/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 33| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-127-02 PDF Riigikohus 09.12.2002

PS § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõiguse tegeliku efektiivsuse tagamise huvides laieneb erikaebeõigus juhtudele, mil kohtumäärus kujutab endast sellist lõplikku lahendit, mida hiljem üldise kohtukaebe korras vaidlustada ei saa, samuti juhtudele, mil kohtumäärusega piiratakse mingit põhiõigust. Kuna seadusandlikult oli reguleerimata kohtu arestimääruste peale esitavate kaebuste lahendamise kord, siis lõi Riigikohus tuginedes PS-le ja lähtudes põhiõiguste kaitsmise kohustusest, võimaluse esitada kaebus esimese astme kohtu määrusele vara arestimise kohta ringkonnakohtule, kelle lahend on lõplik.

3-1-1-119-02 PDF Riigikohus 19.11.2002

Esimese astme kohtuniku määrus, millega lõpetatakse kriminaalmenetluse KarS RS § 3 lg 1 alusel põhjendusega, et isikule kriminaalkoodeksi järgi süüksarvatud kuriteokoosseisule vastab 1. septembril 2002. a jõustunud KarS-i järgi väärteokoosseis, on oma sisult terviklahendus, mis välistab asja edasise menetlemise ja seetõttu peab saama seda erikaebe korras vaidlustada. Määruse puhul, millega kohus lõpetab kriminaalmenetluse KarS RS § 3 lg 1 alusel, on põhjendatud selle vaidlustamine erikaebe korras.

3-1-1-97-02 PDF Riigikohus 24.09.2002

Tõkendina vahi all pidamise muutmise taotluse rahuldamata jätmine erikaebe korras vaidlustatav. See seisukoht kehtib ka juhtudel, mil taotletakse vahi all pidamise asendamist isikliku käendusega. Üksnes juhtudel, mil taotletakse tõkendina vahi all pidamise muutmist ja selle asendamist kautsjoniga, võib kohtupoolne keeldumine muuhulgas ka tõkendina vahi alla pidamise muutmisest olla erikaebe korras kaevatav, kuid seda vaid põhjusel, et kooskõlas AKKS § 68 lg 1 p-s 1 sätestatuga on erikaebe korras vaidlustatav kautsjoni kohaldamata jätmine.

3-1-1-78-02 PDF Riigikohus 13.06.2002

Süüdimõistetu osavõtt kohtuistungist kohtuotsuse täitmisel tekkinud küsimuse peale esitatud erikaebuse läbivaatamiseks ei ole kohustuslik ja tema etapeerimata jätmine sellele seaduslik.


AKKS § 71 lg 1 kohaselt lahendab ringkonnakohus erikaebused ja -protestid esimese astme kohtu määrustele lõplikult.

3-1-1-13-02 PDF Riigikohus 11.02.2002

AKKS § 68 lg 1 p-st 1 lähtuvalt ei ole erikaebe korras vaidlustatav kohtumäärus, millega jäetakse vahi alla võtmise tõkend muutmata.

3-1-1-121-01 PDF Riigikohus 09.01.2002

Vara arestimise määrus ei kuulu AKKS §-des 68 ja 69 loetletud erikaebe korras vaidlustavate määruste hulka. Kui lähtudes Riigikohtu praktikale laiendatakse erikaebeõigust juhtudele, mil kohtumäärusega piiratakse mingit põhiõigust. Ka vara arestimise määrus tuleb lugeda põhiõigust piiravaks.


Rahapesu andmebüroo poolse rahapesukahtlusega seotud informatsiooni kontrollimise raames tuleb lugeda kriminaalmenetlus alanuks arvates hetkest, mil tehakse sisuliselt esimene uurimis- või muu kriminaalmenetluse toiming. Sisuliselt selliseks kriminaalmenetlust alustavaks toiminguks tuleb lugeda ka vara arestimist. Põhiõiguste kaitse aspektist on oluline, et kohtunik ei tohi anda luba vara arestimiseks ja kohtu poolt loa andmist ei saa lugeda põhiõiguste piiramise kuritarvituste ärahoidmiseks, kui vara arestimise alused pole piisavalt põhjendatud.


Seadusandja pole üheselt määratlenud Rahapesu andmebüroo pädevust kriminaalmenetluses.


Kriminaalmenetlus loetakse alanuks arvates hetkest, mil tehakse sisuliselt esimene uurimis- või muu kriminaalmenetluse toiming. Sisuliselt selliseks kriminaalmenetlust alustavaks toiminguks tuleb lugeda ka vara arestimist.

3-1-1-123-01 PDF Riigikohus 19.12.2001

AKKS § 71 lg 1 kohaselt lahendab ringkonnakohus erikaebused ja -protestid esimese astme kohtu ja kohtuniku määruse peale lõplikult.

3-1-1-78-01 PDF Riigikohus 20.06.2001

Kui kassatsioonkaebuse käiguta jätmise määrus tähendab sisuliselt selle läbivaatamata jätmist, siis on see erikaebe korras vaidlustatav.

3-1-1-74-01 PDF Riigikohus 06.06.2001

Vastavalt AKKS § 71 lg-le 1 lahendab ringkonnakohus erikaebused või -protestid, mis on esitatud esimese astme kohtu ja kohtunike määruste peale, lõplikult. AKKS § 71 lg 2 sätestab ammendavalt juhtumid, mil ringkonnakohtu määruse peale on võimalik esitada erikaebusi ja -proteste Riigikohtule. Täitemenetluse käigus tehtavad määrused sellesse loetellu ei kuulu.

3-1-1-72-01 PDF Riigikohus 21.05.2001
3-1-3-3-01 PDF Riigikohus 28.03.2001

Selle otsustamine, kas kriminaalasja on võimalik lahendada täiemahulise või kärbitud kriminaalmenetluse tulemina, kuulub kohtu ainukompetentsi. Seega kiirmenetluse raames kohtusse saadetud kriminaalasja tagastamine kohtu poolt eeluurimise läbiviimiseks ei ole võrdsustatav üldmenetluse raames kriminaalasja täiendavaks eeluurimiseks saatmisega ja et selline kiirmenetluse raames tehtud kohtumäärus ei ole AKKS § 68 lg 1 p 2 alusel erikaebe korras vaidlustatav.


Tulenevalt kriminaalmenetluse alustamist puudutavate seadusemuudatuste jõustumisest on alates 1. juulist 2000. a kohtueelse menetlusega tegemist kõigis kiirmenetluse asjades. KrMK §-des 357 ja 358 sätestatu pinnalt saab aga endiselt väita, et seadusandja tahe on suunatud sellele, et kiirmenetluse kohaldamisel kulgeks menetluse kohtueelne osa kiiremini kui üldmenetluse puhul ja et need kriminaalasjad jõuaksid kiiremini kohtumenetlusse.

Kiirmenetluse raames kohtusse saadetud kriminaalasja tagastamine esimese astme kohtu poolt eeluurimise läbiviimiseks ei ole käsitatav kogu varasema kriminaalmenetluse tühistamisena. Küll aga tähendab see vastavalt KrMK § 3631 lg-s 3 sätestatule, et varem kohtueelselt läbiviidud uurimis- ja muud menetlustoimingud peavad laienema täiemahuliseks eeluurimiseks ja et kiirmenetlus on lõppenud.


Vastavalt KrMK § 363_1 lg-s 3 otsesõnu sätestatule on kohtul õigus tagastada kriminaalasi eeluurimiseks üksnes siis, kui mingeid olulisi asjaolusid ei ole võimalik kohtuistungil tuvastada. Seejuures peab kriminaalasja eeluurimiseks saatmise määrusest nähtuma, milliseid toiminguid on eeluurimisel vaja teha ning miks ei ole nende tegemine kohtumenetluses võimalik.

3-1-1-14-01 PDF Riigikohus 20.02.2001

Erikaebust või -protesti saab Riigikohtule esitada ka nende määruste peale, mille ringkonnakohus on teinud AKKS § 69 loetletud küsimustes.


Kohtuotsuse täitmisel ilmnenud kahtlusi ja ebaselgusi võib kohus lahendada ka omal initsiatiivil. Trükivigu võib kohtulahendis parandada KrMK § 336 lg-s 1 ettenähtud korras, teistmis- või kohtuvigade parandamise menetlus ei ole selleks nõutav.

3-1-1-13-01 PDF Riigikohus 31.01.2001

Ringkonnakohtu kohtuniku määrus, mis on nimetatud kassatsioonkaebuse käiguta jätmise määruseks, kuid sisuliselt on kassatsioonkaebuse läbivaatamata jätmise määrus, on erikaebe korras vaidlustatav. Kui ringkonnakohtunik jätab kassatsioonkautsjonit mittetasunud isiku esitatud kaebuse läbi vaatamata, peab kassaatorit kohtumääruses kohustama mitte üksnes tasuma kautsjoni, vaid ka kindlaks kuupäevaks esitama ringkonnakohtule kautsjoni tasumist kinnitava dokumendi.

3-1-1-109-00 PDF Riigikohus 06.12.2000
PS

Kohtukaebe õiguse instituudi mõttest ja põhiõigusliku kohtukaebeõiguse tagamise vajadusest tulenevalt võib AKKS § 68 lg-s 1 ja §-s 69 ettenähtud erikaebe võimalusi laiendades lugeda põhjendatuks ka kriminaalmenetluse alustamisest keeldumise määruse vaidlustamise erikaebe korras.

3-1-1-113-00 PDF Riigikohus 27.11.2000

Menetlusosaliste mitteilmumine ringkonnakohtu istungile ei takista erikaebuse läbivaatamist. Nõuet, et ringkonnakohus peab isiku vahi all pidamisega seostuva erikaebuse kindlasti läbi vaatama enne vahi all pidamise tähtaja möödumist, ei ole seadusega kehtestatud.


Ringkonnakohtul puudub alus menetleda erikaebust kohtu vahistamismääruse peale, kui vahistamismäärus on õigusliku sisu kaotanud seetõttu, et isik vibib vahi all teise kohturingkonda kuuluva kohtu vahistamismääruse alusel või on tema vahi all pidamise tähtaeg möödunud. Sellisel juhul ei ole ringkonnakohtul võimalik kõrvaldada kaevatava määruse sisulisi puudusi.

3-1-1-108-00 PDF Riigikohus 14.11.2000

Alates 1. septembrist 2000 on erikaebe korras vaidlustatavad üksnes kohtukaebuse läbi vaatamata, mitte aga käiguta jätmise määrused.Ringkonnakohtu määrus, millega lahendatakse kaebust esimese astme kohtu poolt tehtud määruse peale, ei ole esmakordselt tehtud. Riigikohtule esitatavate erikaebuste vorminõuete täitmist kontrollib ringkonnakohtu kohtunik ainuisikuliselt.


Erikaebuse või -protesti võib läbi vaatamata jätta kolmel põhjusel: kaebuse või protesti vormi osas esitatud nõudmised on määratud tähtajaks täitmata jäetud, kaebuse või protesti esitajal puudub Riigikohtu poole pöördumise õigus, erikaebus või -protest ei ole erikaebe korras vaidlustatav.


Seaduslik vahi all pidamine lõpeb sel päeval, milleni anti vahi all pidamise luba, olgu selleks päevaks kas või puhkepäev. Vahi alla võtmise ja vahi all pidamise tähtaja pikendamise alused on kattuvad.

3-1-1-78-00 PDF Riigikohus 15.08.2000
3-1-1-41-00 PDF Riigikohus 21.03.2000

Ringkonnakohus võib vahistamismääruse peale esitatud erikaebuse jätta läbi vaatamata ka juhul, kui vaidlustatud vahistamismäärus on õigusliku sisu kaotanud seetõttu, et isik viibib vahi all juba uue vahistusmääruse alusel.


Juhul kui ringkonnakohus on erikaebe menetluse tulemina lahendanud üksnes vahi all pidamisega seostuvat, puudub Riigikohtul õigus ringkonnakohtu vastava määruse seaduslikkuse üle otsustamisel kaaluda seda, kas vahi alla võetu on või ei ole süüdi talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises.

3-1-1-12-00 PDF Riigikohus 26.01.2000
PS

Juhul kui vahistamismäärust kohtuistungil tervikuna ei avaldatud, võib seda vaidlustada 10 päeva jooksul arvates päevast, mil määrus oli menetlusosalistele tervikuna kättesaadav.


Isiku põhiõiguste, sealhulgas vabaduse piiramise või selle võtmisega seotud tähtaegade kulgemise algust tuleb arvata vastava põhiõiguse piiramise või võtmise hetkest, mitte aga sellele järgnevast tunnist või päevast.


Ringkonnakohtu määrust, millega on korrigeeritud esimese astme kohtu määrust vahi alla võtmiseks, võib lugeda Riigikohtus vaidlustatavaks AKKS § 71 lg 2 mõistes.


KrMK § 73 lg-st 5-1 tulenevalt on vahi alla võtmise ja vahi all pidamise tähtaja pikendamise alused kattuvad, mistõttu kohtunik võib vahi all pidamise tähtaja pikendamise taotluse rahuldamise asemel isiku vahi alla võtta.

3-1-1-121-99 PDF Riigikohus 30.12.1999

Kaitsja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise aluseks ei saa olla tema enda süü kaebuse mittetähtaegses esitamises ning kaebuse tähtaegselt esitamata jätmine lepingulise kaitsja poolt ei anna alust kohtualuse esitatud kaebuse tähtaja ennistamiseks.


Juhul kui isik annab apellatsioonkaebuse kohtukantseleisse ise vahetult üle, peab ta veenduma kaebusele õige registreerimiskuupäeva märkimmises. Vaidluse korral registreerimiskuupäeva õigsuse üle lasub tõendamiskoormis kaebuse esitajal.


AKKS § 68 lg 1 p 8 kohaselt võib tähtaja ennistamata jätmise määruse peale erikaebust esitada see menetlusosaline, kelle taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole rahuldatud.

Kokku: 33| Näitan: 1 - 20

/otsingu_soovitused.json