Karistusseadustik annab aluse karistamiseks kõigi süütegude eest (KarS § 3). KarS § 1 lg 1 kohaselt tuleb karistusseadustiku sätteid kohaldada nii karistusseadustiku eriosas kui ka muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks. Seega kehtib üldosa täies ulatuses ka väljaspool karistusseadustikku asuvatele väärteokoosseisudele, kui karistusseadustiku üldosast endast ei tulene teisiti (RKKKo nr 3-1-1-88-13, p 9). (p 13)
Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt ei ole karistusõiguse üld- ja eriosa normid üld- ja erinormi vahekorras. Eriosa normis sätestatu ei tohi väljuda üldosas antud piiridest, s.o eriosa norm ei tohi raskendada isiku olukorda võrreldes üldosa normiga. Kui seda on tehtud, tuleb kohaldada üldosa sätet (RKÜKo nr 3-1-1-88-07, p-d 51 ja 52; RKKKo nr 3-1-1-48-05, p 6; RKKKo nr 3-1-1-20-01, p 6.1). (p 14)
Vastuolu korral KarS § 47 lg-s 2 ja muudes seadustes sätestatud väärtegude eest ette nähtud rahatrahvi määrade (AÕKS § 2351 lg 2) vahel kohaldub KarS § 47 lg 2. (p 14)