/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 10| Näitan: 1 - 10

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-117-01 PDF Riigikohus 28.02.2002

Munitsipaalkooli direktor ei ole KOV ametnik ega saa seetõttu olla ametiisikuks KVS § 4 lg 1 mõttes.

3-1-1-24-01 PDF Riigikohus 13.03.2001

Isiku ametiisikuks olemine ei ole välistatud seetõttu, et riigiasutuse tegevus ei baseeru täiesti korrektsel õiguslikul alusel, kui asutus täidab faktiliselt talle riigi poolt pandud ja seadusest tulenevaid ülesandeid ning seal tehtud toimingutel on õiguslikud tagajärjed.


Kriminaalasja arutamisel ei ole kohtul õigust otsustada, kas isiku teos on haldusõiguserikkumise koosseis või mitte, sest haldusõiguserikkumine ei saa olla kriminaalasja arutamisel kohtuliku arutamise esemeks.


Kui ametiisiku poolt mootorsõiduki juhiloa ebaseadusliku väljaandmise või mootorsõiduki ebaseadusliku registreerimisega põhjustatakse suur varaline kahju või muu raske tagajärg isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele või riigi huvidele, siis on täidetud KrK § 162 koosseis ning vastavalt HÕS § 6 lg 2 sätestatule ei võeta ametiisikut sel juhul mitte haldus-, vaid kriminaalvastutusele.


Kuna kriminaalõiguslikult kaitstakse ka selliseid väärtusi, mis ei ole rahaliselt hinnatavad, siis tuleb vältimatult aktsepteerida kuriteo koosseisulise tunnusena mittevaralist kahju, mille hindamisel ei saa lähtuda samadest kriteeriumidest nagu varalise kahju hindamisel. Mittevaralise kahju olemasolu või selle puudumine, aga ka mittevaralise kahju kvantitatiivne mõõde on faktiküsimused, mis tuvastatakse kohtu poolt igal konkreetsel juhul eraldi, lähtudes sellest, kuivõrd ohtlik oli toimepandud tegu üldise õiglustunde ja ühiskonna õigusteadvuse seisukohast ning kuivõrd see kahjustas mingit seadusega kaitstud õigushüve.


Altkäemaksu eest teo tegemata jätmine või toimepanemine võib olla nii õigusvastane (ka kuritegu) kui ka õiguspärane. Oluline on vaid, et ametiisik tegutseb altkäemaksu eest oma volituste piires.


Altkäemaksu koosseisude puhul ei ole oluline altkäemaksu summa suurus (välja arvatud altkäemaksu andmisel suures ulatuses KrK § 164 lg 2 p 3 järgi). Summa suurus näitab vaid seda, kui odavalt või kallilt ametiisik end laseb ära osta.


Isiku kui ametiisiku seisund ei sõltu sellest, millal talle ametijuhendit tutvustatakse. Ka siis, kui ametijuhend ei ole tutvustamise ajaks veel ametlikult kinnitatud, kuid tööle asudes lepib isik selles fikseeritud tööülesannete täitmise kohustusega ja asub neid faktiliselt täitma, piisab sellest täielikult, et lugeda ta ametiisikuks.

3-1-1-43-99 PDF Riigikohus 27.04.1999
KrK

Aktsiaseltsi meister, kelle juhtida on remonttöid tegevad alluvad ning kelle kohustusteks on töö korraldamine ja kontrollimine, kaasa arvatud tuleohutuse eeskirjadest kinnipidamise tagamine, võib olla ametiisik KrK § 160 mõistes.

3-1-1-121-98 PDF Riigikohus 15.12.1998

Asutuse juhataja, kes on pädev käsutama krediiti ja vahendeid eelarve ja assigneeringute piires ning kohustatud tagama finants- ja koosseisudistsipliinist kinnipidamise ning rahaliste vahendite ja materiaalsete väärtuste säilivuse, on ametiisik KrK § 160 mõttes.


KrK §-s 162 sätestatud kuriteo objektiivse külje võib moodustada asutuse juhataja kui ametiisiku poolne fiktiivsete dokumentide 3/4 tööde üleandmisvastuvõtu aktide, tööde tegemise eest esitatud arve ja kassa väljaminekuorderi 3/4 alkirjastamine ja viseerimine, mille tõttu saab võimalikuks raha põhjendamatu väljamaksmine ja asutusele suure varalise kahju põhjustamine.

3-1-1-107-98 PDF Riigikohus 14.10.1998

Ametiisiku pädevus võib olla talle antud vahetult omaniku poolt (näit. aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosoleku poolt) või vahendlikult (näit. aktsiaseltsi juhatuse kaudu aktsionäride poolt kinnitatud aktsiaseltsi põhikirjale vastavas korras). Pädevuse saamise viis ei oma kriminaalõiguslikku tähendust isiku käsitamisel ametiisikuna.

3-1-1-87-98 PDF Riigikohus 25.08.1998

Pankrotihaldur on ametiisik KrK § 160 lg 1 mõttes.


Pankrotihalduri kui ametiisiku poolne ametialane lohakus võib seisneda selles, et loobudes rahaveo eeskirja nõude vastaselt tulirelvaga saatjatest rahaveol, paneb ta ohtu raha säilimise ja teeb võimalikuks suure varalise kahju tekkimise raha röövimisega tuvastamata isikute poolt.

3-1-1-10-97 PDF Riigikohus 04.02.1997

Seisukohta, miks isik on loetud ametiisikuks, peab kohtuotsuses motiveerima, nimetades ühtlasi tema kui ametiisiku volitused ja pädevuse.


Olulised vastuolud kohtuotsuse kirjeldav-motiveeriva ja resolutiivosa vahel on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine ja otsuse tühistamise alus.


Isiku süüdistamisel olulise kahju põhjustamises ametialase võltsimisega tuleb põhjendada seda, milles oluline kahju seisnes.

3-1-1-93-96 PDF Riigikohus 17.09.1996

Endise sovhoosi isemajandava tootmisüksuse juht võib olla ametiisik


Raamatupidajale antud korraldus kanda riigiettevõtte vara riigiaktsiaseltsi arvele on õigusvastane. Ametiisik saab oma ametiseisundit ära kasutada ka juhul, kui raamatupidajana töötav isik täidab ametiisiku korraldusi tegelikult väljakujunenud töökorralduse ja alluvussuhte põhjal.

3-1-1-71-96 PDF Riigikohus 03.09.1996

Kaitseliidu liige osaleb politsei ja Kaitseliidu ühisreidil ametiisikuna. KrK §-s 1611 sätestatud kuriteo eest võib ta vastutada vaid tingimusel, et võimuesindajana oli teadlik oma teo õigusvastasusest ja tegutses otsese tahtlusega.


Kuna kaitseliitlaste poolset relva kasutamist avaliku korra kaitsmiseks rahu ajal ei ole Vabariigi Valitsus reglementeerinud, tuleb kaitseliitlaste niisugune tegevus tunnistada ebaseaduslikuks. Kaitseliitlane tohib tulirelva kasutada vaid transpordivahendi peatamiseks ja seaduserikkuja tabamiseks eritingimustes


Kuna kaitseliitlaste poolset relva kasutamist avaliku korra kaitsmiseks rahu ajal ei ole Vabariigi Valitsus reglementeerinud, tuleb kaitseliitlaste niisugune tegevus tunnistada ebaseaduslikuks. Kaitseliitlane tohib tulirelva kasutada vaid transpordivahendi peatamiseks ja seaduserikkuja tabamiseks eritingimustes./ Kaitseliidu liige osaleb politsei ja Kaitseliidu ühisreidil ametiisikuna. KrK §-s 1611 sätestatud kuriteo eest võib ta vastutada vaid tingimusel, et võimuesindajana oli teadlik oma teo õigusvastasusest ja tegutses otsese tahtlusega.

III-1/1-92/95 PDF Riigikohus 15.12.1995

Kokku: 10| Näitan: 1 - 10

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json