Kohtulahendite liigitus

Kokku: 14| Näitan: 1 - 14

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
4-17-4621/22 PDF Riigikohtu kriminaalkolleegium 20.04.2018
Alates 1. juulist 2011 kehtiv liiklusseadus tunneb lisaks juhtimisõiguse peatamisele (LS § 124), äravõtmisele (LS § 125) ja kehtetuks tunnistamisele (LS § 126) ka juhtimisõiguse peatumist, mis tähendab mootorsõiduki juhtimise ajutist keelamist (LS § 124 lg 1) juhul, kui lõpeb juhiloa kehtivusaeg (LS § 124 lg 3 p 1) või kui saabub juhi järgmise tervisekontrolli tähtpäev (LS § 124 lg 3 p 2). (p 13) Samal ajal määratleb LS § 94 lg 1 juhtimisõiguse mõiste, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Eeltoodu tähendab, et juhtimisõiguse LS § 124 lg 3 p-i 1 alusel peatumine ei too kaasa juhtimisõiguse kaotamist, kuivõrd LS § 94 lg 1 ei nimeta seda nn negatiivse asjaoluna, mis välistaks isiku juhtimisõiguse. Seda põhjusel, et LS § 124 lg 1 kohaselt tingib juhtimisõiguse peatumine vaid ajutise keelamise, mida on juba keeleliselt raske samastada juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamisega. (p 14) Mootorsõiduki juhtimine LS § 124 lg 3 p-s 1 sätestatud olukorras on karistatav liiklusnõuete muu rikkumisena LS § 242 lg 1 järgi. (p 17)
3-1-1-71-13 PDF Riigikohus 10.06.2013
Piiratud juhtimisõigusega juhi poolt mootorsõiduki juhtimisel on LS § 95 lg-s 2 sätestatud tingimustele vastava isiku juuresolek küll kohustuslik, kuid tema puudumine tähendab, et piiratud juhtimisõigusega isik on rikkunud temale juhtimiseks kehtestatud tingimusi, mitte aga seda, et tal üldse juhtimisõigus puuduks. (Vt RKKKo 3-1-1-16-13).
3-1-1-16-13 PDF Riigikohus 28.02.2013
Juhtimisõiguse andmine on ühekordne, mitte igakordselt sõiduki juhtimisele asumisele eelnev otsustus. Piiratud juhtimisõigus tekib samadel alustel, kui üldine juhtimisõigus. Seega, kui isik on täitnud seadusest tulenevad nõuded juhtimisõiguse saamiseks, on tal juhtimisõigus olemas seni, kuni ei esine LS § 94 lg-s 1 sätestatud juhtimisõigust välistavaid asjaolusid. Piiratud juhtimisõigusega isiku poolt mootorsõiduki juhtimisel on LS § 95 lg-s 2 sätestatud tingimustele vastava isiku juuresolek küll kohustuslik, kuid tema puudumine tähendab, et piiratud juhtimisõigusega isik on rikkunud temale juhtimiseks kehtestatud tingimusi, mitte aga seda, et tal üldse juhtimisõigus puuduks.
3-1-1-18-10 PDF Riigikohus 13.05.2010
Kuigi juhiloa füüsiline olemasolu sõiduki juhil ei ole tõepoolest samastatav mootorsõiduki juhtimise õiguse olemasoluga (vt ka RKKKo nr 3-1-1-76-06, p 5), võib seadusandja siiski teatud juhtudel siduda sõiduki juhtimise õiguse olemasolu juhiloa kehtivusega. Seda ongi tehtud LS § 44 lg-s 3 ja Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2004. a määruse nr 169 �Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja talle juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid� (edaspidi Määrus) § 19 lg-s 1. Mõiste �juhtimisõiguse taastamine� kasutamisest võib järeldada, et kuigi liiklusseadus ei näe seda expressis verbis ette, tingib juhiloa kehtetus siiski juhtimisõiguse puudumise. Kuni juhiloa vahetamiseni puudub kehtivuse kaotanud juhiloaga isikul juhtimisõigus ja ta ei tohi seni mootorsõidukit juhtida. 12 kuu jooksul pärast juhiloa kehtivuse lõppemist võib juhiluba vahetada eksameid sooritamata. Nõuetekohase taotluse esitamisel Autoregistrikeskusele taastatakse isiku juhtimisõigus ja antakse välja uus juhiluba. LS § 44 lg 3 ei ole vastuolus põhiseadusega. Juhtimisõiguse taastamise nõude puhul on tegemist sobiva, vajaliku ja mõõduka abinõuga, mis tagab muuhulgas mootorsõiduki juhi tervisekontrolli, nagu ka selle, et enam kui 12 kuud mootorsõiduki juhtimisest eemal olnud isik läbiks teadmiste ja oskuste kontrolli enne uuesti mootorsõiduki juhtimisele asumist. Samuti ei kohtle seadus võrdselt isikuid, kellel on juhtimisõigus ära võetud lisakaristusena ja neid, kelle juhiloa kehtivuse tähtaeg on möödunud � viimased ei pea sooritama uusi eksameid, taotledes juhiloa vahetamist aasta jooksul pärast selle kehtivuse lõppemist.
3-1-1-76-06 PDF Riigikohus 13.09.2006
Liiklusseaduse § 741 lg 1 sätestab vastutuse isikutele, kes juhivad mootorsõidukit või trammi, omamata juhtimisõigust. Sama paragrahvi teine lõige aga sätestab muuhulgas vastutuse juhile, kelle juhtimisõigus on küll olemas, kuid see õigus oli peatatud. Juhtimisõigust ei saa samastada juhtimisõigust tõendava dokumendi olemasoluga. Juhil peab vastavalt LS § 17 lg-le 1 kaasas olema juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, kuid selle puudumine ei moodusta iseenesest LS § 741 lg-s 1 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivset tunnust. Kui juhil on küll juhtimisõigus olemas, kuid tal pole juhtimisõigust tõendavat dokumenti, on tegemist LS §-s 7435 kirjeldatud väärteoga.
3-1-2-5-06 PDF Riigikohus 07.09.2006
LS § 413 alusel juhtimisõiguse peatamine jõustub hetkest, kui isik on juhtimisõiguse peatamise otsuse kätte saanud (vt RKKKo nr 3-1-1-23-05). Juhtimisõiguse peatamise otsuse hilisem kehtetuks tunnistamine ei välista isiku vastutust juhtimisõiguse peatamise otsuse eiramise eest ajal, mil see veel kehtis.
3-1-1-20-06 PDF Riigikohus 20.04.2006
Liikluskuriteos süüdimõistetult võib kohus jätta juhtimisõiguse ära võtmata üksnes väga erandlikel juhtudel (vt RKKK otsus nr 3-4-1-2-05).
3-1-1-107-05 PDF Riigikohus 28.10.2005
Isikul puudub võimalus juhiloa äravõtmise ja ajutise juhiloa väljastamise vaidlustamiseks VTMS §-des 76-80 ettenähtud korras enne kohtuvälise menetleja poolt kiirmenetluse otsuse tegemist. Kuigi juhtimisõiguse piiramine kujutab endast liikumisvabaduse riivet, ei ole juhtimisõiguse piiramine väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi PS § 34 kaitsealas (vt RKÜKo 3-4-1-2-05, p 56). PS § 34 ei laiene Eestist väljapoole - Eesti Vabariik ei saa tagada isikute õigust liikuda vabalt väljaspool oma territooriumi. See, et isik ei või väljaspool Eestit autot juhtida, ei kujuta endast takistust riigist lahkumiseks ning seetõttu ei ole õigus liikuda väljaspool Eestit valitud sihtkohta autot juhtides PS § 35 (õigus riigist lahkuda) kaitsealas.
3-1-1-23-05 PDF Riigikohus 22.04.2005
LS § 41-3 alusel juhtimisõiguse peatamine jõustub hetkest, kui isikule loodi võimalus otsusega tutvuda. Kuna LS § 41-3 lg 10 kohaselt saadetakse juhtimisõiguse peatamise otsus isikule postiga, jõustub otsus hetkest, kui isik on selle kätte saanud.
3-1-1-15-05 PDF Riigikohus 31.03.2005
Kuigi LS § 23 lg 2 ei kehtesta volitusele otsesõnu mingisuguseid vorminõudeid, on tulenevalt LS § 23 lg-test 1 ja 2 koosmõjus LE § 70 p-ga 1 siiski vajalik volituse kirjalik vorm. Volikiri tuleb esitada koos piiratud juhtimisõigusega juhiloaga liiklusjärelevalve teostajale võimaldamaks isiku juhtimisõiguse olemasolu kontrollimist.
3-1-1-63-04 PDF Riigikohus 29.06.2004
Juhiloa väljaandnud asutuse poolt juhtimisõiguse peatamine on haldusmenetlus, millele LS § 1 lg-st 2 tulenevalt kohaldatakse HMS sätteid, arvestades liiklusseaduse erisusi.
3-1-1-10-04 PDF Riigikohus 01.04.2004
Kuigi LE § 234 lauses 1 sätestatu kohaselt tuleb jalgrattatee puudumisel sõita mopeediga sõidutee äärmisel parempoolsel rajal, ei saa isikule selle mittejärgimist süüks arvata, sest kui isikul puudus juhiluba, siis ei olnud ta õigustatud ega ka mitte kohustatud sõitma sõiduteel. Selle õigusliku kohustuse puudumisel ei saa isik vastutada tegevusetuse eest.
3-1-1-69-03 PDF Riigikohus 20.05.2003
Mootorsõidukit korduvalt joobeseisundis juhtinud isikult KrK alusel obligatoorselt juhtimisõiguse äravõtmine ei ole vastuolus seadusandja poolt KarS-s samasuguse teo eest ette nähtud õiguslike järelmitega. KarS § 424 järgi süüdimõistetud isikult tuleb üldjuhul mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta ning üksnes erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta.
3-1-1-6-03 PDF Riigikohus 04.03.2003
Juhtimisõiguse äravõtmist (lisakaristus liikluskuritegude puhul) ei saa võrdsustada juhtimisõiguse peatamisega. Viimast saab kohaldada seoses väärteo toimepanemisega ning see ei toimu mitte karistamisotsusega väärteomenetluses, vaid jõustunud karistamisotsus väärteomenetluses on juhtimisõiguse peatamise aluseks juhiloa väljaandnud asutuse poolt LS § 41-3 lõigetes 1-8 ettenähtud juhtudel.

Kokku: 14| Näitan: 1 - 14

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane