Kohtulahendite liigitus

Kokku: 4| Näitan: 1 - 4

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-4-1-13-15 PDF Riigikohus 23.09.2015
Meelevaldse vabadusevõtmisega on hõlmatud ka ilmselgelt ülemäärase kestusega vangistuse mõistmine. PS § 20 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse alusel vabaduse võtmine on põhiseaduspärane siis, kui see on ühest küljest toimunud seaduses ettenähtud menetluskorras, kuid teiselt poolt on endaga kaasa toonud isikule sellise vabadusekaotusliku karistuse kohaldamise, mis on proportsionaalne tema teo ebaõiguse määraga ehk toimepandud süüteo raskusega ja sellest tuleneva isiku süü suurusega. Kriminaalkaristusena vabaduse võtmine pikemaks ajaks, kui seda nõuab süüdlase teo raskus, ei ole kooskõlas PS §-s 20 sätestatud meelevaldse vabaduse võtmise keeluga. (p 39)
3-1-1-76-12 PDF Riigikohus 12.10.2012
Eluaegne vangistus on karistus, mille kohaldamine nõuab erakorralisi asjaolusid, st lisaks suurele süüle ka äärmuslike üld- ja eripreventiivsete tingimuste esinemist lähtuvalt KarS § 56 lg 1 teise lause 2. ja 3. alternatiivis sätestatust. Eluaegse vangistuse mõistmiseks peab toimepandud kuritegu olema kaitstavat õigushüve ja õiguskorda kahjustanud sedavõrd, et tähtajalise vangistuse mõistmine selle eest ei taga õiguskorra piisavat kaitset. Eripreventiivsed asjaolud võivad väljenduda süüdistatava varasemas kuritegude toimepanemises ja prognoosis tema edasise käitumise suhtes. Menetlusõiguslikult nõuab eluaegse vangistuse mõistmine kohtuotsuse sellekohast eriti hoolikat ja põhjalikku motiveerimist. Euroopa Inimõiguste Kohtu 12. veebruari 2008. a lahendis Kafkaris vs Küpros on leitud, et eluaegse vangistuse mõistmine täisealise isiku suhtes ei tähenda ebainimlikku või alandavat kohtlemist, kui riigi õiguses on ette nähtud võimalused isiku vabanemiseks, sealhulgas administratiivvõimu kaalutlusotsuse tulemusena, st süüdimõistetult ei võeta lootust vangistusest vabaneda. KarS §-s 77 nähakse ette eluaegsest vangistusest tingimisi vabastamise võimalus. Ühtlasi on tal võimalus vabaneda vangistusest varem kui 30 aasta ära kandmisel Vabariigi Presidendi poolt armu andmise puhul PS § 78 p 19 alusel. Järelikult on eluaegne vangistus kooskõlas PS ja EIÕK nõuetega ega kujuta endast inimväärikust alandavat või ebainimlikku karistust. Ainuüksi süüdimõistetu keskmisest kõrgem vanus ei saa reeglina olla süüle vastava karistuse mõistmist välistavaks asjaoluks, v.a siis kui tegemist on raugaealise või raske puudega isikuga, kellele raskeima karistuse mõistmine oleks humanistlikel kaalutlustel ebakohane.
3-1-1-18-11 PDF Riigikohus 18.04.2011
Kinnipeetava vanglasse vastuvõtmise korrast, mis on sätestatud vangistusseaduse 2. peatüki 2. jaos, ei tulene eraldiseisvat regulatsiooni nende süüdimõistetute vastuvõtmise osas, kes pärast eelvangistusest vabastamist peavad asuma kandma karistuse ärakandmata osa. Kinnipeetava vastuvõtmise korda puudutavate nõuete eesmärgiks võib muuhulgas pidada turvalisuse ja korra tagamist vanglas ning vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamist. Nende eesmärkide ja nõuete tagamise vajadusega on selgitatav, miks tuleb varem eelvangistuses viibinud, kuid vahepeal vabaduses viibinud süüdimõistetul, karistust kandma asudes vangistusseaduses sätestatud protseduurid uuesti läbida.
3-1-1-113-03 PDF Riigikohus 26.09.2003
Lähtudes Riigikohtu üldkogu otsusest nr 3-1-3-10-02 (nn Brusilovi kaasus) tuleb vähendada ka nende isikute karistust, kes kannavad KrK järgi mõistetud vabaduskaotuslikku karistust sellise kuriteo eest, mille eest KarS võimaldab karistada üksnes rahalise karistusega, sest vangistuse kandmine kuriteo eest, mille eest kehtiv karistusseadus enam vabaduskaotuslikku karistust mõista ei võimalda, riivaks PS § 23 lg 2 teises lauses ja § 12 lg 1 esimeses lauses ettenähtud õigusi nende koostoimes veelgi intensiivsemalt kui sanktsiooni ülemmäärast pikema vangistuse kandmine. Kuna karistusõiguse reformiga kaasneb jõustunud kohtuotsustega mõistetud karistuste KarS-ga kooskõlla viimine üksnes piiratud ulatuses, siis ei ole kõikidel juhtudel võimalik vabaduskaotuslikke karistusi rahaliste karistustega asendada, kuna see võiks "muul viisil halvendada isiku olukorda" KarS § 5 lg 3 tähenduses. Ei oleks võimalik määratleda kindlaid kriteeriume vangistuse asendamiseks rahalise karistusega näiteks juhtudel, mil asendatav üksikkaristus kuulub kuritegude kogumisse, mille eest on isikule mõistetud lõplik karistus karistuste osalise liitmise või kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemise teel.

Kokku: 4| Näitan: 1 - 4

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane