Hoiualade kaitse alla võtmine Valga maakonnas1
Vastu võetud 15.12.2005 nr 311
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel ning lähtudes «Looduskaitseseaduse» § 11 lõikes 1 sätestatust.
§ 1. Valga maakonna kaitse alla võetavad hoiualad ja kaitse alla võtmise eesmärk
(1) Valga maakonnas võetakse kaitse alla järgmised hoiualad:
1)
Aheru järve hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku
kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüübi – vähe- kuni kesktoiteliste
mõõdukalt kareda veega järvede (3130)2 kaitse;
2)
Andresjärve hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – vähe- kuni kesktoiteliste
kalgiveeliste järvede (3140) kaitse ning II lisas nimetatud liigi –
tiigilendlase (Myotis dasycneme) elupaiga kaitse;
3) Elva jõe
hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas
nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas
nimetatud liikide – hariliku hingi (Cobitis taenia) ja
paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse;
4)
Helme jõe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260)
kaitse;
5) Kadajärve hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – looduslikult
rohketoiteliste järvede (3150) kaitse;
6) Kiiviti järve hoiuala,
mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas
nimetatud elupaigatüübi – vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste
järvede (3140) kaitse;
7) Kirbu soo hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüübi – liigirikaste madalsoode (7230) ning siirdesoo- ja
rabametsade (91D0*) kaitse;
8) Koiva-Mustjõe luha hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*) kaitse
ja EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I
lisas nimetatud linnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika
kaitstakse, on: siniraag (Coracias garrulus) ja rukkirääk (Crex
crex);
9) Kurematsi hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – allikate ja
allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230), soostuvate ja
soo-lehtmetsade (9080) kaitse ning II lisas nimetatud liigi – läikiva
kurdsirbiku (Drepanocladus vernicosus) kasvukoha kaitse;
10)
Kuritse järve hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – vähe- kuni kesktoiteliste
kalgiveeliste järvede (3140) kaitse;
11) Lambahanna järve
hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas
nimetatud elupaigatüübi – vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda
veega järvede (3130) kaitse;
12) Lasa järve hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüübi – huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160) kaitse;
13)
Linaleojärve hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – looduslikult rohketoiteliste
järvede (3150) kaitse;
14) Lubjaahujärve hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüübi – looduslikult rohketoiteliste järvede (3150) kaitse;
15)
Otepää hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
I lisas nimetatud elupaigatüüpide – lubjavaesel mullal liigirikaste
niitude (6270*), lamminiitude (6450), liigirikaste madalsoode (7230)
kaitse ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide,
samuti EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide
ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle
elupaika kaitstakse, on: paksukojaline jõekarp (Unio crassus),
harilik hink (Cobitis taenia), kanakull (Accipiter gentilis),
sinikael-part (Anas platyrhynchos), väike-konnakotkas (Aquila
pomarina), laanepüü (Bonasa bonasia), roo-loorkull (Circus
aeruginosus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva),
punaselg-õgija (Lanius collurio), herilaseviu (Pernis
apivorus), rukkirääk (Crex crex), musträhn (Dryocopus
martius), laanerähn ehk kolmvarvas-rähn (Picoides
tridactylus), händkakk (Strix uralensis);
16)
Palakmäe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede ja ojade (3260)
ning lamminiitude (6450) kaitse;
17) Pikre järve hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüübi – looduslikult rohketoiteliste järvede (3150) kaitse;
18)
Purtsi jõe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260)
kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hariliku võldase (Cottus
gobio) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus)
elupaikade kaitse;
19) Põhtjärve hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – vähe-
kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega järvede (3130) ning II lisas
nimetatud liigi – tiigilendlase (Myotis dasycneme) elupaiga
kaitse;
20) Roksi järve hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – looduslikult
rohketoiteliste järvede (3150) kaitse;
21) Sauniku oja hoiuala,
mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas
nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse;
22)
Valli soo hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – siirde- ja õõtsiksoode
(7140) kaitse;
23) Vidrike järve hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi –
looduslikult rohketoiteliste järvede (3150) kaitse;
24) Voki
järve hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I
lisas nimetatud elupaigatüübi – vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt
kareda veega järvede (3130) kaitse;
25) Võrtsjärve hoiuala,
mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas
nimetatud elupaigatüüpide – looduslikult rohketoiteliste järvede (3150),
jõgede ja ojade (3260), lamminiitude (6450), soostuvate ja
soo-lehtmetsade (9080) kaitse ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
II lisas nimetatud liikide, samuti EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I
lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide
elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: harilik
tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia),
harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus
fossilis), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus),
sinikael-part (Anas platyrhynchos), rabahani (Anser fabalis),
tuttvart (Aythya fuligula), hüüp (Botaurus stellaris),
sõtkas (Bucephala clangula), mustviires (Chlidonias niger),
roo-loorkull (Circus aeruginosus), rukkirääk (Crex
crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), lauk (Fulica
atra), jääkoskel (Mergus merganser), tutkas (Philomachus
pugnax), täpikhuik (Porzana porzana), mudatilder (Tringa
glareola);
26) Väikese Emajõe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja
ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hariliku tõugja (Aspius
aspius), hariliku hingi (Cobitis taenia), hariliku vingerja (Misgurnus
fossilis) ja rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) elupaikade
kaitse;
27) Õhne jõe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade
(3260) kaitse ning II lisas nimetatud liigi – rohe-vesihobu (Ophiogomphus
cecilia) elupaiga kaitse;
28) Õru hoiuala, mille kaitse-eesmärk
on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi –
siirde- ja õõtsiksoode (7140) ning allikate ja allikasoode (7160) kaitse.
(2) Lõikes 1 nimetatud hoiualade piirid on esitatud kaartidel määruse lisas3.
§ 2. Hoiualade valitseja
Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud hoiualade valitseja on:
1) Aheru
järve, Andresjärve, Elva jõe, Helme jõe, Kadajärve, Kiiviti järve, Kirbu
soo, Koiva-Mustjõe luha, Kurematsi, Kuritse järve, Lambahanna järve,
Lasa järve, Linaleojärve, Lubjaahujärve, Palakmäe, Pikre järve, Purtsi
jõe, Põhtjärve, Roksi järve, Sauniku oja, Valli soo, Vidrike järve, Voki
järve, Võrtsjärve, Väikese Emajõe, Õhne jõe ja Õru hoiuala osas
Keskkonnaministeeriumi Valgamaa keskkonnateenistus;
2) Otepää hoiuala
osas Otepää Looduspargi Administratsioon.
1 EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992,
lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236,
23.09.2003 lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja EÜ nõukogu
direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103,
25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk
3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100,
16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk
9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236,
23.09.2003, lk 667–702).
2 Sulgudes
on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt EÜ
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud
esmatähtsad elupaigad.
3
Hoiualade piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti
põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades Lamberti koonilist
Euref EST 92 projektsiooni, kinnitatud kaitsealade välispiire ja
maakatastri andmeid seisuga juuni 2004. a.
Ala
kaartidega saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis, Valgamaa
keskkonnateenistuses, Otepää hoiuala kaartidega ka Otepää Looduspargi
Administratsioonis, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses ning
Maa-ameti veebilehel maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
Keskkonnaminister peaministri ülesannetes Villu REILJAN |
Keskkonnaminister Villu REILJAN |
Riigisekretär Heiki LOOT |
Määruse lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005 resolutsioon nr 17-1/0505738.