Korduma kippuvad küsimused

Kindlasti on uue süsteemi juurutamisel midagi kahe silma vahele jäänud või esineb ebatäpsusi. Palun nendest, tekkinud küsimustest ja ettepanekutest Riigi Teataja tagasiside vormi kasutades teada anda.

1. Millest koosneb akti avaldamismärge ja akti identifitseerimise number (id)?

Igal aktil (ka terviktekstil) mis on avaldatud peale 2.11.2010 on olemas avaldamismärge. Avaldamismärge asub õigusakti päises metaandmete bloki alumisel real. Avaldamismärge koosneb RT osast, avaldamise kuupäevast ja artikli numbrist.

Näide:
Avaldamismärge: RT I, 30.12.2011, 10

Akti avaldamismärke alusel koostatakse ka iga akti id. Avatud õigusakti aadressireal on näha iga õigusakti unikaalne akti id.

Inimloetaval kujul jaguneb see 12 kohaline number järgmisteks osadeks:
esimene number – RT osa (RT I – 1; RT II – 2; RT III – 3 jne);
teine kuni üheksas number – akti avaldamise kuupäev kujul pp.kk.aaaa;
kümnes kuni kaheteistkümnes number – akti artikli kolmekohaline number.

Näide:
https://www.riigiteataja.ee/akt/130122011010

Sellest lingist akti id on 130122011010 ehk see akt on:
Ilmunud RT I osas – 130122011010
Ilmunud 30. detsembril 2011. aastal - 130122011010
Artikli numbriga 10 - 126012012010

Kui ei soovita viidata terviktekstile dünaamiliselt (vt KKK punkt 2), siis soovitame elektrooniliselt koostatud dokumentides kasutada eelviidatud aadressi, mille alusel on võimalik kindlaks teha akti avaldamismärge.


2. Seletuskirjade kättesaadavus

Aktide seletuskirjad on leitavad akti algteksti ülal oleva nupu (saki) „Menetlusteave“ kaudu Vabariigi Valitsuse eelnõude Infosüsteemist (EIS) ja Riigikogu eelnõude menetluse süsteemist (EMS). Seletuskirjad koostatakse eelnõude kohta ja kuna eelnõud menetluses muutuvad ning seletuskirju vastuvõetud aktidega kooskõlla ei viida, siis võib ühe seaduse kohta saada teavet mitmest seletuskirjast või muudest dokumentidest, mis on ülal viidatud eelnõude infosüsteemidest RTs lingitud lehelt kättesaadavad. Näiteks Riigikogus koostatakse komisjoni poolt eraldi seletuskirjad muutmisettepanekutele. Ülaltoodu on ka põhjuseks, miks aktide juures ei saa ühte ja ainukest seletuskirja linkida või avaldada.


3. Kuidas saab oma veebilehele lisada linki, mis avab alati vaatamise hetkel kehtiva õigusakti tervikteksti redaktsiooni?

Selleks tuleb õigusakti tervikteksti suvalise redaktsiooni lingi lõppu lisada "?leiaKehtiv".

Näiteks "Töölepingu seaduse" puhul on link: https://www.riigiteataja.ee/akt/13198475?leiaKehtiv

Toimima jääb ka varasem lingi vorm „&leiaKehtiv“.

Kui tegemist on uue õigusaktiga, mille esimene redaktsioon hakkab kehtima tulevikus, siis sellel aktil hetkel kehtivat redaktsiooni ei ole ning siis kuvatakse akti kõige varem jõustuv redaktsioon.
Tulevikus jõustuma hakkavale aktile lingi lisamisel tuleb silmas pidada, et akt võib enne jõustumist muutuda ning siis hakkab link viitama mitte jõustunud redaktsioonile.

4. Kuidas moodustada link mis avab õigusakti ja viib kohe soovitud paragrahvile?

Selleks tuleb õigusakti lingi lõppu lisada "#para" ja paragrahvi number.
Peale 20.01.2012 avaldatud seaduste terviktekstides ja õige ülesehituse korral ka määruste terviktekstides saab viite lisada täpselt lõikele või punktile.
Paragrahvi täpsusega lingi saab kopeerida aadressi realt, kui eelnevalt vajutada sisukorras soovitud paragrahvile.

Lõike täpsusega viite puhul tuleb lingi lõppu lisada "#para" number "lg" number (#para4lg1).
Punkti täpsusega viite puhul tuleb lingi lõppu lisada "#para" number "lg" number "p" number (#para4lg1p5).

Näiteks:
https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011007#para5lg1p3

Ülaindeksiga sättele viitamisel tuleb lingis sätte ülaindeksi kohta lisada "b" number (näiteks #para3b2lg5p3b2 tähendab §32 lõige 5 punkt 32).

Viidet kehtivale õigusaktile ja soovitud paragrahvile saab kombineerida, märkides lingis esmalt redaktsiooni lõppu „?leiaKehtiv" ja seejärel lisades viite „#para" ning paragrahvi numbri.

Näiteks:

https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011007?leiaKehtiv#para5lg1p3


Kui Wordi failis on lisatud Riigi Teatajas avaldatud akti sättele viitav link, mis Wordist otse ei avane, siis selle parandamiseks tuleb Windowsi registrisse lisada juurde võti:

[HKEY_CLASSES_ROOT\.htm]
 @="IEhtml"


5. Õigusaktide tõlked

Õigusaktide ingliskeelsed tõlked on leitavad õigusakti tervikteksti päisest nupu „Tõlge inglise keelde“ alt ja Riigi Teataja ingliskeelse lehe otsinguvormi abil juhul kui õigusakti tervikteksti redaktsioon on tõlgitud. Samuti on võimalik Minu RT kui ka eraldi My RT teenust kasutades tellida tõlkeid oma e-posti aadressile.

Seaduste inglise keelde tõlkimise eesmärgiks on Eesti õiguskorra tutvustamine väljapoole Eestit. Ingliskeelsed tõlked on eelkõige suunatud välisinvestoritele ja meie EL partneritele. Tõlked ei oma õigusjõudu ega ole siseriiklikult ametlikus asjaajamises kasutatavad.

Tulevikus jõustuvad muudatused viiakse tervikteksti tõlkesse üldjuhul enne muudatuste jõustumist ja uus tõlke redaktsioon avaldatakse võimalikult kiiresti pärast muudatustega tervikteksti avaldamist.

Seaduste tõlked, mis on Riigi Teatajas avaldatud, on teinud vandetõlgid. Määruste tõlked avaldatakse siis kui need on ministeeriumite poolt avaldamiseks saadetud ja üldjuhul ei ole neid teinud vandetõlgid.

Olulisemate seaduste kaasajastatud tõlked vene keelde avaldatakse õigusteabe portaali „Jurist aitab“ venekeelsel veebilehel.

Riigi Teatajas on avaldatud vaid üksikute õigusaktide venekeelsed tõlked, mis on tellitud ministeeriumite poolt. Need on kättesaadavad õigusakti pealkirja kohal nupu „Tõlge vene keelde“ all.

Õigusaktide tõlkimisega vene keelde tegeleb ka AS Estlex, kelle veebileheküljel on need tõlked tasu eest kättesaadavad.

6. Õigusalased küsimused

Vastuseid õigusalastele küsimustele saate veebilehelt http://www.juristaitab.ee

7. Isikuandmete asendamine kohtulahendites

Isiku taotlusel asendab kohus lahendis andmesubjekti nime initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 462 lg 2 ja halduskohtumenetluse seadustiku § 175 lg 3 alusel.

Avalikustatud kuriteo või väärteo kohtulahendites asendab kohus isiku nime initsiaalide või tähemärgiga pärast karistusandmete registrist kustutamise tähtaja saabumist karistusregistri seaduse § 28 kohaselt. Erisus kehtib alaealistele kriminaalmenetluse seadustiku § 4081 lg 2 alusel. Kuriteo koosseisude puhul, mis on loetletud karistusregistri seaduse § 28, ei ole eelviidatud sätte kohaselt õigust nõuda isikuandmete avalikustamise lõpetamist.

8. Andmete kuvamine Google otsingutulemustes

Pärast isikuandmete avaldamise lõpetamist võivad otsingumootorid nagu näiteks Google kuvada otsingutulemustes veel teatud aja vanu andmeid, kuni otsingutulemusi on nende otsingumootorite poolt uuendatud. Riigi Teataja väljaandjal puudub võimalus otsingumootorite toimimist mõjutada.

Otsingutulemuste uuendamiseks Google otsingumootoris saab isik ise pöörduda Google poole: https://support.google.com/legal/contact/lr_eudpa?product=websearch&hl=et.

Täpsemalt on võimalik otsingumootoritest andmete kõrvaldamise kohta lugeda Andmekaitse Inspektsiooni kodulehelt.

9. Avaandmed

Avaandmete põhimõtet järgides on kõik avaldatud aktid XML vormingus ning neid on võimalik alla laadida nii üksikult Riigi Teataja veebilehel akti ülal paremal asuva nupu „Laadi alla“ abil ja ka kogumis veebiaadressilt http://www.rik.ee/et/avaandmed.

Arvestades, et Riigi Teatajas avaldatud aktidel on ametlik õigusjõud, siis vastavalt Riigi Teataja seaduse § 12 lõikele 1 tuleb teistel veebilehtedel avaldatud tekstide juures viidata Riigi Teatajas avaldatud tekstile. Riigi Teataja seaduse § 12 lõike 2 kohaselt riigi ja kohaliku omavalitsuse veebilehtedel Riigi Teatajas avaldatud akte ei avaldata vaid lisatakse neile link.

Lisaks tuleb silmas pidada, et Riigi Teatajas avaldatakse kõikide seaduste ja määruste terviktekstid alati ajakohases kehtivas seisus ja seetõttu lihtsad lingid ei vii muutunud aktide ajakohasele redaktsioonile. Seetõttu tuleb terviktekstidele linkimisel kasutada käesolevas rubriigis punktides 2 ja 3 antud juhiseid.

10. Veebilehitsejate kasutamisest

Riigi Teataja toetab erinevate interneti veebilehitsetajate kasutamist. Enim kasutatavad veebilehitsejad, näiteks Internet Explorer, Chrome, Mozilla Firefox, Safari toimivad ka Riigi Teataja võrguväljaande kasutamiseks.

Arvestades, et veebilehitsejaid tuleb järjest juurde ja olemasolevate veebilehitsejate versioone uuendatakse väga kiiresti, ei saa Riigi Teataja tagada, et kõikide uute veebilehitsejatega ja värskete versioonidega on kõik Riigi Teataja poolt kasutajatele pakutavad mugavusfunktsioonid kasutatavad. Näiteks kokku on Riigi Teatajat kasutatud ligikaudu 60 veebilehitsejaga ning Chrome on kasutamisel esindatud 1149 versiooniga ja Mozilla Firefox 164 versiooniga. Enimkasutatavate veebilehitsejate värskete versioonide puhul testitakse kasutatavus üle.

Samuti on erinevusi veebilehitsejatega Riigi Teataja poolt pakutavate võimaluste toimimisel. Näiteks Chrome ja Mozilla Firefox ei toeta Kohtulahendite otsinguvormil vormi välja kustutamine X-i abil. Mõne faili avamiseks, eelkõige PDFide puhul, nõuavad mõned veebilehitsejad faili allalaadimist või programmi määramist, millega dokumendid avada.

Juhime tähelepanu, et veebilehitseja Edge ei ole täna terviklikult toetatud Riigi Teataja kasutamisel.

Alates 2015. aasta märtsist on piiratud Justiitsministeeriumi veebilehtede avamiseks vanemate veebilehitsejate turvaprotokolli SSLv3 kasutamist, kuna see on ebaturvaline ja võimaldab veebilehtede võltsinguid. Sellised brauserid on üle 10. aasta vanad. 2015. aasta 15. septembrini on Riigi Teataja veebileht kuvanud ebaturvalise brauseriga tulijatele hoiatuse, et teenuse kasutamiseks peab brauseri uuendama. Tagamaks, et ebaturvaline protokoll ei oleks enam kasutusel sulgeb Justiitsministeerium 15. septembril lõplikult SSLv3 protokolli kasutamise ja selliste veebilehitsejate pöördujatele veebilehte ega hoiatust enam ei kuvata.