Kohtulahendite liigitus

Kokku: 908| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-1-1-116-06 PDF Riigikohus 18.06.2007
Kriminaalkoodeksi § 76 lg-s 1 sätestatud salakaubaveo üheks koosseisutunnuseks kauba toimetamine üle tollipiiri. 1998. a tolliseaduse kohaselt ei olnud ei olnud Eesti tollilaos ladustatud või Eesti tolli järelevalve all tollitransiidis oleva kauba ebaseaduslik vabasse ringlusse laskmine Eesti territooriumil käsitatav kauba üle tollipiiri toimetamisena.
3-1-1-11-07 PDF Riigikohus 04.06.2007
KrK § 148^1 lg 2 kohaselt oli karistatav maksuhaldurile valeandmete esitamine nii enda kui ka teise isiku maksukohustuse kohta. Selleks, et tuvastada juriidilise isiku juhatuse liikmete karistusõiguslik vastutus maksudeklaratsioonis maksukohustuse kohta valeandmete eest, tuleb kindlaks teha, kas ja kui, siis millises ulatuses erines juriidilise isiku deklareeritud maksukohustus tegelikust maksukohustusest.
3-1-1-115-04 PDF Riigikohus 23.11.2004
Erasüüdistuse asjad erinesid üldises korras arutatavatest asjadest selle poolest, et neis ei viidud läbi eeluurimist. Selline regulatsioon pani kohtutele kohustuse eriti hoolikalt jälgida, et oleks kogutud kõik asjas olevad tõendid ning nende alusel väljaselgitatud sündmuse asjaolusid oleks hinnatud igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Seda võis kohus teha, kohustades menetlusosalisi tõendeid esitama või kogudes neid ise.
3-1-1-103-04 PDF Riigikohus 05.11.2004
Tsviilkäibes keelatud lõhkematerjali ebaseaduslik käitlemine moodustab iseseisva kuriteokoosseisu ega ole tsiviilkäibes lubatud lõhkematerjali ebaseadusliku käitlemise kvalifitseerivaks koosseisuks. Nende üheaegse esinemise korral moodustavad nad kuritegude reaalkonkurentsi. Seda, millal on tegemist lõhkematerjali suure kogusega KarS § 414 lg 4 p 2 tähenduses, ei ole üheski õigustloovas aktis kindlaks määratud. Tegemist on määratlemata õigusmõistega, mis tuleb sisustada kohtupraktikas lähtudes konkreetse lõhkematerjali füüsikalistest omadustest ja üldisest ohtlikkusest.
3-1-3-13-03 PDF Riigikohus 06.01.2004
AKKS-s sätestatud teistmis- ja kohtuvea parandamise alused sisaldavad Eesti kohtute tuvastatavaid aluseid jõustunud kohtulahendite taasläbivaatamiseks. Teistmis- ja kohtuvea parandamise aluste laiendav tõlgendamine ei võimalda pärast Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust kriminaalasja uuesti läbi vaadata.
3-1-3-10-02 PDF Riigikohus 17.03.2003
Süüdimõistetu kaebuse menetlemiseks puudub AKKS järgi menetluslik alus. Kaebust ei saa käsitleda teistmis- ega kohtuvigade parandamise avaldusena. Oluline pole siiski mitte niivõrd tähtaeg, kuivõrd kaebuse esitamise alused. Tema kaebuses sisaldub soov kergendada oma karistust, sest karistuse kandmise ajal toimunud karistusõiguse reform alandas varguse eest ettenähtud vanglakaristuse alam- ja ülemmäära. Kohus leiab, et süüdimõistetul pole kasutada tõhusat menetlust oma põhiõiguse kaitseks. Seda asjaolu, kaalul olevaid põhiõigusi ja kantud karistuse kestust arvestades ei leia kohus õigustusi jätta kaebus sisuliselt menetlemata. Kohus võtab arvesse ka vajadust anda kohtutele selged juhised, kuidas samasuguseid juhtumeid lahendada.
3-1-1-32-03 PDF Riigikohus 04.03.2003
3-1-3-2-03 PDF Riigikohus 04.03.2003
Lihtmenetluse spetsiifikat arvestades ei saa teatud piiratud juhtudel välistada kohtuvigade parandamist lihtmenetluse raames tehtud maa- või linnakohtu otsuses. Juhul, mil lihtmenetluses tehtud kohtuotsuse tegemisel ei ole arvestatud tingimustega, mille pinnalt on kannatanu, tsiviilhageja ja tsiviilkostja lihtmenetlusega nõustunud, tagada nendele menetlusosalistele õigus kohtuvigade parandamise avalduse esitamiseks maa- või linnakohtu otsuse peale.
3-1-1-134-02 PDF Riigikohus 19.12.2002
Kui isikule on KrK järgi mõistetud lõplik karistus kahe kuriteo kogumi eest ja neist ühes kuulub ta KarS RS § 1 lg-te 1- 3 alusel karistuse kandmisest vabastamisele, siis ei saa moodustada enam KarS RS § 1 lg 4 alusel liitkaristust, sest selle mõistmise eelduseks olevat kahte liidetavat enam ei ole.
3-1-1-128-02 PDF Riigikohus 16.12.2002
Formaalse erasüüdistuse algatamise avalduse puudumine kriminaalasja materjalide juures ei takista erasüüdistusasja menetlemist, sest kannatanu tahet teostada erasüüdistust võib kohus tuvastada ka teiste tõendite alusel. Puudub alus väita, et kannatanuna avalikku süüdistust toetanud isik ei toetaks erasüüdistust.
KrMK § 263 lg 1 p 3 kohaselt tuleb kohtuotsuse tegemisel muuhulgas lahendada küsimus, millises kriminaalseaduse paragrahvis, lõikes ja punktis on süüdlasele inkrimineeritud tegu ette nähtud. Vastavalt KrMK § 268 lg-le 4 tehakse õigeksmõistev kohtuotsus siis, kui ei ole tuvastatud kuriteosündmus või kui kohtualuse teos puudub kuriteokoosseis, samuti siis, kui ei ole tõendatud kohtualuse osavõtt kuriteo toimepanemisest. Formaalse erasüüdistuse algatamise avalduse puudumine kriminaalasja materjalide juures pole seega isiku õigeksmõistmise aluseks, sest kannatanu tahet teostada erasüüdistust võib kohus tuvastada ka teiste tõendite alusel. Puudub alus väita, et kannatanuna avalikku süüdistust toetanud isik ei toetaks erasüüdistust.
Kohtuotsuse motiveerivast osast peab selgelt nähtuma, millistele tõenditele rajanevad kohtu järeldused kohtualuse käitumise kohta esitatud süüdistuses. Vastasel korral on tegemist puudulikult motiveeritud kohtuotsusega.
3-1-1-126-02 PDF Riigikohus 12.12.2002
Kui ringkonnakohtu otsusega jäetakse esimese astme kohtu otsus sisuliselt muutmata, kuid samas tehtud täpsustusega muudetakse ilma motiveerimata rangemaks kohtualusele mõistetud karistust, halvendades nõnda tema olukorda, on tegemist kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisega AKKS § 39 lg 3 p 7 mõttes.
3-1-1-124-02 PDF Riigikohus 11.12.2002
3-1-1-125-02 PDF Riigikohus 11.12.2002
Teisele isikule õigusvastaselt tekitanud kahju peab hüvitama kahju tekitanud isik, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kui kohus on ühe kohtualuse suhtes tuvastanud, et ta mingi konkreetse kuriteoepisoodi toimepanemisel ei osalenud, siis ei saa temalt selle kuriteoepisoodiga tekitatud kahju süüdimõistetud isikutega solidaarselt sisse nõuda.
3-1-3-12-02 PDF Riigikohus 10.12.2002
3-1-1-127-02 PDF Riigikohus 09.12.2002
PS § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõiguse tegeliku efektiivsuse tagamise huvides laieneb erikaebeõigus juhtudele, mil kohtumäärus kujutab endast sellist lõplikku lahendit, mida hiljem üldise kohtukaebe korras vaidlustada ei saa, samuti juhtudele, mil kohtumäärusega piiratakse mingit põhiõigust. Kuna seadusandlikult oli reguleerimata kohtu arestimääruste peale esitavate kaebuste lahendamise kord, siis lõi Riigikohus tuginedes PS-le ja lähtudes põhiõiguste kaitsmise kohustusest, võimaluse esitada kaebus esimese astme kohtu määrusele vara arestimise kohta ringkonnakohtule, kelle lahend on lõplik.
3-1-3-9-02 PDF Riigikohus 02.12.2002
Vastavalt KrMK §-s 337_3 sätestatule võib kohtuotsuse teinud või seda täitev kohus kohtuotsuse täitmise staadiumis lahendada ka seaduses reguleerimata küsimusi. Eesti kriminaalmenetluse seaduses on reguleerimata, kuidas peaks Eesti kohtu otsuse resolutiivosas olema fikseeritud karistuse kandmise aja algus juhtudel, mil süüdimõistetu oli Eestile välja antud vaid kohtuliku arutamise ajaks. Samuti on reguleerimata see, kuidas peaks kirjeldatud olukorras toimuma kohtuotsuse täitmisele pööramine.
3-1-1-121-02 PDF Riigikohus 29.11.2002
Enne KarS-i jõustumist toimepandud tegu, mis on kuriteona karistatav ka KarS-i kohaselt, kvalifitseerida selle toimepanemise ajal kehtinud KrK kohaselt isegi siis, kui mõnda KrK-s sätestatud kuriteokoosseisu tunnustest ei ole KarS-i vastavas kuriteokoosseisus ette nähtud. Nii tagatakse formaalselt PS § 23 lg-st 1 ja EIÕK art 7 lg-st 1 tulenev põhimõte, et kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. PS § 23 lg-st 1 ja § 13 lg-st 2 tulenev karistusseaduse määratletuse nõue eeldab omakorda, et isiku teole antav karistusõiguslik väljendus ehk kvalifikatsioon vastaks võimalikult täpselt isiku faktilisele teole.
KarS RS § 3 lg 3 kohaselt lähtutakse karistuse mõistmisel pärast KarS-i jõustumist enne selle jõustumist toimepandud kuriteo eest teo toimepanemise ajal kehtinud KrK vastavas paragrahvis sätestatud karistusest, kui see näeb ette kergema karistuse. Seega tuleb karistuse mõistmisel lähtuda kas KrK või KarS-i sanktsioonist sõltuvalt sellest, kumb näeb ette kergema karistuse. Kui KarS-is ettenähtud karistus on kergem karistuse alammäära, KrK-s ettenähtud karistus aga ülemmäära osas, siis tuleb teo karistuspiirid määratleda alammäära osas KarS-i ja ülemmäära osas KrK järgi.
3-1-1-122-02 PDF Riigikohus 26.11.2002
Kui KarS RS § 1 lg 4 ja KarS § 64 alusel saaks isikule moodustada vaid sama liitkaristuse, mis on talle eelnevalt mõistetud KrK järgi, siis pole sama liitkaristuse veelkordne, KarS-ile tuginev moodustamine põhjendatud.
Kohus kohaldab ebaõigesti kriminaalseadust, kui ei vabasta isikut karistuse kandmisest sellise kuriteo eest, mis karistusõiguse reformi tulemusel on muudetud väärteoks.
3-1-1-123-02 PDF Riigikohus 26.11.2002
Vastavalt VTMS § 189 on määruskaebe korras vaidlustatavad esimese ja teise astme kohtumenetluses ja täitemenetluses koostatud kohtu määrused, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud VTMS §-s 191. VTMS § 191 punkti 10 kohaselt ei saa ringkonnakohtus apellatsiooni käiguta või läbi vaatamata jätmise kaebuse peale määruskaebust esitada.
Seadusest ei tulene, et kohus peaks esitatud taotluse tingimusteta ja täies mahus rahuldama. Seega ei saa taotluse esitaja eeldada, et ainuüksi vastava tahte avaldamisega ongi taotlus rahuldatud.
3-1-1-116-02 PDF Riigikohus 26.11.2002
KarS § 218 lg 1 on viitelise iseloomuga ja käsitatav KarS 13. ptk suhtes üldosalise sättena. Isiku käitumine tuleb kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 järgi üksnes siis, kui see tegu vastab KarS 13. ptk-s ettenähtud süüteokoosseisule (v.a röövimine või väljapressimine); see tegu on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, ja selles teos puuduvad vastavas süüteokoosseisus sätestatud vastutust raskendavad asjaolud.
KarS RS § 1 kohaldamisel peab lähtuma sellest, kas isiku poolt toimepandud tegu, mis oli kuritegu KrK järgi, on kuritegu ka KarS-i järgi.

Kokku: 908| Näitan: 1 - 20