/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 7| Näitan: 1 - 7

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-56-01 PDF Riigikohus 24.05.2001

Ametiisiku käitumine muutub õigusvastaseks, kui ta ei täida nõuetekohaselt enda ametialaseid kohustusi. KrK § 162 märgitud ametialaste kohustuste allikaks ei ole üksnes formaalne seadus, selleks võivad olla ka ametkonnasisesed eeskirjad, mis on ametiisikule kohustuslikud tulenevalt tema eriala spetsiifikast ning mille kohustuslikkusest on teda teavitatud, ja ametijuhend.


Ringkonnakohus võib, toetudes AKKS § 15 lg 1, nõuda eelmenetluse käigus kriminaalasja õigeks lahendamiseks vajalikke tõendeid. Seeläbi realiseeritakse kriminaalmenetluses olulist kriminaalasja igakülgse, täieliku ja objektiivse uurimise printsiipi.


Kui ilmneb õigusvastasust välistav asjaolu, ei piisa pelgalt viimase objektiivsest eksisteerimisest, vaid isik peab ka käituma vastava arusaamisega selle olemasolust (subjektiivne õigusvastasust välistav element).

3-1-1-24-01 PDF Riigikohus 13.03.2001

Isiku ametiisikuks olemine ei ole välistatud seetõttu, et riigiasutuse tegevus ei baseeru täiesti korrektsel õiguslikul alusel, kui asutus täidab faktiliselt talle riigi poolt pandud ja seadusest tulenevaid ülesandeid ning seal tehtud toimingutel on õiguslikud tagajärjed.


Kriminaalasja arutamisel ei ole kohtul õigust otsustada, kas isiku teos on haldusõiguserikkumise koosseis või mitte, sest haldusõiguserikkumine ei saa olla kriminaalasja arutamisel kohtuliku arutamise esemeks.


Kui ametiisiku poolt mootorsõiduki juhiloa ebaseadusliku väljaandmise või mootorsõiduki ebaseadusliku registreerimisega põhjustatakse suur varaline kahju või muu raske tagajärg isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele või riigi huvidele, siis on täidetud KrK § 162 koosseis ning vastavalt HÕS § 6 lg 2 sätestatule ei võeta ametiisikut sel juhul mitte haldus-, vaid kriminaalvastutusele.


Kuna kriminaalõiguslikult kaitstakse ka selliseid väärtusi, mis ei ole rahaliselt hinnatavad, siis tuleb vältimatult aktsepteerida kuriteo koosseisulise tunnusena mittevaralist kahju, mille hindamisel ei saa lähtuda samadest kriteeriumidest nagu varalise kahju hindamisel. Mittevaralise kahju olemasolu või selle puudumine, aga ka mittevaralise kahju kvantitatiivne mõõde on faktiküsimused, mis tuvastatakse kohtu poolt igal konkreetsel juhul eraldi, lähtudes sellest, kuivõrd ohtlik oli toimepandud tegu üldise õiglustunde ja ühiskonna õigusteadvuse seisukohast ning kuivõrd see kahjustas mingit seadusega kaitstud õigushüve.


Altkäemaksu eest teo tegemata jätmine või toimepanemine võib olla nii õigusvastane (ka kuritegu) kui ka õiguspärane. Oluline on vaid, et ametiisik tegutseb altkäemaksu eest oma volituste piires.


Altkäemaksu koosseisude puhul ei ole oluline altkäemaksu summa suurus (välja arvatud altkäemaksu andmisel suures ulatuses KrK § 164 lg 2 p 3 järgi). Summa suurus näitab vaid seda, kui odavalt või kallilt ametiisik end laseb ära osta.


Isiku kui ametiisiku seisund ei sõltu sellest, millal talle ametijuhendit tutvustatakse. Ka siis, kui ametijuhend ei ole tutvustamise ajaks veel ametlikult kinnitatud, kuid tööle asudes lepib isik selles fikseeritud tööülesannete täitmise kohustusega ja asub neid faktiliselt täitma, piisab sellest täielikult, et lugeda ta ametiisikuks.

3-1-1-88-00 PDF Riigikohus 22.11.2000
KrK

Kehtivuse kaotanud eeskirjade mittetäitmine ei moodustaametialaste kohustuste täitmata jätmist või mittevastavat täitmist KrK § 162 mõistes.


Kõrvaldamata kahtlus selles, kas varalist kahju tuleb süütuse presumptsioonist lähtudes lugeda kahju mittepõhjustamiseks.

3-1-1-121-98 PDF Riigikohus 15.12.1998

Asutuse juhataja, kes on pädev käsutama krediiti ja vahendeid eelarve ja assigneeringute piires ning kohustatud tagama finants- ja koosseisudistsipliinist kinnipidamise ning rahaliste vahendite ja materiaalsete väärtuste säilivuse, on ametiisik KrK § 160 mõttes.


KrK §-s 162 sätestatud kuriteo objektiivse külje võib moodustada asutuse juhataja kui ametiisiku poolne fiktiivsete dokumentide 3/4 tööde üleandmisvastuvõtu aktide, tööde tegemise eest esitatud arve ja kassa väljaminekuorderi 3/4 alkirjastamine ja viseerimine, mille tõttu saab võimalikuks raha põhjendamatu väljamaksmine ja asutusele suure varalise kahju põhjustamine.

3-1-1-87-98 PDF Riigikohus 25.08.1998

Pankrotihaldur on ametiisik KrK § 160 lg 1 mõttes.


Pankrotihalduri kui ametiisiku poolne ametialane lohakus võib seisneda selles, et loobudes rahaveo eeskirja nõude vastaselt tulirelvaga saatjatest rahaveol, paneb ta ohtu raha säilimise ja teeb võimalikuks suure varalise kahju tekkimise raha röövimisega tuvastamata isikute poolt.

3-1-1-48-98 PDF Riigikohus 31.03.1998

Politseiprefekti nõustumine haldusaresti kandvate isikute kasutamisega tema elamu ehitamisel tasuta tööjõuna võib moodustada ametialaste kohustuste mittevastava täitmise prefekti kui ametiisiku poolt KrK § 162 mõttes.


Süüdistuse formulatsiooni niisugusel muutmisel, millega ei halvendata kohtualuse seisundit ega tehta süüdistuses varemesitatuga võrreldes olulisi erinevusi, puudub vajadus esitada uus süüdistus.

3-1-1-70-96 PDF Riigikohus 11.06.1996

Sõiduauto röövimise korral on kannatanule varalise kahju põhjustajaks röövimise toime pannud isik, mitte selle auto ostu- ja müügilepingu vormistanud autoregistri töötaja, kes ametialaste kohustuste kohusetundetu või hooletu suhtumise tagajärjel võimaldas röövitud auto kasutamisõiguse ülemineku teisele isikule võltsitud dokumentide alusel. Autoregistri töötaja käitumine võib niisugusel juhul olla muu raske tagajärje põhjustamine isiku seadusega kaitstud õigustele ja huvidele.

Kokku: 7| Näitan: 1 - 7

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json