3-1-1-7-00
|
Riigikohus |
18.01.2000 |
|
Ringkonnakohus võib oma otsuses tugineda kõigile nii esimese astme kohtus kui ka enda uuritud tõenditele.
Juhul kui apellatsioonkaebuses taotletakse ainult kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks esimese astme kohtule, puudub ringkonnakohtul alus õigeksmõistetut süüdi tunnistada.
Juhul kui apellatsioonkaebuses on küll osutatud kriminaalmenetluse seaduse olulisele rikkumisele, kuid seda konkretiseerimata, ei ole ringkonnakohus ise kohustatud uurima, kas ja konkreetselt millist seadust on oluliselt rikutud.
|
| 3-1-1-118-99
|
Riigikohus |
07.12.1999 |
|
Apellatsioonimenetluse piirideks on kriminaalmenetluse eseme see osa, mida apellatsioonimenetluses uuesti analüüsitakse.
Kriminaalasja saatmine uueks arutamiseks ringkonnakohtu poolt uueks arutamiseks esimese astme kohtule vormistatakse alates 19. jaanuarist 1998 mitte kohtuotsuse, vaid määrusega (RT I, 1998, 51, 756).
Kriminaalmenetluse esemeks on kuriteo tunnustega tegu või teod, mille kohta kriminaalmenetluses kogutakse teavet selgitamaks selle teo (tegude) suhtes kriminaalseaduse kohaldamise võimalikkust.
|
| 3-1-1-97-98
|
Riigikohus |
22.09.1998 |
|
Ringkonnakohtul on õigus iga apellatsioonimenetluse tulemina ja apellatsiooni sisust olenemata saata kriminaalasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui ta tuvastab, et kriminaalasja menetlemisel on menetlusseadust rikutud nii oluliselt, et see toob vältimatult kaasa kohtuotsuse tühistamise. See ringkonnakohtu õigus ei ole seotud apellatsioonimenetluse piiridega.
AKKS § 20 lg 1 kohaselt on kriminaalasja apellatsioonikorras arutamise piirid määratud üldreeglina kaebuse (protesti) sisuga. Apellatsioonimenetluse piiride all tuleb mõista kriminaalmenetluse eseme kui terviku seda osa, mida tuleb apellatsioonimenetluses uuesti analüüsida (s.o kuriteotunnustega tegu või teod). Kriminaalmenetluse ese ei hõlma kriminaalasja menetlemisel kasutatavaid tõendeid. Ringkonnakohtul on õigus otsuse tegemisel tugineda nii kaebuses (protestis) nimetatud tõenditele kui ka enda uuritud tõenditele.
AKKS § 39 lg 3 pss 7 sätestatud kriminaalmenetluse seaduse rikkumisega on igal juhul tegemist siis, kui ringkonnakohtu otsuses pole üldse motiveeritud tõendite hinnangut, mis oluliselt erineb tõendite hinnangust esimese astme kohtus. Samas ei ole võimalik üheselt kindlaks määrata tõendite erineva hindamise motiveerimise ulatust.
Mitte nõustudes esimese astme kohtu poolse tõendite hindamisega, peab ringkonnaohus esitama omapoolse hinnangu tõenditele ja tegema sellele vastava lahendi. Ringkonnakohus võib omal algatusel koguda ja uurida ka uusi tõendeid.
|
| 3-1-1-88-98
|
Riigikohus |
01.09.1998 |
|
Kassaator, taotledes ringkonnakohtuotsuse tühistamist AKKS § 39 lgss 4 sätestatud alusel, peab osutama kriminaalmenetluse õiguse konkreetsele normile, mille rikkumine takistas või oleks võinud takistada kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset uurimist ringkonnakohtus.
AKKS § 20 lg 1 kohaselt on kriminaalasja apellatsioonikorras arutamise piirid määratud üldreeglina kaebuse (protesti) sisuga. Apellatsioonimenetluse piiride all tuleb mõista kriminaalmenetluse eseme kui terviku seda osa, mida tuleb apellatsioonimenetluses uuesti analüüsida (s.o kuriteotunnustega tegu või teod). Kriminaalmenetluse ese ei hõlma kriminaalasja menetlemisel kasutatavaid tõendeid. Ringkonnakohtul on õigus otsuse tegemisel tugineda nii kaebuses (protestis) nimetatud tõenditele kui ka enda uuritud tõenditele.
AKKS § 39 lg 3 pss 7 sätestatud kriminaalmenetluse seaduse rikkumisega on igal juhul tegemist siis, kui ringkonnakohtu otsuses pole üldse motiveeritud tõendite hinnangut, mis oluliselt erineb tõendite hinnangust esimese astme kohtus. Samas ei ole võimalik üheselt kindlaks määrata tõendite erineva hindamise motiveerimise ulatust.
Kohtualuse süüditunnistamisel KrK § 142 järgi ei kuulu tõendamisesemesse ähvardamise täpne viis.
|
| 3-1-1-82-98
|
Riigikohus |
11.08.1998 |
|
Süüdimõistva otsuse rajamine niisugusele kuriteotunnusele, mille esinemist ei ole tõendatuks loetud ja millele prokurör oma apellatsioonprotestis ei ole osutanud, on väljumine apellatsioonprotesti piiridest ja lubamatu.
|
| 3-1-1-79-98
|
Riigikohus |
16.06.1998 |
|
Isiku süüditunnistamine säärases õigusakti nõude eiramises, mida ei ole talle süüks arvatud ei eeluurimisel ega kohtu alla andmisel tähendab kohtualuse seisundi põhjendamatut halvendamist.
Kui esimese astme kohtu otsust on apellatsiooni korras vaidlustanud vaid kaitsja, tohib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse piiridest väljuda üksnes siis, kui ta tuvastab kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise, millega on raskendatud kohtualuse olukorda.
|
| 3-1-1-11-98
|
Riigikohus |
20.01.1998 |
|
Ringkonnakohus tohib esimese astme kohtu poolt kuriteokatses süüdimõistetut süüdi mõista lõpuleviidud kuriteos vaid vastava apellatsioonprotesti (-kaebuse) esitamisel.
Kohtuotsuse kirjeldavmotiveeriv osa ja resolutiivosa peavad olema kooskõlas. Isiku süüdimõistmine lõpuleviidud kuriteos, kui kohtuotsuse kirjeldavmotiveerivas osas kirjutatu kohaselt pandi toime kuriteokatse, on nimetatud nõude eiramine.
|
| III-1/1-82/95
|
Riigikohus |
21.11.1995 |
|
|
Facebook
X.com