Jäätmete tekitamiseks jäätmeluba vajavate tegevusvaldkondade tegevuste täpsustatud loetelu ning tootmismahud ja jäätmekogused, mille puhul jäätmeluba ei nõuta
Vastu võetud 26.04.2004 nr 122
Määrus kehtestatakse «Jäätmeseaduse» (RT I 2004, 9, 52) § 75 lõike 2 alusel.
§ 1. Jäätmete tekitamiseks jäätmeluba vajavate tegevusvaldkondade tegevuste täpsustatud loetelu ning tootmismahud, mille puhul jäätmeluba ei nõuta
Jäätmete tekitamiseks jäätmeluba vajavate tegevusvaldkondade tegevuste täpsustatud loetelu ning tootmismahtu iseloomustavate näitajate arvväärtused, millest väiksema arvväärtusega tegevuste juures ei nõuta jäätmeluba, on toodud määruse lisas.
§ 2. Jäätmekogused, mille puhul ei nõuta jäätmeluba
Määruse lisas loetletud tegevuste puhul ei nõuta jäätmete tekitamiseks
jäätmeluba, kui nende tegevuste tagajärjel aasta jooksul tekkivad:
1)
tavajäätmete kogused on väiksemad kui 10 tonni;
2)
ohtlike jäätmete kogused on väiksemad kui 100 kg.
§ 3. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. mail 2004. a.
| Peaminister Juhan PARTS |
| Keskkonnaminister Villu REILJAN |
| Riigisekretär Heiki LOOT |
|
Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 2004. a määruse nr
122 «Jäätmete tekitamiseks jäätmeluba vajavate tegevusvaldkondade
tegevuste täpsustatud loetelu ning tootmismahud ja jäätmekogused,
mille puhul jäätmeluba ei nõuta» lisa |
JÄÄTMETE TEKITAMISEKS JÄÄTMELUBA VAJAVATE TEGEVUSVALDKONDADE TEGEVUSTE TÄPSUSTATUD LOETELU NING TOOTMISMAHUD, MILLE PUHUL JÄÄTMELUBA EI NÕUTA
| Jrk nr | Tegevusvaldkond ja tegevus | Tootmismahtu iseloomustav näitaja, millest väiksema väärtuse puhul jäätmeluba ei nõuta |
| 1. |
Elektri, soojuse, kütuse või koksi tootmine |
|
| 1.1. | Energia tootmine põletusseadmetes | Nimisoojusvõimsus 50 MW |
| 1.2. | Nafta-, põlevkivi-, mineraalõli ja gaasi tootmine | Ei ole määratud |
| 1.3. | Muu kütusetootmine, välja arvatud puidu- või turbatootmine | Ei ole määratud |
| 1.4. | Koksitootmine ahjudes | Ei ole määratud |
| 2. |
Vedelkütuse ja gaasilise kütuse rafineerimine või tahke kütuse utmine |
|
| 2.1. | Nafta-, põlevkivi-, mineraalõli või gaasi rafineerimine | Ei ole määratud |
| 2.2. | Kivisöe või põlevkivi utmine | Ei ole määratud |
| 3. |
Metallide tootmine või töötlemine |
|
| 3.1. | Metallimaakide (kaasa arvatud sulfiidmaagid) särdamine või paagutamine | Ei ole määratud |
| 3.2. | Malmi või terase tootmine (esmane või teisene sulatamine), kaasa arvatud pidevvalu | Ei ole määratud |
| 3.3. | Mustmetallide kuumvaltsimine | Tootmisvõimsus 20 tonni toorterast tunnis |
| 3.4. | Mustmetallide sepistamine sepikodades | Seadme löögienergia 50 kJ vasara kohta, kasutatav soojusvõimsus 20 MW |
| 3.5. | Mustmetallidele pinnete pealesulatamine | Toorterase kulu 2 tonni tunnis |
| 3.6. | Mustmetallide valu valukodades | Ei ole määratud |
| 3.7. | Värviliste toormetallide tootmine maagist, kontsentraatidest või teisesest toormest metallurgiliselt, keemiliselt või elektrolüütiliselt | Ei ole määratud |
| 3.8. | Värviliste metallide, sealhulgas teisese toorme sulatamine, kaasa arvatud sulamite valmistamine (rafineerimise, valamise jm eesmärgil) | Tootmisvõimsus 4 tonni pliid või kaadmiumi ööpäevas või 20 tonni kõiki muid metalle ööpäevas |
| 3.9. | Metallide või plastide elektrolüütiline või keemiline pinnatöötlus | Töötlemisvannide kogumaht 10 m3 |
| 4. |
Mineraalsete materjalide töötlemine |
|
| 4.1. | Tsemendiklinkri tootmine | Tootmisvõimsus 500 tonni ööpäevas |
| 4.2. | Lubja tootmine | Tootmisvõimsus 50 tonni ööpäevas |
| 4.3. | Asbesti tootmine või asbestil põhinevate toodete valmistamine | Ei ole määratud |
| 4.4. | Klaasi, sealhulgas klaaskiu tootmine | Sulatusvõimsus 20 tonni ööpäevas |
| 4.5. | Mineraalainete sulatamine, sealhulgas mineraalkiu tootmiseks | Sulatusvõimsus 20 tonni ööpäevas |
| 4.6. | Keraamiliste toodete valmistamine põletamisega, sealhulgas katusekivide, telliste, rasksulamtelliste, kahhelkivide, keraamiliste materjalide, kergkruusa või portselani põletamine | Tootmismaht 75 tonni ööpäevas või ahjudes mahutavusega 4 m3 ning mahtuvustihedusega 300 kg/m3 põletusahju kohta |
| 5. |
Keemiatööstus (tootmine tööstuslikus ulatuses keemiliste menetluste abil) |
|
| 5.1. | Lihtsüsivesinike (atsüklilised või tsüklilised, küllastatud või küllastamata, alifaatsed või aromaatsed) tootmine | Ei ole määratud |
| 5.2. | Bensoehappe tootmine | Ei ole määratud |
| 5.3. | Hapnikku sisaldavate süsivesinike derivaatide, näiteks alkoholide, aldehüüdide, ketoonide, karboksüülhapete, estrite, atsetaatide, eetrite, peroksiidide, epoksüvaikude jne tootmine | Ei ole määratud |
| 5.4. | Väävlit sisaldavate süsivesinike derivaatide tootmine | Ei ole määratud |
| 5.5. | Lämmastikku sisaldavate süsivesinike derivaatide, näiteks amiinide, amiidide, nitrosoühendite, nitroühendite või nitraatide, nitriilide, tsüanaatide, isotsüanaatide jne tootmine | Ei ole määratud |
| 5.6. | Fosforit sisaldavate süsivesinike derivaatide tootmine | Ei ole määratud |
| 5.7. | Halogeenitud süsivesinike tootmine | Ei ole määratud |
| 5.8. | Metallorgaaniliste ühendite tootmine | Ei ole määratud |
| 5.9. | Plastide (polümeerid, sünteeskiud ja tselluloosil põhinevad kiud) tootmine | Ei ole määratud |
| 5.10. | Sünteetiliste kummide tootmine | Ei ole määratud |
| 5.11. | Pindaktiivsete ainete tootmine | Ei ole määratud |
| 5.12. | Gaasiliste ainete, näiteks ammoniaagi, kloori või vesinikkloriidi, fluori või vesinikfluoriidi, süsinikoksiidide, väävliühendite, lämmastikoksiidide, vesiniku, vääveldioksiidi, karbonüülkloriidi jne tootmine | Ei ole määratud |
| 5.13. | Hapete, näiteks kroomhappe, fluorvesinikhappe, fosforhappe, lämmastikhappe, soolhappe, väävelhappe, väävlishappe jne tootmine | Ei ole määratud |
| 5.14. | Aluste, näiteks ammooniumhüdroksiidi, kaaliumhüdroksiidi, naatriumhüdroksiidi jne tootmine | Ei ole määratud |
| 5.15. | Soolade, näiteks ammooniumkloriidi, kaaliumkloraadi, kaaliumkarbonaadi, naatriumkarbonaadi, booraksi, hõbenitraadi jne tootmine | Ei ole määratud |
| 5.16. | Mittemetallide, metalloksiidide või muude anorgaaniliste ühendite, näiteks kaltsiumkarbiidi, räni, ränikarbiidi jne tootmine | Ei ole määratud |
| 5.17. | Fosfor-, lämmastik- või kaali-, liht- või liitväetiste tootmine | Ei ole määratud |
| 5.18. | Taimekaitsevahendite või biotsiidide tootmine | Ei ole määratud |
| 5.19. | Ravimainete tootmine keemiliste või bioloogiliste protsesside käigus | Ei ole määratud |
| 5.20. | Lõhkeainete tootmine | Ei ole määratud |
| 5.21. | Pigmentide, värvide, lakkide või liimi tootmine | Ei ole määratud |
| 6. |
Tselluloosi-, paberi- või tekstiilitööstus või nahaparkimine |
|
| 6.1. | Tselluloosi tootmine puidust või muudest kiudmaterjalidest | Ei ole määratud |
| 6.2. | Paberi või papi tootmine | Tootmismaht 10 tonni ööpäevas |
| 6.3 | Tekstiili või kiu eeltöötlemine (pesemiseks, pleegitamiseks, merseriseerimiseks) või värvimine | Tootmismaht 10 tonni ööpäevas |
| 6.4. | Nahaparkimine |
Tööstuslik tootmismaht
2 tonni lõpptoodet ööpäevas |
| 7. |
Toiduainetööstus |
|
| 7.1. | Loomade tapmine tapamajades | Tootmismaht 50 tonni rümpasid ööpäevas |
| 7.2. | Toidu valmistamine loomsest toidutoormest (välja arvatud piim) | Tootmismaht 75 tonni valmistoodangut ööpäevas |
| 7.3. | Toidu valmistamine taimsest toidutoormest | Kvartali keskmise tootmismaht 300 tonni valmistoodangut ööpäevas |
| 7.4. | Piima töötlemine | Aasta keskmisena 200 tonni piima vastuvõtt ööpäevas |
| 8. |
Loomakasvatus |
|
| 8.1. | Sigade pidamine | Karja suurus 1000 siga (kehamassiga üle 30 kg) või 300 emist ühes farmis |
| 8.2. | Veiste pidamine | Karja suurus 300 lüpsilehma või 400 lihaveiste või 600 kuni 24 kuu vanust noorveist ühes farmis |
| 8.3. | Lindude pidamine | Karja suurus 40 000 lindu |
| 8.4. | Loomakorjuste ja loomsete jäätmete kahjutustamine või ümbertöötamine «Loomatauditõrje seaduse» (RT I 1999, 57, 598; 2003, 13, 80; 2004, 13, 135) tähenduses | Tootmismaht 10 tonni ööpäevas |
| 9. |
Pinnatöötlus või -viimistlus orgaaniliste lahustite abil |
|
| 9.1. | Ainete, esemete või toodete pinnatöötlus ja viimistlus orgaaniliste lahustite kasutamisega, näiteks trükkimine, katmine, rasvaärastus, veekindluse tagamine, kruntimine, värvimine, puhastamine või impregneerimine |
Orgaaniliste ainete kulu
25 tonni aastas või 50 kg tunnis |
| 10. | Vineeri või puitkiudplaatide tootmine | |
| 10.1. | Vineeri ja puitkiud- või puitlaastplaatide tootmine | Ei ole määratud |
| 11. |
Grafiidi (tempersöe) ja elektrografiidi tootmine põletamise või grafiidistamisega |
|
| 11.1. | Grafiidi (tempersöe) või elektrografiidi tootmine põletamise või grafiidistamisega | Ei ole määratud |
| 12. |
Maavara kaevandamine või rikastamine |
|
| 12.1. | Aluspõhja maavarade (põlevkivi, fosforiit, kristalliinne ehituskivi, lubjakivi, liiv, dolomiit ning kambriumi ja devoni savi) kaevandamine või rikastamine | Tootmismaht 1000 tonni kaevist aastas |
| 13. |
Puidutööstus |
|
| 13.1 | Saematerjali valmistamine | Tootmismaht 10 000 m3 aastas |
| 13.2. | Puidu immutamine kemikaalidega autoklaavides või vannides | Ei ole määratud |
| 14. |
Ohtliku kemikaali, sealhulgas kütuse ladustamine |
|
| 14.1. | Ohtliku kemikaali, sealhulgas kütuse ladustamine hoidlates |
Ladustamise kogumaht
10 000 m3 |
| 14.2. | Ohtlike kemikaalide või ohtlikke aineid sisaldavate jäätmete ladustamine nende sadamate ladudes, mille kaudu veetakse kemikaale või jäätmeid. | Ei ole määratud |
| Keskkonnaminister Villu REILJAN |
Facebook
Twitter