kohustatud Finantsinspektsiooni nõudel §-de 4–11 alusel tehtud otsuseid fondi aktivate väärtuse määramiseks kasutatud meetodite valikul kirjalikult põhjendama.
§ 4. Sularaha ja hoiuste väärtuse määramine
(1) Sularaha ja hoiuste (edaspidi hoius) väärtus määratakse nende bilansilise väärtuse alusel.
(2) Hoiuste tekkepõhiselt arvestatud, kuid laekumata intresside väärtus määratakse fondi vara puhasväärtuse määramise päeva (edaspidi hindamispäev) seisuga viitlaekumistena vastavalt §-s 11 sätestatule. Hindamispäev on päev, millise seisuga fondi vara puhasväärtus kindlaks määratakse.
§ 5. Välisvaluutas fikseeritud aktivate väärtuse määramine
(1) Välisvaluuta ja välisvaluutas fikseeritud aktivad tuleb ümber hinnata Eesti kroonidesse Eesti Panga kursi, fondi depositooriumi või muu «Väärtpaberituru seaduse» §-s 6 sätestatud kutselise investori kehtestatud ajaliselt viimase teadaoleva ostukursi alusel hindamispäeva seisuga, lähtudes sisereeglites sätestatust.
(2) Välisvaluuta, mille kurssi Eesti Pank ei fikseeri või mille ostukurssi ükski teadaolev kutseline investor ei määra, hinnatakse ümber, kasutades Eesti Panga ja vastava riigi keskpanga fikseeritud euro ja Eesti krooni ristkurssi.
§ 6. Reguleeritud väärtpaberiturul kaubeldava väärtpaberi väärtuse määramine
(1) «Väärtpaberituru seaduse» §-s 3 sätestatud reguleeritud väärtpaberiturul (edaspidi reguleeritud turg) kaubeldava väärtpaberi (edaspidi kaubeldav väärtpaber) väärtus määratakse hindamispäeva või sellele eelnenud tööpäeva viimase või ajaliselt viimase teadaoleva reguleeritud turu ostunoteeringu (bid price), keskmise hinna (mid price) või sulgemishinna ( closing price) alusel, lähtudes sisereeglites sätestatust. Lähtudes osakuomanike õigustatud huvidest ning tingimusel, et selline võimalus on eelnevalt sätestatud sisereeglites, võib fondivalitseja erandjuhul, kui see on vajalik kaubeldava väärtpaberi õiglase väärtuse määramiseks, lähtuda ükskõik missugusest hindamispäevale eelnenud 20 tööpäeva jooksul teadaolevast ostunoteeringust, keskmisest hinnast või sulgemishinnast.
(2) Kaubeldava väärtpaberi keskmise hinna määramisel võib fondivalitseja lähtuda enda poolt välja arvutatud keskmisest hinnast, tingimusel, et arvutamise protseduur on sätestatud sisereeglites.
(3) Kui kaubeldava väärtpaberiga ei ole viimase 20 tööpäeva jooksul tehtud ühtegi tehingut ühelgi reguleeritud turul, kus väärtpaber on kaubeldav, kohaldatakse väärtpaberi väärtuse määramisele §-s 8 sätestatut.
§ 7. Erisused kaubeldava võlaväärtpaberi väärtuse määramisel
(1) Lähtudes osakuomanike õigustatud huvidest ning tingimusel, et selline võimalus on eelnevalt sätestatud sisereeglites, võib fondivalitseja kaubeldava võlaväärtpaberi väärtuse määramisel kasutada reguleeritud turu välist ostunoteeringut, diskonteeritud rahavoogude meetodit või korrigeeritud soetusmaksumuse meetodit vastavalt Raamatupidamise Toimkonna juhenditele või rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele (IFRS). Korrigeeritud soetusmaksumuse meetodi kasutamisel peab võlaväärtpaber olema algselt soetatud eesmärgiga hoida seda kuni lunastustähtpäevani.
(2) Juhul kui fondivalitseja kasutab kaubeldava võlaväärtpaberi väärtuse määramisel lõikes 1 sätestatud meetodeid, on ta kohustatud eelnevalt sisereeglites kehtestama ümberhindamise alused juhtudeks, kui kaubeldava võlaväärtpaberi reguleeritud turu noteering või hind on märkimisväärselt erinev vastavalt lõikele 1 määratud väärtusest.
(3) Võlaväärtpaberi all mõistetakse väärtpaberit vastavalt «Väärtpaberituru seaduse» § 2 lõike 1 punktidele 2 ja 5.
§ 8. Mittekaubeldava väärtpaberi väärtuse määramine
(1) Reguleeritud turul mittekaubeldava väärtpaberi puhul on väärtuse määramise aluseks tema õiglane väärtus.
(2) Investeerimisfondi aktsia või osaku õiglane väärtus määratakse fondivalitsejale ajaliselt viimase teadaoleva tagasivõtmishinna alusel või kui hind ei ole kättesaadav, siis selle puhasväärtuse alusel.
(3) Tuletisväärtpaberi õiglase väärtuse määramisel võetakse arvesse alusvara väärtust, vastaspoole riski (krediidiriski), hinnaliikumisi ning järelejäänud aega positsioonide likvideerimiseks.
(4) Vastavalt sisereeglites sätestatule võib fondivalitseja mittekaubeldava võlaväärtpaberi õiglase väärtuse määramisel kasutada § 7 lõikes 1 sätestatud meetodeid või muid meetodeid, mis tagavad mittekaubeldava võlaväärtpaberi õiglase väärtuse määramise.
(5) Tuletisväärtpaberi all mõistetakse «Väärtpaberituru seaduse» § 2 lõikes 2 sätestatud väärtpaberit.
§ 9. Repo- ja pöördrepotehingute väärtuse määramine
(1) Repotehingu väärtuseks on selle tehingu alusvaraks olevate väärtpaberite tehinguline väärtus, millest on maha arvatud nende väärtpaberite periodiseeritud tagasiostu- ja müügihinna vahe.
(2) Pöördrepotehingu ning tagasimüügiõigusega pöördrepotehingu
väärtuseks on väikseim järgnevatest:
1) tehingu
alusvaraks olevate väärtpaberite ostuhind, millele lisatakse nende
väärtpaberite periodiseeritud tagasimüügi- ja ostuhinna vahe;
2)
tehingu alusvaraks olevate väärpaberite väärtus.
(3) Tagasiostuõigusega repotehingu väärtuseks on suurim järgnevatest:
1)
tehingu alusvaraks olevate väärtpaberite müügihind;
2)
tehingu alusvaraks olevate väärtpaberite väärtus, millest arvestatakse
maha nende väärtpaberite periodiseeritud tagasiostu- ja müügihinna vahe.
§ 10. Kinnisasjade väärtuse määramine
(1) Kinnisasja väärtuse määramisel tuleb arvestada selle õiglast väärtust.
(2) Juhul kui kinnisasja õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt määrata, tuleb kasutada soetusmaksumuse meetodit vastavalt Raamatupidamise Toimkonna juhenditele või rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele (IFRS).
§ 11. Muude aktivate väärtuse määramine
(1) Paragrahvides 4–10 nimetamata aktivate väärtuse määramisel tuleb aluseks võtta nende õiglane väärtus.
(2) Viitlaekumiste ja ettemakstud perioodide kulude all summeeritakse tekkepõhiselt arvestatud, kuid laekumata tulud, sh intressid ja intressi iseloomuga nõuded, dividendinõuded ning muud viitlaekumised, samuti ettemakstud tulevaste perioodide kulud.
(3) Muu debitoorse võlgnevuse õiglase väärtuse määramisel tuleb need debitoorsed võlgnevused hinnata tõenäoliselt laekuvates summades.
3. peatükk
FONDI VARA PUHASVÄÄRTUSE ARVUTAMINE
§ 12. Fondi vara puhasväärtuse arvutamine
Fondi vara puhasväärtuse arvutamiseks tuleb fondi kõikide aktivate
turuväärtusest maha arvata järgmised kohustused:
1)
seaduse § 150 lõikes 2 sätestatud valitsemistasude arvestatud, kuid
tasumata summa, samuti muud fondi arvel tasumisele kuuluvad fondi
valitsemisega otseselt seotud tekkepõhiselt arvestatud kulud;
2)
arvestatud, kuid tasumata depootasude summa, välja arvatud juhul, kui
depootasu makstakse fondivalitseja arvel;
3) võlgnevused
osakuomanikele või aktsionäridele arvestatud väljamaksete eest;
4)
võlgnevus, mis on tekkinud osakuomanike ees osakute tagasivõtmisel;
5)
fondi arvel tehtavate tehingutega vahetult seotud arvestatud, kuid
tasumata ülekandekulud ja teenustasud;
6) kohustused seoses
maksekorralduste ja pankadevaheliste arveldustega;
7)
krediidiasutustelt ja teistelt isikutelt võetud laenud;
8)
seaduse § 276 lõike 1 punktides 2 ja 3 ja §-s 277 sätestatud laenu
võtmisega seotud arvestatud, kuid tasumata kulud;
9)
tekkepõhiselt arvestatud, kuid maksmata kulud, sh intressid, intressi
iseloomuga võlad ja muud viitvõlad, samuti tulevaste perioodide
ettemakstud tulud (viitvõlad);
10) muud fondi kohustused.
§ 13. Fondi vara puhasväärtuse määramise sisereeglid
(1) Sisereeglid on fondi vara puhasväärtuse määramise sisemised protseduurireeglid, mille fondivalitseja on kohustatud kehtestama.
(2) Sisereeglitega tuleb muu hulgas sätestada:
1) välisvaluutas
fikseeritud vara väärtuse määramiseks kasutatavate kursside valiku
põhimõtted;
2) kaubeldava väärtpaberi väärtuse määramisel
aluseks võetava § 6 lõikes 1 nimetatud hinna liik ja selle valimise
põhimõtted;
3) reguleeritud turgude, mille hindade alusel
kaubeldavate väärtpaberite väärtust määratakse, valimise põhimõtted;
4)
lisaks §-le 8 täpsemad kriteeriumid, millest lähtutakse mittekaubeldava
väärtpaberi väärtuse määramisel;
5)
lisaks §-dele 6–8 täpsemad kriteeriumid kaubeldava ja mittekaubeldava
võlaväärtpaberi väärtuse määramisel ning võimalikud ümberhindluse alused;
6)
lisaks fondi tingimustes või põhikirjas sätestatule täpsem kinnisasjade
väärtuse määramise kord;
7) juhul, kui fond
investeerib muudesse õigustesse ja asjadesse peale hoiuste,
väärtpaberite ning kinnisasjade, siis nende väärtuse määramise
protseduur ja kord;
8) seaduse §-s 152 sätestatud fondi arvel
tehtavate väljamaksete või dividendimaksete tegemise mõju fondi vara
puhasväärtusele;
9) puhasväärtuse määramisel valearvestuste
ja vigade parandamise protseduur ning neist tulenevate kahjude
hüvitamise kord.
(3) Avaliku fondi sisereeglid avalikustatakse seaduse § 242 lõikes 1 nimetatud veebilehel.
(4) Sisereeglite kinnitamisest ning nendes tehtavatest muudatustest peab fondivalitseja viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni. Sisereeglid või nende muudatused jõustuvad mitte enne kui ühe kuu möödumisel arvates nende teatavakstegemisest aktsionäridele või osakuomanikele või nende avaldamisest seaduse § 242 lõikes 1 nimetatud veebilehel.
(5) Finantsinspektsioon võib nõuda oma ettekirjutusega sisereeglite
muutmist või täiendamist, kui need:
1) ei ole kooskõlas
seaduses või käesolevas määruses sätestatud nõuetega;
2)
ei vasta fondi tingimustes või põhikirjas sätestatule;
3)
on mittetäielikud, eksitavad või sisaldavad sätteid, mis on vastuolus
või ei ole üheselt tõlgendatavad;
4) ei võimalda
adekvaatselt määrata fondi vara puhasväärtust;
5)
ei vasta muul põhjusel fondi aktsionäride või osakuomanike parimatele
huvidele.
4. peatükk
LÕPPSÄTTED
§ 14. Kehtetuks tunnistamine
Rahandusministri 11. aprilli 2002. a. määrus nr 56 «Investeerimisfondide vara puhasväärtuse määramise kord» (RTL 2002, 51, 726) tunnistatakse kehtetuks.
§ 15. Rakendussätted
(1) Fondivalitsejad on kohustatud viima oma tegevuse ja dokumendid vastavusse käesolevas määruses sätestatuga hiljemalt 2005. aasta 1. novembriks.
(2) Fondivalitseja peab vastavalt käesolevale määrusele koostatud sisereeglid aktsionäridele või osakuomanikele teatavaks tegema või avaldama need seaduse § 242 lõikes 1 nimetatud veebilehel hiljemalt 2005. aasta 1. oktoobriks.
(3) Kuni oma tegevuse ja dokumentide, sealhulgas sisereeglite vastavusse viimiseni peavad fondivalitsejad lähtuma fondi vara puhasväärtuse arvutamisel rahandusministri 11. aprilli 2002. a määrusest nr 56 «Investeerimisfondide vara puhasväärtuse määramise kord» (RTL 2002, 51, 726).
| Minister Aivar SÕERD |
| Kantsler Aare JÄRVAN |
Facebook
Twitter