Kohtulahendite liigitus

Kokku: 16| Näitan: 1 - 16

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-1-1-70-16 PDF Riigikohus 20.10.2016
Süüteo jäämine katsestaadiumisse ei too kaasa KarS § 25 lg 6 ega ka mitte § 26 lg 2 kohaselt automaatselt karistuse kergendamist võrreldes lõpuleviidud süüteoga. Juhul, kui kuritegu jääb katsestaadiumisse, tuleb karistuse vähendamist küll kaaluda, kuid seda ei saa käsitada absoluutse nõudena. (p 13) Katsestaadiumisse jäänud süüteo korral on karistuse mõistmise jaoks tähtis eeskätt isiku tahtluse intensiivsus, millega on seotud nt ka kuriteo toimepanemise põhjalik planeerimine ja ettevalmistamine. Teiseks on oluline see, kas ja millises ulatuses rünnatud õigushüve kahjustatud sai ehk teisisõnu toimepanija poolt silmas peetud ja soovitud tagajärje saavutamise lähedus. Määravad on ka konkreetse süüteo tehiolud, s.o katsestaadiumisse jäänu teo üldine ohtlikkus, nt kolmandate isikute paralleelne ohustamine planeeritava kuriteoga. Kaalukad on ka konkreetsed põhjused, miks ei päädinud katsestaadiumisse jõudnud tegu toimepanija poolt soovitud tagajärjega – oli selleks siis lihtsalt ebaõnnestumine (nt möödatulistamine), kolmandate isikute ootamatu ning planeerimata sekkumine (nt õigeaegne arstiabi osutamine) või toimepanija eesmärgi realiseerumine üksnes osaliselt (kahe inimese surma asemel üksnes ühe kannatanu surm) jne. (p 14)
3-1-1-1-15 PDF Riigikohus 19.02.2015
KarS § 35 sätestab, et kui isiku võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele juhtida on KarS §-s 34 nimetatud põhjusel oluliselt piiratud, võib kohus kohaldada KarS §-s 60 märgitut. Kui isikul esinev psüühikahäirete kogum ei piira tema võimet oma tegudest aru saada ega neid juhtida, ei ole ka vajadust analüüsida võimalikku karistuse kergendamist KarS §-de 35 ning 60 alusel.
3-1-1-41-14 PDF Riigikohus 01.10.2014
Kuriteo kvalifitseerimine kõlbmatu katsena ei tingi süüdistatavale mõistetud karistuse kergendamist, kui puuduvad KarS § 26 lg-s 2 sätestatud alused.
3-1-1-115-13 PDF Riigikohus 11.12.2013
Piiratult süüdivaks tunnistatud isiku karistuse vähendamise otsustus on kohtu õigus, mitte kohustus.
3-1-1-22-09 PDF Riigikohus 01.04.2009
Olgugi et KarS § 35 kohaselt ei ole piiratud süüdivuse tuvastamisel karistuse vähendamine KarS § 60 alusel kohtule kohustuslik, leiab kolleegium, et selle tegemata jätmist tuleb kohtul eraldi põhjendada.
3-1-2-2-07 PDF Riigikohus 07.12.2007
Kriminaalmenetluse seadustiku § 366 p-s 5 nimetatud teistmisalusena saab olla käsitatav üksnes faktiline asjaolu (vt RKÜKo nr 3-1-2-1-98 ja RKKKm nr 3-1-2-1-07). Riigikohus saab jätta isiku kaebuse menetlemata üksnes siis, kui isikul on muul tõhusal viisil võimalik kasutada talle PS §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele (vt RKÜKo nr 3-1-3-10-02, p 17; nr 3-1-3-13-03, p 32; RKPSJVKm nr 3-4-1-6-05, p 4; nr 3-4-1-4-06, p 8; nr 3-4-1-17-06, p 4; nr 3-4-1-8-07, p-d 6-7; nr 3-4-1-11-07, p 4). PS §-des 13, 14 ja 15 ette nähtud õigus kohtulikule kaitsele hõlmab nii isiku õigust esitada õiguste ja vabaduste rikkumise korral kaebus kohtule kui ka riigi kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis on õiglane ja tagab isiku õiguste tõhusa kaitse (vt RKPSJVKm nr 3-4-1-4-06, p 9; nr 3-4-1-17-06, p 4; nr 3-4-1-8-07, p 6; nr 3-4-1-11-07, p 4).
3-1-1-76-07 PDF Riigikohus 07.12.2007
Arusaam, et alaealisus tingib automaatselt süüdistatavatele mõistetava karistuse kergendamise - ja seda nii karistuse liigi kui määra osas - on ekslik. Kui isiku süü, kohtu poolt tuvastatud kergendavad ja raskendavad asjaolud, võimalused mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad isiku karistamist reaalse vangistusega, siis tuleb teda ka sellise karistusega karistada, olenemata sellest, kas süüdistatav on täis- või alaealine.
3-1-2-3-07 PDF Riigikohus 07.12.2007
Süüdimõistetul võib teatud juhtudel olla õigus sellele, et kohtuotsuse täitmisel arvestataks pärast selle tegemist karistusseaduses tehtud muudatustega, mis kergendavad isiku olukorda (vt RKÜKm nr 3-3-1-69-07). Samas seadusemuudatus, mis hakkab kehtima pärast kohtuotsuse jõustumist, võib teatud tingimustel tuua küll kaasa isiku vabastamise kohtuotsusest tulenevatest kestvatest karistusõiguslikest järelmitest või nende järelmite leevendamise, ent ei saa anda alust jõustumise ajal seadusliku kohtuotsuse tühistamiseks ja isiku õigeksmõistmiseks. Kriminaalmenetluse seadustiku §-s 431 ette nähtud kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamise pädevus hõlmab kohtu õigust ja kohustust kontrollida, kas pärast kohtulahendi jõustumist karistusõiguses tehtud muudatus mõjutab tulenevalt PS § 23 lg-st 2 ja KarS § 5 lg-st 2 kohtulahendi täitmist. Kui täitmiskohtunik leiab, et jõustunud kohtuotsusest tulenevad isikule karistusõiguslikud piirangud, mida kehtivas õiguses samadel asjaoludel enam kohaldada ei saaks, ning nende piirangute edasikestmisest tingitud riive isiku põhiõigustele on ebaproportsionaalne võrreldes kollideeruvate väärtustega (õiguskindlus, õigusrahu ja kohtusüsteemi tõhus toimimine), tuleb täitmiskohtunikul süüdimõistetu piirangutest vabastada või piirangute ulatust vähendada. Täitmiskohtuniku sellise pädevuse mittetunnustamisel puuduks süüdimõistetutel menetluslik võimalus taotleda kohtulikku kontrolli küsimuses, kas jõustunud kohtuotsusest tulenevate karistusõiguslike piirangute edasikestmine endisel kujul või mahus rikub tema PS § 23 lg 2 teisest lausest tulenevat põhiõigust selle koosmõjus konkreetse piiranguga riivatava põhiõigusega (nt isikuvabadus). Täitmiskohtuniku pädevus kontrollida pärast kohtuotsuse jõustumist kehtima hakanud seaduse mõju kohtuotsuse täitmisele ei ole olemuslikus vastuolus KrMS § 431 ulatusega. (Vt ka RKKKm nr 3-1-2-2-07) Küsimuse, kas ja kuidas mõjutab kohtuotsuse täitmist pärast kohtuotsuse jõustumist karistusseaduses tehtud ning isiku olukorda kergendav muudatus, saab kohus lahendada KrMS § 431 alusel. See toimub KrMS § 432 lg-s 1 sätestatud korras kirjalikus menetluses süüdimõistetu või tema kaitsja avalduse alusel. Seejuures teatab täitmiskohtunik süüdimõistetu või tema kaitsja taotlusest prokurörile, kes võib esitada kohtu määratud tähtajaks kirjaliku arvamuse. (Vt ka RKKKm nr 3-1-2-2-07).
3-1-1-80-04 PDF Riigikohus 28.09.2004
KarS §-st 53 tulenevalt on varalise karistuse näol tegemist füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatava lisakaristusega ning sellest tulenevalt ei saa varalise karistuse mõistmisel tõusetuda küsimust mõistetud põhikaristuse vähendamisest.
3-1-1-50-03 PDF Riigikohus 24.04.2003
Kuna KrK § 186 järgi süüksarvatud kuritegu (dokumendi võltsimine kasutamise eesmärgil ja teadvalt võltsitud dokumendi kasutamine) kvalifitseerub nii KarS § 344 kui ka § 345 järgi, tuleb karistuse kergendamise puhul lähtuda asjaolust, et osa kuriteo tunnustest vastab KarS §-le 345, mille sanktsiooni ülemmäär on kolm aastat vangistust.
3-1-1-40-03 PDF Riigikohus 17.04.2003
KarSRS ei näe ette võimalust vähendada jõustunud kohtuotsustega KrK järgi mõistetud karistusi KarS vastava sanktsiooni võrdleva raskuse alusel, s.t karistust ei tule vähendada nendel isikutel, kes kannavad vangistust KrK sanktsiooni järgi, mis on võrreldes KarS-ga rangem, kuid jääb KarS-s samasuguse teo eest ettenähtud karistuse ülemmäära piiridesse.
3-1-1-51-03 PDF Riigikohus 07.04.2003
Seoses KarS-i kehtimahakkamisega ei kaasne automaatselt kõikidele karistust kandvatele isikutele uue karistuse mõistmist. Karistuste revideerimise kord on sätestatud KarSRS-s, mille kohaselt toimub vaid isikute vabastamine karistusest, kui neile süüksarvatud teod on KarS-i järgi dekriminaliseeritud. Lisaks sellele on Riigikohtu üldkogu oma 17. märtsi 2003. a kohtuotsuses S. Brusilovi süüdistusasjas leidnud, et ka vabadusekaotust kandvate isikute karistust tuleb vähendada KarS eriosa vastavas paragrahvis ettenähtud vangistuse ülemmäära piirini. Kui isikule mõistetud karistus ei ületa vastavate kuritegude eest KarS eriosas kehtestatud karistuste ülempiire, puudub alus talle mõistetud karistuse kergendamiseks.
3-1-1-44-03 PDF Riigikohus 28.03.2003
Karistusena mõistetav rahatrahv on ära kantud selle tasumisega. KarSRS § 1 kohaselt aga vaadatakse ümber vaid nende isikute süüasjad, kes karistust kannavad, kusjuures prokurör esitab taotluse karistusest vabastamiseks 4 kuu jooksul, arvates KarS jõustumisest, s.o 1. jaanuariks 2003. a. Kuna selleks ajaks oli süüdimõistetu oma karistuse ära kandnud, puudub objekt (karistus), mida oleks võimalik KarSRS kontekstis õiguslikult käsitleda.
3-1-3-11-02 PDF Riigikohus 27.03.2003
Riigikohus leiab, et A. Popovile KrK § 210-2 lg 2 p 2 järgi süüks arvatud tegu tuleks KarS kohaselt kvalifitseerida KarS § 183 järgi, mis näeb võimaliku karistusena ette rahalise karistuse või vangistustuse kuni üheks aastaks. Seega kergendab KarS oluliselt A. Popovile süüks arvatud teo eest ettenähtud karistust võrreldes temale mõistetud kolme aasta ja kolme kuu vabadusekaotusega. Eeltoodut silmas pidades tuleb A. Popov ja R. Mjazin karistuse kandmisest vabastada, sest neil on vabadusekaotust kantud rohkem kui KarS § 183 sanktsiooni ülemmäär selle teo eest ette näeb (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-1-3-10-02).
3-1-1-33-03 PDF Riigikohus 19.03.2003
Lahendades küsimust süüdimõistetule mõistetud liitkaristuse vähendamisest KarSRS § 1 lg 4 järgi, oleks kohtunik olnud kohustatud vähendama seda KrK § 17 lg 5 ja § 149 järgi mõistetud karistuse kogu ulatuses vaid siis, kui karistused oleksid liidetud täielikult. Käesoleva kaasuse puhul liideti karistused aga osaliselt, mistõttu puudub seaduslik alus kaevatava kohtulahendi muutmiseks.
3-1-3-10-02 PDF Riigikohus 17.03.2003
Nende karistust kandvate isikute karistuse tähtaega, kellele KrK järgi mõistetud vabadusekaotuse tähtaeg ületab KarS eriosa vastavas paragrahvis sätestatud vangistuse tähtaega, tuleb vähendada KarS eriosa vastavas paragrahvis ettenähtud vangistuse ülemmäära piirini. Isik tuleb karistuse kandmisest vabastada, kui tema poolt ärakantud karistus ületab KarS eriosa vastavas paragrahvis ettenähtud vangistuse ülemmäära.

Kokku: 16| Näitan: 1 - 16

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane