/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 18| Näitan: 1 - 18

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-44-01 PDF Riigikohus 30.04.2001

AKKS-is sätestatud erandjuhtudel võib (ja peab) ringkonnakohus väljuma apellatsioonimenetluse piiridest.


Kriminaalmenetluse ese ei hõlma kriminaalasja menetlemisel kasutatavaid tõendeid - vahendeid, mille abil kriminaalmenetluse eset uuritakse.

3-1-1-7-00 PDF Riigikohus 18.01.2000

Ringkonnakohus võib oma otsuses tugineda kõigile nii esimese astme kohtus kui ka enda uuritud tõenditele.


Juhul kui apellatsioonkaebuses taotletakse ainult kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks esimese astme kohtule, puudub ringkonnakohtul alus õigeksmõistetut süüdi tunnistada.


Juhul kui apellatsioonkaebuses on küll osutatud kriminaalmenetluse seaduse olulisele rikkumisele, kuid seda konkretiseerimata, ei ole ringkonnakohus ise kohustatud uurima, kas ja konkreetselt millist seadust on oluliselt rikutud.

3-1-1-118-99 PDF Riigikohus 07.12.1999

Apellatsioonimenetluse piirideks on kriminaalmenetluse eseme see osa, mida apellatsioonimenetluses uuesti analüüsitakse.


Kriminaalasja saatmine uueks arutamiseks ringkonnakohtu poolt uueks arutamiseks esimese astme kohtule vormistatakse alates 19. jaanuarist 1998 mitte kohtuotsuse, vaid määrusega (RT I, 1998, 51, 756).


Kriminaalmenetluse esemeks on kuriteo tunnustega tegu või teod, mille kohta kriminaalmenetluses kogutakse teavet selgitamaks selle teo (tegude) suhtes kriminaalseaduse kohaldamise võimalikkust.

3-1-1-38-99 PDF Riigikohus 20.04.1999
KrK

Keskkonnainspektisooni tsiviilhagi rahuldamine ringkonnakohtu poolt juhul, kui apellatsioonprotestis seda ei taotletud, ei ole apellatsioonprotesti piiridest väljumine.


Ringkonnakohtu otsuses on tarvis näidata, millisel AKKS § 31 sätestatud alusel esimese astme kohtu otsus tühisstatakse, millistel motiividel seda tehakse ning milliseid vigu on esimese astme kohus tõendite hindamisel teinud. Apellatsioonprotesti esitajana selle prokuröri näitamine ringkonnakohtu otsuses, kes protesti tegelikult ei esitanud, on AKKS § 29 lg 2 nõuete rikkumine.


Isiku süüdistamisel KrK § 155 järgi tuleb süüdistatavana vastutusele võtmise määruses näidata, milles seisnes metsaraie ebaseaduslikkus ja millise õigusakti nõudeid on eiratud. Raie ebaseaduslikkuse sisustamine alles süüdimõistvas kohtuotsuses ei võimalda kohtualusel kaitsta ennast esitatud süüdistuse vastu ja võib seepärast olla kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõistes.

3-1-1-118-98 PDF Riigikohus 01.12.1998

Süüdistatava kohtu alla andmise määruse tegemata jätmine on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõttes, mis takistab kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset uurimist ning seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist.


Vastavalt AKKS § 12 lgsle 3 on ringkonnakohus kohustatud menetlusosalistele teatama eelmenetluse istungi aja ja koha. AKKS ei sätesta, et menetlusosaliste osavõtuta ei või eelmenetluse istungit toimuda.


Süüdistatava kohtu alla andmise määruse tegemata jätmine 1) rikub isiku kaitseõigust, kuna talle ei laiene kohtualuse õigused KrMK § 351 lg 3 järgi; 2) takistab kriminaalasja seaduslikku uurimist, kuna ei taga selle igakülgsust, täielikkust ja objektiivsust; 3) takistab seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist, kuna ei võimalda täita KrMK §-de 189, 192 ja 215 lg 1 sätteid.

3-1-1-97-98 PDF Riigikohus 22.09.1998

Ringkonnakohtul on õigus iga apellatsioonimenetluse tulemina ja apellatsiooni sisust olenemata saata kriminaalasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui ta tuvastab, et kriminaalasja menetlemisel on menetlusseadust rikutud nii oluliselt, et see toob vältimatult kaasa kohtuotsuse tühistamise. See ringkonnakohtu õigus ei ole seotud apellatsioonimenetluse piiridega.


AKKS § 20 lg 1 kohaselt on kriminaalasja apellatsioonikorras arutamise piirid määratud üldreeglina kaebuse (protesti) sisuga. Apellatsioonimenetluse piiride all tuleb mõista kriminaalmenetluse eseme kui terviku seda osa, mida tuleb apellatsioonimenetluses uuesti analüüsida (s.o kuriteotunnustega tegu või teod). Kriminaalmenetluse ese ei hõlma kriminaalasja menetlemisel kasutatavaid tõendeid. Ringkonnakohtul on õigus otsuse tegemisel tugineda nii kaebuses (protestis) nimetatud tõenditele kui ka enda uuritud tõenditele.


AKKS § 39 lg 3 pss 7 sätestatud kriminaalmenetluse seaduse rikkumisega on igal juhul tegemist siis, kui ringkonnakohtu otsuses pole üldse motiveeritud tõendite hinnangut, mis oluliselt erineb tõendite hinnangust esimese astme kohtus. Samas ei ole võimalik üheselt kindlaks määrata tõendite erineva hindamise motiveerimise ulatust.


Mitte nõustudes esimese astme kohtu poolse tõendite hindamisega, peab ringkonnaohus esitama omapoolse hinnangu tõenditele ja tegema sellele vastava lahendi. Ringkonnakohus võib omal algatusel koguda ja uurida ka uusi tõendeid.

3-1-1-90-98 PDF Riigikohus 08.09.1998

Apellatsioonkaebuse või -protesti tagastamise õigus on kohtunikul juhul, kui apellatsioonkaebus või -protest ei vasta AKKS §-s 8 sätestatud nõuetele ja kohtuniku määratud tähtaja jooksul ei ole apellant esitatud nõudmisi täitnud ega põhistanud nende täitmise võimatust, samuti siis, kui apellandina esineb isik, kes ei ole selleks õigustatud AKKS § 5 kohaselt.


Süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel rahuldab kohus tsiviilhagi olenevalt hagi tõendatusest kas täielikult või osaliselt. Vaid juhtudel, kui kriminaalasja arutamist edasi lükkamata ei ole võimalik täpselt arvestada tsiviilhagi suurust, võib kohus süüdimõistva otsuse tegemisel tunnistada, et tsiviilhagi kuulub rahuldamisele, hagi rahuldamise täpne suurus määratakse kindlaks tsiviilmenetluse korras KrMK §-s 270 sätestatud alusel.

3-1-1-88-98 PDF Riigikohus 01.09.1998

Kassaator, taotledes ringkonnakohtuotsuse tühistamist AKKS § 39 lgss 4 sätestatud alusel, peab osutama kriminaalmenetluse õiguse konkreetsele normile, mille rikkumine takistas või oleks võinud takistada kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset uurimist ringkonnakohtus.


AKKS § 20 lg 1 kohaselt on kriminaalasja apellatsioonikorras arutamise piirid määratud üldreeglina kaebuse (protesti) sisuga. Apellatsioonimenetluse piiride all tuleb mõista kriminaalmenetluse eseme kui terviku seda osa, mida tuleb apellatsioonimenetluses uuesti analüüsida (s.o kuriteotunnustega tegu või teod). Kriminaalmenetluse ese ei hõlma kriminaalasja menetlemisel kasutatavaid tõendeid. Ringkonnakohtul on õigus otsuse tegemisel tugineda nii kaebuses (protestis) nimetatud tõenditele kui ka enda uuritud tõenditele.


AKKS § 39 lg 3 pss 7 sätestatud kriminaalmenetluse seaduse rikkumisega on igal juhul tegemist siis, kui ringkonnakohtu otsuses pole üldse motiveeritud tõendite hinnangut, mis oluliselt erineb tõendite hinnangust esimese astme kohtus. Samas ei ole võimalik üheselt kindlaks määrata tõendite erineva hindamise motiveerimise ulatust.


Kohtualuse süüditunnistamisel KrK § 142 järgi ei kuulu tõendamisesemesse ähvardamise täpne viis.

3-1-1-82-98 PDF Riigikohus 11.08.1998

Süüdimõistva otsuse rajamine niisugusele kuriteotunnusele, mille esinemist ei ole tõendatuks loetud ja millele prokurör oma apellatsioonprotestis ei ole osutanud, on väljumine apellatsioonprotesti piiridest ja lubamatu.

3-1-1-79-98 PDF Riigikohus 16.06.1998

Isiku süüditunnistamine säärases õigusakti nõude eiramises, mida ei ole talle süüks arvatud ei eeluurimisel ega kohtu alla andmisel tähendab kohtualuse seisundi põhjendamatut halvendamist.


Kui esimese astme kohtu otsust on apellatsiooni korras vaidlustanud vaid kaitsja, tohib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse piiridest väljuda üksnes siis, kui ta tuvastab kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise, millega on raskendatud kohtualuse olukorda.

3-1-1-18-98 PDF Riigikohus 27.01.1998

Kassaatori väide, et ringkonnakohtu istungil tehtud vaheag osutus lühikeseks ega võimaldanud kohtualusel apellatsioonprotestiga põhjalikult tutvuda, ei pea olema arvestatav, kui nii kohtualune kui tema kaitsja ei esitanud kohtule taotlust pikendada protestiga tutvumise aega ja osalesid jätkuval kohtuistungil edasi.

3-1-1-11-98 PDF Riigikohus 20.01.1998

Ringkonnakohus tohib esimese astme kohtu poolt kuriteokatses süüdimõistetut süüdi mõista lõpuleviidud kuriteos vaid vastava apellatsioonprotesti (-kaebuse) esitamisel.


Kohtuotsuse kirjeldavmotiveeriv osa ja resolutiivosa peavad olema kooskõlas. Isiku süüdimõistmine lõpuleviidud kuriteos, kui kohtuotsuse kirjeldavmotiveerivas osas kirjutatu kohaselt pandi toime kuriteokatse, on nimetatud nõude eiramine.

3-1-1-91-96 PDF Riigikohus 10.09.1996

KrMK § 189 p-s 2 nimetatud rikkumine ei ole hõlmatud AKKS § 39 lg-ga 3. Selle üle otsustamisel, kas KrMK § 189 p 2 nõuet on rikutud, tuleb silmas pidada KrMK § 194 lg 1 p-s 2 sätestatut.


Ringkonnakohtul on õigus tunnistada AKKS § 39 lg-s 3 loetletud kriminaalmenetluse seaduse rikkumise oluliseks ja saata kriminaalasi esimese astme kohtusse uueks arutamiseks vaid tingimusel kui kohus põhjendab, et vastav rikkumine välistas esimese astme kohtu lahendi seaduslikkuse.


Ringkonnakohtul on õigus tunnistada AKKS § 39 lg-s 3 loetletud kriminaalmenetluse seaduse rikkumise oluliseks ja saata kriminaalasi esimese astme kohtusse uueks arutamiseks vaid tingimusel kui kohus põhjendab, et vastav rikkumine välistas esimese astme kohtu lahendi seaduslikkuse..

3-1-1-75-96 PDF Riigikohus 18.06.1996

Kriminaalasja arutamise peatamisel mõne kohtualuse suhtes ja arutamise jätkamisel teiste suhtes tohib kohtuotsust teha pärast KrMK 22., 23. ja 24. peatükis sätestatu kohaldamist kõigi selles kriminaalasjas kohtu alla antud isikute suhtes. Selle nõude mittetäitmisel tuleb kriminaalasi selles osas, milles asja arutamine on KrMK § 218 lg 3 alusel peatatud, kohe eraldada ja jätkata kriminaalasjade menetlemist iseseisvatena. Kui kriminaalasja ei eraldanud esimese astme kohus, tohib seda teha apellatsioonikohus.

3-1-1-72-96 PDF Riigikohus 11.06.1996

AKKS § 64 p-s 1 peetakse silmas kohtu õiguslike järelduste mittevastavust faktilistele asjaoludele. Ringkonnakohtu järeldusena esitatud hinnang tõendamiseseme asjaolude tuvastatuse kohta on kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise alus vaid juhul, kui ringkonnakohtu otsuses puuduvad sellise hinnangu motiivid. Peab ju ringkonnakohus motiveerima, miks ta hindab tõendeid esimese astme kohtust erinevalt.

3-1-1-6-96 PDF Riigikohus 09.01.1996

Esimese astme kohtu otsuse tühistamise ja kriminaalasja uueks arutamiseks saatmise aluseks ei ole see, et määramata on kannatanu kehavigastuste raskus ja gaasipüstoli kuuluvus relvade hulka. AKKS § 15 lg 1 kohaselt on ringkonnakohtul õigus määrata ekspertiisi ja nõuda tõendeid. Gaasipüstol on relv


III-1/1-96/95 PDF Riigikohus 19.12.1995
III-1/1-82/95 PDF Riigikohus 21.11.1995

Kokku: 18| Näitan: 1 - 18

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json