Rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsioon*

Õigusakt

Väljaandja:	Vabariigi Valitsus
Akti liik:	välisleping
Teksti liik:	algtekst
Jõustumise kp:	16.12.1991
Avaldamismärge:	RT II 2005, 19, 64

Vaata digitemplit

Rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsioon*

Vastu võetud 19.10.1972

* Eesti Vabariik ühines konventsiooniga 1991. aasta 19. novembril Vabariigi Valitsuse istungi protokollilise otsusega nr 61.

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu Eesti Vabariigi suhtes jõustumise kohta

Rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskiri, 1972

1972. aasta rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsiooni IV lisa muudatused

1972. a rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsiooni 2013. aasta muudatused

Konventsiooniosalised,

soovides hoida mereohutuse kõrget taset,

olles teadlikud vajadusest vaadata uuesti läbi ja ajakohastada 1960. aasta rahvusvahelise mereohutuskonverentsi lõppaktile lisatud rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri,

arutanud nimetatud eeskirja, võttes arvesse pärast selle heakskiitmist toimunud arengut,

on kokku leppinud järgmises.

I artikkel. Üldkohustused

Konventsiooniosalised kohustuvad jõustama reeglid ja muud lisad, mis moodustavad 1972. aasta rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja (edaspidi eeskiri).

II artikkel. Allakirjutamine, ratifitseerimine, heakskiitmine ja ühinemine

1. Konventsioon on allakirjutamiseks avatud 1. juunini 1973, seejärel on konventsioon avatud ühinemiseks.

2. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni või selle allasutuste või Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri liikmesriik või Rahvusvahelise Kohtu põhikirja osaline võib saada konventsiooniosaliseks:
a) kirjutades sellele alla ratifitseerimis- või heakskiitmistingimuseta;
b) kirjutades sellele alla ratifitseerimis- või heakskiitmistingimusega ning seejärel ratifitseerides või kiites konventsiooni heaks või
c) sellega ühinedes.

3. Ratifitseerimine, heakskiitmine või ühinemine toimub sellekohase kirja hoiuleandmisega Valitsustevahelisele Nõuandvale Merendusorganisatsioonile^** (edaspidi organisatsioon), kes teeb konventsioonile allakirjutanud või sellega ühinenud riikide valitsustele teatavaks iga niisuguse kirja hoiuleandmise ja hoiuleandmise kuupäeva.

III artikkel. Territoriaalne kohaldatavus

1. Teatavat territooriumi haldav Ühinenud Rahvaste Organisatsioon või teatava territooriumi rahvusvaheliste suhete eest vastutav konventsiooniosaline võib igal ajal hakata konventsiooni kohaldama kõnealuse territooriumi suhtes, teatades sellest kirjalikult organisatsiooni peasekretärile (edaspidi peasekretär).

2. Konventsiooni hakatakse teates nimetatud territooriumile kohaldama alates teate kättesaamise kuupäevast või teates märgitud muust kuupäevast.

3. Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt esitatud teate võib selles nimetatud territooriumi suhtes tagasi võtta ning konventsiooni kohaldamine nimetatud territooriumi suhtes lõpeb ühe aasta või tagasivõtmise ajal nimetatud pikema ajavahemiku möödumisel.

4. Peasekretär teeb kõikidele konventsiooniosalistele teatavaks kõik käesoleva artikli kohaselt esitatud teated, mis käsitlevad territoriaalset kohaldamist või selle tühistamist.

IV artikkel. Jõustumine

1. a) Konventsioon jõustub kaheteistkümne kuu möödumisel kuupäevast, mil konventsiooniosaliseks on saanud vähemalt 15 riiki, kelle kaubalaevad kokku moodustavad arvult või mahutavuselt vähemalt 65% maailma 100-tonnise ja suurema kogumahutavusega kaubalaevadest, olenevalt sellest, kumb tingimus täidetakse varem.
b) Olenemata käesoleva lõike punkti a sätetest ei jõustu konventsioon enne 1. jaanuari 1976.

2. Riikide suhtes, kes ratifitseerivad või kiidavad konventsiooni heaks või ühinevad sellega II artikli kohaselt pärast lõike 1 punktis a sätestatud tingimuste täitmist, kuid enne konventsiooni jõustumist, on jõustumiskuupäevaks konventsiooni jõustumise kuupäev.

3. Riikide suhtes, kes ratifitseerivad või kiidavad konventsiooni heaks või ühinevad sellega pärast konventsiooni jõustumise kuupäeva, on jõustumiskuupäevaks II artikli kohase kirja hoiuleandmise kuupäev.

4. Pärast seda, kui VI artikli lõike 4 kohane konventsiooni muudatus on jõustunud, ratifitseeritakse või kiidetakse heaks muudetud konventsioon või ühinetakse sellega.

5. Konventsiooni jõustumise kuupäeval asendab ja tühistab selle eeskiri 1960. aasta rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja.

6. Peasekretär teatab konventsioonile allakirjutanud või sellega ühinenud riikide valitsustele selle jõustumise kuupäeva.

V artikkel. Muutmiskonverents

1. Organisatsioon võib konventsiooni või eeskirja või mõlema muutmiseks kokku kutsuda konverentsi.

2. Organisatsioon kutsub konventsiooni või eeskirja või mõlema muutmiseks kokku konventsiooniosaliste konverentsi vähemalt ühe kolmandiku konventsiooniosaliste taotlusel.

VI artikkel. Eeskirja muutmine

1. Konventsiooniosalise ettepanekut muuta eeskirja arutatakse organisatsioonis asjaomase konventsiooniosalise taotlusel.

2. Kui muudatus võetakse vastu organisatsiooni meresõiduohutuse komitee kohalolevate ja hääletavate liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega, edastatakse muudatus kõigile konventsiooniosalistele ja organisatsiooni liikmetele vähemalt kuus kuud enne selle arutamist organisatsiooni assambleel. Konventsiooniosalisel, kes ei ole organisatsiooni liige, on õigus osaleda muudatusettepaneku arutamisel assambleel.

3. Kui muudatus võetakse vastu assambleel kohalolevate ja hääletavate liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega, edastab peasekretär selle heakskiitmiseks kõigile konventsiooniosalistele.

4. Selline muudatus jõustub kuupäeval, mille assamblee määrab kindlaks muudatuse vastuvõtmise ajal, kui rohkem kui üks kolmandik konventsiooniosalistest ei ole assamblee poolt samal ajal määratud varasemaks kuupäevaks teatanud organisatsioonile oma vastuväiteid muudatuse kohta. Assamblee määrab käesolevas lõikes nimetatud kuupäevad kindlaks kohalolevate ja hääletavate liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

5. Jõustudes asendab ja tühistab muudatus kõikide konventsiooniosaliste jaoks, kes ei ole muudatuse kohta vastuväiteid esitanud, kõik varasemad sätted, millele muudatus osutab.

6. Peasekretär teeb kõikidele konventsiooniosalistele ja organisatsiooni liikmetele teatavaks iga käesoleva artikli kohase taotluse ja teate ning iga muudatuse jõustumise kuupäeva.

VII artikkel. Denonsseerimine

1. Konventsiooniosaline võib konventsiooni denonsseerida, kui tema suhtes konventsiooni jõustumise kuupäevast on möödunud viis aastat.

2. Denonsseerimine toimub denonsseerimiskirja hoiuleandmisega organisatsioonile. Peasekretär teatab kõigile teistele konventsiooniosalistele denonsseerimiskirja kättesaamisest ja selle hoiuleandmise kuupäeva.

3. Denonsseerimine jõustub ühe aasta või denonsseerimiskirjas märgitud pikema aja möödumisel selle hoiuleandmisest.

VIII artikkel. Hoiuleandmine ja registreerimine

1. Konventsioon ja eeskiri antakse hoiule organisatsioonile ning peasekretär edastab nende tõestatud koopiad kõigile konventsioonile allakirjutanud või sellega ühinenud riikide valitsustele.

2. Kui konventsioon jõustub, edastab peasekretär selle teksti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile registreerimiseks ja avaldamiseks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 102 kohaselt.

IX artikkel. Keeled

Konventsioon ja eeskiri on koostatud ühes eksemplaris inglise ja prantsuse keeles, mõlemad tekstid on võrdselt autentsed. Ametlikud tõlked hispaania ja vene keelde antakse valmimisel hoiule koos allakirjutatud originaaliga.

Selle kinnituseks on valitsuste täievolilised esindajad konventsioonile alla kirjutanud.

Koostatud kahekümnendal oktoobril tuhande üheksasaja seitsmekümne teisel aastal Londonis.

^** 22. mail 1982 jõustunud organisatsiooni konventsiooni muudatuste alusel muudeti organisatsiooni nimi Rahvusvaheliseks Mereorganisatsiooniks (IMO).

RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI, 1972¹

A osa. ÜLDSÄTTED

Reegel 1. Kohaldamine

a) Käesolevaid reegleid kohaldatakse kõigi laevade suhtes avamerel ja sellega ühenduses olevatel vetel, kus saavad sõita merelaevad.

b) Käesolevad reeglid ei takista nende erireeglite kohaldamist, mille asjaomased ametivõimud on kehtestanud järgimiseks reididel, sadamates, jõgedel, järvedel või avamerega ühenduses olevatel sisevetel, kus saavad sõita merelaevad. Kõnealused erireeglid peavad olema võimalikult vastavuses käesolevate reeglitega.

c) Käesolevad reeglid ei takista nende erireeglite kohaldamist, mille mõne riigi valitsus on kehtestanud sõjalaevadele ja konvois sõitvatele laevadele täiendavate püsi- või märgutulede, märkide või vilesignaalide kohta või laevastikuna kala püüdvatele laevadele täiendavate püsi- või märgutulede või märkide kohta. Need täiendavad püsi- või märgutuled, märgid või vilesignaalid on võimaluse piires niisugused, et neid ei ole võimalik segi ajada käesolevate reeglite alusel kehtestatud muude tulede, märkide või signaalidega.

d) Organisatsioon võib käesolevate reeglite kohaldamiseks kehtestada liikluseraldusskeemid.

e) Kui asjaomane valitsus leiab, et eriehituse või -otstarbega laeval ei ole võimalik täielikult järgida kõiki käesolevate reeglite sätteid tulede ja märkide arvu, asukoha, nähtavusulatuse või -ala kohta ning helisignaalseadmete asukoha ja omaduste kohta, peab selline laev järgima muid tulede ja märkide arvu, asukohta, nähtavusulatust või -ala ning helisignaalseadmete asukohta ja omadusi käsitlevaid sätteid, mida selle riigi valitsus on sellise laeva puhul pidanud kõige rohkem käesolevatele reeglitele vastavaks.

Reegel 2. Vastutus

a) Käesolevad reeglid ei vabasta laeva või selle reederit, kaptenit või laevaperet vastutusest tagajärgede eest, mis tulenevad käesolevate reeglite täitmata jätmisest või tavapärase merepraktika kohaselt või juhtumi eriasjaolude puhul nõutavate ettevaatusabinõude eiramisest.

b) Käesolevaid reegleid tõlgendades ja täites tuleb pöörata vajalikku tähelepanu kõigile meresõidu- ja kokkupõrkeohtudele ning kõigile eriasjaoludele, sealhulgas kõnesolevate laevade eriomadustele, mille tõttu kõrvalekaldumine käesolevatest reeglitest võib olla vajalik vahetu ohu vältimiseks.

Reegel 3. Üldmõisted

Kui kontekstist ei tulene teisiti, kasutatakse käesolevates reeglites mõisteid järgmises tähenduses:

a) Laev – igasugune veesõiduk, sealhulgas süviseta veesõiduk, lendlaev ja vesilennuk, mida kasutatakse või mida saab kasutada veeliikluses.

b) Jõuajamiga laev – laev, mis pannakse liikuma mehaanilise jõuseadme abil.

c) Purjelaev – purjede all sõitev laev tingimusel, et jõuseadme olemasolul laevas ei kasutata seda liikumiseks.

d) Kalapüügiga tegelev laev – laev, mis püüab kala võrkude, õngejadade, traalide või muude kalapüügivahenditega, mis piiravad laeva manööverdamisvõimet, kuid ei tähenda laevu, mis püüavad kala veetavate lantide või muude kalapüügivahenditega, mis ei piira laeva manööverdamisvõimet.

e) Vesilennuk – igasugune õhusõiduk, mis on konstrueeritud manööverdamiseks veepinnal.

f) Juhitavuse kaotanud laev – laev, mis mingi erakorralise asjaolu tõttu ei ole võimeline manööverdama käesolevates reeglites ettenähtud viisil ega saa seetõttu teisele laevale teed anda.

g) Piiratud manööverdusvõimega laev – laev, mille töö laad piirab selle võimet manööverdada käesolevates reeglites ettenähtud viisil ja mis ei saa seetõttu teisele laevale teed anda. Piiratud manööverdusvõimega laevad on muu hulgas järgmised:
i) laev, mis tegeleb meremärgi, allveekaabli või -torujuhtme paigaldamise, hooldamise või väljatõstmisega;
ii) laev, mis tegeleb süvendamise, mõõdistamise või allveetöödega;
iii) laev, mis käigus olles täiendab varusid või annab üle inimesi, toidumoona või lasti;
iv) laev, mis tegeleb õhusõiduki üleslennutamise või pardalevõtuga;
v) laev, mis tegeleb miinitõrjega;
vi) laev, mis pukseerib nii, et puksiirlaeva ja pukseeritava võime kurssi muuta on oluliselt piiratud.

h) Süviselt piiratud laev – jõuajamiga laev, mille võime kurssi muuta on oluliselt piiratud tulenevalt selle süvise suhtest laevatatava vee sügavusse ja laiusesse.

i) Käigus olev laev – laev, mis ei ole ankrus, kinnitatud kalda külge ega ole madalikul.

j) Laeva pikkus ja laius tähendavad selle kogupikkust ja suurimat laiust.

k) Laevad loetakse olevat üksteisele nähtavad ainult juhul, kui üht laeva on võimalik teiselt laevalt visuaalselt jälgida.

l) Piiratud nähtavus – olukord, kus nähtavus on piiratud udu, uduvihma, lumesaju, paduvihma, liivatormi või muu sellise põhjuse tõttu.

m) Lendlaev – mitmeotstarbeline laev, mis oma põhiliikumisviisil lendab vahetult veepinna kohal, kasutades pinnamõju toimet.

B osa. JUHTIMIS- JA SÕIDUREEGLID

I jagu. Laevasõit igasuguse nähtavusega

Reegel 4. Kohaldamine

Käesolevas jaos sätestatud reegleid kohaldatakse igasuguse nähtavuse korral.

Reegel 5. Vaatlus

Laev peab alati pidama vajalikku nägemis- ja kuulmisvaatlust ning kasutama kõiki olemasolevaid, valitsevates oludes ja tingimustes sobivaid vahendeid, et igakülgselt hinnata olukorda ja kokkupõrkeohtu.

Reegel 6. Ohutu kiirus

Laev peab alati liikuma ohutu kiirusega, et ta saaks võtta vajaliku ja tõhusa meetme kokkupõrke vältimiseks ning peatuda valitsevatest oludest ja tingimustest tulenevalt ohutul kaugusel.

Ohutu kiiruse määramisel võetakse muu hulgas arvesse järgmisi asjaolusid:

a) Kõikidel laevadel:
i) nähtavust;
ii) liiklustihedust, sealhulgas kalalaevade või muude laevade kogumeid;
iii) laeva manööverdusvõimet, eriti pidurdusteed ja pööratavust valitsevates tingimustes;
iv) öist taustvalgust, mis tekib kaldatuledest või oma laeva tulede valguse hajumisest;
v) tuult, lainetust ja hoovust ning meresõiduohtude lähedust;
vi) süvise ja veesügavuse suhet.

b) Radarit kasutavatel laevadel lisaks:
i) radari omadusi, tõhusust ja piiranguid;
ii) radari kasutatavast vaatlusskaalast tulenevaid piiranguid;
iii) lainetuse, ilmastiku ja muude häirivate allikate mõju radari avastusvõimele;
iv) võimalust, et radar ei pruugi piisaval kaugusel avastada väikesi laevu, jääd või muid ujuvobjekte;
v) radariga avastatud laevade arvu, paiknemist ja liikumist;
vi) nähtavuse täpsemat hindamist, kasutades radarit läheduses olevate laevade ja muude objektide kauguse määramiseks.

Reegel 7. Kokkupõrkeoht

a) Laev peab kasutama kõiki olemasolevaid, valitsevatele oludele ja tingimustele kohaseid vahendeid, et teha kindlaks, kas kokkupõrkeoht on olemas. Vähimagi kahtluse korral tuleb lugeda, et selline oht on olemas.

b) Paigaldatud ja töötavat radarit tuleb kasutada otstarbekohaselt, sealhulgas kasutada kaugvaatlusskaalasid, et saada aegsasti teavet kokkupõrkeohu kohta, ning radarplanšetti või avastatud objektide samaväärset süstemaatilist jälgimist.

c) Nappide andmete, eelkõige nappide radariandmete põhjal ei tohi teha järeldusi.

d) Kokkupõrkeohu hindamisel tuleb muu hulgas arvesse võtta järgmist:
i) kokkupõrkeoht tuleb lugeda olemasolevaks, kui peiling lähenevale laevale märgatavalt ei muutu;
ii) mõnikord võib niisugune oht esineda isegi siis, kui peiling märgatavalt muutub, eriti juhul, kui lähenetakse väga suurele laevale või puksiirkaravanile või kui lähenev laev on vahetus läheduses.

Reegel 8. Tegevus kokkupõrke vältimiseks

a) Tegevus kokkupõrke vältimiseks peab olema vastavuses käesoleva osa reeglitega ning kui asjaolud lubavad, tuleb seda teha kindlalt, õigel ajal ja järgides head merepraktikat.

b) Kursi ja/või kiiruse muutmine kokkupõrke vältimiseks peab juhul, kui asjaolud lubavad, olema piisavalt suur, et see oleks hõlpsasti märgatav teiselt laevalt visuaalselt või radariga; väikesi, üksteisele järgnevaid kursi- ja/või kiirusemuudatusi tuleb vältida.

c) Kui vaba veeala on piisavalt, võib ainuüksi kursi muutmine olla tõhusaim tegevus laevade ohtliku lähenemise vältimiseks tingimusel, et seda tehakse aegsasti, et see on märgatav ega põhjusta uut ohtliku lähenemise olukorda.

d) Teise laevaga kokkupõrget vältiv tegevus peab kindlustama lahknemise ohutul kaugusel. Tegevuse tõhusust tuleb hoolikalt jälgida niikaua, kui teisest laevast on lõplikult ja ohutult lahknetud.

e) Kui on vaja vältida kokkupõrget või varuda aega olukorra hindamiseks, peab laev vähendama kiirust või peatuma, seisates jõuajami või andes tagasikäigu.

f) i) Laev, mis käesolevate reeglite kohaselt ei tohi takistada teise laeva läbisõitu või ohutut möödumist, peab juhul, kui asjaolud nõuavad, tegutsema aegsasti nii, et võimaldada teisele laevale ohutuks möödumiseks küllaldane veeala.
ii) Laev, mis ei tohi takistada teise laeva läbisõitu või ohutut möödumist, ei vabane sellest kohustusest ka juhul, kui läheneb teisele laevale nii, et tekib kokkupõrkeoht, ja peab arvestama, et see tegevus vastab käesoleva osa reeglitele.
iii) Kui kaks laeva lähenevad teineteisele nii, et tekib kokkupõrkeoht, on laev, mille liikumist ei tohi takistada, kohustatud täielikult kinni pidama käesoleva osa reeglitest.

Reegel 9. Kitsused

a) Piki kitsust või faarvaatrit sõitev laev peab hoiduma parema parda poole jääva kitsuse või faarvaatri välisäärele nii lähedale, kui on ohutu ja võimalik.

b) Alla 20 meetri pikkune laev või purjelaev ei tohi takistada niisuguse laeva läbisõitu, mis saab ohutult sõita ainult kitsuse või faarvaatri piires.

c) Kalapüügiga tegelev laev ei tohi takistada ühtegi teist kitsuses või faarvaatris sõitvat laeva.

d) Laev ei tohi ületada kitsust või faarvaatrit, kui see takistab niisuguse laeva liikumist, mis saab ohutult sõita ainult kitsuse või faarvaatri piires. Kui viimasena nimetatud laeval tekib kahtlus kitsust või faarvaatrit ületava laeva kavatsuste suhtes, võib ta kasutada reegli 34 punktis d ettenähtud helisignaali.

e) i) Kui kitsuses või faarvaatris on möödasõit võimalik üksnes siis, kui möödasõidetav laev peab ohutu möödumise võimaldamiseks võtma asjakohaseid meetmeid, tuleb mööda sõita kavatseval laeval anda oma kavatsusest märku reegli 34 punkti c alapunktis i ettenähtud helisignaaliga. Nõusolekuks peab möödasõidetav laev andma reegli 34 punkti c alapunktis ii ettenähtud helisignaali ja tegutsema nii, et ohutu möödasõit oleks võimalik. Kahtluse korral võib ta anda reegli 34 punktis d ettenähtud helisignaali.
ii) Käesolev reegel ei vabasta möödasõitvat laeva reeglis 13 sätestatud kohustusest.

f) Laev, mis läheneb kitsuse või faarvaatri käänakule või alale, kus teiste laevade nägemine võib mõne takistuse tõttu olla varjatud, peab edasisõidul olema eriti tähelepanelik ja ettevaatlik ning andma reegli 34 punktis e ettenähtud helisignaali.

g) Kui asjaolud lubavad, tuleb kõikidel laevadel vältida ankrusse jäämist kitsuses.

Reegel 10. Liikluseraldusskeemid

a) Käesolevat reeglit kohaldatakse organisatsiooni kehtestatud liikluseraldusskeemides ning see ei vabasta ühtki laeva teistest reeglitest tulenevatest kohustustest.

b) Liikluseraldusskeemi kasutav laev peab:
i) sõitma asjakohasel sõidurajal seal kehtestatud liikluse üldsuunas;
ii) hoiduma võimalikult kaugele liikluseraldusjoonest või -vööndist;
iii) üldjuhul sõitma sõidurajale või lahkuma sellelt raja otstes; kuid kui laev sõidab sõidurajale või lahkub sealt ükskõik kummast küljest, peab ta seda tegema liikluse üldsuuna suhtes võimalikult väikese nurga all.

c) Võimaluse korral peab laev hoiduma sõiduradade ületamisest; kuid kui see on vältimatu, siis peab ta seda tegema kursiga, mis on liikluse üldsuunaga võimalikult risti.

d) i) Laev ei tohi kasutada rannasõiduala, kui ta saab ohutult kasutada lähedase liikluseraldusskeemi ettenähtud sõidurada. Rannasõiduala võivad siiski kasutada alla 20 meetri pikkused laevad, purjelaevad ja kalapüügiga tegelevad laevad.
ii) Olenemata punkti d alapunkti i sätetest võib laev rannasõiduala kasutada sadamasse sisenemiseks või sealt väljumiseks, suundudes mererajatise, lootsijaama või muu rannasõidualas asuva koha juurde või sealt lahkudes, või selleks, et vältida otsest ohtu.

e) Laev, mis ei ületa sõidurada, ei sõida sõidurajale ega lahku sealt, ei tohi üldjuhul siseneda eraldusvööndisse ega ületada eraldusjoont, välja arvatud:
i) hädaolukorras otsese ohu vältimiseks;
ii) kalapüügiks eraldusvööndis.

f) Liikluseraldusskeemi otste läheduses peab laev sõitma eriti ettevaatlikult.

g) Võimaluse korral peab laev vältima ankrusse jäämist liikluseraldusskeemis või selle otste läheduses.

h) Laev, mis ei kasuta liikluseraldusskeemi, peab hoiduma sellest võimalikult eemale.

i) Kalapüügiga tegelev laev ei tohi takistada sõidurada kasutavat laeva.

j) Alla 20 meetri pikkune laev või purjelaev ei tohi takistada sõidurada kasutava jõuajamiga laeva ohutut liikumist.

k) Piiratud manööverdusvõimega laev, mis teeb liikluseraldusskeemis meresõiduohutust tagavaid töid, on vabastatud käesoleva reegli nõuete järgimisest nende tööde tegemiseks vajalikus ulatuses.

l) Piiratud manööverdusvõimega laev, mis tegeleb liikluseraldusskeemis allveekaabli paigaldamise, hoolduse või väljatõstmisega, on vabastatud käesoleva reegli nõuete järgimisest nende tööde tegemiseks vajalikus ulatuses.

II jagu. Laevasõit üksteise nähtavuses

Reegel 11. Kohaldamine

Käesoleva jao reegleid kohaldatakse laevadele, mis sõidavad üksteise nähtavuses.

Reegel 12. Purjelaevad

a) Kui kaks purjelaeva lähenevad teineteisele nii, et tekib kokkupõrkeoht, peab üks neist andma teisele teed järgmiselt:
i) kui laevad sõidavad eri halsil, peab teisele laevale teed andma vasakul halsil liikuv laev;
ii) kui laevad sõidavad samal halsil, peab pealttuulelaev teed andma alttuulelaevale;
iii) kui vasakul halsil liikuv laev näeb pealttuuleküljel teist laeva ega suuda täpselt kindlaks teha, kas teine laev sõidab vasakul või paremal halsil, peab ta sellele laevale teed andma.

b) Käesoleva reegli kohaldamisel loetakse pealttuuleküljeks selle parda vastaskülge, kus asub suurpuri, või kui tegemist on raapurjestusega laevaga, selle parda vastaskülge, kus asub suurim pikipuri.

Reegel 13. Möödasõit

a) Olenemata B osa I ja II jao reeglite sätetest peab teisest laevast mööda sõitev laev hoiduma kõrvale möödasõidetava laeva teelt.

b) Möödasõitvaks loetakse laeva, mis läheneb teisele laevale suunast, mis on rohkem kui 22,5^o tagapool selle traaversit, seega on möödasõitva laeva asend möödasõidetava laeva suhtes niisugune, et öösel on võimalik näha ainult möödasõidetava laeva ahtrituld, kuid mitte kumbagi pardatuld.

c) Kui laeval tekib kahtlus, kas ta on möödasõitev laev või mitte, tuleb eeldada, et ta on möödasõitev laev, ja tegutseda selle kohaselt.

d) Kahe laeva omavahelise asetuse hilisem muutus ei tee möödasõitvat laeva käesolevate reeglite mõistes lõikuva kursiga sõitvaks laevaks ega vabasta teda kohustusest hoiduda kõrvale möödasõidetava laeva teelt niikaua, kui ta on lõplikult ja ohutult möödunud.

Reegel 14. Vastaskurssidel lähenemine

a) Kui kaks jõuajamiga laeva lähenevad teineteisele vastaskurssidel või vastaskurssidele lähedastel kurssidel nii, et tekib kokkupõrkeoht, peab kumbki laev muutma oma kurssi paremale, et lahkneda teineteisest vasakute parrastega.

b) Niisugune olukord loetakse olevat juhul, kui laev näeb teist laeva otse ees või peaaegu otse ees ja öösel teise laeva topitulesid ühel sirgel või peaaegu ühel sirgel ja/või mõlemat pardatuld, päeval aga näeb teist laeva sellele vastava nurga all.

c) Kui laeval tekib kahtlus, kas selline olukord on olemas, tuleb eeldada, et on, ja tegutseda selle kohaselt.

Reegel 15. Lõikuvatel kurssidel lähenemine

Kui kaks jõuajamiga laeva lähenevad teineteisele lõikuvatel kurssidel nii, et tekib kokkupõrkeoht, peab teed andma laev, mille paremale pardale teine laev jääb, ja kui asjaolud võimaldavad, vältima läbisõitu teise laeva eest.

Reegel 16. Teed andva laeva tegevus

Laev, mis on kohustatud andma teed teisele laevale, peab tegutsema võimalikult aegsasti ja tõhusalt, et teisest laevast ohutult lahkneda.

Reegel 17. Teeõigusega laeva tegevus

a) i) Kui kahest laevast üks on kohustatud teisele teed andma, peab teine laev säilitama oma kursi ja kiiruse.
ii) Kui viimasena nimetatud laevale on ilmne, et teed andma kohustatud laev ei tegutse käesolevate reeglite kohaselt, võib ta kokkupõrke vältimiseks sooritada manöövri ise.

b) Kui laev, mis peab säilitama oma kursi ja kiiruse, satub mingil põhjusel teisele laevale nii lähedale, et kokkupõrget ei ole võimalik vältida üksnes teed andma kohustatud laeva tegevusega, peab ta tegutsema nii, et sobivaimal viisil vältida kokkupõrget.

c) Jõuajamiga laev, mis lõikuvate kursside olukorras tegutseb käesoleva reegli punkti a alapunkti ii sätete kohaselt, et vältida kokkupõrget teise jõuajamiga laevaga, ei tohi võimaluse korral muuta kurssi vasakule, temast vasakul asuva laeva poole.

d) Käesolev reegel ei vabasta teed andma kohustatud laeva kohustusest anda teed.

Reegel 18. Laevade vastastikused kohustused

Kui reeglid 9, 10 ja 13 ei nõua teisiti:

a) Käigus olev jõuajamiga laev peab andma teed:
i) juhitavuse kaotanud laevale;
ii) piiratud manööverdusvõimega laevale;
iii) kalapüügiga tegelevale laevale;
iv) purjelaevale.

b) Purjelaev peab andma teed:
i) juhitavuse kaotanud laevale;
ii) piiratud manööverdusvõimega laevale;
iii) kalapüügiga tegelevale laevale.

c) Käigus olev kalapüügiga tegelev laev peab võimalusel andma teed:
i) juhitavuse kaotanud laevale;
ii) piiratud manööverdusvõimega laevale.

d) i) Iga laev, välja arvatud juhitavuse kaotanud laev ja piiratud manööverdusvõimega laev, peab võimaluse korral hoiduma takistamast reeglis 28 ettenähtud signaale näitava süviselt piiratud laeva ohutut möödumist.
ii) Süviselt piiratud laev peab sõitma eriti ettevaatlikult, võttes arvesse oma eriseisundit.

e) Veepinnal olev vesilennuk peab üldjuhul hoiduma kõikidest laevadest eemale ning mitte takistama nende liikumist. Kokkupõrkeohu korral peab vesilennuk siiski järgima käesoleva osa reegleid.

f) i) Lendlaev peab lendu tõustes, vette laskudes ja veepinna lähedal lennates hoiduma kõikidest teistest laevadest eemale ning mitte takistama nende liikumist.
ii) Veepinnal liikuv lendlaev peab järgima käesoleva osa reegleid nagu jõuajamiga laev.

III jagu. Laevasõit piiratud nähtavusega

Reegel 19. Laevasõit piiratud nähtavusega

a) Käesolevat reeglit kohaldatakse piiratud nähtavusega alal või selle läheduses sõitvatele laevadele, mis ei ole üksteisele nähtavad.

b) Laev peab sõitma valitsevates oludes ja piiratud nähtavuse tingimustes sobiva ohutu kiirusega. Jõuajamiga laeva masinad peavad olema valmis viivitamatuks manöövriks.

c) Laev peab käesoleva osa I jao reegleid järgides arvestama valitsevaid olusid ja piiratud nähtavuse tingimusi.

d) Laev, mis avastab teise laeva üksnes radariga, peab kindlaks tegema, kas laevad on ohtlikult lähenemas ja/või kas kokkupõrkeoht on olemas. Kui see on nii, peab ta aegsasti tegutsema ohu vältimiseks; kui sellega kaasneb kursimuutus, tuleb võimalusel vältida:
i) kursi muutmist vasakule, kui teine laev on eespool traaversit, välja arvatud juhul, kui ollakse möödasõidul;
ii) kursi muutmist traaversis või sellest tagapool asuva laeva poole.

e) Välja arvatud juhul, kui on kindlaks tehtud, et kokkupõrkeohtu ei ole, peab laev, mis kuuleb teise laeva udusignaali ilmselt eespool traaversit või mis ei suuda vältida ohtlikku lähenemist eespool traaversit asuvale laevale, vähendama kiiruse kõige väiksemaks, mis võimaldab laeval kursil püsida. Kui vaja, peab laev täielikult peatuma ja igal juhul edasi sõitma äärmiselt ettevaatlikult, kuni kokkupõrkeoht on möödas.

C osa. TULED JA MÄRGID

Reegel 20. Kohaldamine

a) Käesoleva osa reegleid tuleb järgida iga ilmaga.

b) Tulesid käsitlevaid reegleid tuleb järgida päikeseloojangust päikesetõusuni ja selle ajavahemiku jooksul ei tohi kanda muid tulesid, välja arvatud tuled, mida ei ole võimalik ekslikult pidada käesolevate reeglitega nõutud tuledeks, või tuled, mis ei halvenda nende nähtavust ega eriomadusi ega häiri nõuetekohast vaatlust.

c) Käesolevates reeglites ettenähtud tulesid, kui neid kantakse, tuleb piiratud nähtavuse korral kanda ka päikesetõusust päikeseloojanguni ning neid võib kanda kõikides muudes oludes, kui seda peetakse vajalikuks.

d) Märke käsitlevaid reegleid tuleb järgida päeval.

e) Käesolevates reeglites ettenähtud tuled ja märgid peavad vastama eeskirja I lisa nõuetele.

Reegel 21. Mõisted

a) Topituli – laeva pikitasandil paiknev valge tuli, mis valgustab katkematult 225^o horisondikaart vöörist kuni 22,5^o traaversist tahapoole mõlemal pool laeva.

b) Pardatuled – roheline tuli paremas pardas ja punane tuli vasakus pardas, mis mõlemad valgustavad katkematult 112,5^o horisondikaart vöörist kuni 22,5^o vastava parda traaversist tahapoole. Alla 20 meetri pikkusel laeval võib pardatuled koondada laeva pikitasandil paiknevasse ühte laternasse.

c) Ahtrituli – laeva ahtrile võimalikult lähedal paiknev valge tuli, mis valgustab katkematult 135^o horisondikaart otse ahtrist 67,5^o kummagi parda poole.

d) Puksiirtuli – kollane tuli, millel on samad omadused kui käesoleva reegli punktis c kirjeldatud ahtritulel.

e) Ringtuli – tuli, mis valgustab katkematult 360^o horisondikaart.

f) Plinktuli – korrapäraselt plinkiv tuli sagedusega 120 või rohkem plinki minutis.

Reegel 22. Tulede nähtavus

Käesolevates reeglites ettenähtud tulede valgustugevus peab vastama eeskirja I lisa punkti 8 kirjeldusele ja tagama nähtavuse vähemalt järgmises ulatuses:

a) Laeval pikkusega 50 meetrit või enam:
topituli – 6 miili;
pardatuli – 3 miili;
ahtrituli – 3 miili;
puksiirtuli – 3 miili;
valge, punane, roheline või kollane ringtuli – 3 miili.

b) Laeval pikkusega vähemalt 12 meetrit, kuid alla 50 meetri:
topituli – 5 miili, kuid alla 20 meetri pikkustel laevadel – 3 miili;
pardatuli – 2 miili;
ahtrituli – 2 miili;
puksiirtuli – 2 miili;
valge, punane, roheline või kollane ringtuli – 2 miili.

c) Laeval pikkusega alla 12 meetri:
topituli – 2 miili;
pardatuli – 1 miil;
ahtrituli – 2 miili;
puksiirtuli – 2 miili;
valge, punane, roheline või kollane ringtuli – 2 miili.

d) Raskesti märgataval, veepinnatasa pukseeritaval laeval või objektil:
valge ringtuli – 3 miili.

Reegel 23. Käigus olevate jõuajamiga laevade tuled

a) Käigus olev jõuajamiga laev peab kandma järgmisi tulesid:
i) topituld eesosas;
ii) teist topituld eesmisest tagapool ja kõrgemal; alla 50 meetri pikkune laev ei ole kohustatud seda tuld kandma, kuid võib seda teha;
iii) pardatulesid;
iv) ahtrituld.

b) Hõljuklaev peab veeväljasurveta režiimil liikudes lisaks käesoleva reegli punktis a ettenähtud tuledele kandma ka kollast plinkivat ringtuld.

c) Lendlaev peab ainult lendutõusmisel, vettelaskumisel ja veepinna lähedal lennates kandma lisaks käesoleva reegli punktis a ettenähtud tuledele tugevat punast plinkivat ringtuld.

d) i) Alla 12 meetri pikkune jõuajamiga laev võib käesoleva reegli punktis a ettenähtud tulede asemel kanda valget ringtuld ja pardatulesid;
ii) alla 7 meetri pikkune jõuajamiga laev, mille suurim kiirus ei ületa 7 sõlme, võib käesoleva reegli punktis a ettenähtud tulede asemel kanda valget ringtuld ja võimalusel ka pardatulesid;
iii) alla 12 meetri pikkusel jõuajamiga laeval võib topituli või valge ringtuli olla laeva pikitasandilt kõrvale nihutatud, kui nende paigutamine pikitasandile ei ole võimalik, tingimusel et pardatuled on koondatud ühte laternasse, mis paikneb laeva pikitasandil või võimalikult lähedal samale pikitasandile, millel paikneb topituli või valge ringtuli.

Reegel 24. Pukseerimine ja tõukamine

a) Pukseeriv jõuajamiga laev peab kandma:
i) reegli 23 punkti a alapunktis i või ii ettenähtud tule asemel kaht vertikaalselt paiknevat topituld. Kui puksiirkaravani pikkus, mõõdetuna puksiirlaeva ahtrist pukseeritava laeva ahtrini ületab 200 meetrit, siis kolme sellist vertikaalselt paiknevat tuld;
ii) pardatulesid;
iii) ahtrituld;
iv) puksiirtuld vertikaalselt ahtritule kohal;
v) kui puksiirkaravani pikkus ületab 200 meetrit, siis rombikujulist märki nähtavaimas kohas.

b) Kui tõukurlaev ja tõugatav laev on jäigalt ühendatud nii, et nad moodustavad liitlaeva, loetakse nad jõuajamiga laevaks, mis peab kandma reeglis 23 ettenähtud tulesid.

c) Välja arvatud liitlaev, peab jõuajamiga laev, mis tõukab või pukseerib pardati teist laeva, kandma järgmisi tulesid:
i) reegli 23 punkti a alapunktis i või ii ettenähtud tule asemel kaht vertikaalselt paiknevat topituld;
ii) pardatulesid;
iii) ahtrituld.

d) Jõuajamiga laev, millele kohaldatakse käesoleva reegli punkti a või c, peab järgima ka reegli 23 punkti a alapunkti ii nõudeid.

e) Pukseeritav laev või objekt, välja arvatud käesoleva reegli punktis g nimetatud, peab kandma:
i) pardatulesid;
ii) ahtrituld;
iii) kui puksiirkaravani pikkus ületab 200 meetrit, rombikujulist märki nähtavaimas kohas.

f) Eeldusel, et mitu pardati pukseeritavat laeva või tõugatav laevade rühm peab kandma tulesid nagu üks laev,
i) peab tõugatav laev, mis ei ole osa liitlaevast, kandma vööriosas pardatulesid;
ii) peab pardati pukseeritav laev kandma ahtrituld ja vööriosas pardatulesid.

g) Raskesti märgatav, veepinnatasa pukseeritav laev või objekt või niisuguste laevade või objektide kogum peab kandma:
i) kui selle laius on alla 25 meetri, üht valget ringtuld ees või eesotsa lähedal ja üht valget ringtuld taga või tagaotsa lähedal, kuid pukseeritavad mahutid ei pea näitama tuld ees või eesotsa lähedal;
ii) kui selle laius on vähemalt 25 meetrit, kaht täiendavat valget ringtuld külgäärtel või nende lähedal;
iii) kui selle pikkus ületab 100 meetrit, täiendavaid valgeid ringtulesid alapunktides i ja ii ettenähtud tulede vahel nii, et tulede vahekaugus ei ületa 100 meetrit;
iv) rombikujulist märki viimase pukseeritava laeva või objekti ahtripoolseimas otsas või selle lähedal ning kui puksiirkaravani pikkus ületab 200 meetrit, täiendavat rombikujulist märki nähtavaimas kohas võimalikult eesotsas.

h) Kui pukseeritaval laeval või objektil ei ole mingil kaalukal põhjusel võimalik kanda käesoleva reegli punktis e või g ettenähtud tulesid või märke, tuleb võtta kõik võimalikud meetmed pukseeritava laeva või objekti valgustamiseks või vähemalt näidata niisuguse laeva või objekti olemaolu.

i) Kui laeval, mis harilikult ei tee pukseerimistoiminguid, ei ole mingil kaalukal põhjusel võimalik kanda käesoleva reegli punktis a või c ettenähtud tulesid, siis selline laev, mis pukseerib hädasolevat või muud abivajavat laeva, ei pea neid tulesid kandma. Puksiirlaeva ja pukseeritava laeva vahelise seose näitamiseks tuleb reegli 36 nõuete kohaselt võtta kõik võimalikud meetmed, eelkõige valgustada puksiirtrossi.

Reegel 25. Käigus olevad purjelaevad ja sõudepaadid

a) Käigus olev purjelaev peab kandma:
i) pardatulesid;
ii) ahtrituld.

b) Alla 20 meetri pikkusel purjelaeval võivad käesoleva reegli punktis a ettenähtud tuled olla koondatud ühte laternasse mastitopis või selle lähedal nähtavaimas kohas.

c) Käigus olev purjelaev võib lisaks käesoleva reegli punktis a ettenähtud tuledele kanda mastitopis või selle lähedal nähtavaimas kohas kaht vertikaalselt paiknevat ringtuld, millest ülemine on punane ja alumine roheline, kuid neid tulesid ei või kanda koos käesoleva reegli punkti b kohaselt lubatud koondlaternaga.

d) i) Purjelaev pikkusega alla 7 meetri peab võimalusel kandma käesoleva reegli punktis a või b ettenähtud tulesid, kuid kui ta neid ei kanna, peab laeval olema käepärast taskulamp või süüdatud valge tulega latern, mida tuleb kokkupõrke vältimiseks aegsasti näidata.
ii) Sõudepaat võib kanda käesolevas reeglis purjelaevade jaoks ettenähtud tulesid, kuid kui ta neid ei kanna, peab paadis olema käepärast taskulamp või süüdatud valge tulega latern, mida tuleb kokkupõrke vältimiseks aegsasti näidata.

e) Laev, mis liigub nii purjede kui ka jõuajami abil, peab vööriosas nähtavaimas kohas kandma koonusekujulist märki tipuga allapoole.

Reegel 26. Kalalaevad

a) Kalapüügiga tegelev laev peab nii käigus kui ka ankrus olles kandma ainult käesolevas reeglis ettenähtud tulesid ja märke.

b) Traaliv laev, st laev, mis veab traali või muud püügivahendit, peab kandma:
i) kaht vertikaalselt paiknevat ringtuld, millest ülemine on roheline ja alumine valge, või märki, mis koosneb kahest vertikaalselt paiknevast koonusest tippudega vastakuti;
ii) topituld rohelisest ringtulest tagapool ja kõrgemal; alla 50 meetri pikkune laev ei ole kohustatud seda tuld kandma, kuid võib seda teha;
iii) vees edasi liikudes lisaks käesolevas punktis ettenähtud tuledele pardatulesid ja ahtrituld.

c) Kalapüügiga tegelev laev, välja arvatud traaliv laev, peab kandma:
i) kaht vertikaalselt paiknevat ringtuld, millest ülemine on punane ja alumine valge, või märki, mis koosneb kahest vertikaalselt paiknevast koonusest tippudega vastakuti;
ii) kui väljalastud püügivahendid ulatuvad horisontaalselt laevast kaugemale kui 150 meetrit, siis püügivahendite suunas valget ringtuld või koonust tipuga ülespidi;
iii) vees edasi liikudes lisaks käesolevas punktis ettenähtud tuledele pardatulesid ja ahtrituld.

d) Eeskirja II lisas kirjeldatud täiendavaid signaale kohaldatakse kalapüügiga tegelevale laevale, mis asub teiste kalapüügiga tegelevate laevade vahetus läheduses.

e) Kui laev ei tegele kalapüügiga, ei tohi ta kanda käesolevas reeglis ettenähtud tulesid või märke, vaid ainult neid tulesid ja märke, mis on ette nähtud vastava pikkusega laevale.

Reegel 27. Juhitavuse kaotanud või piiratud manööverdusvõimega laevad

a) Juhitavuse kaotanud laev peab kandma:
i) kaht vertikaalselt paiknevat punast ringtuld nähtavaimas kohas;
ii) kaht vertikaalselt paiknevat kera või kerasarnast märki nähtavaimas kohas;
iii) vees edasi liikudes lisaks käesolevas punktis ettenähtud tuledele pardatulesid ja ahtrituld.

b) Piiratud manööverdusvõimega laev, välja arvatud miinitõrjetöid tegev laev, peab kandma:
i) kolme vertikaalselt paiknevat ringtuld nähtavaimas kohas. Neist ülemine ja alumine tuli peavad olema punased ja keskmine valge;
ii) kolme vertikaalselt paiknevat märki nähtavaimas kohas. Neist ülemine ja alumine märk peavad olema kerad ja keskmine romb;
iii) vees edasi liikudes lisaks alapunktis i ettenähtud tuledele topituld või -tulesid, pardatulesid ja ahtrituld;
iv) ankrus olles lisaks alapunktides i ja ii ettenähtud tuledele ja märkidele reeglis 30 ettenähtud tuld, tulesid või märki.

c) Jõuajamiga laev, mis pukseerib nii, et puksiirlaeva ja pukseeritava võime kurssi muuta on oluliselt piiratud, peab lisaks reegli 24 punktis a ettenähtud tuledele või märkidele kandma käesoleva reegli punkti b alapunktides i ja ii ettenähtud tulesid ja märke.

d) Süvendus- või allveetöid tegev laev, mille manööverdusvõime on piiratud, peab kandma käesoleva reegli punkti b alapunktides i, ii ja iii ettenähtud tulesid ja märke ning takistuse korral lisaks:
i) kaht vertikaalselt paiknevat punast ringtuld või kaht kera, et näidata, kumma parda pool takistus asub;
ii) kaht vertikaalselt paiknevat rohelist ringtuld või kaht rombi, et näidata, kumma parda poolt teine laev võib mööduda;
iii) ankrus olles reeglis 30 ettenähtud tulede ja märgi asemel käesolevas punktis ettenähtud tulesid või märki.

e) Kui tuukritöödega tegeleva laeva mõõtmete tõttu ei ole võimalik kanda kõiki käesoleva reegli punktis d ettenähtud tulesid ja märke, peab laev kandma:
i) kolme vertikaalselt paiknevat ringtuld nähtavaimas kohas. Neist ülemine ja alumine tuli peavad olema punased ja keskmine valge;
ii) rahvusvahelise signaalkoodi lipu «A» jäika koopiat, mille kõrgus on vähemalt 1 meeter. Lipu ringnähtavuse tagamiseks tuleb võtta meetmeid.

f) Miinitõrjetöid tegev laev peab lisaks reeglis 23 jõuajamiga laeva jaoks ettenähtud tuledele või reeglis 30 ankrus oleva laeva jaoks ettenähtud tuledele või märgile kandma kolme rohelist ringtuld või kolme kera. Üks nimetatud tuledest või märkidest peab olema eesmastitopi lähedal ja üks eesmasti raa kummaski otsas. Nimetatud tuled või märgid näitavad, et teisel laeval on ohtlik tulla miinitõrjetöid tegevale laevale lähemale kui 1000 meetrit.

g) Alla 12 meetri pikkused laevad, välja arvatud tuukritöödega tegelevad laevad, ei ole kohustatud kandma käesolevas reeglis ettenähtud tulesid ja märke.

h) Käesolevas reeglis ettenähtud signaalid ei ole mõeldud hädasolevale ja abivajavale laevadele. Sellised signaalid on sätestatud eeskirja IV lisas.

Reegel 28. Süviselt piiratud laevad

Süviselt piiratud laev võib lisaks reeglis 23 jõuajamiga laeva jaoks ettenähtud tuledele kanda nähtavaimas kohas kolme vertikaalselt paiknevat punast ringtuld või silindrit.

Reegel 29. Lootsilaevad

a) Lootsivahis laev peab kandma:
i) mastitopis või selle lähedal kaht vertikaalselt paiknevat ringtuld, millest ülemine on valge ja alumine punane;
ii) käigus olles lisaks pardatulesid ja ahtrituld;
iii) ankrus olles lisaks alapunktis i ettenähtud tuledele reeglis 30 ankrus olevale laevale ettenähtud tuld, tulesid või märki.

b) Kui lootsilaev ei ole lootsivahis, peab ta kandma tulesid või märke, mis on ette nähtud sama pikkusega laevale.

Reegel 30. Ankrus ja madalikul olevad laevad

a) Ankrus seisev laev peab nähtavaimas kohas kandma:
i) vööris valget ringtuld või üht kera;
ii) ahtris või selle lähedal ning alapunktis i ettenähtud tulest madalamal valget ringtuld.

b) Alla 50 meetri pikkune laev võib käesoleva reegli punktis a ettenähtud tulede asemel kanda nähtavaimas kohas valget ringtuld.

c) Ankrus seisev laev võib ja vähemalt 100 meetri pikkune laev peab kasutama ka olemasolevaid töövalgusteid või samaväärseid tulesid oma tekkide valgustamiseks.

d) Madalikul olev laev peab kandma käesoleva reegli punktis a või b ettenähtud tulesid ja lisaks nähtavaimas kohas:
i) kaht vertikaalselt paiknevat punast ringtuld;
ii) kolme vertikaalselt paiknevat kera.

e) Alla 7 meetri pikkune laev, mis on ankrus väljaspool kitsust, faarvaatrit, ankruala või nende lähedal või väljaspool ala, kus tavaliselt sõidavad teised laevad, ei ole kohustatud kandma käesoleva reegli punktides a ja b ettenähtud tulesid või märke.

f) Alla 12 meetri pikkune laev, mis on madalikul, ei ole kohustatud kandma käesoleva reegli punkti d alapunktides i ja ii ettenähtud tulesid või märke.

Reegel 31. Vesilennukid

Kui vesilennukil või lendlaeval ei ole võimalik kanda tulesid ja märke nii, nagu käesoleva osa reeglites on nende omaduste ja asukoha kohta ette nähtud, peab ta kandma tulesid ja märke, mille omadused ja asukoht on võimalikult nõuetelähedased.

D osa. HELI- JA VALGUSSIGNAALID

Reegel 32. Mõisted

a) Vile – igasugune helisignaalseade, millega on võimalik tekitada ettenähtud helisid ning mis vastab eeskirja III lisas esitatud tehnilistele nõuetele.

b) Lühike heli – umbes üks sekund kestev heli.

c) Pikk heli – neli kuni kuus sekundit kestev heli.

Reegel 33. Helisignaalseadmed

a) Laeval pikkusega 12 meetrit või enam peab olema vile, laeval pikkusega 20 meetrit või enam peab lisaks vilele olema signaalkell ja laeval pikkusega 100 meetrit või enam peab lisaks olema gong, mille kõla ja heli ei ole võimalik segi ajada signaalkella kõla ja heliga. Vile, signaalkell ja gong peavad vastama eeskirja III lisas esitatud tehnilistele nõuetele. Signaalkella või gongi või mõlema võib asendada muude seadmetega, millel on samad heliomadused, tingimusel, et nõutavaid signaale on alati võimalik anda käsitsi.

b) Alla 12 meetri pikkusel laeval ei pea olema käesoleva reegli punktis a ettenähtud helisignaalseadmeid, kuid kui tal neid ei ole, peavad tal olema muud vahendid tõhusa helisignaali andmiseks.

Reegel 34. Manööver- ja hoiatussignaalid

a) Kui laevad on üksteisele nähtavad, peab käigus olev jõuajamiga laev, mis manööverdab käesolevate reeglitega lubatud või nõutud viisil, näitama seda järgmiste vilesignaalidega:
üks lühike heli – «ma muudan oma kurssi paremale»;
kaks lühikest heli – «ma muudan oma kurssi vasakule»;
kolm lühikest heli – «minu käiturid töötavad tagasikäigul».

b) Laev võib käesoleva reegli punktis a ettenähtud vilesignaale täiendada valgussignaalidega, mida korratakse vastavalt vajadusele manöövri sooritamise ajal:
i) valgussignaalidel on järgmine tähendus:
üks plink – «ma muudan oma kurssi paremale»;
kaks plinki – «ma muudan oma kurssi vasakule»;
kolm plinki – «minu käiturid töötavad tagasikäigul»;
ii) iga plink peab kestma umbes ühe sekundi, plinkide vahe on umbes üks sekund ja järjestikuste signaalide vahe vähemalt kümme sekundit;
iii) kui valgussignaalide andmiseks on paigaldatud tuli, siis peab see olema valge ringtuli, mis on nähtav vähemalt 5 miili ulatuses ja vastab eeskirja I lisa nõuetele.

c) Kui laevad on üksteisele nähtavad kitsuses või faarvaatris:
i) peab teisest laevast mööda sõita kavatsev laev reegli 9 punkti e alapunkt i kohaselt näitama oma kavatsust järgmiste vilesignaalidega:
kaks pikka heli ja üks lühike heli – «ma kavatsen mööda sõita teist paremalt poolt»;
kaks pikka heli ja kaks lühikest heli – «ma kavatsen mööda sõita teist vasakult poolt»;
ii) laev, millest kavatsetakse mööda sõita, peab reegli 9 punkti e alapunkti i kohaselt näitama oma nõusolekut järgmise vilesignaaliga:
järjekorras üks pikk, üks lühike, üks pikk ja üks lühike heli.

d) Kui üksteisele nähtavad laevad lähenevad teineteisele ja üks laevadest ei saa mingil põhjusel aru teise kavatsustest või tegevusest või kahtleb, kas teise tegevus on piisav kokkupõrke vältimiseks, peab kahtlev laev viivitamata näitama oma kahtlust vähemalt viie lühikese ja kiire vilesignaaliga. Seda signaali võib täiendada vähemalt viiest lühikesest kiirest plingist koosneva valgussignaaliga.

e) Kui laev läheneb kitsuse või faarvaatri käänakule või kohale, kus teised laevad võivad mingi takistuse tõttu olla varjatud, peab ta andma ühe pika vile. Lähenev laev, mis võib olla käänaku või takistuse taga kuuldekauguses, peab sellele signaalile vastama pika vilega.

f) Kui viled on laeval paigaldatud teineteisest kaugemale kui 100 meetrit, kasutatakse manööver- ja hoiatussignaalide andmiseks ainult üht vilet.

Reegel 35. Helisignaalid piiratud nähtavuse korral

Piiratud nähtavusega alal või selle lähedal tuleb nii päeval kui ka öösel anda käesolevas reeglis ettenähtud signaale järgmiselt:

a) Vees edasi liikuv jõuajamiga laev peab vähemalt iga 2 minuti järel andma ühe pika vile.

b) Käigus olev jõuajamiga laev, mis on peatunud ega liigu vee suhtes edasi, peab vähemalt iga 2 minuti järel andma kaks järjestikust pikka vilet, mille vahe on umbes 2 sekundit.

c) Juhitavuse kaotanud laev, piiratud manööverdusvõimega laev, süviselt piiratud laev, purjelaev, kalapüügiga tegelev laev ja teist laeva pukseeriv või tõukav laev peab käesoleva reegli punktides a või b ettenähtud signaalide asemel andma vähemalt iga 2 minuti järel kolm järjestikust vilet, nimelt ühe pika ja seejärel kaks lühikest.

d) Kui kalapüügiga tegelev laev on ankrus ja kui piiratud manööverdusvõimega laev teeb oma töid ankrus, peab ta käesoleva reegli punktis g ettenähtud signaalide asemel andma selle reegli punktis c ettenähtud signaali.

e) Pukseeritav laev või kui pukseeritavaid laevu on mitu, siis puksiirkaravani viimane laev, kui see on mehitatud, peab andma vähemalt iga 2 minuti järel neli järjestikust vilet, nimelt ühe pika ja seejärel kolm lühikest. Võimalusel tuleb see signaal anda vahetult pärast puksiirlaeva signaali.

f) Kui tõukurlaev ja tõugatav laev on jäigalt ühendatud nii, et nad moodustavad liitlaeva, loetakse nad jõuajamiga laevaks, mis peab andma käesoleva reegli punktis a või b ettenähtud signaale.

g) Ankrus olev laev peab vähemalt iga minuti järel umbes 5 sekundi jooksul pidevalt helistama signaalkella. Laeval pikkusega 100 meetrit või enam tuleb helistada vööris signaalkella ja vahetult pärast signaalkella helistamist tuleb ahtris umbes 5 sekundi jooksul lüüa pidevalt gongi. Ankrus olev laev võib lisaks anda kolm järjestikust vilet, nimelt ühe lühikese, ühe pika ja ühe lühikese, et hoiatada lähenevat laeva oma asukohast ja kokkupõrke võimalikkusest.

h) Madalikul olev laev peab käesoleva reegli punkti g kohaselt helistama signaalkella ja kui nõutakse, lööma gongi ning lisaks andma eraldi kolm selget kellalööki vahetult enne ja pärast pidevat kellahelistamist. Madalikul olev laev võib lisaks anda asjakohast vilesignaali.

i) Laev pikkusega 12 meetrit või enam, kuid alla 20 meetri ei ole kohustatud andma käesoleva reegli punktides g ja h ettenähtud kellasignaale. Kui ta seda ei tee, peab ta vähemalt iga 2 minuti järel andma muud tõhusat helisignaali.

j) Alla 12 meetri pikkune laev ei ole kohustatud andma eespool nimetatud signaale, kuid kui ta seda ei tee, peab ta vähemalt iga 2 minuti järel andma muud tõhusat helisignaali.

k) Kui lootsilaev on lootsivahis, võib ta lisaks käesoleva reegli punktides a, b või g ettenähtud signaalidele anda neljast lühikesest vilest koosneva tunnussignaali.

Reegel 36. Tähelepanusignaalid

Kui on vaja äratada teise laeva tähelepanu, võib laev anda valgus- või helisignaale, mida ei ole võimalik segi ajada muude käesolevates reeglites ettenähtud signaalidega, või suunata helgiheitja valgusvihu ohu poole nii, et see ei häiri ühtki teist laeva. Teise laeva tähelepanu äratamiseks kasutatav tuli peab olema selline, et seda ei ole võimalik segi ajada ühegi meremärgiga. Käesoleva reegli kohaldamisel tuleb vältida suure valgustugevusega varjutuvate või pöörlevate tulede, nagu sähvtulede kasutamist.

Reegel 37. Hädasignaalid

Kui laev on merehädas ja vajab abi, peab ta kasutama või näitama eeskirja IV lisas kirjeldatud signaale.

E osa. VABASTUSED

Reegel 38. Vabastused

Laev (või laevaklass), mille kiil on maha pandud või mis on samasuguses ehitusjärgus enne käesoleva eeskirja jõustumist, võib tingimusel, et ta täidab 1960. aasta rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja nõudeid, saada vabastuse järgmiste nõuete täitmisest:

a) Reeglis 22 ettenähtud ulatusega tulede paigaldamine – kuni neljaks aastaks alates eeskirja jõustumisest.

b) Eeskirja I lisa punktis 7 kirjeldatud värvuste tehnilistele nõuetele vastavate tulede paigaldamine – kuni neljaks aastaks alates eeskirja jõustumisest.

c) Tulede ümberpaigutamine seoses üleminekuga Inglise mõõdustikult meetermõõdustikule ja mõõtude ümardamine – alaline vabastus.

d) i) Topitulede ümberpaigutamine alla 150 meetri pikkustel laevadel seoses eeskirja I lisa punkti 3 punkti a nõuetega – alaline vabastus.
ii) Topitulede ümberpaigutamine laevadel pikkusega 150 meetrit või enam seoses eeskirja I lisa punkti 3 alapunkti a nõuetega – kuni üheksaks aastaks alates eeskirja jõustumisest.

e) Topitulede ümberpaigutamine seoses eeskirja I lisa punkti 2 alapunkti b nõuetega – kuni üheksaks aastaks alates eeskirja jõustumisest.

f) Pardatulede ümberpaigutamine seoses eeskirja I lisa punkti 2 alapunkti g ja punkti 3 alapunkti b nõuetega – kuni üheksaks aastaks alates eeskirja jõustumisest.

g) Eeskirja III lisas ettenähtud nõuetest helisignaalseadmetele – kuni üheksaks aastaks alates eeskirja jõustumisest.

h) Ringtulede ümberpaigutamine seoses eeskirja I lisa punkti 9 alapunkti b nõuetega – alaline vabastus.

I lisa

TULEDE JA MÄRKIDE PAIGUTUS JA TEHNILISED NÕUDED

1. Mõiste

Kõrgus laevakerest – kõrgus kõige ülemisest laustekist. Seda kõrgust mõõdetakse tule asukohast piki vertikaalsirget.

2. Tulede vertikaalne paigutus ja vahekaugus

a) Jõuajamiga laeval pikkusega 20 meetrit või enam peab topitulede paigutus olema järgmine:
i) eestopituli või kui kasutatakse ainult üht topituld, siis see tuli vähemalt 6 meetri kõrgusel laevakerest ja kui laeva laius on üle 6 meetri, siis sellisel kõrgusel laevakerest, mis ei ole laeva laiusest väiksem, kuid tuli ei pea olema kõrgemal kui 12 meetrit laevakerest;
ii) kahe topitule kasutamisel peab tagumine olema eesmisest vähemalt 4,5 meetrit kõrgemal.

b) Jõuajamiga laevade topitulede vertikaalvahe peab olema selline, et normaaltrimmi korral vöörtäävist 1000 meetri kauguselt merepinnalt vaadates oleks tagatuli nähtav eestulest kõrgemal ja eraldi.

c) Jõuajamiga laeval pikkusega 12 meetrit või enam, kuid alla 20 meetri peab topitule kõrgus reelingulatist olema vähemalt 2,5 meetrit.

d) Alla 12 meetri pikkune jõuajamiga laev võib kasutada kõige ülemist tuld madalamal kui 2,5 meetrit reelingulatist. Kui aga topituld kasutatakse lisaks pardatuledele ja ahtritulele või kui reegli 23 punkti d alapunktis i ettenähtud ringtuld kasutatakse lisaks pardatuledele, peab selline topituli või ringtuli olema pardatuledest vähemalt 1 meeter kõrgemal.

e) Teise laeva pukseerimisel või tõukamisel jõuajamiga laevale ettenähtud kahest või kolmest topitulest tuleb üks paigaldada samasse kohta kui eesmine või tagumine topituli; tingimusel, et kui topituld kasutatakse ahtrimastis, peab kõige alumine tagatopituli olema eestopitulest vähemalt 4,5 meetrit kõrgemal (õ) 2.12.2005 14:30

f) i) Reegli 23 punktis a ettenähtud topituli või -tuled tuleb paigaldada nii, et need oleksid teistest tuledest ja takistustest ülalpool ja eraldatud, välja arvatud alapunktis ii kirjeldatud juhtudel;
ii) Kui reegli 27 punkti b alapunktis i või reeglis 28 ettenähtud ringtulesid ei ole võimalik paigaldada topituledest allapoole, võivad need paikneda ülalpool tagumist topituld või -tulesid või kõrguselt eesmise ja tagumise topitule või -tulede vahel tingimusel, et viimasel juhul täidetakse käesoleva lisa punkti 3 alapunkti c nõuet.

g) Jõuajamiga laeva pardatuled tuleb paigaldada laevakerest kõrgusele, mis ei ületa kolme neljandikku eesmise topitule paiknemiskõrgusest. Need ei tohi olla nii madalal, et neid ei saa eristada tekituledest.

h) Alla 20 meetri pikkusel jõuajamiga laeval, peavad ühte laternasse koondatud pardatuled olema vähemalt 1 meeter topitulest allpool.

i) Kui reeglitega on ette nähtud kasutada kahte või kolme vertikaalselt paiknevat tuld, peavad nende vahekaugused olema järgmised:
i) laeval pikkusega 20 meetrit või enam peab selliste tulede vahekaugus olema vähemalt 2 meetrit ning alumine neist tuledest, välja arvatud puksiirtule kasutamisel, tuleb paigaldada vähemalt 4 meetri kõrgusele laevakerest;
ii) alla 20 meetri pikkusel laeval peab selliste tulede vahekaugus olema vähemalt 1 meeter ning alumine neist tuledest, välja arvatud puksiirtule kasutamisel, tuleb paigaldada vähemalt 2 meetri kõrgusele reelingulatist;
iii) kolme tule kasutamisel tuleb need paigaldada võrdsete vahedega.

j) Kalapüügiga tegelevale laevale ettenähtud kahest ringtulest peab alumine olema pardatuledest kõrgemal vähemalt kahe vertikaalse tule kahekordse vahekauguse võrra.

k) Kahe ankrutule kasutamisel peab reegli 30 punkti a alapunktis i ettenähtud eesmine ankrutuli olema tagumisest ankrutulest vähemalt 4,5 meetrit kõrgemal. Laeval pikkusega 50 meetrit või enam tuleb eesmine ankrutuli paigaldada laevakerest vähemalt 6 meetri kõrgusele.

3. Tulede horisontaalne paigutus ja vahekaugus

a) Kui jõuajamiga laevale on ette nähtud kaks topituld, ei tohi nendevaheline horisontaalne kaugus olla vähem kui pool laeva pikkusest, kuid see ei pea olema üle 100 meetri. Eesmine topituli tuleb paigaldada vöörtäävist kõige rohkem laeva veerandpikkuse kaugusele.

b) Jõuajamiga laeval pikkusega 20 meetrit või enam ei tohi pardatulesid paigaldada eesmisest topitulest ettepoole. Need tuleb paigaldada laeva küljele või selle lähedale.

c) Kui reegli 27 punkti b alapunktis i või reeglis 28 ettenähtud tuled on paigaldatud kõrguselt eesmise topitule või -tulede ja tagumise topitule või -tulede vahele, tuleb need ringtuled paigaldada põikisuunas vähemalt 2 meetri kaugusele laeva pikitasandist.

d) Kui jõuajamiga laevale on ette nähtud ainult üks topituli, tuleb seda tuld kanda laeva keskkohast eespool; erandina ei pea alla 20 meetri pikkune laev kandma seda tuld laeva keskkohast eespool, vaid nii ees kui võimalik.

4. Kalalaevadele, süvenditele ja allveetöid tegevatele laevadele paigaldatud suunatulede asetus

a) Kalapüügiga tegeleval laeval reegli 26 punkti c alapunktis ii ettenähtud väljalastud püügivahendite suunda näitav tuli tuleb paigaldada punasest ja valgest ringtulest horisontaalsuunas vähemalt 2 meetri ja kõige rohkem 6 meetri kaugusele. Seda tuld ei või paigaldada kõrgemale kui reegli 26 punkti c alapunktis i ettenähtud valge ringtuli ja mitte madalamale kui pardatuled.

b) Süvendus- või allveetöid tegeva laeva tuled ja märgid, mis reegli 27 punkti d alapunkti i kohaselt on ette nähtud laeva tõkestatud külje ja/või ohutuks möödasõiduks vaba külje näitamiseks, tuleb paigaldada horisontaalsuunas võimalikult otstarbekale kaugusele, kuid mitte mingil juhul alla 2 meetri kaugusele reegli 27 punkti b alapunktides i ja ii ettenähtud tuledest või märkidest. Neist ülemine tuli või märk ei tohi mitte mingil juhul olla kõrgemal kui reegli 27 punkti b alapunktides i ja ii ettenähtud kolmest tulest või märgist alumine.

5. Pardatulede sirmid

Laevadel pikkusega 20 meetrit või enam tuleb pardatuled varustada musta matti värvi sisesirmiga, mis vastab käesoleva lisa punkti 9 nõuetele. Kui alla 20 meetri pikkusel laeval on vaja järgida käesoleva lisa punkti 9 nõudeid, tuleb pardatuled varustada musta matti värvi sisesirmiga. Kui pardatuled on koondatud ühte laternasse ning kasutatakse üht vertikaalhõõgniiti ja väga kitsast jaotust rohelise ja punase osa vahel, ei ole välissirmi vaja.

6. Märgid

a) Märgid peavad olema musta värvi ja järgmiste mõõtmetega:
i) kera läbimõõt peab olema vähemalt 0,6 meetrit;
ii) koonuse põhja läbimõõt peab olema vähemalt 0,6 meetrit ja kõrgus võrdne selle põhja läbimõõduga;
iii) silindri läbimõõt peab olema vähemalt 0,6 meetrit ja kõrgus kaks korda suurem selle läbimõõdust;
iv) rombikujuline märk peab koosnema kahest punkti ii määratlusele vastavast ühise põhjaga koonusest.

b) Märkide vertikaalne vahekaugus peab olema vähemalt 1,5 meetrit.

c) Alla 20 meetri pikkusel laeval võib kasutada väiksemate mõõtmetega, kuid laeva suurusele vastavaid märke ja vastavalt võib vähendada ka märkide vahekaugust.

7. Tulede värvuse tehnilised nõuded

Kõikide laevasõidutulede värvus peab vastama järgmistele standarditele, mis jäävad nendesse värvidiagrammi piiresse, mis Rahvusvaheline Valgustuskomisjon (CIE) on iga värvuse kohta määranud.

Iga värvusala piirid määratakse kindlaks nurgakoordinaatidega, mis on järgmised:
i) Valge
x 0,525 0,525 0,452 0,310 0,310 0,443;
y 0,382 0,440 0,440 0,348 0,283 0,382.
ii) Roheline
x 0,028 0,009 0,300 0,203;
y 0,385 0,723 0,511 0,356.
iii) Punane
x 0,680 0,660 0,735 0,721;
y 0,320 0,320 0,265 0,259.
iv) Kollane
x 0,612 0,618 0,575 0,575;
y 0,382 0,382 0,425 0,406.

8. Tulede tugevus

a) Tulede minimaalne valgustugevus arvutatakse järgmise valemi abil:
I = 3,43 × 10⁶ × T × D² × K^-D,

kus
I on valgustugevus kandelates töötingimustes,
T on lävetegur 2 × 10^-7 luksi,
D on tule nähtavusulatus (valgusulatus) meremiilides,
K on atmosfääri läbipaistvus.
Ettenähtud tulede K on 0,8, mis vastab ligikaudu 13-meremiililisele meteoroloogilisele nähtavusele.

b) Valemist tuletatud väärtuste valik on esitatud järgmises tabelis:

Tule nähtavusulatus (valgusulatus) meremiilides	Tule valgustugevus kandelates, kui K=0,8
D	I
1	0,9
2	4,3
3	12
4	27
5	52
6	94

Märkus. Laevasõidutulede suurimale valgustugevusele tuleb liigse pimestava valguse vältimiseks kehtestada piirangud. Seda ei tehta valgustugevuse vahelduva reguleerimisega.

9. Horisontaalsed sektorid

a) i) Kui laevale on paigaldatud pardatuled, peavad need ettepoole valgustama nõutud miinimumtugevusega. Valgustugevust tuleb vähendada, et saavutada väljaspool ettenähtud sektoreid täielik valguskatkestus 1^o ja 3^o vahel.
ii) Ahtritulede ja topitulede ning pardatulede 22,5^o traaversist tagapool nõutav miinimumtugevus peab püsima reeglis 21 ettenähtud sektorite piires kuni 5^o sektori piirist sissepoole. Ettenähtud sektorite piires võib valgustugevus 5^o alates väheneda 50%-ni ettenähtud piiridest; see peab vähenema ühtlaselt, et saavutada täielik valguskatkestus kuni 5^o väljaspool ettenähtud sektorite piire.

b) i) Ringtuled peavad asetsema nii, et neid ei varja mastid, tengid või tarindid rohkem kui 6^o sektori ulatuses, välja arvatud reeglis 30 ettenähtud ankrutuled, mis ei pea olema paigaldatud ebaotstarbekale kõrgusele laevakerest.
ii) Kui ainult ühte ringtuld kandes on võimatu täita käesoleva punkti alapunkti b punkti i nõudeid, tuleb kasutada kahte ringtuld, mis on sobivalt paigaldatud või varjatud nii, et need paistavad ühe miili kauguselt võimalikult ühe tulena.

10. Vertikaalsed sektorid

a) Paigaldatud elektritulede vertikaalsed sektorid, välja arvatud käigus olevate purjelaevade tuledel, peavad tagama, et:
i) säilib vähemalt nõutud miinimumvalgustugevus kõigil nurkadel horisontaaltasapinnast 5^o ülespoole ja 5^o allapoole;
ii) säilib vähemalt 60% nõutud miinimumvalgustugevusest horisontaaltasapinnast 7,5^o ülespoole ja 7,5^o allapoole.

b) Käigus olevatel purjelaevadel peavad paigaldatud elektritulede vertikaalsed sektorid tagama, et:
i) säilib vähemalt nõutud miinimumvalgustugevus kõigil nurkadel horisontaaltasapinnast 5^o ülespoole ja 5^o allapoole;
ii) säilib vähemalt 50% nõutud miinimumvalgustugevusest horisontaaltasapinnast 25^o ülespoole ja 25^o allapoole;

c) Kui tegemist ei ole elektrituledega, tuleb nimetatud näitajaid järgida võimalikult täpselt.

11. Muude kui elektritulede tugevus

Muud kui elektrituled peavad võimalikult täpselt vastama käesoleva lisa punktis 8 esitatud tabelis kindlaksmääratud miinimumvalgustugevusele.

12. Manööverdustuli

Olenemata käesoleva lisa punkti 2 alapunkti f sätetest tuleb reegli 34 punktis b nimetatud manööverdustuli paigaldada samale pikitasandile kui topituli või -tuled ja võimalusel eesmisest topitulest vähemalt 2 meetrit kõrgemale tingimusel, et see paigaldatakse tagumisest topitulest vähemalt 2 meetrit üles- või allapoole. Ühe topitulega laeval tuleb manööverdustuli paigaldada kõige paremini nähtavasse kohta, kuid kõrguselt vähemalt 2 meetrit topitulest.

13. Kiirlaev*

a) Kiirlaeva topitule võib paigaldada laeva laiusega seotud kõrgusele, mis on madalam, kui on ette nähtud käesoleva lisa punkti 2 alapunkti a punktis i, tingimusel, et pardatulede ja topitule moodustatud võrdhaarse kolmnurga tipunurk on otsakõrguselt vaadatuna vähemalt 27^o.

b) Kiirlaeval pikkusega 50 meetrit või enam võib käesoleva lisa punkti 2 alapunkti a punktis ii nõutud vöörimasti ja peamasti tulede 4,5-meetrist vertikaalset vahet muuta tingimusel, et see vahekaugus ei tohi olla väiksem järgmise valemiga määratud väärtusest:

kus:
y on peamasti tule ja vöörimasti tule kõrguse vahe meetrites;
a on vöörimasti tule kõrgus veepinnast tööolukorras, meetrites;
ψ on trimm tööolukorras, kraadides;
C on topitulede horisontaalne vahekaugus meetrites.

14. Heakskiitmine

Tulede ja märkide ehitus ning tulede paigaldus laeval peab vastama selle riigi asjaomase ametiasutuse nõuetele, kelle lipu all laeval on õigus sõita.

* Viide 1994. aasta rahvusvahelisele kiirlaevakoodeksile ja 2000. aasta rahvusvahelisele kiirlaevakoodeksile.

II lisa

TÄIENDAVAD SIGNAALID ÜKSTEISE VAHETUS LÄHEDUSES KALASTAVATELE KALALAEVADELE

1. Üldsätted

Siin käsitletud tuled peavad, kui neid kantakse reegli 26 punkti d kohaselt, paiknema nähtavaimas kohas. Nad peavad paiknema üksteisest vähemalt 0,9 meetri kaugusel, kuid madalamal kui tuled, mis on ette nähtud reegli 26 punkti b alapunktis i ja punkti c alapunktis i. Tuled peavad olema nähtavad ümberringi vähemalt 1 miili kaugusel, kuid lähemal kui käesolevates reeglites kalalaevadele ettenähtud tuled.

2. Traalerite signaalid

a) Laevad pikkusega 20 meetrit või enam, mis traalivad ja kasutavad põhja- või pelaagilist traalnoota, peavad kandma:
i) püüniseid vette lastes:
kaht vertikaalselt paiknevat valget tuld;
ii) püüniseid haalates:
üht valget tuld vertikaalselt punase tule kohal;
iii) püüniste takerdumisel takistuse taha:
kaht vertikaalselt paiknevat punast tuld;

b) Kõik laevad pikkusega 20 meetrit või enam peavad paaristraalimisel kandma:
i) öösel ettepoole ning paarislaeva suunas helgiheitja tuld;
ii) püüniseid vette lastes või haalates või kui püünised on takerdunud takistuse taha, punkti 2 alapunktis a ettenähtud tulesid.

c) Alla 20 meetri pikkune traaliv laev, mis kasutab põhja- või pelaagilist traalnoota või on paaristraalpüügil, võib kanda vastavalt vajadusele käesoleva punkti alapunktides a või b ettenähtud tulesid.

3. Seinerite signaalid

Seinnoodaga kala püüdvad laevad võivad kanda kaht vertikaalselt paiknevat kollast tuld. Nimetatud tuled peavad plinkima vaheldumisi kord sekundis ning võrdse valguse ja varjutuse kestusega. Neid tulesid tohib kanda ainult siis, kui püügivahendid takistavad laeva liikumist.

III lisa

HELISIGNAALSEADMETE TEHNILISED ANDMED

1. Viled

a) Sagedused ja kuuldavusulatus
Signaali põhisagedus peab olema vahemikus 70–700 Hz.
Vilesignaali kuuldavusulatus tuleb kindlaks määrata nende sageduste järgi, mis võivad hõlmata põhisagedust ja/või üht või enamat kõrgsagedust 20 või enama meetri pikkuse laeva jaoks vahemikus 180–700 Hz (±1%) või alla 20 meetri pikkuse laeva jaoks vahemikus 180–2100 Hz (±1%) ning mis tagavad punktis c täpsustatud helirõhu taseme.

b) Põhisageduste piirid
Vilede omaduste mitmekesisuse tagamiseks peab vile põhisagedus olema järgmistes piirides:
i) 70–200 Hz laeval pikkusega 200 meetrit või enam;
ii) 130–350 Hz laeval pikkusega 75 meetrit või enam, kuid alla 200 meetri;
iii) 250–700 Hz alla 75 meetri pikkusel laeval.

c) Helisignaali tugevus ja kuuldavusulatus
Laevale paigaldatud vile peab tagama suurima helitugevuse suunas ning vilest 1 meetri kaugusel vähemalt ühes kolmandikoktaavises sagedusribas vahemikus 180–700 Hz (± 1%) laevadele pikkusega 20 m või enam, või 180–2100 Hz (± 1%) alla 20 m pikkustele laevadele, helirõhu taseme, mis ei ole väiksem järgmises tabelis esitatud vastavast suurusest. (õ) 2.12.2005 14:30

Laeva pikkus meetrites	Helirõhu tase detsibellides 1 meetri kaugusel kolmandikoktaavise sagedusribaga vilest õhurõhul 2×10^-5 N/m²	Kuuldavusulatus meremiilides
200 või enam	143	2
75 või enam, kuid alla 200	138	1.5
20 või enam, kuid alla 75	130	1
Alla 20	120*	0.5
	115^†
	111^‡

* Kui mõõdetud sagedused asuvad vahemikus 180–450 Hz.
^† Kui mõõdetud sagedused asuvad vahemikus 450–800 Hz.
^‡ Kui mõõdetud sagedused asuvad vahemikus 800–2100 Hz.

Tabelis esitatud kuuldavusulatuse väärtused on esitatud teadmiseks ja tähistavad ligikaudset kaugust, kust võib vilet selle eesteljel 90% tõenäosusega kuulda tingimusel, et kuulamiskohtades laeva pardal on liikumatu õhu korral taustmüra tase keskmine (s.o 68 dB oktaav-sagedusribas keskpunktiga 250 Hz ja 63 dB oktaav-sagedusribas keskpunktiga 500 Hz).

Tegelikkuses on vile kuuldavusulatus äärmiselt muutuv ja sõltub oluliselt ilmastikutingimustest; esitatud väärtusi võib pidada tüüpilisteks, kuid tugeva tuule või kõrge ümbritseva müratasemega kuulamiskohas võib ulatus tunduvalt väheneda.

d) Suunamisomadused
Suundvile helirõhu tase ei tohi teljest arvates ±45^o ulatuses horisontaaltasapinna üheski suunas olla üle 4 dB madalam teljel ettenähtud helirõhu tasemest. Helirõhu tase horisontaaltasapinna muus suunas ei tohi olla üle 10 dB madalam teljel ettenähtud helirõhu tasemest, nii et kuuldavusulatus igas suunas on vähemalt pool kuuldavusulatusest eesteljel. Helirõhu taset tuleb mõõta selles kolmandikoktaavises sagedusribas, mis määrab kuuldavusulatuse.

e) Vilede paigutus
Kui laeval kasutatakse ainult suundvilet, tuleb see paigaldada nii, et selle suurim helitugevus on suunatud otse ette.
Vile tuleb laeval paigaldada võimalikult kõrgele, et vähendada väljuva heli takistamist ja laevapere kuulmiskahjustuste ohtu. Laeva enda signaali helirõhu tase kuulamiskohtades ei tohi ületada 110 dB (A) ja võimalusel 100 dB (A).

f) Mitme vile paigaldamine
Kui viled on paigaldatud üksteisest kaugemale kui 100 meetrit, tuleb need häälestada nii, et nad ei annaks signaali samal ajal.

g) Ühendatud vilesüsteemid
Kui üheainsa vile või punkti 1 alapunktis f nimetatud viledest ühe heliväljas on takistuste tõttu tunduvalt madalama signaalitasemega ala, on selle vältimiseks soovitatav paigaldada ühendatud vilesüsteem. Käesolevate reeglite tähenduses tuleb ühendatud vilesüsteem lugeda üheks vileks. Ühendatud süsteemi viled tuleb paigaldada üksteisest kõige rohkem 100 meetri kaugusele ja häälestada nii, et nad annavad signaali samal ajal. Iga vile sagedus peab teiste sagedusest erinema vähemalt 10 Hz võrra.

2. Signaalkell või gong

a) Signaali tugevus
Signaalkell või gong või muu samasuguste heliomadustega seade peab endast 1 meetri kaugusel tekitama vähemalt 110 dB helirõhu taseme.

b) Ehitus
Signaalkellad ja gongid tuleb valmistada roostevabast materjalist ja konstrueerida nii, et need annaksid puhast tooni. Signaalkella ava läbimõõt peab laeval pikkusega 20 meetrit või enam olema vähemalt 300 mm. Püsiva löögijõu tagamiseks on võimalusel soovitatav kasutada mehaanilist löökurit, kuid võimalik peab olema ka käsitsi tegutseda. Löökuri mass peab moodustama vähemalt 3% signaalkella massist.

3. Heakskiitmine

Helisignaalseadmete ehitus, nende jõudlus ja paigaldus laeva pardal peab vastama selle riigi asjaomase ametiasutuse nõuetele, kelle lipu all laeval on õigus sõita.

IV lisa

HÄDASIGNAALID

1. Järgmised signaalid, mida kasutatakse või näidatakse koos või eraldi, tähendavad hädaolukorda ja vajadust abi järele:
a) umbes minutiliste vahedega korduvad kahuri- või muud paugud;
b) mis tahes udusignaalseadmega antav pidev heli;
c) lühikeste ajavahedega ükshaaval väljalastavad, punaseid tähti väljapaiskavad raketid või lõhkekehad;
d) raadiotelegraafi teel või muul signaalimisviisil edastatav signaal … - - - … (SOS) morsetähestikus;
e) raadiotelefoni teel edastatav signaal, mis koosneb sõnast «Mayday»;
f) rahvusvahelise signaalkoodi hädasignaal NC;
g) neljakandilisest lipust ja selle all või kohal paiknevast kerast või kerasarnasest esemest koosnev signaal;
h) leegid laeval (nagu põlev tõrva- või õlitünn vms);
i) punast värvi langevarjurakett või säratuli;
j) oranž suitsusignaal;
k) külgedele väljasirutatud käte aeglane ja korduv tõstmine ja langetamine;
l) raadiotelegraafi teel edastatav häiresignaal;
m) raadiotelefoni teel edastatav häiresignaal;
n) avariiraadiopoidelt edastavad signaalid;
o) raadiosidesüsteemide, sealhulgas päästevahendite radartransponderite teel edastatavad heakskiidetud signaalid.

2. Kõiki eespool nimetatud signaale ja muid signaale, mida võib segi ajada eespool nimetatud signaalidega, on keelatud kasutada või näidata muul otstarbel kui hädaolukorrast ja abivajadusest teadaandmiseks.

3. Tähelepanu tuleb pöörata rahvusvahelise signaalkoodi ning kaubalaevade otsingu- ja päästejuhendi asjakohastele osadele ja järgmistele signaalidele:
a) oranži värvi kangas, millel on kas must ruut ja ring või muu asjakohane märk (õhust tuvastamiseks);
b) värvilaik vees.

CONVENTION ON THE INTERNATIONAL REGULATIONS FOR PREVENTING COLLISIONS AT SEA

The Parties to the present Convention

Desiring to maintain a high level of safety at sea,

Mindful of the need to revise and bring up to date the International Regulations for Preventing Collisions at Sea annexed to the Final Act of the International Conference on Safety of Life at Sea, 1960,

Having considered those Regulations in the light of developments since they were approved,

Have agreed as follows:

Article I. General obligations

The Parties to the present Convention undertake to give effect to the Rules and other Annexes constituting the International Regulations for Preventing Collisions at Sea, 1972, (hereinafter referred to as “the Regulations”) attached hereto.

Article II. Signature, ratification, acceptance, approval and accession

1. The present Convention shall remain open for signature until 1 June 1973 and shall thereafter remain open for accession.

2. States Members of the United Nations, or of any of the Specialized Agencies or the International Atomic Energy Agency, or Parties to the Statute of the International Court of Justice may become Parties to this Convention by:
(a) signature without reservation as to ratification, acceptance or approval;
(b) signature subject to ratification, acceptance or approval followed by ratification, acceptance or approval; or
(c) accession.

3. Ratification, acceptance, approval or accession shall be effected by the deposit of an instrument to that effect with the Inter-Governmental Maritime Consultative Organization* (hereinafter referred to as “the Organization”) which shall inform the Governments of States that have signed or acceded to the present Convention of the deposit of each instrument and of the date of its deposit.

Article III. Territorial application

1. The United Nations in cases where they are the administering authority for a territory, or any Contracting Party responsible for the international relations of a territory, may at any time by notification in writing to the Secretary-General of the Organization (hereinafter referred to as “the Secretary-General”), extend the application of this Convention to such a territory.

2. The present Convention shall, upon the date of receipt of the notification or from such other date as may be specified in the notification, extend to the territory named therein.

3. Any notification made in accordance with paragraph 1 of this article may be withdrawn in respect of any territory mentioned in that notification and the extension of this Convention to that territory shall cease to apply after one year or such longer period as may be specified at the time of the withdrawal.

4. The Secretary-General shall inform all Contracting Parties of the notification of any extension or withdrawal of any extension communicated under this article.

Article IV. Entry into force

1. (a) The present Convention shall enter into force twelve months after the date on which at least 15 States, the aggregate of whose merchant fleets constitutes not less than 65% by number or by tonnage of the world fleet of vessels of 100 gross tons and over have become Parties to it, whichever is achieved first.
(b) Notwithstanding the provisions in subparagraph (a) of this paragraph, the present Convention shall not enter into force before 1 January 1976.

2. Entry into force for States which ratify, accept, approve or accede to this Convention in accordance with article II after the conditions prescribed in subparagraph 1(a) have been met and before the Convention enters into force, shall be on the date of entry into force of the Convention.

3. Entry into force for States which ratify, accept, approve or accede after the date on which this Convention enters into force, shall be on the date of deposit of an instrument in accordance with Article II.

4. After the date of entry into force of an amendment to this Convention in accordance with paragraph 4 of article VI, any ratification, acceptance, approval or accession shall apply to the Convention as amended.

5. On the date of entry into force of this Convention, the Regulations replace and abrogate the International Regulations for Preventing Collisions at Sea, 1960.

6. The Secretary-General shall inform the Governments of States that have signed or acceded to this Convention of the date of its entry into force.

Article V. Revision Conference

1. A Conference for the purpose of revising this Convention or the Regulations or both may be convened by the Organization.

2. The Organization shall convene a conference of Contracting Parties for the purpose of revising this Convention or the Regulations or both at the request of not less than one third of the Contracting Parties.

Article VI. Amendments to the Regulations

1. Any amendment to the Regulations proposed by a Contracting Party shall be considered in the Organization at the request of that Party.

2. If adopted by a two-thirds majority of those present and voting in the Maritime Safety Committee of the Organization, such amendment shall be communicated to all Contracting Parties and Members of the Organization at least six months prior to its consideration by the Assembly of the Organization. Any Contracting Party which is not a Member of the Organization shall be entitled to participate when the amendment is considered by the Assembly.

3. If adopted by a two-thirds majority of those present and voting in the Assembly, the amendment shall be communicated by the Secretary-General to all Contracting Parties for their acceptance.

4. Such an amendment shall enter into force on a date to be determined by the Assembly at the time of its adoption unless, by a prior date determined by the Assembly at the same time, more than one third of the Contracting Parties notify the Organization of their objection to the amendment. Determination by the Assembly of the dates referred to in this paragraph shall be by a two-thirds majority of those present and voting.

5. On entry into force any amendment shall, for all Contracting Parties which have not objected to the amendment, replace and supersede any previous provision to which the amendment refers.

6. The Secretary-General shall inform all Contracting Parties and Members of the Organization of any request and communication under this Article and the date on which any amendment enters into force.

Article VII. Denunciation

1. The present Convention may be denounced by a Contracting Party at any time after the expiry of five years from the date on which the Convention entered into force for that Party.

2. Denunciation shall be effected by the deposit of an instrument with the Organization. The Secretary-General shall inform all other Contracting Parties of the receipt of the instrument of denunciation and of the date of its deposit.

3. A denunciation shall take effect one year, or such longer period as may be specified in the instrument, after its deposit.

Article VIII. Deposit and registration

1. The present Convention and the Regulations shall be deposited with the Organization, and the Secretary-General shall transmit certified true copies thereof to all Governments of States that have signed this Convention or acceded to it.

2. When the present Convention enters into force, the text shall be transmitted by the Secretary-General to the Secretariat of the United Nations for registration and publication in accordance with Article 102 of the Charter of the United Nations.

Article IX. Languages

The present Convention is established, together with the Regulations, in a single copy in the English and French languages, both texts being equally authentic. Official translations in the Russian and Spanish languages shall be prepared and deposited with the signed original.

In witness whereof the undersigned being duly authorized by their respective Governments for that purpose have signed the present Convention.

Done at London this twentieth day of October one thousand nine hundred and seventy-two.

* The name of the Organization was changed to “INTERNATIONAL MARITIME ORGANIZATION” by virtue of amendments to the Organization’s Convention which entered into force on 22 May 1982.

INTERNATIONAL REGULATIONS FOR PREVENTING COLLISIONS AT SEA, 1972

Part A – GENERAL

Rule 1. Application

(a) These Rules shall apply to all vessels upon the high seas and in all waters connected therewith navigable by seagoing vessels.

(b) Nothing in these Rules shall interfere with the operation of special rules made by an appropriate authority for roadsteads, harbours, rivers, lakes or inland waterways connected with the high seas and navigable by seagoing vessels. Such special rules shall conform as closely as possible to these Rules.

(c) Nothing in these Rules shall interfere with the operation of any special rules made by the Government of any State with respect to additional station or signal lights, shapes or whistle signals for ships of war and vessels proceeding under convoy, or with respect to additional station or signal lights or shapes for fishing vessels engaged in fishing as a fleet. These additional station or signal lights, shapes or whistle signals shall, so far as possible, be such that they cannot be mistaken for any light, shape or signal authorized elsewhere under these Rules.

(d) Traffic separation schemes may be adopted by the Organization for the purpose of these Rules.

(e) Whenever the Government concerned shall have determined that a vessel of special construction or purpose cannot comply fully with the provisions of any of these Rules with respect to the number, position, range or arc of visibility of lights or shapes, as well as to the disposition and characteristics of sound-signalling appliances, such vessel shall comply with such other provisions in regard to the number, position, range or arc of visibility of lights or shapes, as well as to the disposition and characteristics of sound-signalling appliances, as her Government shall have determined to be the closest possible compliance with these Rules in respect of that vessel.

Rule 2. Responsibility

(a) Nothing in these Rules shall exonerate any vessel, or the owner, master or crew thereof, from the consequences of any neglect to comply with these Rules or of the neglect of any precaution which may be required by the ordinary practice of seamen, or by the special circumstances of the case.

(b) In construing and complying with these Rules due regard shall be had to all dangers of navigation and collision and to any special circumstances, including the limitations of the vessels involved, which may make a departure from these Rules necessary to avoid immediate danger.

Rule 3. General definitions

For the purpose of these Rules, except where the context otherwise requires:

(a) The word vessel includes every description of water craft, including non-displacement craft, WIG craft and seaplanes, used or capable of being used as a means of transportation on water.

(b) The term power-driven vessel means any vessel propelled by machinery.

(c) The term sailing vessel means any vessel under sail provided that propelling machinery, if fitted, is not being used.

(d) The term vessel engaged in fishing means any vessel fishing with nets, lines, trawls or other fishing apparatus which restrict manoeuvrability, but does not include a vessel fishing with trolling lines or other fishing apparatus which do not restrict manoeuvrability.

(e) The word seaplane includes any aircraft designed to manoeuvre on the water.

(f) The term vessel not under command means a vessel which through some exceptional circumstance is unable to manoeuvre as required by these Rules and is therefore unable to keep out of the way of another vessel.

(g) The term vessel restricted in her ability to manoeuvre means a vessel which from the nature of her work is restricted in her ability to manoeuvre as required by these Rules and is therefore unable to keep out of the way of another vessel. The term vessels restricted in their ability to manoeuvre shall include but not be limited to:
(i) a vessel engaged in laying, servicing or picking up a navigation mark, submarine cable or pipeline;
(ii) a vessel engaged in dredging, surveying or underwater operations;
(iii) a vessel engaged in replenishment or transferring persons, provisions or cargo while underway;
(iv) a vessel engaged in the launching or recovery of aircraft;
(v) a vessel engaged in mine clearance operations;
(vi) a vessel engaged in a towing operation such as a severely restricts the towing vessel and her tow in their ability to deviate from their course.

(h) The term vessel constrained by her draught means a power-driven vessel which, because of her draught in relation to the available depth and width of navigable water is severely restricted in her ability to deviate from the course she is following.

(i) The word underway means that a vessel is not at anchor, or made fast to the shore, or aground.

(j) The words length and breadth of a vessel mean her length overall and greatest breadth.

(k) Vessels shall be deemed to be in sight of one another only when one can be observed visually from the other.

(l) The term restricted visibility means any condition in which visibility is restricted by fog, mist, falling snow, heavy rainstorms, sandstorms or any other similar causes.

(m) The term Wing-In-Ground (WIG) craft means a multimodal craft which, in its main operational mode, flies in close proximity to the surface by utilizing surface-effect action.

Part B – STEERING AND SAILING RULES

Section I – Conduct of vessels in any condition of visibility

Rule 4. Application

Rules in this section apply in any condition of visibility.

Rule 5. Look-out

Every vessel shall at all times maintain a proper look-out by sight and hearing as well as by all available means appropriate in the prevailing circumstances and conditions so as to make a full appraisal of the situation and of the risk of collision.

Rule 6. Safe speed

Every vessel shall at all times proceed at a safe speed so that she can take proper and effective action to avoid collision and to be stopped within a distance appropriate to the prevailing circumstances and conditions.

In determining a safe speed the following factors shall be among those taken into account:

(a) By all vessels:
(i) the state of visibility;
(ii) the traffic density including concentrations of fishing vessels or any other vessels;
(iii) the manoeuvrability of the vessel with special reference to stopping distance and turning ability in the prevailing conditions;
(iv) at night the presence of background light such as from shore lights or from backscatter of her own lights;
(v) the state of wind, sea and current, and the proximity of navigational hazards;
(vi) the draught in relation to the available depth of water.

(b) Additionally, by vessels with operational radar:
(i) the characteristics, efficiency and limitations of the radar equipment;
(ii) any constraints imposed by the radar range scale in use;
(iii) the effect on radar detection of the sea state, weather and other sources of interference;
(iv) the possibility that small vessels, ice and other floating objects may not be detected by radar at an adequate range;
(v) the number, location and movement of vessels detected by radar;
(vi) the more exact assessment of the visibility that may be possible when radar is used to determine the range of vessels or other objects in the vicinity.

Rule 7. Risk of collision

(a) Every vessel shall use all available means appropriate to the prevailing circumstances and conditions to determine if risk of collision exists. If there is any doubt such risk shall be deemed to exist.

(b) Proper use shall be made of radar equipment if fitted and operational, including long-range scanning to obtain early warning of risk of collision and radar plotting or equivalent systematic observation of detected objects.

(d) In determining if risk of collision exists the following considerations shall be among those taken into account:
(i) such risk shall be deemed to exist if the compass bearing on an approaching vessel does not appreciably change;
(ii) such risk may sometimes exist even when an appreciable bearing change is evident, particularly when approaching a very large vessel or a tow or when approaching a vessel at close range.

Rule 8. Action to avoid collision

(a) Any action to avoid collision shall be taken in accordance with the Rules of this Part and shall, if the circumstances of the case admit, be positive, made in ample time and with due regard to the observance of good seamanship.

(b) Any alteration of course and/or speed to avoid collision shall, if the circumstances of the case admit, be large enough to be readily apparent to another vessel observing visually or by radar; a succession of small alterations of course and/or speed should be avoided.

(c) If there is sufficient sea-room, alteration of course alone may be the most effective action to avoid a close-quarters situation provided that it is made in good time, is substantial and does not result in another close-quarters situation.

(d) Action taken to avoid collision with another vessel shall be such as to result in passing at a safe distance. The effectiveness of the action shall be carefully checked until the other vessel is finally past and clear.

(e) If necessary to avoid collision or allow more time to assess the situation, a vessel shall slacken her speed or take all way off by stopping or reversing her means of propulsion.

(f) (i) A vessel which, by any of these Rules, is required not to impede the passage or safe passage of another vessel shall, when required by the circumstances of the case, take early action to allow sufficient sea-room for the safe passage of the other vessel.
(ii) A vessel required not to impede the passage or safe passage of another vessel is not relieved of this obligation if approaching the other vessel so as to involve risk of collision and shall, when taking action, have full regard to the action which may be required by the Rules of this part.
(iii) A vessel the passage of which is not to be impeded remains fully obliged to comply with the Rules of this part when the two vessels are approaching one another so as to involve risk of collision.

Rule 9. Narrow channels

(a) A vessel proceeding along the course of a narrow channel or fairway shall keep as near to the outer limit of the channel or fairway which lies on her starboard side as is safe and practicable.

(b) A vessel of less than 20 m in length or a sailing vessel shall not impede the passage of a vessel which can safely navigate only within a narrow channel or fairway.

(c) A vessel engaged in fishing shall not impede the passage of any other vessel navigating within a narrow channel or fairway.

(d) A vessel shall not cross a narrow channel or fairway if such crossing impedes the passage of a vessel which can safely navigate only within such channel or fairway. The latter vessel may use the sound signal prescribed in Rule 34(d) if in doubt as to the intention of the crossing vessel.

(e) (i) In a narrow channel or fairway when overtaking can take place only if the vessel to be overtaken has to take action to permit safe passing, the vessel intending to overtake shall indicate her intention by sounding the appropriate signal prescribed in Rule 34(c)(i). The vessel to be overtaken shall, if in agreement, sound the appropriate signal prescribed in Rule 34(c)(ii) and take steps to permit safe passing. If in doubt she may sound the signals prescribed in Rule 34(d).
(ii) This Rule does not relieve the overtaking vessel of her obligation under Rule 13.

(f) A vessel nearing a bend or an area of a narrow channel or fairway where other vessels may be obscured by an intervening obstruction shall navigate with particular alertness and caution and shall sound the appropriate signal prescribed in Rule 34(e).

(g) Any vessel shall, if the circumstances of the case admit, avoid anchoring in a narrow channel.

Rule 10. Traffic separation schemes

(a) This Rule applies to traffic separation schemes adopted by the Organization and does not relieve any vessel of her obligation under any other rule.

(b) A vessel using a traffic separation scheme shall:
(i) proceed in the appropriate traffic lane in the general direction of traffic flow in that lane;
(ii) so far as practicable keep clear of a traffic separation line or separation zone;
(iii) normally join or leave a traffic lane at the termination of the lane, but when joining or leaving from either side shall do so at as small an angle to the general direction of traffic flow as practicable.

(c) A vessel shall, so far as practicable, avoid crossing traffic lanes but if obliged to do so shall cross on a heading as nearly as practicable at right angles to the general direction of traffic flow.

(d) (i) A vessel shall not use an inshore traffic zone when she can safely use the appropriate traffic lane within the adjacent traffic separation scheme. However, vessels of less than 20 m in length, sailing vessels and vessels engaged in fishing may use the inshore traffic zone.
(ii) Notwithstanding subparagraph (d)(i), a vessel may use an inshore traffic zone when en route to or from a port, offshore installation or structure, pilot station or any other place situated within the inshore traffic zone, or to avoid immediate danger.

(e) A vessel other than a crossing vessel or a vessel joining or leaving a lane shall not normally enter a separation zone or cross a separation line except:
(i) in cases of emergency to avoid immediate danger;
(ii) to engage in fishing within a separation zone.

(f) A vessel navigating in areas near the terminations of traffic separation schemes shall do so with particular caution.

(g) A vessel shall so far as practicable avoid anchoring in a traffic separation scheme or in areas near its terminations.

(h) A vessel not using a traffic separation scheme shall avoid it by as wide a margin as is practicable.

(i) A vessel engaged in fishing shall not impede the passage of any vessel following a traffic lane.

(j) A vessel of less than 20 m in length or a sailing vessel shall not impede the safe passage of a power-driven vessel following a traffic lane.

(k) A vessel restricted in her ability to manoeuvre when engaged in an operation for the maintenance of safety of navigation in a traffic separation scheme is exempted from complying with this Rule to the extent necessary to carry out the operation.

(l) A vessel restricted in her ability to manoeuvre when engaged in an operation for the laying, servicing or picking up of a submarine cable, within a traffic separation scheme, is exempted from complying with this Rule to the extent necessary to carry out the operation.

Section II – Conduct of vessels in sight of one another

Rule 11. Application

Rules in this Section apply to vessels in sight of one another.

Rule 12. Sailing vessels

(a) When two sailing vessels are approaching one another, so as to involve risk of collision, one of them shall keep out the way of the other as follows:
(i) when each has the wind on a different side, the vessel which has the wind on the port side shall keep out of the way of the other;
(ii) when both have the wind on the same side, the vessel which is to windward shall keep out of the way of the vessel which is to leeward;
(iii) if a vessel with the wind on the port side sees a vessel to windward and cannot determine with certainty whether the other vessel has the wind on the port or on the starboard side, she shall keep out of the way of the other.

(b) For the purpose of this Rule the windward side shall be deemed to be the side opposite to that on which the mainsail is carried or, in the case of a square-rigged vessel, the side opposite to that on which the largest for-and-aft sail is carried.

Rule 13. Overtaking

(a) Notwithstanding anything contained in the Rules of Part B, sections I and II, any vessel overtaking any other shall keep out of the way of the vessel being overtaken.

(b) A vessel shall be deemed to be overtaking when coming up with another vessel from a direction more than 22.5^o abaft her beam, that is, in such a position with reference to the vessel she is overtaking, that at night she would be able to see only the sternlight of that vessel but neither of her sidelights.

(c) When a vessel is in any doubt as to whether she is overtaking another, she shall assume that this is the case and act accordingly.

(d) Any subsequent alteration of the bearing between the two vessels shall not make the overtaking vessel a crossing vessel within the meaning of these Rules or relieve her of the duty of keeping clear of the overtaken vessel until he is finally past and clear.

Rule 14. Head-on situation

(a) When two power-driven vessels are meeting on reciprocal or nearly reciprocal courses so as to involve risk of collision each shall alter her course to starboard so that each shall pass on the port side of the other.

(b) Such a situation shall be deemed to exist when a vessel sees the other ahead or nearly ahead and by night she could see the masthead lights of the other in a line or nearly in a line and/or both sidelights and by day she observes the corresponding aspect of the other vessel.

(c) When a vessel is in any doubt as to whether such a situation exists she shall assume that it does exist and act accordingly.

Rule 15. Crossing situation

When two power-driven vessels are crossing so as to involve risk of collision, the vessel which has the other on her own starboard side shall keep out of the way and shall, if the circumstances of the case admit, avoid crossing ahead of the other vessel.

Rule 16. Action by give-way vessel

Every vessel which is directed to keep out of the way of another vessel shall, so far as possible, take early and substantial action to keep well clear.

Rule 17. Action by stand-on vessel

(a)(i) Where one of two vessels is to keep out of the way the other shall keep her course and speed.
(ii) The latter vessel may, however, take action to avoid collision by her manoeuvre alone, as soon as it becomes apparent to her that the vessel required to keep out of the way is not taking appropriate action in compliance with these Rules.

(b) When, from any cause, the vessel required to keep her course and speed finds herself so close that collision cannot be avoided by the action of the give-way vessel alone, she shall take such action as will best aid to avoid collision.

(c) A power-driven vessel which takes action in a crossing situation in accordance with subparagraph (a)(ii) of this Rule to avoid collision with another power-driven vessel shall, if the circumstances of the case admit, not alter course to port of a vessel on her own port side.

(d) This Rule does not relieve the give-way vessel of her obligation to keep out of the way.

Rule 18. Responsibilities between vessels

Except where Rules 9, 10 and 13 otherwise require:

(a) A power-driven vessel underway shall keep out of the way of:
(i) a vessel not under command;
(ii) a vessel restricted in her ability to manoeuvre;
(iii) a vessel engaged in fishing;
(iv) a sailing vessel.

(b) A sailing vessel shall keep out of the way of:
(i) a vessel not under command;
(ii) a vessel restricted in her ability to manoeuvre;
(iii) a vessel engaged in fishing.

(c) A vessel engaged in fishing when underway shall, so far as possible, keep out of the way of:
(i) a vessel not under command;
(ii) a vessel restricted in her ability to manoeuvre.

(d)(i) Any vessel other than a vessel not under command or a vessel restricted in her ability to manoeuvre shall, if the circumstances of the case admit, avoid impeding the safe passage of a vessel constrained by her draught, exhibiting the signals in Rule 28.
(ii) A vessel constrained by her draught shall navigate with particular caution having full regard to her special condition.

(e) A seaplane on the water shall, in general, keep well clear of all vessels and avoid impeding their navigation. In circumstances, however, where risk of collision exists, she shall comply with the Rules of this part.

(f)(i) A WIG craft shall, when taking off, landing and in flight near the surface, keep well clear of all other vessels and avoid impeding their navigation;
(ii) A WIG craft operating on the water surface shall comply with the Rules of this Part as a power-driven vessel.

Section III – Conduct of vessels in restricted visibility

Rule 19. Conduct of vessels in restricted visibility

(a) This Rule applies to vessels not in sight of one another when navigating in or near an area of restricted visibility.

(b) Every vessel shall proceed at a safe speed adapted to the prevailing circumstances and conditions of restricted visibility. A power-driven vessel shall have her engines ready for immediate manoeuvre.

(c) Every vessel shall have due regard to the prevailing circumstances and conditions of restricted visibility when complying with the Rules of Section I of this part.

(d) A vessel which detects by radar alone the presence of another vessel shall determine if a close-quarters situation is developing and/or risk of collision exists. If so, she shall take avoiding action in ample time, provided that when such action consists of an alteration of course, so far as possible the following shall be avoided:
(i) an alteration of course to port for a vessel forward of the beam, other than for a vessel being overtaken;
(ii) an alteration of course towards a vessel abeam or abaft the beam.

(e) Except where it has been determined that a risk of collision does not exist, every vessel which hears apparently forward of her beam the fog signal of another vessel, or which cannot avoid a close-quarters situation with another vessel forward of her beam, shall reduce her speed to the minimum at which she can be kept on her course. She shall if necessary take all her way off and in any event navigate with extreme caution until danger of collision is over.

Part C – LIGHTS AND SHAPES

Rule 20. Application

(a) Rules of this part shall be complied with in all weathers.

(b) The Rules concerning lights shall be complied with from sunset to sunrise, and during such times no other lights shall be exhibited, except such lights as cannot be mistaken for the lights specified in these Rules or do not impair their visibility or distinctive character, or interfere with the keeping of a proper look-out.

(c) The lights prescribed by these Rules shall, if carried, also be exhibited from sunrise to sunset in restricted visibility and may be exhibited in all other circumstances when it is deemed necessary.

(d) The Rules concerning shapes shall be complied with by day.

(e) The lights and shapes specified in these Rules shall comply with the provisions of annex I to these Regulations.

Rule 21. Definitions

(a) Masthead light means a white light placed over the fore-and-aft centreline of the vessel showing an unbroken light over an arc of the horizon of 225^o and so fixed as to show the light from right ahead to 22.5^o abaft the beam on either side of the vessel.

(b) Sidelights means a green light on the starboard side and a red light on the port side each showing an unbroken light over an arc of the horizon of 112.5^o and so fixed as to show the light from right ahead to 22.5^o abaft the beam on its respective side. In a vessel of less than 20 m in length the sidelights may be combined in one lantern carried on the fore-and-aft centreline of the vessel.

(c) Sternlight means a white light placed as nearly as practicable at the stern showing an unbroken light over an arc of the horizon of 135^o and so fixed as to show the light 67.5^o from right aft on each side of the vessel.

(d) Towing light means a yellow light having the same characteristics as the sternlight defined in paragraph (c) of this Rule.

(e) All-round light means a light showing an unbroken light over an arc of the horizon of 360^o.

(f) Flashing light means a light flashing at regular intervals at a frequency of 120 flashes or more per minute.

Rule 22. Visibility of lights

The lights prescribed in these Rules shall have an intensity as specified in section 8 of annex I to these Regulations so as to be visible at the following minimum ranges:

(a) In vessels of 50 m or more in length:
– a masthead light, 6 miles;
– a sidelight, 3 miles;
– a sternlight, 3 miles;
– a towing light, 3 miles;
– a white, red, green or yellow all-round light, 3 miles.

(b) In vessels of 12 m or more in length but less than 50 m in length:
– a masthead light, 5 miles, except that where the length of the vessel is less than 20 m, 3 miles;
– a sidelight, 2 miles;
– a sternlight, 2 miles;
– a towing light, 2 miles;
– a white, red, green or yellow all-round light, 2 miles.

(c) In vessels of less than 12 m in length:
– a masthead light, 2 miles;
– a sidelight, 1 mile;
– a sternlight, 2 miles;
– a towing light, 2 miles;
– a white, red, green or yellow all-round light, 2 miles.

(d) In inconspicuous, partly submerged vessels or objects being towed:
– a white all-round light, 3 miles.

Rule 23. Power-driven vessels underway

(a) A power-driven vessel underway shall exhibit:
(i) a masthead light forward;
(ii) a second masthead light abaft of and higher than the forward one; except that a vessel of less than 50 m in length shall not be obliged to exhibit such light but may do so;
(iii) sidelights;
(iv) a sternlight.

(b) An air-cushion vessel when operating in the non-displacement mode shall, in addition to the lights prescribed in paragraph (a) of this Rule, exhibit an all-round flashing yellow light.

(c) A WIG craft only when taking off, landing and in flight near the surface shall, in addition to the lights prescribed in paragraph (a) of this Rule, exhibit a high-intensity all-round flashing red light.

(d) (i) A power-driven vessel of less than 12 m in length may in lieu of the lights prescribed in paragraph (a) of this Rule exhibit an all-round white light and sidelights;
(ii) a power-driven vessel of less than 7 m in length whose maximum speed does not exceed 7 knots may in lieu of the lights prescribed in paragraph (a) of this Rule exhibit an all-round white light and shall, if practicable, also exhibit sidelights.
(iii) the masthead light or all-round white light on a power-driven vessel of less than 12 m in length may be displaced from the fore-and-aft centreline of the vessel if centreline fitting is not practicable, provided that the sidelights are combined in one lantern which shall be carried on the fore-and-aft centreline of the vessel or located as nearly as practicable in the same fore-and-aft line as the masthead light or the all-round white light.

Rule 24. Towing and pushing

(a) A power-driven vessel when towing shall exhibit:
(i) instead of the light prescribed in Rule 23(a)(i) or (a)(ii), two masthead lights in a vertical line. When the length of the tow, measuring from the stern of the towing vessel to the after the end of the tow, exceeds 200 m, three such lights in a vertical line;
(ii) sidelights;
(iii) a sternlight;
(iv) a towing light in a vertical line above the sternlight;
(v) when the length of the tow exceeds 200 m, a diamond shape where it can best be seen.

(b) When pushing a vessel and a vessel being pushed ahead are rigidly connected in a composite unit they shall be regarded as a power-driven vessel and exhibit the lights prescribed in Rule 23.

(c) A power-driven vessel when pushing or towing alongside, except in the case of a composite unit, shall exhibit:
(i) instead of the light prescribed in Rule 23(a)(i) or (a)(ii), two masthead lights in a vertical line;
(ii) sidelights;
(iii) a sternlight.

(d) A power-driven vessel to which paragraph (a) or (c) of this Rule applies shall also comply with Rule 23(a)(ii).

(e) A vessel or object being towed, other than those mentioned in paragraph (g) of this Rule, shall exhibit:
(i) sidelights;
(ii) a sternlight;
(iii) when the length of the tow exceeds 200 m, a diamond shape where it can best be seen.

(f) Provided that any number of vessels being towed alongside or pushed in a group shall be lighted as one vessel,
(i) a vessel being pushed ahead, not being part of a composite unit, shall exhibit at the forward end, sidelights;
(ii) a vessel being towed alongside shall exhibit a sternlight and at the forward end, sidelights.

(g) An inconspicuous, partly submerged vessel of object, or combination of such vessels or objects being towed, shall exhibit:
(i) if it is less than 25 m in breadth, one all-round white light at or near the forward end and one at or near the after end except that dracones need not exhibit a light at or near the forward end;
(ii) if it is 25 m or more in breadth, two additional all-round white lights at or near the extremities of its breadth;
(iii) if it exceeds 100 m in length, additional all-round white lights between the lights prescribed in subparagraphs (i) and (ii) so that the distance between the lights shall not exceed 100 m;
(iv) a diamond shape at or near the aftermost extremity of the last vessel or object being towed and if the length of the tow exceeds 200 m an additional diamond shape where it can best be seen and located as far forward as is practicable.

(h) Where from any sufficient cause it is impracticable for a vessel or object being towed to exhibit the lights or shapes prescribed in paragraph (e) or (g) or this Rule, all possible measures shall be taken to light the vessel or object towed or at least to indicate the presence of such vessel or object.

(i) Where from any sufficient cause it is impracticable for a vessel not normally engaged in towing operations to display the lights prescribed in paragraph (a) or (c) of this Rule, such vessel shall not be required to exhibit those lights when engaged in towing another vessel in distress or otherwise in need of assistance. All possible measures shall be taken to indicate the nature of the relationship between the towing vessel and the vessel being towed as authorized by Rule 36, in particular by illuminating the towline.

Rule 25. Sailing vessels underway and vessels under oars

(a) A sailing vessel underway shall exhibit:
(i) sidelights;
(ii) a sternlight.

(b) In a sailing vessel of less than 20 m in length the lights prescribed in paragraph (a) of this Rule may be combined in one lantern carried at or near the top of the mast where it can best be seen.

(c) A sailing vessel underway may, in addition to the lights prescribed in paragraph (a) of this Rule, exhibit at or near the top of the mast, where they can best be seen, two all-round lights in a vertical line, the upper being red and the lower green, but these lights shall not be exhibited in conjunction with the combined lantern permitted by paragraph (b) of this Rule.

(d)(i) A sailing vessel of less than 7 m in length shall, if practicable, exhibit the lights prescribed in paragraph (a) or (b) of this Rule, but if she does not, she shall have ready at hand an electric torch or lighted lantern showing a white light which shall be exhibited in sufficient time to prevent collision.
(ii) A vessel under oars may exhibit the lights prescribed in this Rule for sailing vessels, but if she does not, she shall have ready at hand an electric torch or lighted lantern showing a white light which shall be exhibited in sufficient time to prevent collision.

(e) A vessel proceeding under sail when also being propelled by machinery shall exhibit forward where it can best be seen a conical shape, apex downwards.

Rule 26. Fishing vessels

(a) A vessel engaged in fishing, whether underway or at anchor, shall exhibit only the lights and shapes prescribed in this Rule.

(b) A vessel when engaged in trawling, by which is meant the dragging through the water of a dredge net or other apparatus used as a fishing appliance, shall exhibit:
(i) two all-round lights in a vertical line, the upper being green and the lower white, or a shape consisting of two cones with their apexes together in a vertical line one above the other;
(ii) a masthead light abaft of and higher than the all-round green light; a vessel of less than 50 m in length shall not be obliged to exhibit such a light but may do so;
(iii) when making way through the water, in addition to the lights prescribed in this paragraph, sidelights and a sternlight.

(c) A vessel engaged in fishing, other than trawling shall exhibit:
(i) two all-round lights in a vertical line, the upper being red and the lower white, or a shape consisting of two cones with apexes together in a vertical line one above the other;
(ii) when there is outlying gear extending more than 150 m horizontally from the vessel, an all-round white light or a cone apex upwards in the direction of the gear;
(iii) when making way through the water, in addition to the lights prescribed in this paragraph, sidelights and a sternlight.

(d) The additional signals described in annex II to these Regulations apply to a vessel engaged in fishing in close proximity to other vessels engaged in fishing.

(e) A vessel when not engaged in fishing shall not exhibit the lights or shapes prescribed in this Rule, but only those prescribed for a vessel of her length.

Rule 27. Vessels not under command or restricted in their ability to manoeuvre

(a) A vessel not under command shall exhibit:
(i) two all-round red lights in a vertical line where they can best be seen;
(ii) two balls or similar shapes in a vertical line where they can best be seen;
(iii) when making way through the water, in addition to the lights prescribed in this paragraph, sidelights and a sternlight.

(b) A vessel restricted in her ability to manoeuvre, except a vessel engaged in mine clearance operations, shall exhibit:
(i) three all-round lights in an vertical line where they can best be seen. The highest and lowest of these lights shall be red and the middle light shall be white;
(ii) three shapes in a vertical line where they can best be seen. The highest and lowest of these shapes shall be balls and the middle one a diamond;
(iii) when making way through water, a masthead light or lights, sidelights and a sternlight, in addition to the lights prescribed in subparagraph (i);
(iv) when at anchor, in addition to the lights or shapes prescribed in subparagraphs (i) and (ii), the light, lights or shape prescribed in Rule 30.

(c) A power-driven vessel engaged in a towing operation such as severely restricts the towing vessel and her tow in their ability to deviate from their course shall, in addition to the lights or shapes prescribed in Rule 24(a), exhibit the lights or shapes prescribed in subparagraphs (b)(i) and (ii) of this Rule.

(d) A vessel engaged in dredging or underwater operations, when restricted in her ability to manoeuvre, shall exhibit the lights and shapes prescribed in subparagraphs (b)(i), (ii) and (iii) of this Rule and shall in addition, when an obstruction exists, exhibit:
(i) two all-round red lights or two balls in a vertical line to indicate the side on which the obstruction exists;
(ii) two all-round green lights or two diamonds in a vertical line to indicate the side on which another vessel may pass;
(iii) when at anchor, the lights or shapes prescribed in this paragraph instead of the lights or shape prescribed in Rule 30.

(e) Whenever the size of a vessel engaged in diving operations makes it impracticable to exhibit all lights and shapes prescribed in paragraph (d) of this Rule, the following shall be exhibited:
(i) three all-round lights in a vertical line where they can best be seen. The highest and lowest of these lights shall be red and the middle light shall be white;
(ii) a rigid replica of the International Code flag “A” not less than 1 m in height. Measures shall be taken to ensure its all-round visibility.

(f) A vessel engaged in mine clearance operations shall in addition to the lights prescribed for a power-driven vessel in Rule 23 or to the lights or shape prescribed for a vessel at anchor in Rule 30 as appropriate, exhibit three all-round green lights or three balls. One of these lights or shapes shall be exhibited near the foremast head and one at each end of the fore yard. These lights or shapes indicate that it is dangerous for another vessel to approach within 1000 m of the mine clearance vessel.

(g) Vessels of less than 12 m in length, except those engaged in diving operations, shall not be required to exhibit the lights and shapes prescribed in this Rule.

(h) The signals prescribed in this Rule are not signals of vessels in distress and requiring assistance. Such signals are contained in annex IV to these Regulations.

Rule 28. Vessels constrained by their draught

A vessel constrained by her draught may, in addition to the lights prescribed for power-driven vessels in Rule 23, exhibit where they can best be seen three all-round red lights in a vertical line, or a cylinder.

Rule 29. Pilot vessels

(a) A vessel engaged on pilotage duty shall exhibit:
(i) at or near the masthead, two all-round lights in a vertical line, the upper being white and the lower red;
(ii) when underway, in addition, sidelights and a sternlight;
(iii) when at anchor, in addition to the lights prescribed in subparagraph (i), the light, lights or shape prescribed in Rule 30 for vessels at anchor.

(b) A pilot vessel when not engaged on pilotage duty shall exhibit the lights or shapes prescribed for a similar vessel of her length.

Rule 30. Anchored vessels and vessels aground

(a) A vessel at anchor shall exhibit where it can best be seen:
(i) in the fore part, an all-round white light or one ball;
(ii) at or near the stern and at a lower level than the light prescribed in subparagraph (i), an all-round white light.

(b) A vessel of less than 50 m in length may exhibit an all-round white light where it can best be seen instead of the lights prescribed in paragraph (a) of this Rule.

(c) A vessel at anchor may, and a vessel of 100 m and more in length, shall also use the available working or equivalent lights to illuminate her decks.

(d) A vessel aground shall exhibit the lights prescribed in paragraph (a) or (b) of this Rule and in addition, where they can best be seen:
(i) two all-round red lights in a vertical line;
(ii) three balls in a vertical line.

(e) A vessel of less than 7 m in length, when at anchor, not in or near a narrow channel, fairway or anchorage, or where other vessels normally navigate, shall not be required to exhibit the lights or shape prescribed in paragraphs (a) and (b) of this Rule.

(f) A vessel of less than 12 m in length, when aground, shall not be required to exhibit the lights or shapes prescribed in subparagraphs (d)(i) and (ii) of this Rule.

Rule 31. Seaplanes

Where it is impracticable for a seaplane or a WIG craft to exhibit lights and shapes of the characteristics or in the positions prescribed in the Rules of this Part she shall exhibit lights and shapes as closely similar in characteristics and position as is possible.

Part D – SOUND AND LIGHT SIGNALS

Rule 32. Definitions

(a) The word whistle means any sound signalling appliance capable of producing the prescribed blasts and which complies with the specifications in annex III to these Regulations.

(b) The term short blast means a blast of about one second’s duration.

Rule 33. Equipment for sound signals

(a) A vessel of 12 m or more in length shall be provided with a whistle, a vessel of 20 m or more in length shall be provided with a bell in addition to a whistle, and a vessel of 100 m or more in length shall, in addition, be provided with a gong, the tone and sound of which cannot be confused with that of the bell. The whistle, bell and gong shall comply with the specification in annex III to these Regulations. The bell or gong or both may be replaced by other equipment having the same respective sound characteristics, provided that manual sounding of the required signals shall always be possible.

(b) A vessel of less than 12 m in length shall not be obliged to carry the sound signalling appliances prescribed in paragraph (a) of this Rule but if she does not, she shall be provided with some means of making an efficient sound signal.

Rule 34. Manoeuvring and warning signals

(a) When vessels are in sight of one another, a power-driven vessel underway, when manoeuvring as authorized or required by these Rules, shall indicate that manoeuvre by the following signals on her whistle:
– one short blast to mean “I am altering my course to starboard”;
– two short blasts to mean “I am altering my course to port”;
– three short blasts to mean “I am operating astern propulsion”.

(b) Any vessel may supplement the whistle signals prescribed in paragraph (a) of this Rule by light signals, repeated as appropriate, whilst the manoeuvre is being carried out:
(i) these light signals shall have the following significance:
– one flash to mean “I am altering my course to starboard”;
– two flashes to mean “I am altering my course to port”;
– three flashes to mean “I am operating astern propulsion”;
(ii) the duration of each flash shall be about one second, the interval between flashes shall be about one second, and the interval between successive signals shall be not less than ten seconds;
(iii) the light used for this signal shall, if fitted, be an all-round white light, visible at a minimum range of 5 miles, and shall comply with the provisions of annex I to these Regulations.

(c) When in sight of one another in a narrow channel or fairway:
(i) a vessel intending to overtake another shall in compliance with Rule 9(e)(i) indicate her intention by the following signals on her whistle:
– two prolonged blasts followed by one short blast to mean “I intend to overtake you on your starboard side”;
– two prolonged blasts followed by two short blasts to mean “I intend to overtake you on your port side”.
(ii) the vessel about to be overtaken when acting in accordance with Rule 9(e)(i) shall indicate her agreement by the following signal on her whistle:
– one prolonged, one short, one prolonged and one short blast, in that order.

(d) When vessels in sight of one another are approaching each other and from any cause either vessel fails to understand the intentions or actions of the other, or is in doubt whether sufficient action is being taken by the other to avoid collision, the vessel in doubt shall immediately indicate such doubt by giving at least five short and rapid blasts on the whistle. Such signal may be supplemented by a light signal of at least five short and rapid flashes.

(e) A vessel nearing a bend or an area of a channel or fairway where other vessels may be obscured by an intervening obstruction shall sound one prolonged blast. Such signal shall be answered with a prolonged blast by any approaching vessel that may be within hearing around the bend or behind the intervening obstruction.

(f) If whistles are fitted on a vessel at a distance apart of more than 100 m, one whistle only shall be used for giving manoeuvring and warning signals.

Rule 35. Sound signals in restricted visibility

In or near an area of restricted visibility, whether by day or night, the signals prescribed in this Rule shall be used as follows:

(a) A power-driven vessel making way through the water shall sound at intervals of not more than 2 minutes one prolonged blast.

(b) A power-driven vessel underway but stopped and making no way through the water shall sound at intervals of not more than 2 minutes two prolonged blasts in succession with an interval of about 2 seconds between them.

(c) A vessel not under command, a vessel restricted in her ability to manoeuvre, a vessel constrained by her draught, a sailing vessel, a vessel engaged in fishing and a vessel engaged in towing or pushing another vessel shall, instead of the signals prescribed in paragraphs (a) or (b) of this Rule, sound at intervals of not more than 2 minutes three blasts in succession, namely one prolonged followed by two short blasts.

(d) A vessel engaged in fishing, when at anchor, and a vessel restricted in her ability to manoeuvre when carrying out her work at anchor, shall instead of the signals prescribed in paragraph (g) of this Rule sound the signal prescribed in paragraph (c) of this Rule.

(e) A vessel towed or if more than one vessel is towed the last vessel of the tow, if manned, shall at intervals of not more than 2 minutes sound four blasts in succession, namely one prolonged followed by three short blasts. When practicable, this signal shall be made immediately after the signal made by the towing vessel.

(f) When a pushing vessel and a vessel being pushed ahead are rigidly connected in a composite unit they shall be regarded as a power-driven vessel and shall give the signals prescribed in paragraphs (a) or (b) of this Rule.

(g) A vessel at anchor shall at intervals of not more than one minute ring the bell rapidly for about 5 seconds. In a vessel of 100 m or more in length the bell shall be sounded in the forepart of the vessel and immediately after the ringing of the bell the gong shall be sounded rapidly for about 5 seconds in the after part of the vessel. A vessel at anchor may in addition sound three blasts in succession, namely one short, one prolonged and one short blast, to give warning of her position and of the possibility of collision to an approaching vessel.

(h) A vessel aground shall give the bell signal and if required the gong signal prescribed in paragraph (g) of this Rule and shall, in addition, give three separate and distinct strokes of the bell immediately before and after the rapid ringing of the bell. A vessel aground may in addition sound an appropriate whistle signal.

(i) A vessel of 12 m or more but less than 20 m in length shall not be obliged to give the bell signals prescribed in paragraphs (g) and (h) of this Rule. However, if she does not, she shall make some other efficient sound signal at intervals of not more than 2 minutes.

(j) A vessel of less than 12 m in length shall not be obliged to give the above-mentioned signals but, if she does not, shall make some other efficient sound signal at intervals of not more than 2 minutes.

(k) A pilot vessel when engaged on pilotage duty may in addition to the signals prescribed in paragraphs (a), (b) or (g) of this Rule sound an identity signal consisting of four short blasts.

Rule 36. Signals to attract attention

If necessary to attract the attention of another vessel any vessel may make light or sound signals that cannot be mistaken for any signal authorized elsewhere in these Rules, or may direct the beam of her searchlight in the direction of the danger, in such a way as not to embarrass any vessel. Any light to attract the attention of another vessel shall be such that it cannot be mistaken for any aid to navigation. For the purpose of this Rule the use of high-intensity intermittent or revolving lights, such as strobe lights, shall be avoided.

Rule 37. Distress signals

When a vessel is in distress and requires assistance she shall use or exhibit the signals described in annex IV to these Regulations.

Part E – EXEMPTIONS

Rule 38. Exemptions

Any vessel (or class of vessels) provided that she complies with the requirements of the International Regulations for Preventing Collisions at Sea, 1960, the keel of which is laid or which is at a corresponding stage of construction before the entry into force of these Regulations may be exempted from compliance therewith as follows:

(a) The installation of lights with ranges prescribed in Rule 22, until four years after the date of entry into force of these Regulations.

(b) The installation of lights with colour specifications as prescribed in Section 7 of annex I to these Regulations, until four years after the date of entry into force of these Regulations.

(c) The repositioning of lights as a result of conversion from Imperial to metric units and rounding off measurement figures, permanent exemption.

(d)(i) The repositioning of masthead lights on vessels of less than 150 m in length, resulting from the prescriptions of Section 3(a) of annex I to these Regulations, permanent exemption.
(ii) The repositioning of masthead lights on vessels of 150 m or more in length, resulting from the prescriptions of section 3(a) of annex I to these Regulations, until nine years after the date of entry into force of these Regulations.

(e) The repositioning of masthead lights resulting from the prescriptions of section 2(b) of annex I to these Regulations, until nine years after the date of entry into force of these Regulations.

(f) The repositioning of sidelights resulting from the prescriptions of sections 2(g) and 3(b) of annex I to these Regulations, until nine years after the date of entry into force of these Regulations.

(g) The requirements for sound signal appliances prescribed in annex III to these Regulations, until nine years after the date of entry into force of these Regulations.

(h) The repositioning of all-round lights resulting from the prescription of section 9(b) of annex I to these Regulations, permanent exemption.

Annex I

POSITIONING AND TECHNICAL DETAILS OF LIGHTS AND SHAPES

1. Definition

The term height above the hull means height above the uppermost continuous deck. This height shall be measured from the position vertically beneath the location of the light.

2. Vertical positioning and spacing of lights

(a) On a power-driven vessel of 20 m or more in length the masthead lights shall be placed as follows:
(i) the forward masthead light, or if only one masthead light is carried, then that light, at a height above the hull of not less than 6 m, and, if the breadth of the vessel exceeds 6 m, then at a height above the hull not less than such breadth, so however that the light need not be placed at a greater height above the hull than 12 m;
(ii) when two masthead lights are carried the after one shall be at least 4.5 m vertically higher than the forward one.

(b) The vertical separation of masthead lights of power-driven vessels shall be such that in all normal conditions of trim the after light will be seen over and separate from the forward light at a distance of 1000 m from the stem when viewed from sea level.

(c) The masthead light of a power-driven vessel of 12 m but less than 20 m in length shall be placed at a height above the gunwale of not less than 2.5 m.

(d) A power-driven vessel of less than 12 m in length may carry the uppermost light at a height of less than 2.5 m above the gunwale. When, however, a masthead light is carried in addition to sidelights and a sternlight or the all-round light prescribed in Rule 23(d)(i) is carried in addition to sidelights, then such masthead light or all-round light shall be carried at least 1 m higher than the sidelights. (õ) 2.12.2005 14:30

(e) One of the two or three masthead lights prescribed for a power-driven vessel when engaged in towing or pushing another vessel shall be placed in the same position as either the forward masthead light or the after masthead light; provided that, if carried on the aftermast, the lowest after masthead light shall be at least 4.5 m vertically higher than the forward masthead light.

(f)(i) The masthead light or lights prescribed in Rule 23(a) shall be so placed as to be above and clear of all other lights and obstructions except as described in subparagraph (ii).
(ii) When it is impracticable to carry the all-round lights prescribed by Rule 27(b)(i) or Rule 28 below the masthead lights, they may be carried above the after masthead light(s) or vertically in between the forward masthead light(s) and after masthead light(s), provided that in the latter case the requirement of Section 3(c) of this annex shall be complied with.

(g) The sidelights of a power-driven vessel shall be placed at a height above the hull not greater than three quarters of that of the forward masthead light. They shall not be so low as to be interfered with by deck lights.

(h) The sidelights, if in a combined lantern and carried on a power-driven vessel of less than 20 m in length, shall be placed not less than 1 m below the masthead light.

(i) When the Rules prescribe two or three lights to be carried in a vertical line, they shall be spaced as follows:
(i) on a vessel of 20 m in length or more such lights shall be spaced not less than 2 m apart, and the lowest of these lights shall, except where a towing light is required, be placed at a height of not less than 4 m above the hull;
(ii) on a vessel of less than 20 m in length such lights shall be spaced not less than 1 m apart and the lowest of these lights shall, except where a towing light is required, be placed at a height of not less than 2 m above the gunwale;
(iii) when three lights are carried they shall be equally spaced.

(j) The lower of the two all-round lights prescribed for a vessel when engaged in fishing shall be at a height above the sidelights not less than twice the distance between the two vertical lights.

(k) The forward anchor light prescribed in Rule 30(a)(i), when two are carried, shall not be less than 4.5 m above the after one. On a vessel of 50 m or more in length this forward anchor light shall be placed at a height of not less than 6 m above the hull.

3. Horizontal positioning and spacing of lights

(a) When two masthead lights are prescribed for a power-driven vessel, the horizontal distance between them shall not be less than one half of the length of the vessel but need not be more than 100 m. The forward light shall be placed not more than one quarter of the length of the vessel from the stem.

(b) On a power-driven vessel of 20 m or more in length the sidelights shall not be placed in front of the forward masthead lights. They shall be placed at or near the side of the vessel.

(c) When the lights prescribed in Rule 27(b)(i) or Rule 28 are placed vertically between the forward masthead light(s) and the after masthead light(s) these all-round lights shall be placed at a horizontal distance of not less than 2 m from the fore-and-aft centreline of the vessel in the athwartship direction.

(d) When only one masthead light is prescribed for a power-driven vessel, this light shall be exhibited forward of amidships; except that a vessel of less than 20 m in length need not exhibit this light forward of amidships but shall exhibit it as far forward as is practicable.

4. Details of location of direction-indicating lights for fishing vessels, dredgers and vessels engaged in underwater operations

(a) The light indicating the direction of the outlying gear from a vessel engaged in fishing as prescribed in Rule 26(c)(ii) shall be placed at a horizontal distance of not less than 2 m and not more than 6 m away from the two all-round red and white lights. This light shall be placed not higher than the all-round white light prescribed in Rule 26(c)(i) and not lower than the sidelights.

(b) The lights and shapes on a vessel engaged in dredging or underwater operations to indicate the obstructed side and/or the side on which it is safe to pass, as prescribed in Rule 27(d)(i) and (ii), shall be placed at the maximum practical horizontal distance, but in no case less than 2 m, from the lights or shapes prescribed in Rule 27(b)(i) and (ii). In no case shall the upper of these lights or shapes be at a greater height than the lower of the three lights or shapes prescribed in Rule 27(b)(i) and (ii).

5. Screens for sidelights

The sidelights of vessels of 20 m or more in length shall be fitted with inboard screens painted matt black, and meeting the requirements of section 9 of this annex. On vessels of less than 20 m in length the sidelights, if necessary to meet the requirements of section 9 of this annex, shall be fitted with inboard matt black screens. With a combined lantern, using a single vertical filament and a very narrow division between the green and red sections, external screens need not be fitted.

6. Shapes

(a) Shapes shall be black and of the following sizes:
(i) a ball shall have a diameter of not less than 0.6 m;
(ii) a cone shall have a base diameter of not less than 0.6 m and a height equal to its diameter;
(iii) a cylinder shall have a diameter of at least 0.6 m and a height of twice its diameter;
(iv) a diamond shape shall consist of two cones as defined in (ii) above having a common base.

(b) The vertical distance between shapes shall be at least 1.5 m.

(c) In a vessel of less than 20 m in length shapes of lesser dimensions but commensurate with the size of the vessel may be used and the distance apart may be correspondingly reduced.

7. Colour specification of lights

The chromaticity of all navigation lights shall conform to the following standards, which lie within the boundaries of the area of the diagram specified for each colour by the International Commission on Illumination (CIE).

The boundaries of the area for each colour are given by indicating the corner co-ordinates, which are as follows:
(i) White
x 0.525 0.525 0.452 0.310 0.310 0.443
y 0.382 0.440 0.440 0.348 0.283 0.382
(ii) Green
x 0.028 0.009 0.300 0.203
y 0.385 0.723 0.511 0.356
(iii) Red
x 0.680 0.660 0.735 0.721
y 0.320 0.320 0.265 0.259
(iv) Yellow
x 0.612 0.618 0.575 0.575
y 0.382 0.382 0.425 0.406

(õ) 2.12.2005 14:30

8. Intensity of lights

(a) The minimum luminous intensity of lights shall be calculated by using the formula:
I = 3.43 × 10⁶ × T × D² × K^-D

where
I is luminous intensity in candelas under service conditions,
T is threshold factor 2 × 10^-7 lux,
D is range of visibility (luminous range) of the light in nautical miles,
K is atmospheric transmissivity.

For prescribed lights the value of K shall be 0.8, corresponding to a meteorological visibility of approximately 13 nautical miles.

(b) A selection of figures derived from the formula is given in the following table:

Range of visibility (luminous range) of light in nautical miles	Luminous intensity of light in candelas for K=0.8
D	I
1	0.9
2	4.3
3	12
4	27
5	52
6	94

NOTE: The maximum luminous intensity of navigation lights should be limited to avoid undue glare. This shall not be achieved by a variable control of the luminous intensity.

9. Horizontal sectors

(a)(i) In the forward direction, sidelights as fitted on the vessel shall show the minimum required intensities. The intensities shall decrease to reach practical cut-off between 1^o and 3^o outside the prescribed sectors.
(ii) For sternlights and masthead lights at 22.5^o abaft the beam for sidelights, the minimum required intensities shall be maintained over the arc of the horizon up to 5^o within the limits of the sectors prescribed in Rule 21. From 5^o within the prescribed sectors the intensity may decrease by 50% up to the prescribed limits; it shall decrease steadily to reach practical cut-off at not more than 5^o outside the prescribed sectors.

(b)(i) All-round lights shall be so located as not to be obscured by masts, topmasts or structures within angular sectors of more than 6^o, except anchor lights prescribed in Rule 30, which need not be placed at an impracticable height above the hull.
(ii) If it is impracticable to comply with paragraph (b)(i) of this section by exhibiting only one all-round light, two all-round lights shall be used suitably positioned or screened so that they appear, as far as practicable, as one light at a distance of one mile.

10. Vertical sectors

(a) The vertical sectors of electric lights as fitted, with the exception of lights on sailing vessels underway, shall ensure that:
(i) at least the required minimum intensity is maintained at all angles from 5^o above to 5^o below the horizontal;
(ii) at least 60% of the required minimum intensity is maintained from 7.5^o above to 7.5^o below the horizontal.

(b) In the case of sailing vessels underway the vertical sectors of electric lights as fitted shall ensure that:
(i) at least the required minimum intensity is maintained at all angles from 5^o above to 5^o below the horizontal;
(ii) at least 50% of the required minimum intensity is maintained from 25^o above to 25^o below the horizontal.

11. Intensity of non-electric lights

Non-electric lights shall so far as practicable comply with the minimum intensities, as specified in the table given in section 8 of this annex.

12. Manoeuvring light

Notwithstanding the provisions of paragraph 2(f) of this annex, the manoeuvring light described in Rule 34(b) shall be placed in the same fore-and-aft vertical plane as the masthead light or lights and, where practicable, at a minimum height of 2 m vertically above the forward masthead light, provided that it shall be carried not less than 2 m vertically above or below the after masthead light. On a vessel where only one masthead light is carried the manoeuvring light, if fitted, shall be carried where it can best be seen, not less than 2 m vertically apart from the masthead light.

13. High speed craft*

(a) The masthead light of high-speed craft may be placed at a height related to the breadth of the craft lower than that prescribed in paragraph 2(a)(i) of this annex, provided that the base angle of the isosceles triangles formed by the sidelights and masthead light, when seen in end elevation, is not less than 27^o.

(b) On high-speed craft of 50 m or more in length, the vertical separation between foremast and mainmast light of 4.5 m required by paragraph 2(a)(ii) of this annex may be modified provided that such distance shall not be less than the value determined by the following formula:

where:
y is the height of the mainmast light above the foremast light in metres;
a is the height of the foremast light above the water surface in service condition in metres;
ψ is the trim in service in degrees;
C is the horizontal separation of masthead lights in metres.

14. Approval

The construction of lights and shapes and the installation of lights on board the vessel shall be to the satisfaction of the appropriate authority of the State whose flag the vessel is entitled to fly.

* Refer to the International Code of Safety for High-Speed Craft, 1994 and the International Code of Safety for High-Speed Craft, 2000.

Annex II

ADDITIONAL SIGNALS FOR FISHING VESSELS FISHING IN CLOSE PROXIMITY

1. General

The lights mentioned herein shall, if exhibited in pursuance of Rule 26(d), be placed where they can best be seen. They shall be at least 0.9 m apart but at a lower level than lights prescribed in Rule 26(b)(i) and (c)(i). The lights shall be visible all round the horizon at a distance of at least 1 mile but at a lesser distance than the lights prescribed by these Rules for fishing vessels.

2. Signals for trawlers

(a) Vessels of 20 m or more in length engaged in trawling, whether using demersal or pelagic gear, shall exhibit:
(i) when shooting their nets:
two white lights in a vertical line;
(ii) when hauling their nets:
one white light over one red light in a vertical line;
(iii) when the net has come fast upon an obstruction:
two red lights in a vertical line.

(b) Each vessel of 20 m or more in length engaged in pair trawling shall exhibit:
(i) by night, a searchlight directed forward and in the direction of the other vessel of the pair;
(ii) when shooting or hauling their nets or when their nets have come fast upon an obstruction, the lights prescribed in 2(a) above.

(c) A vessel of less than 20 m in length engaged in trawling, whether using demersal or pelagic gear or engaged in pair trawling, may exhibit the lights prescribed in paragraphs (a) or (b) of this section, as appropriate.

3. Signals for purse seiners

Vessels engaged in fishing with purse seine gear may exhibit two yellow lights in a vertical line. These lights shall flash alternately every second and with equal light and occultation duration. These lights may be exhibited only when the vessel is hampered by its fishing gear.

Annex III

TECHNICAL DETAILS OF SOUND SIGNAL APPLIANCES

1. Whistles

(a) Frequencies and range of audibility
The fundamental frequency of the signal shall lie within the range 70–700 Hz.
The range of audibility of the signal from a whistle shall be determined by those frequencies, which may include the fundamental and/or one or more higher frequencies, which lie within the range 180–700 Hz (±1%) for a vessel of 20 m or more in length, or 180–2100 Hz (±1%) for a vessel of less than 20 m in length and which provide the sound pressure levels specified in paragraph 1(c) below.

(b) Limits of fundamental frequencies
To ensure a wide variety of whistle characteristics, the fundamental frequency of a whistle shall be between the following limits:
(i) 70–200 Hz, for a vessel 200 m or more in length;
(ii) 130–350 Hz, for a vessel 75 m but less than 200 m in length;
(iii) 250–700 Hz, for a vessel less than 75 m in length.

(c) Sound signal intensity and range of audibility
A whistle fitted in a vessel shall provide, in the direction of maximum intensity of the whistle and at a distance of 1 m from it, a sound pressure level in at least one 1/3-octave band within the range of frequencies 180–700 Hz (± 1%) for a vessel of 20 or more in length, or 180–2100 Hz (± 1%) for a vessel of less than 20 m in length, of not less than the appropriate figure given in the table below. (õ) 2.12.2005 14:30

Lenght of vessel in meters	1/3^rd-octave band level at 1 metre in dB referred to 2×10^-5N/m²	Audibility range in nautical miles
200 or more	143	2
75 but less than 200	138	1.5
20 but less than 75	130	1
Less than 20	120*	0.5
	115^†
	111^‡

* When the measured frequencies lie within the range 180–450 Hz.
^†When the measured frequencies lie within the range 450–800 Hz.
^‡When the measured frequencies lie within the range 800–2100 Hz.

The range of audibility in the table above is for information and is approximately the range at which a whistle may be heard on its forward axis with 90% probability in conditions of still air on board a vessel having average background noise level at the listening posts (taken to be 68 dB in the octave band centred on 250 Hz and 63 dB in the octave band centred on 500 Hz).

In practice the range at which a whistle may be heard is extremely variable and depends critically on weather conditions; the values given can be regarded as typical but under conditions of strong wind or high ambient noise level at the listening post the range may be much reduced.

(d) Directional properties
The sound pressure level of a directional whistle shall be not more than 4 dB below the prescribed sound pressure level on the axis at any direction in the horizontal plane within ±45^o of the axis. The sound pressure level at any other direction in the horizontal plane shall be not more than 10 dB below the prescribed sound pressure level on the axis, so that the range in any direction will be at least half the range on the forward axis. The sound pressure level shall be measured in that 1/3-octave band which determines the audibility range.

(e) Positioning of whistles
When a directional whistle is to be used as the only whistle on a vessel, it shall be installed with its maximum intensity directed straight ahead.
A whistle shall be placed as high as practicable on a vessel, in order to reduce interception of the emitted sound by obstructions and also to minimize hearing damage risk to personnel. The sound pressure level of the vessel’s own signal at listening posts shall not exceed 110 dB (A) and so far as practicable should not exceed 100 dB (A).

(f) Fitting of more than one whistle
If whistles are fitted at a distance apart of more than 100 m, it shall be so arranged that they are not sounded simultaneously.

(g) Combined whistle systems
If due to the presence of obstructions the sound field of a single whistle or one of the whistles referred to in paragraph 1(f) above is likely to have a zone of greatly reduced signal level, it is recommended that a combined whistle system be fitted so as to overcome this reduction. For the purposes of the Rules a combined whistle system is to be regarded as a single whistle. The whistles of a combined system shall be located at a distance apart of not more than 100 m and arranged to be sounded simultaneously. The frequency of any one whistle shall differ from those of the others by at least 10 Hz.

2. Bell or gong

(a) Intensity of signal
A bell or gong, or other device having similar sound characteristics shall produce a sound pressure level of not less than 110 dB at a distance of 1 m from it.

(b) Construction
Bells and gongs shall be made of corrosion-resistant material and designed to give a clear tone. The diameter of the mouth of the bell shall be not less than 300 mm for vessels of 20 m or more in length. Where practicable, a power-driven bell striker is recommended to ensure constant force but manual operation shall be possible. The mass of the striker shall be not less than 3% of the mass of the bell.

3. Approval

The construction of sound signal appliances, their performance and their installation on board the vessel shall be to the satisfaction of the appropriate authority of the State whose flag the vessel is entitled to fly.

Annex IV

DISTRESS SIGNALS

1. The following signals, used or exhibited either together or separately, indicate distress and need of assistance:
(a) a gun or other explosive signal fired at intervals of about a minute;
(b) a continuous sounding with any fog-signalling apparatus;
(c) rockets or shells, throwing red stars fired one at a time at short intervals;
(d) a signal made by radiotelegraphy or by any other signalling method consisting of the group … - - - … (SOS) in the Morse Code;
(e) a signal sent by radiotelegraphy consisting of the spoken word “Mayday”;
(f) the International Code Signal of distress by N.C.;
(g) a signal consisting of a square flag having above or below it a ball or anything resembling a ball;
(h) flames on the vessel (as from a burning tar barrel, oil barrel, etc.);
(i) a rocket parachute flare or a hand flare showing a red light;
(j) a smoke signal giving off orange-coloured smoke;
(k) slowly and repeatedly raising and lowering arms outstretched to each side;
(l) the radiotelegraph alarm signal;
(m) the radiotelephone alarm signal;
(n) signals transmitted by emergency positioning-indicating radio beacons;
(o) approved signals transmitted by radio communication systems, including survival craft radar transponders.

2. The use or exhibition of any of the foregoing signals except for the purpose of indicating distress and need of assistance and the use of other signals which may be confused with any of the above signals is prohibited.

3. Attention is drawn to the relevant sections of the International Code of Signals, the Merchant Ship Search and Rescue Manual and the following signals:
(a) a piece of orange-coloured canvas with either a black square and circle or other appropriate symbol (for identification from the air);
(b) a dye marker.

ÕIEND avaldatud RT II 2005, 29

«Rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsiooni» (RT II 2005, 19, 64) eestikeelses tõlkes ning ingliskeelses originaaltekstis teha järgmised parandused.

1) Lugeda lisa I punkti 2 alapunkti d eestikeelses tekstis sõnade «reegli 23 punkti c alapunktis i» asemel õigeks «reegli 23 punkti d alapunktis i» ja ingliskeelses tekstis (Annex I Section 2(d)) «Rule 23(c)(i)» asemel õigeks «Rule 23(d)(i)»;

2) lugeda lisa III punkti 1 alapunkti c esimene lause õigeks järgmiselt:

a) eestikeelses tekstis:
«c) Helisignaali tugevus ja kuuldavusulatus Laevale paigaldatud vile peab tagama suurima helitugevuse suunas ning vilest 1 meetri kaugusel vähemalt ühes kolmandikoktaavises sagedusribas vahemikus 180–700 Hz (± 1%) laevadele pikkusega 20 m või enam, või 180–2100 Hz (± 1%) alla 20 m pikkustele laevadele, helirõhu taseme, mis ei ole väiksem järgmises tabelis esitatud vastavast suurusest.»;

b) ingliskeelses tekstis (Annex III Section 1(c)):
„(c) Sound signal intensity and range of audibility A whistle fitted in a vessel shall provide, in the direction of maximum intensity of the whistle and at a distance of 1 m from it, a sound pressure level in at least one 1/3-octave band within the range of frequencies 180–700 Hz (± 1%) for a vessel of 20 or more in length, or 180–2100 Hz (± 1%) for a vessel of less than 20 m in length, of not less than the appropriate figure given in the table below.»;

3) jätta lisa I punkti 7 ingliskeelses tekstis (Annex I Section 7) välja korduv lause «The boundaries of the area for each colour are given by indicating the corner co-ordinates, which are as follows:».
Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 17 lg 3 ja lg 31 p 2 ning riigisekretäri 23. novembri 2005. a resolutsioon nr 17-1/0508341.

← Tagasi | Üles ↑

Miks minu RT? Minu RT võimaldab:

Rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsioon*

Rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsioon*

Miks minu RT?
Minu RT võimaldab: