Kohtulahendite liigitus

Kohtuasja nr	Kohus	Lahendi kp	Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-63-12	Riigikohus	22.06.2012	Karistusõigus -> materiaalõigus -> ÜLDOSA -> karistus -> lisakaristus -> tegutsemiskeeld ja ettevõtluskeeld Karistusõigus -> materiaalõigus -> ÜLDOSA -> karistus -> kohaldamise alused -> karistuse mõiste ja eesmärk Lisakaristuse mõistmine peab toimuma KarS § 56 alusel ja vastama karistuse eesmärkidele. KarS § 49 esmane eesmärk on tagada, et isik, kes on mõistetud süüdi kutse- või ametiõiguste kuritarvitamise või ametikohustuste rikkumisega seotud kuriteo eest, ei saaks edaspidi samalaadseid kuritegusid toime panna (vt RKKKo 3-1-1-34-07, p 7.2). Karistusõigus -> kriminaalmenetlus -> ERIOSA -> kassatsioonimenetlus -> kassatsioonimenetluse olemus, piirid ja piiridest väljumine Karistusõigus -> kriminaalmenetlus -> ERIOSA -> Riigikohtu lahendid kassatsioonimenetluses -> faktiliste asjaolude tuvastamise keelatus Vastavalt KrMS § 363 lg-le 5 ei või Riigikohus tuvastada faktilisi asjaolusid, kuid saab anda hinnangu sellele, kas kohtud järgisid kriminaalasja lahendamisel kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud tõendite hindamise põhimõtteid ja kohtuotsuste põhistamise nõuet (vt nt RKKKo 3-1-1-5-08, p 12.1). [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-1-1-34-07	Riigikohus	29.08.2007	Karistusõigus -> materiaalõigus -> ÜLDOSA -> karistus -> lisakaristus -> tegutsemiskeeld ja ettevõtluskeeld Karistusseadustiku § 49 esmane eesmärk on tagada, et isik, kes on mõistetud süüdi kutse- või ametiõiguste kuritarvitamise või ametikohustuste rikkumisega seotud kuriteo eest, ei saaks edaspidi samalaadseid kuritegusid toime panna (õiguskorra kaitsmise huvi). Nimetatud eesmärgi tõhusaks saavutamiseks ei piisa alati sellest, kui isikul on keelatud olla de jure teatud ametikohtadel (nt kuuluda äriühingu juhtorganitesse). On juhtumeid, kus on põhjendatud võtta isikult õigus täita de facto mingeid ülesandeid. Karistusseadustiku § 49 alusel mõistetav keeld töötada äriühingu juhina tähendab seda, et isik ei tohi omada pädevust ja täita faktiliselt ülesandeid, mis sarnastel tegevusaladel tegutsevates ja sarnase suurusega äriühingutes kuuluvad tavapäraselt juhtorganite liikmete, likvideerijate või prokuristide kompetentsi. Äriühingu tegelik juhtimine hõlmab ka ühingu organite liikmete nõustamist juhtimisotsuste tegemisel olukorras, kus nõustaja positsiooni ja mõju arvestades on nõuannete järgimise tõenäosus väga suur (nt juhul kui nõuandja näol on tegemist äriühingu enamusosaniku või -aktsionäriga). Karistusõigus -> materiaalõigus -> ERIOSA -> õigusemõistmisvastased süüteod -> karistuse täitmine -> karistuse kandmisest kõrvalehoidumine KarS §-s 329 sätestatud koosseisuline tunnus "täitmisele pööratud" teenib eesmärki välistada isiku karistamine kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise eest olukorras, kus kohtuotsuse täitmine ei ole veel või enam kohustuslik. Eeskätt tulevad siin kõne alla juhtumid, kus kohtuotsus ei ole veel jõustunud või kui kohtuotsus on küll jõustunud, kuid karistuse täitmisele pööramine on seaduses sätestatud korras edasi lükatud või on sellest üldse loobutud. Täitmisele pööramise hetkest hakkab kohtuotsuse toime süüdimõistetu suhtes kehtima, mistõttu muutub karistatavaks ka sellest toimest kõrvalehoidumine. Karistusseadustiku § 49 alusel mõistetud tegutsemiskeeld on KarS § 329 mõttes täitmisele pööratud, kui süüdimõistetut on teavitatud talle mõistetud karistusest ja seda sisaldava kohtuotsuse jõustumisest. Selline teavitamine toimub üldises korras, mis on kriminaalmenetluse seadustikus ette nähtud kohtuotsuse teatavaks tegemiseks. Kriminaalmenetluse seadustiku §-s 420 sätestatud erandeid kõrvale jättes on tegutsemiskeeld täitmisele pööratud hetkel, mil süüdimõistetu sai kohtuotsuse jõustumisest teada või pidi sellest teada saama. Tegutsemiskeelu kui lisakaristuse täitmisele pööratus ei eelda, et maakohus või justiitsministri määratud riigiasutus oleks saatnud kohtulahendi ärakirja vastavalt KrMS § 411 lg-le 4 kohtulahendit täitvale asutusele. Karistusõigus -> kriminaalmenetlus -> ERIOSA -> kohtulahendi jõustumine ja täitmisele pööramine -> tegutsemiskeelu ja ettevõtluskeelu täitmisele pööramine Karistusseadustiku § 49 alusel mõistetava lisakaristuse täitmisele pööramisel ei kehti KrMS § 411 lg-s 4 sätestatud nõue, mille kohaselt peab maakohus või justiitsministri määratud riigiasutus saatma kohtulahendi ärakirja kohtulahendit täitvale asutusele. Tegutsemiskeelu täitmisele pööramine sisuliselt süüdimõistetu teavitamises talle mõistetud karistusest ja seda sisaldava kohtuotsuse jõustumisest. Selline teavitamine toimub üldises korras, mis on kriminaalmenetluse seadustikus ette nähtud kohtuotsuse teatavaks tegemiseks. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
III-1/1-42/94	Riigikohus	15.11.1994	Karistusõigus -> materiaalõigus -> ÜLDOSA -> karistus -> lisakaristus -> tegutsemiskeeld ja ettevõtluskeeld Karistusõigus -> materiaalõigus -> ÜLDOSA -> karistus -> lisakaristus -> muu õiguse äravõtmine Karistusõigus -> materiaalõigus -> ÜLDOSA -> karistus -> lisakaristus -> lisakaristuse tähtaeg [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]

Miks minu RT? Minu RT võimaldab:

Kohtulahendite liigitus

Miks minu RT?
Minu RT võimaldab: