/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 5| Näitan: 1 - 5

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-21-12 PDF Riigikohus 28.03.2012

Väärteoasja arutamine ab ovo tähendab muuhulgas maakohtu kohustust vastavalt VTMS § 133 p-le 4 välja selgitama, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Jättes menetlusaluse isiku kaebuse lahendamisel kontrollimata tema juhatuse liikme tegevuse vastavuse deliktistruktuurile, on maakohus rikkunud väärteoasja täies ulatuses lahendamise põhimõtet. Kohtuotsuses peab sisalduma menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel ka õigusvastasuse ning süülisuse analüüs ja vastavad põhjendused. Nende puudumine on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes, mis toob endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise (vt nt RKKKo 3-1-1-66-06, p 6; 3-1-1-89-10, p 7; 3-1-1-56-11, p 6 ja 3-1-1-72-11, p 12).


Juriidilise isiku väärteoasja puhul peab juba väärteoprotokollist nähtuma juriidilise isiku organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja tegu, mis oma koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse korral toob endaga kaasa juriidilise isiku vastutuse KarS § 14 lg 1 tähenduses (vt RKKKo 3-1-1-12-08, p 5; 3-1-1-38-08, p 7; 3-1-1-43-08, p 9; nr 3-1-1-30-11, p-d 15.1-15.2; 3-1-1-100-11, p 12).


Apteekide reklaami (ehk nende käibe suurendamisele suunatud müügimeetodeid) ei saa võrdsustada ravimireklaamiga. Seadus ei keela otsesõnu apteekidel reklaamida oma tegevust (arvestades muu hulgas seda, et nad müüvad ka muud tervishoiuga ja isikliku hügieeniga seotud kaupa).


Paljudes väärteokoosseisudes kirjeldatud teod, mille eest on ette nähtud ka juriidilise isiku vastutus, on sellised, mida reeglina ei pane toime juriidilise isiku juhtivtöötaja, organ või pädev esindaja, vaid tavatöötajad. Kohtupraktikas on aktsepteeritud ka seda, et teo paneb toime juriidilise isiku tavatöötaja juhtivtöötaja või organi käsul (korraldusel) või vähemalt heakskiidul (vt nt RKKKo 3-1-1-82-04, 3-1-1-145-05, p 6 ja 3-1-1-9-08, p 9). Samas eeldab see igal juhul nii tavatöötaja kui ka KarS § 14 lg-s 1 nimetatud isiku teo õigusliku analüüsi kohtuotsuses, isegi kui tavatöötajat tuvastatud ei ole.

3-1-1-131-04 PDF Riigikohus 14.01.2005

Kuigi äriühingu kaubamärgi avalikustamine toimus äriühingu huvides, ei piisa sellest asjaolust äriühingu karistamiseks, sest kindlaks ei ole tehtud juriidilise isiku organit ega juhtivtöötajat, kes lasi reklaamid üles panna (vt RKKK lahendid nr 3-1-1-7-04 ja nr 3-1-1-82-04).


Kaubamärk võib sisaldada ja sageli sisaldabki teavet, mis on vaadeldav reklaamina RekS § 2 lg 1 mõttes. Kaubamärgi avalikustamisel peab arvestama RekS piirangutega (vt ka RKKKo nr 3-1-1-82-04).


Õigusabikulud, mis ületavad oluliselt trahvisummat, ei saa väärteomenetluses, hoolimata väärteoasja keerukusest, lugeda mõistlikeks ega neid menetlusalusele isikule täielikult hüvitada. Mõistlikuks saab lugeda tasu, mis jääb samasse suurusjärku väärteo eest füüsilisele isikule mõistetava maksimaalse rahatrahviga (vt RKKKo-d nr 3-1-1-37-03 ja nr 3-1-1-98-03).

3-1-1-121-04 PDF Riigikohus 22.12.2004

Teatud süütegude puhul ette nähtud juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus ei asenda, vaid täiendab füüsilise isiku vastutust, ning KarS § 14 lg-st 1 tulenevalt saab juriidiline isik vastutada vaid seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides (vt RKKK lahendid nr 3-1-1-7-04 ja 3-1-1-82-04). Käesolevas asjas ei kajasta väärteoprotokoll, kohtuvälise menetleja otsus ega linnakohtu otsus seda, kes on teo toime pannud ja seega ei ole kindlaks tehtud osaühingu organi ega juhtivtöötaja süülist ning õigusvastast tegevust. Seda puudust ei ole võimalik kõrvaldada ka asja uuel arutamisel esimese astme kohtus, mistõttu menetlus väärteoasjas tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.


Eksitavaks reklaamiks tunnistamisel võetakse arvesse kogu reklaam ning eelkõige teave tootja või teenuse osutaja isiku, tema tegevusala ja kvalifikatsiooni kohta (RekS § 4 lg 2 p 6). Sellest tulenevalt on kohus, arvestades kogu reklaami ja lause "10 aastat Eesti turul" asetsust sellel, jõudnud põhjendatult järeldusele, et kuigi osaühing registreeriti aastal 2000, võib selle reklaamist aru saada, nagu oleks osaühing tegutsenud juba 10 aastat. Seetõttu on kõnealuse reklaami näol tegemist eksitava ja seega keelatud reklaamiga.

3-1-1-82-04 PDF Riigikohus 28.09.2004

Juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda üksnes füüsiliste isikute kaudu, s.o seaduses ettenähtud juhtudel saab füüsiliste isikute tegusid omistada ka juriidilisele isikule. Seetõttu vastutab juriidiline isik KarS § 14 lg 1 kohaselt üksnes teo eest, mille on toime pannud tema organ või juhtivtöötaja. Juriidiline isik vastutab vaid juhul, kui tema organi või juhtivtöötaja käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid. Juriidilise isiku vastutus tuleb avada tema organi liikmete või juhtivtöötaja tegevuse kaudu. Erandjuhtudel (nt organisisese salajase hääletuse puhul) ei ole vajalik välja selgitada organi iga konkreetse liikme tegevust, kui on ilmne, et õiguserikkumisele viinud otsuse langetamisel vastas organi liikmete tegevus deliktistruktuuri kõigile elementidele. Lisaks eelnevale tuleb ka tuvastada, et vastav organ või juhtivtöötaja tegutses juriidilise isiku huvides.


Kui plakat sisaldab lisaks uusaastatervitusele ka hasartmängukorraldaja (kasiino) logo, on tegemist reklaamiga. Seda põhjusel, et koos uusaastatervituse edasiandmisega tutvustatakse ka kasiino kaubamärki, kusjuures koosmõjus uusaastasoovidega kujundatakse inimestes positiivset suhtumist mainitud kaubamärgi all tegutsevate hasartmängukohtade suhtes. Seega on tegemist teabega, mille eesmärgiks on teenuse müügi suurendamine, mistõttu selle avaldamise puhul on tegemist reklaamiga RekS § 2 lg 1 tähenduses. Kaubamärgiomanik peab kaubamärgi (tunnuslause) avalikustamisel arvestama reklaamiseaduse piirangutega. Kui kaubamärgi avalikustamine kujutab endast reklaami, tuleb lähtuda RekS § 19 lg-s 1 sätestatust. Antud juhul kutsub tunnuslause hasartmängus osalema, sest seondub võiduvõimalusega (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-1-1-2-03).

3-1-1-2-03 PDF Riigikohus 07.02.2003

Hasartmängukoha tähistamine on võimalik ka viisil, mis üldsuse tavalise tähelepanu juures ei tekita sellest arusaamist, et tegemist on reklaamiga, s.o viisil, mis ei lähe vastuollu Reklaamiseaduses sisalduva hasartmängu ja mängukoha reklaami keeluga väljaspool mängukohta. See, kas hasartmängu koha tähistamiseks mängukohal avaldatud teave on vaadeldav reklaamina, on igal konkreetsel juhul fakti küsimus, mille lahendamine sõltub sellest, kas avaldatud teave oma sisult, kujunduselt ja esitusviisilt on tavalise tähelepanu juures mõistliku arusaama järgi hinnates vaadeldav reklaamina või lihtsalt teabena mängukoha asukohast

Kokku: 5| Näitan: 1 - 5

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json