/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 3| Näitan: 1 - 3

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-39-07 PDF Riigikohus 01.10.2007

Varaline karistus, mida võis ja võib mõista lisakaristusena kuritegude eest, mis on toime pandud enne 2007. aasta 1. veebruari (KarS § 53 lg 2) on üks raskeimaid lisakaristusi ja selle kohaldamisel peavad kohtud eriti hoolikalt kaaluma selle vastavust süüdlase süü suurusele.


Andmete nõudmine varalise karistuse mõistmiseks toimub KrMS §-s 221 sätestatu kohaselt. Kui isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos, mille eest võib seaduse kohaselt mõista varalise karistuse, hindab süüdlase vara kohtutäitur uurimisasutuse taotluse alusel. Prokuratuur ja kohus võivad nõuda täiendavaid andmeid. Kohtutäitur selgitab välja süüdlase vara ning hindab selle rahalise väärtuse, mille tulemusena koostab vara hindamise õiendi, mis lisatakse kriminaaltoimikusse koos tõenditega, mis kinnitavad vara kuulumist süüdistatavale.

3-1-1-80-04 PDF Riigikohus 28.09.2004

Isegi juhul, kui seadusandja on mõne kuriteo toimepanemise eest kehtestanud range sanktsioonimäära ja sellega väljendanud oma selget tahet lugeda tegu tõsiseks kuriteoks, ei välista see iseenesest mõistetud vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist. Kuigi tegemist on raske kuriteoga, mille eest tuleb karistada üldreeglina reaalse vangistusega, ei saa välistada võimalust, et ka sellise kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik võivad koostoimes evida taolisi erisusi, mis teeb karistuse või karistuse osa reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. KarS § 74 kohaldamiseks ei ole seadusandja otseseid piiranguid kehtestanud.


KarS §-st 53 tulenevalt on varalise karistuse näol tegemist füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatava lisakaristusega ning sellest tulenevalt ei saa varalise karistuse mõistmisel tõusetuda küsimust mõistetud põhikaristuse vähendamisest.

3-1-1-69-03 PDF Riigikohus 20.05.2003

Mootorsõidukit korduvalt joobeseisundis juhtinud isikult KrK alusel obligatoorselt juhtimisõiguse äravõtmine ei ole vastuolus seadusandja poolt KarS-s samasuguse teo eest ette nähtud õiguslike järelmitega. KarS § 424 järgi süüdimõistetud isikult tuleb üldjuhul mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta ning üksnes erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta.


Mõistetud karistuste läbivaatamata jätmine nende isikute osas, kes kannavad obligatoorset lisakaristust - mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine, - riivab teatud määral küll PS § 23 lg 2 teises lauses ja § 12 lg 1 esimeses lauses sätestatud põhiõigusi, kuid on samas sobiv, vajalik ja mõõdukas abinõu kohtusüsteemi efektiivsuse, õigusrahu ja kohtuotsuste seadusjõu kui põhiseaduslike väärtuste tagamiseks. Nimetatud põhiõiguste riive vastab PS § 11 lauses 2 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttele.

Kokku: 3| Näitan: 1 - 3

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json