Kohtulahendite liigitus

Kokku: 8| Näitan: 1 - 8

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-1-1-85-11 PDF Riigikohus 14.12.2011
Omastamisena on KarS § 201 järgi karistatav valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramine. Seejuures kuulub vara hulka ka nõudeõigus ja kolmanda isiku kasuks pööramine tähendab viimasele sellise seisundi loomist, mis väliselt näitab teda kui omanikku.
3-1-1-40-11 PDF Riigikohus 22.06.2011
KarS § 201 kohaselt saab omastamise objektiks olla üksnes selline vallasasi, mis on teo toimepanija jaoks võõras. Isikule on KarS § 201 mõttes võõras asi, mis ei ole tema omandis asjaõigusseaduse § 68 tähenduses (vt RKKKo 3-1-1-46-08, p 19). Riigi valduses olevad ja asitõenditena hoitavad maksumärkideta ja vene maksumärkidega sigaretid on nii käibe- kui ka omandivõimelised asjad, mis on AÕS § 90 alusel faktiliselt riigi omandis ning seega kõlblik omastamisobjekt.
3-1-1-8-11 PDF Riigikohus 11.04.2011
Karistusseadustiku § 201 järgi saab isikut oma valduses oleva vallasasja kolmanda isiku kasuks pööramise eest karistada üksnes juhul, kui teo objektiks on võõras vallasasi. Võõras on vallasasi kolmanda isiku kasuks toimuva omastamise puhul siis, kui vallasasi ei ole ei teo toimepanija ega teost kasu saava kolmanda isiku omandis. Seetõttu tuleb isiku süüdistamisel omastamises muude objektiivse koosseisu tunnuste kõrval tõendada ära ka koosseisutunnus "võõras". Vallasasja omanikul ei pea omanikustaatuse kinnitamiseks olema dokumente.
3-1-1-46-08 PDF Riigikohus 12.12.2008
KarS § 201 kohaselt saab omastamise objektiks olla üksnes selline vallasasi, mis on teo toimepanija jaoks võõras. Isikule on KarS § 201 mõttes võõras asi, mis ei ole tema omandis (asjaõigusseaduse (AÕS) § 68).
3-1-1-74-05 PDF Riigikohus 19.09.2005
Aktsiaseltsi või osaühingu vara on aktsionäri või osaniku jaoks KrK § 141-1 ja KarS § 201 tähenduses võõras isegi siis, kui sellele aktsionärile kuulub 100% seltsi aktsiatest või osanikule ühingu ainukene osa.
3-1-1-13-05 PDF Riigikohus 12.04.2005
Omastamise objekt peab olema teo toimepanija jaoks võõras, s.t. kuuluma mõne teise isiku vara hulka. Antud juhul tuleb välja selgitada, milline oli isikute vaheline tsiviilõigussuhe asja hankimisel.
3-1-1-130-04 PDF Riigikohus 14.01.2005
Võlgnike poolt äriühingu arvele tasutud summad oli võõras vara selle äriühingu juhatuse liikme jaoks, kellel ei olnud võlausaldajatega mingit lepingulist suhet seoses võlanõuete sissenõudmisega. Kui äriühing oli võlausaldajatega käsundussuhtes TsK § 394 tähenduses ning nõuete loovutamist äriühingule ei toimunud, siis ei olnud võlgnikelt äriühingule laekunud summade näol tegemist mitte selle äriühingu, vaid volitajate varaga, mis oli üksnes äriühingule usaldatud. Järelikult oli võlgnike poolt tasutud raha KrK § 1411 mõistes võõras vara ka äriühingu jaoks.
3-1-1-148-03 PDF Riigikohus 13.01.2004
Kui müügilepingu pooled lepivad kokku AÕS § 94 kohaldamises, mis näeb ette vallasasja omandi ülemineku erijuhu, mil asi jäetakse võõrandaja ja omandaja kokkuleppel võõrandaja otsesesse valdusse ning omandajat loetakse kaudseks valdajaks, siis on võõrandaja kannatanule (ostjale) kuuluva ehk võõra asja otsene valdaja. Müües asja edasi kolmandale isikule, manifesteeris võõrandaja sellega enda omastamistahtlust ja pani toime omastamise (KarS § 201 lg 1). AÕS §-s 94 nimetatud kokkuleppe sõlmimise eelduseks ei ole eelnev asjade üleandmine. See säte reguleerib just vallasomandi üleminekut ilma vallasasja valdust üle andmata. Seega piisab kokkuleppest omandi üleminekus, et lugeda vallasasja omand üleläinuks. Omand võib tekkida AÕS § 94 järgi koos väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-62-01).

Kokku: 8| Näitan: 1 - 8

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane