/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 5| Näitan: 1 - 5

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
1-16-9717/24 PDF Riigikohtu kriminaalkolleegium 31.05.2018
KarS § 375 („Alkoholi ebaseaduslik käitlemine“) on paigutatud karistusseadustiku 21. peatüki („Majandusalased süüteod“) 1. jakku („Ebaseaduslik majandustegevus“). Selle karistusnormi dispositsioon hõlmab käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses valmistamist, villimist, töötlemist, samuti maksumärgiga märgistamata või käitlemiseks mittelubatud alkoholiga kauplemist, selle ladustamist, hoidmist või edasitoimetamist suures koguses. KarS § 375 on koosseisutunnustelt võrreldav AS §-s 53 („Alkoholi käitlemise korra rikkumine“) kirjeldatud väärteokoosseisuga. AS § 53 lg 1 kohaselt on karistatav käitlemiseks mittelubatud alkoholi tootmine, samuti maksumärgiga märgistamata või käitlemiseks mittelubatud alkoholiga kauplemine või kaubanduslikul eesmärgil ladustamine, hoidmine või edasitoimetamine. Lisaks sellele, et isiku vastutusele võtmise eelduseks KarS § 375 järgi on erinevalt AS §-st 53 käitlemiseks mittelubatud või maksumärgiga märgistamata alkoholi suur kogus, eristab neid süüteokoosseise sõnastuse poolest muu hulgas ka see, et AS § 53 räägib käitlemiseks mittelubatud või maksumärgistamata alkoholi hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise kaubanduslikust eesmärgist. (p 13) KarS § 375 kujutab endast blanketset süüteokoosseisu, mida tuleb sisustada alkoholiseaduse sätete kaudu. Kuigi KarS § 375 eristab teoobjektina käitlemiseks mittelubatud alkoholi ja maksumärgiga märgistamata alkoholi, on ka maksumärgistamata alkohol käitlemiseks mittelubatud alkohol AS § 7 lg 1 p 1 ja § 4 lg 1 p 6 järgi. Kuna käitlemiseks mittelubatud alkoholi mõiste hõlmab maksumärgiga märgistamata alkoholi, tuleb KarS § 375 blanketsust arvestades ka maksumärgistamata alkoholi hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise sisustamisel juhinduda alkoholiseaduses sätestatust. (p 14) KarS § 375 järgi karistatavaks teoks on üldistatult suures koguses alkoholi ebaseaduslik käitlemine. Alkoholi käitlemise mõiste on alkoholiseaduses üheselt ja täpselt määratletud. AS § 3 („Alkoholi käitlemine“) lg 1 p 6 kohaselt on alkoholi käitlemine selle hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine kaubanduslikul eesmärgil. Alkoholi käitlemise mõistet piiritleb järelikult lisaks muule AS § 3 lg 1 p 6 järgi see, et alkoholi hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine on käsitatav alkoholi käitlemisena üksnes juhul, kui see toimub kaubanduslikul eesmärgil. (p 15) Eeltoodu alusel tuleb ka suures koguses käitlemiseks mittelubatud alkoholi, sh maksumärgistamata alkoholi hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise all KarS § 375 tähenduses mõista kitsalt sellise alkoholi hoidmist, ladustamist või edasitoimetamist just kaubanduslikul eesmärgil (vt RKKKo 3-1-1-3-09, p 22). Vastasel korral oleks KarS § 375 sätestatud teisest õigusharust sõltumatult, lugedes karistatavaks teoks käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise, sõltumata sellest, millisel eesmärgil alkoholi käideldakse. See ei oleks aga kooskõlas karistusõiguse aktsessoorsuse põhimõttega. (p 16) Blanketset kuriteokoosseisu tuleb sisustada seadusest või muudest õigusaktidest tulenevate kohustuste või keeldudega, mille rikkumises koosseisu realiseerimine seisneb (vt RKKKo 3-1-1-36-12, p 16.1). Arvestades seda, et alkoholiseaduses sätestatud (eri)nõuded alkoholi käitlemisele ei kehti alkoholi hoidmisel, ladustamisel või edasitoimetamisel mitteärilisel eesmärgil, ei saa ka suures koguses käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine mitteärilisel eesmärgil tuua kaasa kriminaalvastutust KarS § 375 järgi. Teisiti väljendatuna ei tulene alkoholiseadusest sellist kohustust või keeldu, mille rikkumise korral oleks suures koguses alkoholi hoidmise, ladustamise või edasitoimetamisega mitteärilisel eesmärgil täidetud KarS §-s 375 kirjeldatud koosseis. Seega peab isiku karistamiseks KarS § 375 järgi tuvastama käitlemiseks mittelubatud, sh maksumärgistamata alkoholi hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise kaubandusliku eesmärgi. (p 17)
Blanketset kuriteokoosseisu tuleb sisustada seadusest või muudest õigusaktidest tulenevate kohustuste või keeldudega, mille rikkumises koosseisu realiseerimine seisneb (vt ka RKKKo 3-1-1-36-12, p 16.1).
3-1-1-33-09 PDF Riigikohus 08.05.2009
Lähtuvalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 87 ei ole väärteoasja arutamisel võimalik väljuda väärteokirjelduse piiridest (RKKKo nr 3-1-1-75-03, p 7), samuti ei tohi kohus tegu ümber kvalifitseerides isiku olukorda raskendada, karistades teda raskema teo eest kui seda oleks võimaldanud väärteoprotokollis esitatud süüdistus.
KarS § 372 näeb ette karistuse majandustegevuse eest valdkonnas, mille kohta kehtib erikeeld, samuti tegevusloata, litsentsita, registreeringuta või tunnustamata ettevõtte kaudu tegutsemise eest valdkonnas, kus tegevusluba, litsents, registreering või ettevõtte tunnustamine on nõutav. Tubakatoodete hulgimüügiga tegelemiseks näeb registreerimiskohustuse ette tubakaseaduse (TubakaS) § 18 lg 1, jaemüügiks tuleneb registreeringunõue sama seaduse § 18 lg-st 2. Alkoholi hulgimüügiks peab müüja olema registreeritud lähtuvalt alkoholiseaduse (AlkS) §-st 23, jaemüügiga tegelemiseks tuleneb registreeringukohustus AlkS §-st 30. Seega paneb isik ilma vastava registreeringuta tubakat või alkoholi müües toime KarS §-s 372 nimetatud väärteo. Õigusaktidega ei ole kehtestatud ülempiiri, kui palju seaduslikult omandatud tubakatooteid või alkoholi isikul tohib olla. Seega ei saa ka üksnes kogust arvestades öelda, et alkohol või tubakatooted on varutud müügiks, rääkimata sellest, et sellisel juhul saaks leida, et isik on neid tooteid müünud ning pannud toime KarS § 372 lg-s 1 sätestatud väärteo.
3-1-1-3-09 PDF Riigikohus 06.03.2009
KrK
KarS §-s 376 sätestatud kuriteokoosseisu objekti võivad moodustada kõik maksumärgistamata või tubakaseaduse nõuetele vastava müügipakendita tubakatooted, sh tubakatooted, millel puudub üldse müügipakend. See, et KarS § 376 üks alternatiividest räägib vaid "tubakatoodetest", müügipakendit nimetamata, osutab sellele, et kõnealuses kuriteokoosseisus on läbivalt peetud silmas nii maksumärgistamata või teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatooteid kui ka tubakatooteid, millel puudub üldse müügipakend, mis oleks maksumärgistatud ja vastaks tubakaseaduse nõuetele. KarS § 376 ja tubakaseaduse § 39 moodustavad maksukorralduse seaduse §-s 154^1 sätestatud väärteokoosseisu suhtes erikoosseisu. Maksumärgiga märgistamata või tubakaseaduse nõuetele vastava müügipakendita tubakatoodete hoidmine, ladustamine ja edasitoimetamine on KarS § 376 järgi karistatav üksnes juhul, kui tegemist on tubakatoodete suure kogusega. Kuna tubakaseadus ei sätesta tingimusi, millega määratleda tubakatoodete suurt kogust, siis tuleb lähtuda KarSRakS § 8 p-s 2 sätestatud regulatsioonist. Mingi kaubakoguse "suurena" käsitamisel tuleb üldjuhul juhinduda KarSRakS § 8 p-s 2 sätestatud suure kahju mõistest. See tähendab, et suures koguses kaubaga on tegemist siis, kui selle kauba väärtus ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. (Vt RKKKo nr 3-1-1-14-03, p 17). Maksumärgistamata või tubakaseaduse nõuetele vastava müügipakendita tubakatoote - hoidmine, ladustamine, edasitoimetamine või selliste tubakatoodetega kauplemine on KarS § 376 järgi karistatav üksnes juhul, kui selline tegevus on käsitatav tubakatoodete käitlemisena (KarS § 376 sätestab vastutuse tubakatoodete "käitlemise korra" rikkumise eest) ning puudub õiguslik alus maksumärgistamata või nõuetelevastava müügipakendita tubakatoodete käitlemiseks, s.t ei esine asjaolusid, mille olemasolu korral on seadusega erandina lubatud selliseid tubakatooteid käidelda. Tubakatoote hoidmine, ladustamine ja edasitoimetamine on tubakaseaduse § 6 lg 1 p 3 kohaselt käsitatav tubakatoote käitlemisena ja seega ka hoidmise, ladustamise või edasitoimetamisena KarS § 376 mõttes üksnes juhul, kui see toimub vähemalt kaubanduslikus koguses või kaubanduslikul eesmärgil. Kuna tubakatoodete "suur kogus" ületab "kaubanduslikku kogust", on suures koguses tubakatoodete hoidmine, ladustamine ja edasitoimetamine alati käsitatav tubakatoodete käitlemisena. KarS § 376 ei ole blanketne kuriteokoosseis, vaid väljendab vahetult seadusandja tahet maksumärgistamata või nõuetepärase müügipakendita tubakatoodete hoidmine, ladustamine, edasitoimetamine ja selliste tubakatoodetega kauplemine keelata. Erandi KarS §-s 376 sätestatud maksumärgistamata või nõuetelevastava müügipakendita tubakatoodete hoidmise, ladustamise, edasitoimetamise ja nendega kauplemise keelust moodustavad üksnes alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses või tubakaseaduses ette nähtud juhtumid, mil on lubatud käidelda ka tubakatooteid, mis ei ole maksumärgiga märgistatud või nõuetekohase müügipakendiga varustatud. Järelikult ei ole isiku KarS § 376 järgi süüditunnistamiseks vaja eraldi ära näidata maksumärgiga märgistamata või nõuetelevastava müügipakendita tubakatoodete hoidmise, ladustamise, edasitoimetamise või nendega kauplemise ebaseaduslikkust, vaid üksnes kontrollida, kas ei esine asjaolusid, mil selline tegevus on seaduse kohaselt erandina lubatud. Maksumärgistamata või nõuetekohase müügipakendita tubakatoodete suures koguses hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine ei vasta KarS § 376 objektiivsele koosseisule üksnes juhul, kui isikul on selliseks tegevuseks õiguslik alus.
Süüdistatav on kohustatud hüvitama üksnes sellise apellatsiooni- või kassatsioonimenetluse kulu, mis on tingitud tema põhjendamatust kaebusest, (vt nt RKKKo nr 3-1-1-94-06, p 10.2 ja nr 3-1-1-26-08, p 14).
3-1-1-83-06 PDF Riigikohus 13.10.2006
Arvestades, et PakS § 20 lg 2 räägib "müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtmise kohustusest, kusjuures tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile", on pakendi tagasivõtmise regulatsiooni mõte võimaldada klientidel ostetud kauba pakendi tagastamine kauplusele, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et pakendite tagastamise võimalus peab olema tagatud kaupluse lahtiolekuajal.
Nii kiirmenetluse otsuses (VTMS § 55 lg 1 p 6) kui maakohtu otsuses (VTMS § 110 p 1) peab olema kajastatud teo toimepanemise aeg. Teo toimepanemise aeg tuleb määratleda võimalikult täpselt ning kuriteo toimepanemise aja määratlemata jätmine nagu ka põhjendamatult ebatäpne määratlemine võib kujutada endast kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist KrMS § 339 lg 2 mõttes, samuti rikkuda oluliselt süüdistatava õigust kaitsele (vt RKKKo nr 3-1-1-146-05).
3-1-1-46-06 PDF Riigikohus 29.06.2006
Haiguse ravi või diagnoosimine on tervishoiuteenus ja sellele laienevad Tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevad nõuded üksnes juhul, kui diagnostiline- või ravitegevus toimub majandus- või kutsetegevuse raames. Samas ei ole tervishoiuteenus näiteks isikliku teenena osutatav esmaabi. Tervishoiuteenuseks kvalifitseerub üksnes selline majandus- või kutsetegevuse raames haiguse ennetamisele, diagnoosimisele või ravimisele suunatud toiming, mille nõuetekohane tegemine eeldab vältimatult arstiteaduslikke teadmisi ja oskusi ning mille võimalik mõju organismile on sedavõrd intensiivne, et selle toimingu ebaõige läbiviimine võib tuua kaasa meditsiinilisi komplikatsioone.
KarS § 372 ("Tegevusloata ja keelatud majandustegevus") jõustus 1. septembril 2002. a. Enne seda kehtinud Kriminaalkoodeksis oli sarnane kuriteokoosseis ette nähtud §-s 148 ("Ebaseaduslik ettevõtlus"), mis sätestas vastutuse tootmis- või teenindustegevuse eest alal, mille kohta kehtib erikeeld, samuti tegevusloa või litsentsita tegutsemise eest alal, kus selline tegevusluba või litsents on nõutav, kui nimetatud tegevuse eest oli süüdlase suhtes kohaldatud halduskaristust ja puudusid Kriminaalkoodeksi paragrahvides 1487 või 1523 ettenähtud kuriteo tunnused. Seega oli enne 1. septembrit 2002 nõutava tegevusloata tegutsemine kuriteona karistatav üksnes tingimusel, et selle tegevuse eest oli süüdlase suhtes kohaldatud halduskaristust. Nõelraviteenuse osutamine ilma Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 40 p-s 2 ette nähtud tegevusloata, vastab KarS § 372 lg-s 1 sätestatud tegevusloata majandustegevuse objektiivsele koosseisule.

Kokku: 5| Näitan: 1 - 5

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json