Akt



Tagasi Prindi

Väljaandja : Eesti Ajutine Valitsus
Akti või dokumendi liik : ringkiri 
Teksti liik : algtekst 

Eesti Ajutise Valitsuse ringkiri nr. 1 (enne 6. märtsi 1918)

Täieste salajane

Saksamaa sõjaväe võimud ignoreerivad Eesti iseseisvust ja rahvaesitust, nii Ajutise Valitsuse kui ka endise Maavalitsuse näol. Kõik omavalitsuse asutused tahetakse vägede ülemjuhataja poolt nimetatud ametnikkude kätte anda, Saksa keel neis asjaajamise keeleks seada ja eestlastele ainult vähemuses teatav esitus jätta.

Ajutine Valitsus peab tarvilikuks, et ühtlast taktikat luua, Eesti poliitiliste juhtivate ringkondadele järgmisi juhtnöörisid anda:

Eesti iseseisvuse mõtte rahva seas laiali laotamiseks tuleb Manifesti igasuguste abinõudega rohkendada ja rahvale tutvustada; igal pool ära seletada, et Eesti rahvas ainult iseseisvana suudab edasi elada ja kulturaliselt areneda. Saksamaa külge liitmine riisuks meie rahvalt tema iseolemise.

Igasuguseid valitsuse ja omavalitsuse asutusi tuleb võimalikult sitkelt kaitsta ja oma käes kinni pidada. Valimise ja demokratismuse põhjusmõtetest ei tule ka ajutiste lepete loomise otstarbel kõrvale astuda. Soovimata on Eesti rigkondadel ametisi nimetuse põhjal vastu võtta, mis oma loomu järel valitavad peavad olema. Koolides ja valitsuse asutustes tuleb Eesti keele õiguseid kaitsta, niisama ka esitust mis Eesti rahva arvule vastav oleks. Igasuguseid valimisi uute Saksa sõjavõimude korralduste põhjal võib ainult Ajutise Valitsuse lubal ette võtta. Rahva toitluse korraldamise asutused tulevad poliitiliselt erapooletuks lugeda, sellepärast on soovitav, et Eesti seltskonnategelased igal pool üle maa neis asutustes oma tegevust seni jatkaksid, kuni nende asutuste tegevust ei hakata Eesti elanikkude eluliste huvide vastu juhtima. Sünnib kusagil sarnast, siis tuleb sellest kohe Ajutisele Valitsusele teatada ja viimase otsust ära oodata.

Et Eesti korraline sõjavägi iseseisvas vabariigis peab korra kaitsjaks jääma, siis on kõik selleks tehtud, et Eesti sõjaväge oleks võimalik edasi korraldada. Ametlik luba selleks on Saksa vägede juhataja poolt käes – tööd jatkatakse ka täie hooga. Eesti sõjavägede varustamine ja nende ülespidamise kulude katmine peab meie rahva esimeseks ülesandeks olema. Igalpool tulevad Eesti sõjavägede tarvis toidumoona ladud asutada ja maa peale vabatahtlised maksud panna. Seda peab kiiresti teostama.

Eesti iseseisvuse aate võiduleviimine nõuab võitlust. Selleks on ainelist jõudu tarvis. Tahab rahvas iseseisvaks saada, siis peab ta nüüd ka selleks ohvrit kandma. Igal pool tuleb kohe korjandus käima panna; raha kindla kontrolli all maakonnas ühte keskkohta koguda ja usaldatavate isikutega Ajutisele Valitsusele edasi saata.

Igas maakonnas tuleb kõikide nende erakondade vahel, kes iseseisva demokraatlise Eesti vabariigi loomist nõuavad, selle aate eest võitlemiseks kindel keskkoht luua, kes oma harud peab kohalikkude organisatsioonide näol üle maa tiheda võrguna laiali laotama. Tuleb selleks kohe ettevalmistusi tegema hakata, et tarbekorral võiks üle maa iseseisvuse nõudmise laenet liikuma panna ja et referendumi korral oleks pind hästi ette valmistatud.

Oleks soovitav, et kohe igast maakonnast täielikum ülevaade Ajutisele Valitsusele sellest saadetakse, mis Saksa sõjavõimud ette võtnud ja kudas nad avalikku elu korraldavad.

Kõik tegevus ja kirjavahetus tuleb täiesti konspirativ hoida. Juhtimine mingu ühest keskkohast välja, kuid keskkoha kokkuseade ja kavatsused olgu ainult usaldatud kitsaste ringkondade teada. Kirjavahetus sündigu ainult käskjalgade kaudu.

                        Eesti Ajutise Valitsuse abiesimees

                             kohtuminister  J. Vilms.
                            Sekretäri eest Konst. Lepp.

 


 





TagasiPrindi