Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas1
Vastu võetud 16.06.2005 nr 144
Määrus kehtestatakse « Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel ning lähtudes « Looduskaitseseaduse» § 11 lõikes 1 sätestatust.
§1. Harju maakonnas kaitse alla võetavad hoiualad ja kaitse alla võtmise eesmärk
(1) Harju maakonnas võetakse kaitse alla järgmised hoiualad:
1) Jägala jõe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse
kohta II lisas nimetatud liikide – hariliku võldase (
Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (
Salmo salar) elupaikade ning I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja
ojade (3260)2 kaitse;
2) Kaberla hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – alvarite (6280*), kadastike (5130) ja vanade
loodusmetsade (9010*) kaitse;
3) Keibu-Ristna hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – püsitaimestuga kivirandade (1220), püsitaimestuga
liivarandade (1640) ja rohunditerikaste kuusikute (9050) kaitse, II
lisas nimetatud liigi – soohiilaka (Liparis loeselii) ning
III kaitsekategooria liikide – vööthuul-sõrmkäpa (
Dactylorhiza fushsii), kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza
incarnata), tumepunase neiuvaiba (Epipactis atrorubens),
suure käopõlle (Listera ovata), halli käpa (
Orchis militaris) ja kahelehise käokeele (Platanthera bifolia
) elupaikade kaitse;
4) Kiruvere hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi –
looduslikult rohketoiteliste järvede (3150) kaitse;
5) Kiviloo
hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas
nimetatud elupaigatüüpide – liigirikaste madalsoode (7230),
rohunditerikaste kuusikute (9050) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade
(9080) ning II lisas nimetatud liigi – eesti soojumika (
Saussurea alpina ssp. esthonica) ja III kaitsekategooria liigi –
soo-neiuvaiba (Epipactis palustris) elupaikade kaitse;
6)
Kolga lahe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi
79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud
linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse.
Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: alk (Alca torda),
sinikael-part (Anas platyrhynchos), rääkspart (Anas
strepera), tuttvart (Aythya fuligula), kühmnokk-luik (
Cygnus olor), tõmmukajakas (Larus fuscus),
tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (
Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), hahk (
Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons),
jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea
) ja kormoran (Phalacrocorax carbo);
7) Kurtna-Vilivere
hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II
lisas nimetatud liikide – saarma (Lutra lutra) ja
paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade ning I
lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede ja ojade (3260) ning
lamminiitude (6450) kaitse;
8) Limu raba hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), liigirikaste
madalsoode (7230) ja puisniitude (6530*) kaitse;
9) Marimetsa-Õmma
hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas
nimetatud elupaigatüüpide – rabade (7110*) ja rikutud, kuid
taastumisvõimeliste rabade (7120) kaitse;
10) Nõva-Osmussaare
hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisa
elupaigatüübi – veealused liivamadalad (1110) ja EÜ nõukogu direktiivi
79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ning I lisas nimetamata
rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse,
on: merivart (Aythya marila), mustlagle (Branta bernicla),
sõtkas (Bucephala clangula), aul (Clangula hyemalis),
tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra
), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus
serrator) ja hahk (Somateria mollissima);
11) Pakasjärve
hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas
nimetatud elupaigatüübi – huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160)
kaitse;
12) Pakri hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede
lehtersuudmete (1130), laiade madalate lahtede (1160), esmaste
rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte ning
laidude (1620), rannaniitude (1630), hallide luidete (2130*), vähe- kuni
kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), kadastike (5130),
lubjarikkal mullal asuvate kuivade niitude (6210), alvarite (6280*),
lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste
madalsoode (7230), vanade laialehiste metsade (9020*) ning soostuvate ja
soo-lehtmetsade (9080) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja
EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ning I lisas
nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika
kaitstakse, on: viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas
platyrhynchos), merivart (Aythya marila), hüüp (
Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula),
krüüsel (Cepphus grylle), aul (Clangula hyemalis
), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (
Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas
(Larus canus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca),
jääkoskel (Mergus merganser), tutkas (Philomachus
pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (
Somateria mollissima), punajalg-tilder (Tringa totanus),
emaputk (Angelica palustris), nõmmnelk (Dianthus
arenarius ssp. arenarius) ja soohiilakas (Liparis loeselii);
13) Paljassaare hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi
79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata
rändlinnuliikide ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud
liigi elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on:
luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca),
rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas
strepera), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp (
Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula),
soorüdi ehk soorisla (Calidris alpina), kõvernokk-rüdi ehk
kõvernokk-risla (Calidris ferruginea), värbrüdi ehk
värbrisla (Calidris temminckii), väiketüll (
Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula),
roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis
), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), kühmnokk-luik (
Cygnus olor), punaselg-õgija (Lanius collurio), jääkoskel (
Mergus merganser), väikekoovitaja (Numenius phaeopus),
sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps
cristatus), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (
Rallus aquaticus), hahk (Somateria mollissima), jõgitiir (
Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tumetilder (
Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola),
punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus
) ja suur kuldtiib (Lycaena dispar);
14) Pikkoja alamjooksu
hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II
lisas nimetatud liigi – võldase (Cottus gobio)
elupaikade ning I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260)
kaitse;
15) Pirita jõe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide – hariliku hingi (
Cobitis taenia), hariliku võldase (Cottus gobio), jõesilmu (
Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar ) elupaikade ning I
lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse;
16) Prangli hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I
lisas nimetatud elupaigatüüpide – karide (1170), väikesaarte ning
laidude (1620), rannaniitude (1630*), kanarbiku ja kukemarjaga kuivade
liivanõmmede (2320) ning kadastike (5130) kaitse;
17) Püümetsa
hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas
nimetatud elupaigatüübi – siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse;
18) Rahula-Napanurga hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – siirde- ja õõtsiksoode
(7140), liigirikaste madalsoode (7230) ning vanade loodusmetsade (9010*)
kaitse ja II lisas nimetatud liigi – eesti soojumika (Saussurea
alpina ssp. esthonica) ja III kaitsekategooria liigi – hariliku
käoraamatu (Gymnadenia conopsea) elupaikade kaitse;
19)
Suursoo-Leidissoo hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rabade (7110*), siirde- ja
õõtsiksoode (7140) ning liigirikaste madalsoode (7230) kaitse, III
kaitsekategooria taimeliigi – hariliku porsa (Myrica gale)
elupaiga kaitse ning EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud
liikide ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse.
Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: soo-loorkull (Circus pygargus
), sookurg (Grus grus) ja teder (Tetrao tetrix tetrix);
20)
Valgejõe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide – rohe-vesihobu (
Ophiogomphus cecilia) ja hariliku võldase (Cottus gobio)
elupaikade ning I lisa elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse;
21) Valkla klindi hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – rusukallete ja jäärakute
metsade (pangametsade) (9180*) kaitse;
22) Vasalemma jõe hoiuala,
mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas
nimetatud liikide – hariliku hingi (Cobitis taenia),
hariliku võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra
fluviatilis), lõhe (Salmo salar), rohe-vesihobu (
Ophiogomphus cecilia) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus
) elupaikade ning I lisas nimetatud elupaigatüübi jõgede ja ojade (3260)
kaitse;
23) Väike-Pakasjärve hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi –
huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160) kaitse;
24)
Vääna hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
II lisas nimetatud liigi – tiigilendlase (Myotis dasycneme)
elupaikade ning I lisas nimetatud elupaigatüüpide – kadastike (5130),
alvarite (6280*) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitse;
25) Ülgase-Saviranna hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rusukallete ja
jäärakute metsade (pangametsade) (9180*), lubjakivipaljandite (8210),
liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannaniitude (1630*) ning
püsitaimestuga kivirandade (1220) – kaitse.
(2) Lõikes 1 nimetatud hoiualade piirid on esitatud kaartidel määruse lisas3.
§2. Hoiualade valitseja
Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud hoiualade valitseja on Keskkonnaministeeriumi Harjumaa keskkonnateenistus.
1 EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992,
lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236,
23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja EÜ nõukogu
direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103,
25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk
3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100,
16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk
9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236,
23.09.2003, lk 667–702).
2
Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt
EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud
esmatähtsad elupaigatüübid.
3 Hoiualade piirid on märgitud määruse lisas
esitatud kaartidel Eesti põhikaardi alusel (mõõtkava 1:10 000),
kasutades Lamberti koonilist Euref EST 92 projektsiooni, kinnitatud
kaitsealade välispiire ja maakatastri andmeid seisuga juuni 2004. a.
Alade kaartidega saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis, Harjumaa
keskkonnateenistuses, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses ning
Maa-ameti veebilehel maainfosüsteemis (www.maaamet.ee)
Keskkonnaminister peaministri ülesannetes Villu REILJAN |
Keskkonnaminister Villu REILJAN |
Riigikantselei peadirektor riigisekretäri ülesannetes Marten KOKK |
Määruse lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005 resolutsioon nr 17-1/0505738.