3-1-1-114-01
|
Riigikohus |
13.12.2001 |
|
Altkäemaksuandja ja �võtja vahelise kokkuleppe olemasolule võib muuhulgas viidata altkäemaksuvõtja poolt mingi tegevus või tegematajätmine � nt kriminaalmenetluse alustamise ajenditele reageerimata jätmine.
Vastavalt KrK § 21 lg-le 3 võib kohus kuriteo eest mõista ühe põhi- ja ühe või mitu lisakaristust. See kehtib ka juhul, kui eriosa paragrahvi sanktsioonis nähakse ette lisakaristuse obligatoorne kohaldamine.
Lisakaristuste võimalikud liigid sätestatakse KrK § 21 lg-s 2 ja §-s 27.
|
| 3-1-1-110-01
|
Riigikohus |
23.11.2001 |
|
Altkäemaksu võtmise koosseisu, KrK § 164 mõttes, realiseerumine ei eelda altkäemaksu andmise kuriteokoosseisu tuvastamist. Täidetud peab olema üksnes altkäemaksu andmise objektiivne külg, st peab olema tuvastatud vara, varalise õiguse või muu varalise kasu andmine ametiisikule kas otse või vahendaja kaudu ja andja soov, et ametiisik paneks tema huvides mingi teo toime või jätaks selle toime panemata. Samuti peab olema tuvastatud põhjuslik seos nimetatud kasu andmise ja andja huvides ametiisiku poolt mingi teo toimepanemise või toimepanemata jätmise vahel, mida ametiisik pidi tegema või võis teha oma ametiseisundit kasutades.
|
| 3-1-1-24-01
|
Riigikohus |
13.03.2001 |
|
Isiku ametiisikuks olemine ei ole välistatud seetõttu, et riigiasutuse tegevus ei baseeru täiesti korrektsel õiguslikul alusel, kui asutus täidab faktiliselt talle riigi poolt pandud ja seadusest tulenevaid ülesandeid ning seal tehtud toimingutel on õiguslikud tagajärjed.
Kriminaalasja arutamisel ei ole kohtul õigust otsustada, kas isiku teos on haldusõiguserikkumise koosseis või mitte, sest haldusõiguserikkumine ei saa olla kriminaalasja arutamisel kohtuliku arutamise esemeks.
Kui ametiisiku poolt mootorsõiduki juhiloa ebaseadusliku väljaandmise või mootorsõiduki ebaseadusliku registreerimisega põhjustatakse suur varaline kahju või muu raske tagajärg isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele või riigi huvidele, siis on täidetud KrK § 162 koosseis ning vastavalt HÕS § 6 lg 2 sätestatule ei võeta ametiisikut sel juhul mitte haldus-, vaid kriminaalvastutusele.
Kuna kriminaalõiguslikult kaitstakse ka selliseid väärtusi, mis ei ole rahaliselt hinnatavad, siis tuleb vältimatult aktsepteerida kuriteo koosseisulise tunnusena mittevaralist kahju, mille hindamisel ei saa lähtuda samadest kriteeriumidest nagu varalise kahju hindamisel. Mittevaralise kahju olemasolu või selle puudumine, aga ka mittevaralise kahju kvantitatiivne mõõde on faktiküsimused, mis tuvastatakse kohtu poolt igal konkreetsel juhul eraldi, lähtudes sellest, kuivõrd ohtlik oli toimepandud tegu üldise õiglustunde ja ühiskonna õigusteadvuse seisukohast ning kuivõrd see kahjustas mingit seadusega kaitstud õigushüve.
Altkäemaksu eest teo tegemata jätmine või toimepanemine võib olla nii õigusvastane (ka kuritegu) kui ka õiguspärane. Oluline on vaid, et ametiisik tegutseb altkäemaksu eest oma volituste piires.
Altkäemaksu koosseisude puhul ei ole oluline altkäemaksu summa suurus (välja arvatud altkäemaksu andmisel suures ulatuses KrK § 164 lg 2 p 3 järgi). Summa suurus näitab vaid seda, kui odavalt või kallilt ametiisik end laseb ära osta.
Isiku kui ametiisiku seisund ei sõltu sellest, millal talle ametijuhendit tutvustatakse. Ka siis, kui ametijuhend ei ole tutvustamise ajaks veel ametlikult kinnitatud, kuid tööle asudes lepib isik selles fikseeritud tööülesannete täitmise kohustusega ja asub neid faktiliselt täitma, piisab sellest täielikult, et lugeda ta ametiisikuks.
|
| 3-1-3-19-98
|
Riigikohus |
06.10.1998 |
|
Altkäemaksu võtmise täideviijaks saab olla vaid ametiisik. Ametiisiku poolt altkäemaksu võtmises osalenud mitteametiisik võib kriminaalvastutusele kuuluda vaid sellest kuriteost osavõtu eest kitsamas mõttes või altkäemaksu vahendamise eest.
|
| 3-1-1-70-97
|
Riigikohus |
17.06.1997 |
|
Isiku tegu võib altkäemaksu andmise moodustada ka juhul, kui sellega soovitakse saavutada ametniku äraostetavust, sealhulgas luua tõenäosust, et ametnik paneb vajalikul juhul tema kasuks toime mingi teo. Altkäemaksu andmine võib esineda samuti juhul, kui altkäemaksu andja teab või eeldab, et vastava otsuse tegemisel arvestab ametnik ka eriti tema huve.
KrK § 164 lg 1 dispositsioonis tähendatud mingi teenena tuleb mõista mitte ainult ühte konkreetset käitumisakti, vaid ka soodsama seisundi loomist altkäemaksuandjale, tema soosimist või mahitamist tulevikus.
Kohtuniku nõusolek jälituse erandtoimingu läbiviimiseks tema tööruumis ning tema osavõtul on käsitletav kohtuniku kaasamisena salajasele koostööle jälitustegevuses. Jälitustegevuse seaduse § 14 lg-st 6 ja KrMK § 48 lg-st 1 tulenevalt ei ole niisugusel teel saadud faktilised andmed tõendid kriminaalasjas.
Kohtuniku nõusolek jälituse erandtoimingu läbiviimiseks tema tööruumis ning tema osavõtul on käsitletav kohtuniku kaasamisena salajasele koostööle jälitustegevuses. Jälitustegevuse seaduse § 14 lg 6 ja KrMK § 48 lg-st 1 tulenevalt ei ole niisugusel teel saadud faktilised andmed tõendid kriminaalasjas
|
| 3-1-1-79-96
|
Riigikohus |
27.08.1996 |
|
Ebaseaduslik tasu võib altkäemaksu võtmise moodustada olenemata sellest, kas tasu saadi enne või pärast seda tegu, mille eest tasu anti.
|
Facebook
Twitter