Akt



Tagasi Prindi

Väljaandja : Vallavanemad
Akti või dokumendi liik : protest 
Teksti liik : algtekst 

 

Meie, allakirjutanud nelja Eesti maakonna vallavanemate esitajad, kes siin võõrasse linna kokku oleme käsutatud, anname sellega teada:

1) et meid Eesti valdade elanikud 1866. aasta vallakogukonna seaduse põhjal on valinud, see seadus aga vallavanematele mitte õigust ei anna valla elanikkude nimel riigi- ja valitsusekorra muutmist meie maa kohta ise ära otsustada või niisuguseks otsustamiseks oma esitajaid kuhugi asutusesse valida, siis ei või meie endid eeltähendatud küsimuste otsustamiseks Eesti elanikkude seaduslikkudeks esitajateks pidada, ega arva meie enesel võimu ja volitusi olevat maa ja rahva kohta siduvaid otsuseid teha, seda rohkem, et 1866. a. valla-valimisseadused 1917. a. 22. juunil ära on muudetud ja vallavanemad meie asemele seadusliku korra järele on valitud.

Meie ei võta sellepärast mingisugusest hääletamisest osa, millega Eesti rahva ehk Eesti maaosade tulevikku tahetakse siin ära otsustada.

2) Endise Liivi kubermangu põhjapoolsed maakonnad ja Eesti kubermang on Eesti rahva elamispiiride järele seaduslikul alusel üheks poliitiliseks üksuseks ühendatud, millega Eesti rahva põline tung ühinemise järele täitmist on leidnud. Kogu Eesti rahval on 30. märtsil 1917. a. antud seaduse põhjal oma täieõigusline esitus Eesti Maanõukogu ehk Maapäeva näol olemas.

Et nüüd jälle endisi kubermanguvahelisi piire tahetakse maksvaks tunnistada, nii et üks osa Eesti rahvast peaks meie naaberrahva lätlastega üheskoos avalikka asju ajama, kuna mõlemad rahvad täiesti ühel nõul olid, et neil parem on lahus oma keskel ja oma keeles mõtteid vahetada ja otsuseid teha, siis avaldame sellega siin kui Eesti rahva liikmed, kes oma rahva südamesoovide vastu ei taha minna, kindlat nõudmist, et Eesti poliitiline üksus, ühendatud Eestimaa ja Põhja-Liivimaa, edaspidi maksvaks jäägu ja kogu meie maa ja rahva esitus, 30. märtsi 1917. a. seaduse põhjal valitud Eesti Ajutine Maanõukogu, ilmtakistamata oma tegevust jatkaku.

3) Eesti rahva seadusliku esitajana on Eesti Maanõukogu meie maa saatuse kohta Vene valitsuse poolt väljakuulutatud rahvuste enesemääramise dekreedi põhjal otsustanud, et Eesti peaks tulevikus iseseisvaks rahvameelseks vabariigiks jääma.

Meil ei ole põhjust kahelda, et see otsus Eesti rahva enamuse soovidele ei vastaks, meil ei ole õigust seda otsust siin Eesti rahva nimel muuta. Meie võime oma südametunnistuse järele ainult tõendada, et see otsus Eesti rahvast rohkem rahuldab kui mingi muu otsus meie maa tulevase riikliku korra kohta.

Igasugune muu otsus käiks Eesti rahva rõhuva enamuse tahtmise vastu.

4) Eesti rahvas tahab vabalt, erapooletult ja teiste rahvastega sõbralikus vahekorras oma riikliku korra järele elada, seda võime tõendada. Mil kujul aga Eestimaa ühendusesse Saksamaaga ehk mõne teise Lääne mere naaberriigiga tahab astuda, seda peab Eestimaa rahvas terve rahva poolt vabalt valitud esituse läbi ise oma asumispinnal otsustama. Meie aga, juhusliselt vallavanemate poolt valitud isikud siin võõral maal, ei või mingeid otsuseid teha, millel Eesti rahva tõsise tahtmise tähtsus võiks olla. Seda peame meie oma südametunnistuse järele siin avalikult tõendama.

Kõike üleval ettetoodut oma pühaks kohuseks pidades siin otsekoheselt teada anda, avaldame kindlat lootust, et vägev Saksa rahvas, kelle väed praegu meie maal, Vene–Saksa rahulepingu põhjal aitab korda jalale seada, Eesti rahva iseseisvuse ja enesemääramise püüetes oma riiklikkudele ja rahvuslikkudele huvidele mingisugust hädaohtu ei leia, vaid et Saksa rahvas ja tema riiklikud asutused rahvuste enesemääramise põhjusmõtet, mis nüüd Vene vabanenud rahvas õigeks tunnistanud, aitab Balti mail teostada ja et Saksa väed kord siit mitte ainult korra ja julgeoleku kaitsjatena rahva tänukannetel ei lahku, vaid et Saksa riigist Eesti põues see tunne igavesti järele jääb kui väikerahvaste vabaduse kaitsjast ja nende rahvaste püüetele vastavate vabade riikide loojast.

Riias 10. aprillil 1918.

Daavid Raudsepp Vana Koiola
Jaan Eigo Vana Võidust
Julius Niggols Räpinast
Karl Lampman Kongotast
Tõnis Puust Torist
Peeter Koemets – Antsla
Jakob Mettik Reiust
Jaan Häide Nursist
Karl Asper Laiuselt
H. Vasmann Imaverest
Johann Põld – Leebikust
Alexander Annok Luunjast
Johann Huik Rõngust
J. Ottas Kirepist
Hans Mitt
Johan Toom Pollist

 

 

 





TagasiPrindi


=