/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 12| Näitan: 1 - 12

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-97-01 PDF Riigikohus 18.10.2001

Vastavalt KrMK § 136 lg-le 1 on vastastamine selline uurimistoiming, mille läbiviimise vajalikkuse otsustab uurija. See ei ole uurija kohustus, vaid tema õigus. Igas menetletavas asjas otsustab uurija, kas vastastada juba ülekuulatud isikuid. Vastastamise teostamata jätmine ei ole kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine.


Varastatud asjade väärtus tehakse üldjuhul kindlaks lähtuvalt nende harilikust väärtusest ning selleks ei ole obligatoorne teostada ekspertiisi.


Ringkonnakohus on tõendite hindamisel vaba esimese astme kohtu seisukohtadest. Vastavalt KrMK §-le 50 on kohus õigustatud hindama kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kui see hindamine põhineb asjaolude igakülgsel, täielikul ja objektiivsel läbivaatamisel ning kohtuotsus on motiveeritud, siis on otsus kooskõlas seadusega.

3-1-1-88-01 PDF Riigikohus 01.10.2001

Eksperdi tunnistajana ülekuulamine pole seaduslik. Küll võib KrMK § 161 lg 1 kohaselt eksperti üle kuulata tema arvamuse või ekspertiisiakti selgitamiseks või täiendamiseks.


Kordusekspertiisi määramisel esmaekspertiisi teinud isikute eksperdiks määramine ei ole KrMK § 59 lg 8 rikkumine, kui kordusekspertiisi korraldamise vajaduse tingisid pelgalt vorminõuete rikkumised esmaekspertiisi määramisel ja selle tulemuste vormistamisel ning samas puudusid kahtlused esmaekspertiisi tulemi õigsuses ja neid polnud alust ka põhjendamatuteks lugeda.


TKS § 3 p-s 5 kohaselt loetakse kauplemiseks lisaks kauba või teenuse müügile ka selle pakkumist. Seadusandja tahet lugeda piraatkoopiaga kauplemiseks ka piraatkoopia müügiks pakkumist kinnitab ka AutÕS täiendamine 27. septembril 2000. a paragrahviga 802, milles sätestatakse otsesõnu, et piraatkoopiaga kauplemiseks loetakse piraatkoopia müüki, rentimist, müügile pakkumist või rendile pakkumist. Ka KrK § 280 tervikteksti süstemaatilise tõlgendamise pinnalt võib sedastada, et seadusandja ei ole soovinud selle kriminaalõigusliku regulatsiooniga vältida mitte üksnes piraattoodangu ostu-müügi lepingu sõlmimist vaid mistahes piraattoodangu käitlemist.


Kriminaalmenetluses kasutatavate tõendite liigid loetletakse KrMK § 48 lg 2. Mingi asjaolu puudumise fakt selle loeteluga ei seondu ning kohtuotsuses ei saa sellele tugineda, kui asjaolu puudumine pole kriminaalmenetluse nõuetele vastavalt vormistatud.

3-1-1-44-98 PDF Riigikohus 24.03.1998

Tapmisega huligaansel ajendil avaldatakse otsest lugupidamatust ühiselureeglite ja üldtunnustatud moraalinormide vastu. Huligaanseks ajendiks ei pea olema ajendi vähene tähtsus või puudumine.


Vahistatu põgenemine haiglast politseitöötajate nähes, kes talle kohe järele jooksevad ja ta haiglast 100 m kaugusel kinni peavad, tuleb lugeda katsestaadiumi jäänuks.


Kriminaalasjas tähtsust omavate asjaolude selgitamata jätmine võib tingida põhjendamatuid ja meelevaldseid järeldusi tõendite usaldusväärsuse suhtes.


Kannatanu keha ja relva asendi tuvastamiseks lasuvigastuse tekitamisel võib osutuda vajalikuks määrata kompleksekspertiis kohtuballistika- ja kohtumeditsiinieksperdi osavõtul, mitte aga eraldi kohtumeditsiini ja kohtuballistikaekspertiis.

3-1-1-21-98 PDF Riigikohus 28.01.1998

Isiku paigutamine meditsiiniasutusse KrMK § 159 lg 1 või lg 2 alusel statsionaarse ekspertiisi tegemise eesmärgil on olemuslikult kriminaalmenetluslik sunnivahend, mille sisuks on isiku liikumisvabaduse oluline piiramine (analoogiline vahi alla võtmisega).


Isiku paigutamine meditsiiniasutusse KrMK § 159 lg 1 või lg 2 alusel on olemuslikult kriminaalmenetluslik sunnivahend, mille sisuks on isiku liikumisvabaduse oluline piiramine (analoogiline vahi alla võtmisega). Seetõttu peab isikule, kelle suhtes seda sunnivahendit kohaldatakse, samuti tema kaitsjale olema tagatud õigus selle kohtulikuks vaidlustamiseks erikaebe korras.


Isiku paigutamine meditsiinilisse asutusse KrMK § 159 lg 1 või lg 2 alusel statsionaarse ekspertiisi tegemise eesmärgil võib toimuda vaid kohtu loal. Vahi all viibiva isiku suhtes annab kohus loa tema meditsiiniasutusse paigutamiseks sisuliselt isiku vahi alla võtmise lubamisega. Kohtu poolt täiendava loa andmine juba vahi all viibiva isiku meditsiiniasutusse paigutamiseks ei ole õiguserikkumine, vaid isiku põhiõiguste tagamise garantii.


Kui kriminaalasja materjalidest selgelt nähtub statsionaarse ekspertiisi määramise vajadus, võib KrMK § 159 kohaselt määrata koheselt isikule statsionaarse ekspertiisi.

3-1-1-121-97 PDF Riigikohus 02.12.1997

Kriminaalmenetluse seadusest ei tulene seisukoht, et tõendiks on üksnes kategooriline eksperdiarvamus.

Kui kriminaalasja menetlemisel on saadud nii komisjoniekspertiisi kui ka ainuisikulise ekspertiisi tulemina koostatud eksperdiarvamus, on kohtu otsustada, kumba nendest ta rohkem arvestab.


Mistahes kassatsioonkaebuses peab olema märgitud AKKS §-s 39 sätestatud kassatsioonkaebuse või -protesti esitamise alused ja selgitatud, milles konkreetselt seisnes kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine või kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine apellatsioonikohtu poolt.


Riigikohus ei või faktilisi asjaolusid tuvastada ka juhul kui kassatsioonkaebus on esitatud piiramatu kassatsiooni õigust kasutades.

3-1-1-112-97 PDF Riigikohus 11.11.1997

Liikluseksperdile ei tule esitada õiguslikke küsimusi, mille vastamine eeldab süüküsimuse lahendamist, liikluseeskirja sätete rakendamist ning tõendite kontrollimist ja hindamist või mille lahendamiseks ei lähe vaja eksperdi eriteadmisi.


KrMK § 58 lg-st 2 tulenevalt ei ole liiklusekspertiisi määramine kohustuslik, selle vajalikkuse otsustab kriminaalasja menetleja.


Liikluskindlustuse seaduse mõtte kohaselt hüvitab liiklusõnnetusega põhjustatud kahju kannatanule kindlustusselts või Liikluskindlustuse Fond. Kannatanu võib õnnetuse süüdlaselt nõuda ainult selle kahju hüvitamist, mida ei ole hüvitanud kindlustusselts või Liikluskindlustuse Fond. Liikluskuritegu arutav kohus peab KrMK § 263 lg 1 p-s 12 tähendatud küsimuste lahendamiseks kaasama menetlusse tsiviilkostjana kindlustustorganisatsiooni.

3-1-1-67-97 PDF Riigikohus 10.06.1997

Eksperdi kompetentsiväline õiguslik järeldus ei ole kasutatav eksperdi arvamusena ja kohus võib selle arvestamata jätta.


Kaitseliidu maleva pealiku ülesanne on maleva tegevuse üldjuhtimine, kaasa arvatud maleva, staabi ja ladude julgeoleku eest hoolitsemine, samuti Kaitseliidu või Kaitseliidule kasutamiseks antud mistahes vara valitsemine. Nende ülesannete täitmata jätmine võib moodustada KrK § 260 lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivsesse külge kuuluva teo. Malevapealikul on õigus nõuda malevas kehtestatud korra järgimist ka auastmelt kõrgemalt ohvitserilt.

Kaitseliitlane loetakse teenistuskohustuste täitmisel olevaks alates ajast, mil ta kasvõi korralisel puhkusel olles on asunud täitma Kaitseliidu ülesannet.

Lõhkematerjali lattu üleandmata jätmise jätmine malevapealiku poolt oma teenistuskohustuste lohaka suhtumise tõttu on hõlmatud KrK § 260 lg 1 sätestatud kuriteotunnustega ega vaja eraldi kvalifitseerimist KrK § 209 lg 2 järgi.

3-1-1-36-97 PDF Riigikohus 08.04.1997

Teisele isikule korralduse andmine rahuldada sugulist kirge ebaloomulikul viisil võib moodustada vastava kuriteo organiseerimise, mitte aga täideviimise.


Ekspertiisi määramisest keeldumist võib kohus otsustada ka kohtuistungil.


Eesti Vabariigi 18.12.96. a seadusel on KrK § 101 sanktsiooni muutmise osas tagasiulatuv jõud üksnes niivõrd, kuivõrd see kergendab raskemat karistust ning võimaldab tahtliku tapmise eest mõistetud surmanuhtluse asemel kohaldada eluaegset vabadusekaotust.


Tahtlust põhjustada kannatanu surm eriti piinaval ja julmal viisil võib peale muu tõendada ka löökide arv ning kannatanule tekitatud vigastuste hulk ja laad.


KrMK sätete eiramisegaga saadud ütlused on tõenditena kasutatavad üksnes sel juhul, kui need langevad kokku muude samast isikulisest allikast pärinevate ütlustega ja sama tõendiallikas on neid hiljem kinnitanud niisugustes menetlustoimingutes, mis on teostatud menetlusnorme järgides.


Osalemine kuriteo täideviimises välistab vastutuse sellesama kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamise eest.

3-1-1-13-97 PDF Riigikohus 04.02.1997

Kui kohtuistungil ülekuulatud kohtumeditsiiniekspert tunnistab tema varem ekspertiisi vormis antud arvamuse kehavigastuse raskusastme ja tekkemehhanismi suhtes ekslikuks, tuleb kohtul määrata uus ekspertiis.


Eksperdi ülekuulamisel saadud andmed ei ole tõendid.


Kui süü ülestunnistamisele ilmumine on tõestatud, puudub kohtul õigus seda asjaolu mitte arvestada vastutust kergendavana. Kuriteo toimepanemise mõne üksikasja teatamata jätmine ei tähenda kõnesoleva vastutust kergendava asjaolu puudumist.

3-1-1-9-97 PDF Riigikohus 28.01.1997

Kohtualuse väide, et ta ei ole psüühiliselt päris terve, ei ole psühhiaatriaekspertiisi määramise kohustuslik alus, kui kriminaalasja menetlemisel pole kellelgi tekkinud kahtlust tema psüühiliselt terveoleku suhtes.


Süüdimõistetu väited kassatsioonkaebuses, et tema kriminaalasja arutamisel on rikutud KrMK § 112 sätteid, ei ole tõsiselt võetavad, kui süüdimõistetu on korduvalt kinnitanud, et valdab eesti keelt ja tõlki ei vaja ning toimikus on tema omakäelisi eestikeelseid kirjeid, mis vaieldamatult kinnitavad eesti keele oskust.

3-1-1-1-97 PDF Riigikohus 07.01.1997

Isiku käitumine saab KrK § 204 lg-s 1 sätestatud kuriteo moodustada ka juhul kui mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega põhjustati kannatanule vahetult üliraske kehavigastus, mis alles hiljem kutsus esile tema surma.


Kohtuotsuse seaduslikkus ja põhjendatus ei ole välistatud, kui esmaekspertiisi tulemina antud eksperdiarvamuse mittetäielikkus või ebaselgus on kõrvaldatud täiendekspertiisiga.

3-1-1-135-96 PDF Riigikohus 10.12.1996

Kokku: 12| Näitan: 1 - 12

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json