Riigikohus kordab oma varasemates lahendites (vt määrust nr 3-1-1-116-02, otsust nr 3-1-1-3-03 ja otsust nr 3-1-1-9-03) väljendatud seiskohta, et isiku käitumine tuleb kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 järgi üksnes siis, kui see tegu vastab KarS 13. ptk-s ettenähtud süüteokoosseisule (v.a röövimine või väljapressimine), see tegu on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu ja selles teos puuduvad vastavas süüteokoosseisus sätestatud raskendavad asjaolud. Käesolevas asjas esineb süüteokoosseisus sätestatud raskendava asjaoluna varasem varguse katse toimepanemine. Seetõttu on kohtualusele enne KarS jõustumist süüksarvatud varguse katse toimepanemine karistatav ka KarS järgi kuriteona KarS § 25 lg 1 ja § 199 lg 2 p 4 järgi.