/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 2| Näitan: 1 - 2

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-44-13 PDF Riigikohus 17.05.2013
Süüle vastava rahalise karistuse päevamäära arvestamine (KarS § 44 lg 2 ja 3) peab lähtuma isiku karistustundlikkusest, mida rahalise karistuse kontekstis väljendab isiku varaline seis. Erandlikud asjaolud, mis sunnivad päevamäära vähendama või asjaolud, mis sunnivad seda suurendama süüdimõistetu elatustasemest lähtudes, ei pruugi seonduda kriminaalmenetluse alustamise ajaga. Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. a määrusega kinnitatud keskmise päevasissetuleku arvutamise, keskmisest päevasissetulekust mahaarvamiste tegemise, elatustaseme väljaselgitamise ning keskmise päevasissetuleku arvutamiseks ja elatustaseme väljaselgitamiseks vajalike andmete väljanõudmise, esitamise ja vormistamise korra §-st 9 nähtuv ökonoomia põhimõte elatustaset iseloomustavate andmete väljaselgitamiseks ei tähenda, et kohus võib jätta olulistele aspektidele tähelepanu pööramata.
Kohus peab kriminaalasjas välja selgitama tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise, mitte aga käsitlema sellest väljapoole jäävaid küsimusi. Seetõttu puudub kohtul kohustus käsitleda menetlusosaliste asjassepuutumatuid seisukohti.
Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste stiil, milles on väga ulatuslikult kirjutatud ümber Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt asjas nr 3-1-1-36-12 tehtud otsuse seisukohti, ei ole siiski korrektne. Ringkonnakohus pidanuks sõnaselgelt väljendama oma nõustumist refereeritavate seisukohtadega ja osutama seeläbi nende seotusele kohtuotsuse põhjendustega. Kohus peab kriminaalasjas välja selgitama tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise, mitte aga käsitlema sellest väljapoole jäävaid küsimusi. Seetõttu puudub kohtul kohustus käsitleda menetlusosaliste asjassepuutumatuid seisukohti.
Põhjenduse puudumiseks kohtuotsuses ei saa lugeda olukorda, kus kaitsja väidetele on juba eelnevates menetlusetappides vastatud. Kohus peab kriminaalasjas välja selgitama tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise, mitte aga käsitlema sellest väljapoole jäävaid küsimusi. Seetõttu puudub kohtul kohustus käsitleda menetlusosaliste asjassepuutumatuid seisukohti. Karistuse mõistmist puudutavad põhjendused on kohtuotsuse oluline osa ja kohtuotsuses karistuse põhistamata jätmisel on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes (vt ka RKKKo 3-1-1-77-11, p 12.2).
KarS § 398^1 lg 1 kohaselt on koosseisupärane tegu määratud alternatiivaktiliselt. Arutatava kriminaalasja kontekstis on karistatav tegu määratletud kui reguleeritud kauplemissüsteemis kauplemiseks võetud finantsinstrumendi turuhinna mõjutamise eesmärgil tõenäoliselt eksitusse viiva tehingu või tehingukorralduse tegemine. See, milliseid konkreetseid börsil kauplemise võtteid kasutades teisi turuosalisi (tõenäoliselt) eksitatakse, ei ole koosseisu realiseerimise seisukohast oluline. Tulenevalt sellest, et väärtpaberiturg on ühelt poolt keeruline süsteem ja teisalt kehtib sellel kauplemiseks suur hulk nii riigisiseseid kui ka riigiüleseid reegleid, on seadusandja täiendava selguse huvides andnud väärtpaberituruseaduse § 188^15 lg-s 12 loetelu märguannetest, mis võivad viidata turumanipulatsiooni toimumisele (vt ka RKKKo 3-1-1-70-11, p 9.1).
3-1-1-113-03 PDF Riigikohus 26.09.2003
Lähtudes Riigikohtu üldkogu otsusest nr 3-1-3-10-02 (nn Brusilovi kaasus) tuleb vähendada ka nende isikute karistust, kes kannavad KrK järgi mõistetud vabaduskaotuslikku karistust sellise kuriteo eest, mille eest KarS võimaldab karistada üksnes rahalise karistusega, sest vangistuse kandmine kuriteo eest, mille eest kehtiv karistusseadus enam vabaduskaotuslikku karistust mõista ei võimalda, riivaks PS § 23 lg 2 teises lauses ja § 12 lg 1 esimeses lauses ettenähtud õigusi nende koostoimes veelgi intensiivsemalt kui sanktsiooni ülemmäärast pikema vangistuse kandmine. Kuna karistusõiguse reformiga kaasneb jõustunud kohtuotsustega mõistetud karistuste KarS-ga kooskõlla viimine üksnes piiratud ulatuses, siis ei ole kõikidel juhtudel võimalik vabaduskaotuslikke karistusi rahaliste karistustega asendada, kuna see võiks "muul viisil halvendada isiku olukorda" KarS § 5 lg 3 tähenduses. Ei oleks võimalik määratleda kindlaid kriteeriume vangistuse asendamiseks rahalise karistusega näiteks juhtudel, mil asendatav üksikkaristus kuulub kuritegude kogumisse, mille eest on isikule mõistetud lõplik karistus karistuste osalise liitmise või kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemise teel.

Kokku: 2| Näitan: 1 - 2

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json