/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 7| Näitan: 1 - 7

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-72-11 PDF Riigikohus 12.10.2011

Ühenduse tolliseadustiku artikkel 5 p 4 eesmärgiks on esmalt täpsustada, et tolli suhtes kehtib esindus vaid juhul, kui tollile on teada nii see, et tolliga vahetult suhtlev isik tegutseb kellegi teise jaoks, kui ka isik, kelle huvides esindaja tegutseb. Teiseks rõhutab ÜTS art 5 p 4, et nii otsese kui ka kaudse esindajana tegutseva isiku tegevus tekitab esindatavale kohustusi üksnes esindusõiguse olemasolu korral. Eeltoodust nähtuvalt ei omista ÜTS tollideklaratsiooni lahtrisse 14 märgitud esindusõigust puudutavatele andmetele ette kindlaksmääratud jõudu ega välista võimalust hilisema menetluse käigus tuvastada, et tollideklaratsioonidesse kanti tegelikkusele mittevastav informatsioon.

Imporditavalt kaubalt tasumisele kuuluv importtollimaks on oma olemuselt kauba importija maksukohustus (vt RKTsKo 3-2-1-128-10, p 10). Seetõttu pole asjaolu, kes tasub tollimaksu, esinduse liigi tuvastamisel asjakohane.

3-1-1-30-11 PDF Riigikohus 12.05.2011
TS

Väärteoprotokollis peab olema näidatud, milline juhtivtöötaja või organ juriidilise isiku huvides koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo toime pani. See nõue kehtib nii tegevus- kui ka tegevusetusdeliktide puhul. Viimaste korral on vaja näidata, millest tulenevalt menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul ja milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti see, millises vormis süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused realiseeriti.


Juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu. See arusaam väljendub KarS § 14 lg-s 1, milles sätestatakse tuletatud (derivatiivse) vastutuse põhimõte. Tegemist on omistamisnormiga, mille kohaselt tuleb juriidilisele isikule omistatava süüteo puhul karistusõigusliku vastutuse üldised eeldused tuvastada teo toime pannud füüsilise isiku käitumises. Kuna KarS § 2 lg 2 järgi karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi, vastutab juriidiline isik vaid siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik KarS § 2 lg-s 2 sätestatud deliktistruktuuri elemendid. Vt ka RKKKo 3-1-1-82-04, 3-1-1-25-06, 3-1-1-13-06.


3-1-1-71-09 PDF Riigikohus 30.10.2009
TS

ÜTSRS artiklist 195, mis näeb muu hulgas ette, et liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et saabumisel ei saa isikud kaupa edasi toimetada enne, kui on kontrollitud ühenduse määruse (EMÜ) nr 3925/91 (1) artikliga 1 hõlmamata salongipagas ei anna tollile õigust toimetada saabuva pagasi röntgenkontrolli valdaja juuresolekuta. Osutatud sätte adressaadiks on üksnes liikmesriigid ja see ei saa olla vahetult isiku põhiõiguste piiramise alus. ÜTSRS artiklist 195 tulenevalt on seadusandjal õigus ja kohustus kehtestada meetmed, mis võimaldavad pagasi tõhusat tollikontrolli. See norm ei anna aga tollile õigust rakendada otstarbekuse kaalutlusel ise selliseid tollikontrolli meetmeid, mida seaduses ei ole ette nähtud, või kalduda kõrvale seaduses sätestatud tollikontrolli toimetamise nõuetest.

TS § 41 lg-s 2 sätestatud pagasi valdaja juuresoleku-nõude eesmärk on suurendada pagasi läbivaatuse usaldusväärust, vältides näiteks selle tulemuste moonutamist, mitte aga raskendada tollikontrolli toimetamist ja vähendada keelatud esemete avastamise tõenäosust.

Piiri ületava reisijana TS § 41 lg 1 esimese lause tähenduses tuleb kolleegiumi hinnangul käsitada ka isikut, kes on ise juba piiriületusformaalsused läbinud, kuid naaseb hiljem tollikontrolli pagasi järele, taotledes pagasi tolli järelevalve alt vabastamist ja selle vabasse ringlusse lubamist. Isik, kes on ise piiri ületanud ja tollikontrolli läbinud, ent pole veel oma pagasile järele tulnud, ei ole piiri ületav reisija TS § 41 lg 1 mõttes vaatamata sellele, et tema pagas pole tollikontrolli läbinud. Samas kui tollikontrolli juba läbinud isik naaseb tollikontrolli, taotlemaks temast eraldi saabunud pagasi tollikontrolli alt vabastamist, omandab ta uuesti piiri ületava reisija staatuse TS § 41 lg 1 mõttes.


Tunnistamaks isikut süüdi ettevaatamatusest toimepandud süüteos, peab isiku käitumises olema esmalt tuvastatud objektiivne hoolsuskohustuse rikkumine (vt RKKKo nr 3-1-1-136-05, nr 3-1-1-88-06, p 10 ja nr 3-1-1-90-06). Selleks et tuvastada objektiivse hoolsuskohustuse rikkumine, tuleb aga ära näidata, kuidas oleks isik pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral käituma, s.t konstrueerida hoolsuskohustusele vastav käitumine. Selleks on vaja püstitada küsimus, kuidas toiminuks süüdistatava (menetlusaluse isiku) asemel keskmiselt kohusetundlik ja ettenägelik, samas eluvaldkonnas tegutsev isik. (vt RKKKo nr 3-1-1-90-06, p 31 ja nr 3-1-1-83-08, p 13).


Tulenevalt VTMS § 123 lg-st 2 peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Menetlusseaduse sellest sättest lähtuvalt ei ole kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse lahendamist maakohtus alust käsitada mitte apellatsioonimenetluse analoogina, vaid väärteoasja esmakordse kohtuliku arutamisena. (Vt nt RKKKo nr 3-1-1-66-06, p 6.) VTMS § 134 lg-s 1 ja §-s 110 maakohtu otsuse põhiosale esitatavate nõuete täitmiseks ei piisa sellest, kui kohus väljendab üksnes üldsõnaliselt nõustumist kohtuvälise menetleja otsuses isiku teole antud õigusliku hinnanguga. Maakohtu otsuses peab sisaldama menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel ka õigusvastasuse ning süülisuse analüüs.


Tulenevalt VTMS § 123 lg-st 2 peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Menetlusseaduse sellest sättest lähtuvalt ei ole kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse lahendamist maakohtus alust käsitada mitte apellatsioonimenetluse analoogina, vaid väärteoasja esmakordse kohtuliku arutamisena. (Vt nt RKKKo nr 3-1-1-66-06, p 6.) VTMS § 134 lg-s 1 ja §-s 110 maakohtu otsuse põhiosale esitatavate nõuete täitmiseks ei piisa sellest, kui kohus väljendab üksnes üldsõnaliselt nõustumist kohtuvälise menetleja otsuses isiku teole antud õigusliku hinnanguga. Maakohtu otsuses peab sisaldama menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel ka õigusvastasuse ning süülisuse analüüs. Toodud nõuete rikkumine kujutab endast VTMS § 150 lg 1 p-s 7 sätestatud väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist.

3-1-1-155-05 PDF Riigikohus 03.03.2006

Maksudeklaratsiooni (sh tollideklaratsiooni) allkirjastamine ei ole käsitatav pelgalt formaalsusena. Just deklaratsiooni allkirjastaja pädevuses on langetada lõplik otsustus, millised andmed allkirjastatavasse deklaratsiooni kanda. Seejuures ei ole tähtsust sellel, kas deklaratsiooni täidab füüsiliselt allkirjastaja ise või mõni muu isik, samuti sellel, kelle initsiatiivil konkreetne kanne deklaratsiooni ühte või teise lahtrisse tehakse. Deklaratsiooni allkirjastades kinnitab allkirja andja deklaratsioonis sisalduvate andmete õigsust ja võtab selle eest vastutuse.

Tolliseaduse § 73 lg-s 1 sätestatud kauba vale tariifse klassifikatsiooniga deklareerimise väärteokoosseisu subjekt saab olla üksnes isik, kes on tollideklaratsiooni allkirjastanud.

3-1-1-98-03 PDF Riigikohus 25.03.2004

Ei ole välistatud, et mingi kauba klassifitseerimine Eesti kaupade nomenklatuuri (edaspidi: EKN) järgi on võimalik ka üksnes kaubapassis märgitud kauba nimetusest lähtuvalt. Seda juhul, kui kaubapassis märgitud nimetusega kaup paigutub üheselt ja vaidlusteta EKN-i mingisse kindlasse rubriiki. Kui sellist võimalust saaks kasutada kõigi Eestisse imporditavate kaupade puhul, siis poleks täiendavalt vaja kasutada EKN-i reegleid. Seadusandja on aga kõnealuste reeglite kehtestamisel lähtunud arusaamast, et teatud juhtudel ei ole võimalik lähtuda üksnes kaubapassis märgitud kauba nimetusest. Kauba nimetused - seega ka kaubapassis märgitud nimetused - on vaid teabeks, mistõttu nad ei ole klassifitseerimise tunnuseks. Kauba deklareerimisel ei saa ignoreerida imporditava kauba tegelikku kasutusotstarvet Eestis (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-7-04).

3-1-1-8-03 PDF Riigikohus 20.02.2003

Väärteomenetluse seadustiku § 23 mõte seisneb selles, et kaitsjale makstud tasu hüvitatakse kas riigi- või kohaliku eelarve vahenditest sõltuvalt asjaolust, millise asutuse - kas täidesaatva riigivõimu volitusega asutuse või valla- või linnavalitsuse ametiisiku karistuse määramise otsus tühistatakse.


Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maa- või linnakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS § 123 lg-st 2 arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest ning kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja ka õiguslikke asjaolusid.


Kui kohtuotsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele ja kohtuotsuse lõpposas sisalduvaid järeldusi ei ole põhistatud otsuse põhiosas, on tegu väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega


Ainuüksi kaubamärgiregistri kande vaidlustamise fakt ei saa olla aluseks väärteomenetluse lõpetamisele ega ka väärteo (keelatud kauba üle piiri toomine) toimepannud isiku vabastamisele karistusest.

3-1-1-7-03 PDF Riigikohus 13.02.2003

VTMS § 150 lg 2 kohaselt tuleb olulise tõendi (käesolevas asjas kaubadeklaratsiooni) uurimata ja kontrollimata jätmine tunnistada väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, mis vastavalt VTMS § 175 lg-le 2 on kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise aluseks.


Ei ole põhjendatud menetlusaluse isiku esindaja taotlus rikkumise ümberkvalifitseerimiseks tolliseadustiku järgi, kuid kohus peab kontrollima, kas menetlusaluse isiku tegu, mis on kvalifitseeritud rikkumisena tolliseaduse järgi, on karistatav ka tolliseadustiku järgi. See on vajalik selleks, et lahendada küsimused, kas asjas on vajalik menetlus lõpetada või mitte ning kas ja millist karistust kohaldada.

Kokku: 7| Näitan: 1 - 7

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json