3-1-1-128-12
|
Riigikohus |
17.01.2013 |
|
Riigikohtu kriminaalkolleegium on varem asunud seisukohale, et süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse (vt RKKKo 3-1-1-61-08, p 19.1).
KarS § 221 lg 2 kohaselt vastutab isik kuriteole kihutamise katse eest üksnes juhul, kui vähemalt üks selle osapooltest teeb täiendava teo eesmärgiga soodustada kuriteo toimepanemise alustamist. KarS § 221 lg 2 kohaselt ei piisa isikule kuriteole kihutamise katse omistamiseks üksnes teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole kallutamisest. Nõutav on täiendava teo toimepanek, mis soodustab kuriteo toimepanemise alustamist. See ettevalmistav lisategu võib olla iseenesest mittekaristatav käitumine, nagu kuriteo toimepanemise vahendi soetamine, kuriteo kokkulepitud toimepanemise kohta liikumine või muu selline tegevus, mis ei pruugi täita KarS § 25 lg 2 kohaselt kuriteo katse tunnuseid. Taolise täiendava teo tuvastamine kihutamise osapoolte käitumises lisaks täideviija kallutamisele peab välistama, et isikuid karistataks üksnes mõtete eest.
Kui isik omastab röövimise käigus pangakaardid ja nende PIN-koodid, siis pangakaartide ja PIN-koodide sisestamisega ning sularaha väljavõtmisega kannatanu pangakontolt jätkab isik alustatud röövimist, st võtab ära võõra vallasasja selle omastamise eesmärgil. Praeguses kriminaalasjas on KarS § 213 lg 1 järgi subsumeeritud kuriteo näol tegemist sisuliselt röövimise ja röövmõrva jätkumise ning nendes koosseisudes neelduva järelteoga (vt ka RKKKo 3-1-1-60-04, p 6 ja 3-1-1-83-07, p 16).
|
Facebook
Twitter